Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“[/pullquote]Sindi Gümnaasium saab juba peatselt 180 aastaseks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis on siit majast läbi käinud tuhanded jalapaarid.
Siia tuleb 1. septembril palju väikeseid lapsi, kes lahkuvad siit aastate pärast täiskasvanutena. Poole oma elu algusaastatest veedame me koolis. Siit lahkume me targemana, kui siia sisenedes.
Sindi Gümnaasiumis elab fantastiline rahvas. Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“ Iga laps teab seda madalat ja pehmet häält, mis meid hommikuti tervitab.
Sindi koolis leidub väga andekaid inimesi. Me tegutseme kõik koos, ühiselt. Siin leidub näitlejaid, lauljaid, tantsijaid, esinejaid. Üks noor võib teha kuute erinevat asja ning ta ei virise ja jõuab igale poole.
Tänasel Sindi gümnaasiumi iseseisvuspäeva eelsel aktusel kõneles kooliperega Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kelle sõnum keskendus peaasjalikult inimesele.
Eduard Kakko, Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan, külastas Sindi gümnaasiumit. Foto: Urmas Saard
„Ühiskonnas käib poleemika, kellele püstitada ausammas. Mõned arvavad, Pätsile, mõned kellegile teisele. Ette rutates tahaksin ma öelda, kallid koolipoisid ja -tüdrukud, see ausammas tuleks püstitada teile, teie emadele, isadele, Eesti inimesele, kes kogu oma elu, oma maiste toimetustega pühendub sellele, et homne päev oleks tänasest parem,“ ütles Kakko.
„Eile lugesin Pärnu Postimehest Vaino Kallase artiklit Konstantin Pätsist, kui tõsisest Eesti mehest. Ja kui me loeme teisi ajaloolasi, siis nad kirjutavad ka Pätsi teisest näost, mis on väga inetu nägu. Ma ei tahaks neist asjadest rääkida, aga elu ongi vahel meie ümber kahenäoline,“ tuli Kakko ühe näite varal elu mitmepalgelisusele lähemale, aga ta rõhutas oma ettekandes korduvalt, et tegelikult on elu kõigele vaatamata ilus.
Kakko rääkis lihtsatest tööinimestest, kes teenivad raske tööga perele elatist. Ta väljendas muret poliitilise võimu kuritarvitamiste ja heaolu positsiooni saavutanute hoolimatuse pärast, mis avaldab otsest mõju tavakodanike elukvaliteedile. Ta rääkis elu pahupoolest ja suunas vaate paremale võimalusele.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Anette Pattik, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.
Anette Pattik. Foto: Urmas Saard
Sünnib laps. Olgu ta poiss või tüdruk. Ta hakkab roomama, siis käima, jooksma, rääkima ja läheb lasteaeda. Lasteaia läbinud, siirdub ta kooli. See kool on Sindi Gümnaasium.
Sindi võtab ta avasüli vastu, annab teadmisi, õpetab kombeid, valmistab ette tulevikuks. Valmistab ette järgmiseks eluetapiks, iseseisvaks eluks väikeses Eesti riigis.
Eesti annab talle töö, kodu ning perekonna. Kõike seda, mida andis lapse vanematele ning rohkemgi. Vanematel ei pruukinud olla vanemaid, sest nemad aitasid meile Eesti saada. Nad võitlesid Eesti eest, et kunagi nende lapsed ja tulevased lapselapsed saaksid endale korraliku täisväärtusliku elu iseseisvas riigis.
Tol päeval, kui Eesti iseseisvuse välja kuulutas, toimus Eestis kui ka Sindi Gümnaasiumis kõige olulisem murdepunkt nende mõlema ajaloos. Me saime hakata õpetama oma keelt ning looma oma traditsioone.
Eile, 20. veebruaril, toimus Tallinna 21. kooli liputoimkonna korraldatud Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale ja kooli liputoimkonna 20. sünnipäevale pühendatud pidulik aktus.
Pilt meenutab 2014, a mais toimunud Tallinna 21. kooli liputoimkonna ja inspitsiendigrupi demonstratsioonesinemist Sindi gümnaasiumi ja Paikuse põhikooli õpilastele. Foto: Urmas Saard
Pidulikul sündmusel osalesid lisaks kooliperele ja vilistlastele külalistena ka Tunne Kelam abikaasaga, Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei ning Staabi- ja sidepataljoni esindatus.
Kogunemise alguses leidis aset mälestushetk ja pärgade asetamine Staabi- ja sidepataljoni mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osales kooli juhtkond, õpilasesindus, liputoimkond, inspitsiendigrupp ja segakoor.
Päeva teisel poolel toimus legendaarse kooli liputoimkonna 20. aastapäeva pidulik aktus, millest võtsid osa liputoimkonna endised ja praegused liikmed, õpilasesindus, Inspitsiendigrupp, KultuuriGild, külalised, 10. klassid ja segakoor.
Tallinna 21. kooli õpilasorganisatsioonina tegutsev liputoimkond sai alguse 1997. aastal. Oma teenistusega soovib liputoimkond tutvustada viisakust ja austust Eesti Vabariigi ja oma kooli sümboolika vastu, näidates isiklikku eeskujuga lugupidamist sümbolite tähenduse vastu. Peamiseks eesmärgiks on esitada, valvata ja kaitsta Tallinna 21. kooli lippu, vajadusel ka riigilippu lähtuvalt Eesti lipu seadusest ja Euroopa kultuuritraditsioonidest.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Martti Šorin, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.
Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016. Foto: Marko Šorin
Eesti Vabariiki võib nooreks riigiks nimetada. Esimest suurt juubelit pole veel olnud, kuid sellest tähtsast päevast räägitakse juba väga palju enne seda, kui Eesti vanus natukene lähemale numbrile 100 jõuab. Sellegipoolest on meie riigile, valitsusele ja rahvale sünnipäevad tähtsad (meie põhjanaabritel on populaarne hoopis nimepäeva tähistamine). 24. veebruar, Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Rahu on aeg, millal meie rahvas saab meelde tuletada, kuidas eestlased kunagi ühiselt tegutsesid vabariigi vabaduse tagamiseks – ühiselt võideldi, sõlmiti rahu ja lauldi. Tänasel päevalgi tulevad paljud inimesed nendel päevadel kokku Eestit, sinimustvalget lippu ja teisi inimesi austama.
Haridus on väga tähtis, seda näitab noorte tahtmine gümnaasiumis õppida. Ligi ⅔ noortest jätkavad haridusteed keskkoolis. Eesti õpilased on erinevate testide järgi maailmaski kõrgel tasemel. Head haridust pakub Sindi Gümnaasium, millel on samuti juubel tulemas – 180. ,,eluaasta’’. Sindi Gümnaasiumis on innukad, õpihimulised õpilased ja toredad, töökad õpetajad ning koolitöötajad. Sindi kooli vanust sümboliseerib endise vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja väike pildigallerii Sindi Gümnaasiumis töötanud ja töötavast direktorist.
Disko algas juba kella kuuest. Suure vägeva alguse tegid sisse tantsutrupid Stella ja Hope.
Peolisi oli kooli aulas igast vanuseastmest ja muusikavalik väga kirev. Stiili seekord ei olnud ja inimesed said ise valida, mis riietuse nad selga panevad. Õhtujuhiks oli Edwin Eylandt, Sindi gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kellele ei olnud esimene kord õhtut läbi viia. DJ oli Kaur Kasemaa, Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Diskol toimus ka mänge ja võistlejatele jagati auhindu. Disko lõppes umbes poole üheksast. Üleüldiselt oli sõbrapäevadisko tegevusi täis.
[pullquote]DJ oli Kaur Kasemaa (paremal), Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Foto: Urmas Saard →[/pullquote]
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Sirelin Kukk, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja oma riigist.
Sirelin Kukk 2015. a 4. juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel. Foto: Urmas Saard
Meie riik, meie maa on meile väga kallis. Ta hoiab ja kaitseb meid. Ta kindlustab meie turvalisuse ja vabaduse. Ta armastab meid väga. Me peaksime teda samamoodi vastu armastama. Kui poleks seda riiki ja seda maad, poleks ka meid. Samuti poleks seda vana ja väärikat koolimaja, mis meid ikka toetab, aitab ja õpetab. Ja seda juba pikka aega.
Nimelt saab meie kool varsti juba 180-aastaseks, see on tähtis number, ikkagi juubel. Ka meie armsal riigikesel on sünnipäev tulemas. Ma soovin Eesti Vabariigile kogu südamest palju õnne ja kordaminekuid, sest see riik on meid nii palju armastanud ja hoidnud.
Minu arvates on Eesti üks kaunemaid kohti maailmas. Turistid, kes tulevad näiteks Hiinast, ütlevad, et siin on nii puhas õhk, mis teeb mõtte selgeks ja tuju heaks. Meie metsad ja maad on nii kaunid ja vabad. Siin on metsi ja soid, mida peaksime ka edaspidi nii puhta ja ürgsena hoidma. Mis siis, et meil ei ole palmipuid ega banaanipuid. Eesti on ilma nendetagi väga kaunis ja tore. Peaksime olema õnnelikud, et meil ei ole maavärinaid ega vulkaanipurskeid.
Pärnus Tallinna maantee bussipeatuses seisjad ja möödujad aistavad juba kuu aega värske leiva ja saia lõhna, mida pärast lätlaste pagari-kondiitri äri sulgemist pole mullusest suvest saadik tunda olnud.
Ralf Ramot võtab ahjust päeva viimased rukkileiva pätsid. Foto: Urmas Saard
Sisenejale ei jää märkamata pikemat kasvu valges kitlis ja uhke pagarimütsiga mees, kes askeldab ahjude juures, tõstab värsket toodangut riiulitele ja vajadusel teenindab külastajaid. Tema tegevuse järgi ei teakski kohe arvata, et tegemist Leivaka kõige tähtsama mehega, kes annab mitmele inimesele tööd ja linnarahvale vanaaja retseptide järgi valmistatud leiba, saia, saiakesi, pirukaid ja kukleid.
Paljudele inimestele pole siiski Ralf Ramot üldsegi tundmatu nägu. Tema küpsetatud puhas rukkileib meenutab pärnakatele omaaegse Cibuse leivatehase vormileiva maitset ka välimust. Mõnda aega sai seda Sindis tegutsenud Krulli kohvikust kuni uste lõpliku sulgumiseni. Nüüd ei pea sintlased paljuks sõita leiva järele Pärnusse Ülejõele. Lisaks Sindile on Ramot tainast sõtkunud ja pätse ahju ladunud Türil, Paides, Keilas ja kuni Vändra Ökopagari pankrotistumiseni ka sealses moodsalt sisustatud tehases.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Karmel Johanson, 7.a klassi õpilane, kirjutab Eesti Vabariigist ja oma koolist.
Karmel Johanson: iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Foto: Urmas Saard
Mulle meeldib meie riik ja meie keel, sest siin on hea elada. Meil on sõnavabadus, me võime öelda, mida tahame ning avaldada oma arvamust. Meie ilusas keeles on loodud aja jooksul palju laule, mis räägivad Eesti kaunist loodusest ja ülistavad meie kodumaad. Me oleme laulnud ennast vabaks. Iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Meie riik on küll väiksem võrreldes osade teiste riikidega, aga tal on koht minu südames.
Selles toredas riigis asub ka minu kool, kus olen juba mõnda aega õppinud. Selle kooli nimi on Sindi Gümnaasium. Minu kool on mulle saanud päris armsaks. Samuti on koolis toredad ning heasüdamlikud õpetajad. Meie kool on vanem kui meie riik ning püsib ikka püsti. Meie koolil on oma laul, kus räägitakse meie ilusast punastest telliskividest ehitatud majast. Kooli ümbruski on kaunis. Mulle meeldib, et aknast välja vaadates on enamasti näha rohelust ja palju puid.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Gettlin Kell, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kodulinnas Sindis.
Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard
Väike kool on koha leidnud Sindis. Tema õpilased on rõõmsad, nad tulevad rõõmsa näoga kooli. Kool on koht, kus saab õppida, kus saab naerda, laulda, tantsida, pilli mängida. Sindi kool on koht, kus kõik on üks pere. Kui tuleb uus õpilane, teda ei eirata, vaid kutsutakse endaga kaasa.
Kool, mis asub Sindis, kannab nime Sindi Gümnaasium. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad siin paljud lipud, paljud kooliõpilased tulevad uhkusega linnavalitsuse kõrvale lippu hoidma ja peale seda rongkäigus Sindi Gümnaasiumi juurde. Rivis tulevad ilusad sinimustvalged lipud ja orkester ning rahvas, kes on vabariigi aastapäeva puhul kokku tulnud. Sel päeval ollakse uhked oma esivenemate üle, tõstetakse lippu ühtsuse ja rõõmuga üles ning seistakse nendega kaua, kuulates häid sõnu meie riigile.
Pärnus algas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine juba täna, kui Raeküla Vanakooli keskusesse kogunenud inimestele esines Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu kunstide maja poistekoori neli noorhärrat.
Mikko Selg (paremal) müüb euroseid loteriipileteid. Foto: Urmas Saard
Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et sarnasel viisil on tähistatud saabuvat iseseisvuspäeva 24. veebruarile eelneval laupäeval, viimastel aastatel reedel, juba alates aastast 2007. Esinejad on küll olnud alati erinevad.
Kontsert oli tasuta, aga iga saali siseneja võis ühe euro eest osta loteriipileti, mille alusel loositi kontserdi keskpaigas erinevaid kasulikke asju. Kõige kasulikum loteriivõit on keskuse juhataja arvates seinakalender „Raeküla Vanakooli Keskus 2017“, millest leiab terve käimasoleva aasta ulatuses tarvilikku teavitust Raeküla keskuses asetleidvate ettevõtmiste kohta.
Kalendri lõpust leiab selgitava jutu sellest, milleks loteriist saadavat raha kasutatakse. Saab teada, et rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s men International liige Pärnu Y-klubi MTÜ korraldab heategevust Raeküla linnaosa majanduslikes raskustes perede lastele õppepillide soetamiseks ja huviringides osalemiseks. Kõigil on võimalik oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele 17001569834 (Norde pank).
Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünniaastapäeval toimub Tallinna Metsakalmistul asuval perekond Pätside rahulas traditsiooniline hingepalvus.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi teatel asetab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril algusega kell 10.30 asetleidval mälestuskogunemisel pärja Konstantin Pätsi puhkepaigale. Mälestuspäeval osaleb ka president Arnold Rüütel.
Traditsiooniline pärgade panek lõpeb Aleksander Varma haual. Samal päeval markeeritakse üheksa riigivanema tulevase kenotaafi asukoht küünaldega. Need üheksa on: Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu, Heinrich Mark.
Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →
Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.
Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees. Foto: Urmas Saard
Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.
Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?
Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.
Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard
Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.
Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.
Sindi gümnaasiumi 11. klassis politseiõppe valikaines osalevad õpilased korraldasid reedel, 10. veebruaril oma kooli õpetajatele koolituspäeva „Kuidas ära tunda narkootikume tarvitanud õpilasi?“ Enimlevinud sõltuvusainete teadlikkuse suurendamiseks esines koolitajana politseimajor Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt.
Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Foto: Urmas Saard
Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo viib Sindi Gümnaasiumis läbi politsei eelkutseõpet, mille üheks osaks on ka projektiõpe (politseilised ennetusprojektid). „Käesoleval aastal otsustasid õpilased, et just õpetajad vajaksid rohkem teavet sõltuvusainete teemal. Projekti tegemise käigus on võimalus õppida koos midagi tegema ja vastutust jagama. Suhtlemine erinevate osapooltega, näiteks koolitajatega. Kõik see kokku annab õpilasele teadmist, kuidas üritust korraldada, kui oluline on kõigi panus. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kuidas siis olukorda lahendada,“ selgitas Uibo.
Enne prefektile sõna andmist jagasid õpilased õpetajatele sedelid küsimustega, millele paluti veel enne kuulama asumist vastata. Küsiti: milliseid sõltuvusaineid teatakse, kas tuntakse ära narkootilisi aineid tarvitanud inimese, millised on tunnused?
Veel mõned aastad tagasi oli Kõplas Põhja prefektuuris narkokuritegude menetlusega tegelenud üksuse eestvedaja ja mitmete edukate operatsioonide juht. Lisaks suurtele kogemustele on ta koolitajana kahtlematult väga hea vestja, kelle ligemale paari tunni pikkune sisukas jutt hoidis kuulajate meeled kuni lõpuni pingsalt erksad.
Sindi linnas toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine tänavu ühiselt Tori, Sauga ja Are valla osavõtul.
Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013. a 24. veebruari hommikul. Foto: Urmas Saard
Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja valdadest Tori, Sauga, Are ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib pärast kohalikke valimisi uus vald.
Võttes aluseks poliitikute otsuse, otsustasid Eesti lipu seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium teha nelja ühineva omavalitsuse juhtidele, samuti tulevase valla piiridesse jäävatele koolidele, seltsidele, külakeskustele ja teistele asjast huvitatuile ettepaneku korraldada juba veebruaris midagi kõiki ühendavat. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi arvates ei pea ootama järgmisi poliitiliselt juhitud suuniseid ja soovivad rohujuure tasandil luua poliitikaväliselt erinevaid kogukondi ühendavaid algatusi.
Kahe algataja seisukohalt annab esimese hea võimaluse ühiseks rahvalikuks kogunemiseks Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine. Mõneti võib seda pidada ka riigi sajanda juubeli tähistamise eelprooviks. Kindlasti ei soovi Sindi linn sellega nõrgestada teiste kogukondade väljakujunenud traditsioone, pigem veelgi tugevdada, võibolla isegi mõne küla vaimsust taas ergastada.
Täna toimunud Pärnumaa 22. spordiajaloo päeva peakülalised olid tuntud inimesed Pärnumaa jalgrattaspordis.
Spordiajaloo päeval teeb treener Toivo Kiirats ülesandeks tunda ära kolmel vanal fotol olevad ratturid. Foto: Urmas Saard
Saaremaal Mustjala vallas Küdemal sündinud Henno Sepp tähistab küünlakuul 95. sünnipäeva. Sepp on valdava osa oma elust elanud Pärnus ja raske on leida pärnakat, kes teda ei teaks. Tänagi mängis ta avahoolduskeskusesse kogunenud spordirahvale akordionil tuntud viise päris reipal moel.
Priit Neeme tutvustas vanahärrat, kes on Pärnu saarlaste seltsi, Pärnu matkaklubi, Eesti looduskaitse seltsi, Pärnu filatelistide seltsi ja suupilliklubi Piccolo asutajaliige. Ta on ühingu Teadus looduskaitse ja matkamise koolitaja ja palju palju muud. Sepp on viibinud katsumusterikkal sunnitööl Siberi vasekaevanduses ja metsatöödel. Legendaarne Sepp oli see õnneseen, kes 1946. a leidis pooljuhuslikult, aga pingsate otsingute tulemusena Lydia Koidula haua segamini paisatud Kroonlinna surnuaialt. Sepp ise mäletab kõike üllatava selguse ja täpsusega. Ka seda, et on pika elu jooksul 613 pulma korraldanud.
Kutsutud ratturitest vestlesid kuulajatega viis sportlast ja treenerit: Ants Jeret, Erich Perner, Runo Ruubel, Kaido Juurik, Toivo Kiirats ja Mart Mere.
Tänasel sõbrapäeval asetleidnud Pärnumaa 22. spordiajaloo päev algas möödunud aastal manalateele läinud maakonna tublimate sportlaste mälestamisega
Ellen Laul süütab küünla 2016. aastal lahkunud Pärnumaa sportlaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard
Traditsiooniliselt läideti kõigepealt küünal eelmisel aastal lahkunud sportlaste mälestuseks. Tänavu süütas küünlaleegi Ellen Laul, kelle abikaasa Aksel Laul lahkus meie hulgast käesoleva aasta 11. jaanuaril. Spordiajaloo päeva juhtinud Priit Neeme meenutas 18. jaanuaril 1925 Valgamaal Sangaste vallas sündinud omaaegset pikamaajooksu Eesti meistrit hinnatud spordijuhina. Lisaks eelöeldule mäletatakse teda tööka mehena, kes oli 21 aastat spordielu eestvedaja ja treener Eesti pimedate ühingu Pärnu õppetootmiskombinaadis. Samuti oli ta tegusa ja elurõõmsa inimesena oodatud pillimees ja pulmavanem kõigil eluperioodidel.
Tänavu on Pärnumaa sportlastest manalateele asunud juba neli inimest. Kergejõustiklastest veel Ingrid Must (Saar) ja Uhur Kuningas, samuti maadlustreener Enn Oja.
Mullu lahkus ühtekokku 13 sportlast, kellest igaühe nime juures Neeme ka põgusalt peatus.
Ülisuurelt esindatud rahvusvahelise osalusega üleriigilisel õpilasfirmade laadal jagati välja ligi 30 auhinda 15 kategoorias. Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasfirma WoodsUp võitis väärtusliku Estonian Business Schooli eripreemia.
Üleriigilisel õpilasfirmade laadal Tallinna Kristiine keskuses. Foto: Junior Achievement Eesti
Laupäeval, 11. veebruaril toimus Tallinnas, Kristiine ja Rocca al Mare keskustes kõiki seniseid osalusrekordeid purustanud Eesti õpilasfirmade laat 2017, mis ühtlasi kandis Euroopa õpilasfirmade laada Junior Achievement Marketplace 2017 Tallinn nimetust. Rekordlaadal osales 230 õpilasfirmat, kellest 30 saabusid välisriikidest.
Kristiine keskuses valiti kõige paremaks tooteks Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi noorte ÕF Lämp, kes toodab puidust valmistatud disainilampe. Rocca al Mare keskusest pälvis sama auhinna ÕF Festera Hugo Treffneri gümnaasiumist, kes pakub oma klientidele innovaatilisi biojäätmeid lagundavaid prügikaste.
Parima teenuse auhind läks Kristiine keskuses seekord õpilasfirmale Laps Kooli Tallinna Lilleküla gümnaasiumist, kes vähendab läbi iseloodud äpi lapsevanemate aega ja tipptunni ummikuid. Rocca al Mare keskuses tunnustati sama preemiaga ÕF Crufty Tallinna Reaalkoolist, kes toob kunsti läbi enda loodud veebipoe koju kätte rohkemate inimesteni.
Eile õhtul Pärnu kohvikus Versus toimunud järjekordne kirjandusõhtu ilma (:)kivisildniku suunavate küsimusteta kujunes pikaks vabaks vestluseks, mille kulgu kasutasid oma loomingu tutvustamiseks Lea Jaanimaa, Heli Künnapas, Helle Toomingas ja Elo Maalinn.
Margit Peterson ja Helle Toomingas. Foto: Urmas Saard
Kirjandusõhtust võttis osa ka Murru külas elav tagasihoidliku loomuga kunstnik ja poetess Tiiu Lehiste, kellele tänavu jaanuaris omistati ühena kahest inimesest Are valla aasta tegija aunimetus. Kunstiloomingu ja kirjandusliku tegevusega silmapaistnud Tiiu Lehistelt ilmus kolmas luulekogu “Valgelind”. Luuletaja 72 leheküljeline kogumik annab autori ütlusel sõna väe ja pildi abil tekitatud sünnenergiaga aimu metsade tagusest maailmast.
Paar nädalat tagasi kirjutas Margit Peterson oma veebimärkmikus, et tal on olemas kõik Tiiu Lehiste luuleraamatud ja need muidugi ka läbi loetud. Viimast luuleraamatut peab kirjandusõhtute eestvedaja kõige paremaks ja ilusamaks. „Kui ma ausalt ütlen, siis illustratsioonid on väga luuleluuselikud. Kui ma ei teaks, et need on autori enda tehtud, arvaks ma, et Luule Luuse ongi raamatu illustreerinud,“ kirjutas Peterson. Kunsti õppis “Valgelinnu“ looja Luule Luuse käe all.
Eilne Junior Achievement Eesti korraldatud õpilasfirmade laat oli rekordilise osalejate arvuga. Tallinna Kristiine ja Rocca al Mare keskustes müüsid üheaegselt 230 mini- ja õpilasfirmat, esimeses 142 ja teises 88 meeskonda.
Sindi gümnaasiumi ÕF KJC Disain müüjad Jaanika Raudvee, Carmen Kivistik ja Kristiina Sild. Foto: Kristi Suppi
Sindi gümnaasiumist osalesid Kristiine keskuses ÕF Your water in the bottle (aforismidega joogipudelid), ÕF KJC disain (disainitud puidust karbid) ja ÕF Kingik (kingikuller). Viimase eesmärk oli küll tutvustada pakutavat kullerteenust, aga kohe laada alguses osteti neilt näidiseks mõeldud kingipakk ära ja nii pidid nad käigupealt uue näidise valmistama.
Pärnu Raeküla koolist osales kaheksa minifirmat. MF Hellad Kellad tõid koju tagasi kahekümnest tootest vaid kaks. MF GÜÜNLAD (isetehtud lõhnaküünlad), MF Kuulsus Karbis (mängukaardid), MF Kõla (kõrvaklapid), MF Lustakad Seebid (isetehtud seebid), MF MiniKiri (vihikud), MF JAKAMI (limonaad) müüsid rahuldava hulga tooteid. MF Viie Mehe Audiol ei olnud just kõige parem müügipäev, aga see ongi nii, et alati ei lähe planeeritult. Ühes kohas võid oma müügilaua kohe tühjaks müüa ja teises kohas ei liigu vastavat sihtgruppi.
Pühapäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.
Auvalve Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisapargis. Foto: Urmas Saard
Tänavune lektor on ajaloodoktor Ago Pajur, kes kõneleb teemal „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.
Kell 14.45 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Tänavune mälestusloeng on arvult kümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag ning mullu semiootik Valdur Mikita.
Osavõtt vaba.
Mälestusloengut korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts.
Kolmandat aastat toimunud festivali kandvaks sõnumiks oli vene laul läbi aegade, mistõttu pidi esitatud pala autor olema vene rahvusest.
Pärnu ühisgümnaasiumis toimuv festival “Vene laul”. Foto: Urmas Saard
Merit Reinhold, Pärnu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja noorsootöö alal, tutvustas festivali eesmärki ja teemade valikuid läbi kolme aasta. Projekti põhieesmärgiks on mitmekülgselt haritud inimese kujundamine, mis avardab õpilaste kultuurilist silmaringi. Läbi vene laulu populariseeritakse õpilaste seas vene keelt ja kultuuri. Vene laulu festival on õppekava toetav kultuurisündmus, mis lisab ka õpetajatele kogemuste vahetamise võimalusi.
Esimest korda 2015. aastal peetud festivali pühendati vene romansile kui ühele omapärasele muusikavormile.
Eelmise aasta temaatikasse liideti ka vene filmimuusika. See žanr köidab õpilasi rohkem, kui romanss. Festivalil „Vene romanss ja filmimuusika“ astusid üles külalised Viljandimaalt, Kohtla-Järvelt, Haapsalust.
Noorte- ja lasteaastale pühendatud tänasel “Vene laulul” osales üle riigi 18 kooli. Lisaks Pärnu ja Pärnumaa koolidele olid kohal veel Haapsalu, Tartu, Tallinna ja Kohtla-Järve koolide esinejad. Ühtekokku kuulati 31 etteastet.
Viimaste päevade kaunid talveilmad meelitavad Pärnu jõe kallastele ja jääle jalutama.
EVA-316 rõhub jääle. Foto: Urmas Saard
Miinuskraadide langemine madalamatele pügalatele on toonud kätte ilusad päiksepaistelised talveilmad. Iga külmapäev muudab jääd Pärnu jõel ja Liivi lahel üha paksemaks. Kesklinna silla juures eelistab osa inimesi jõge ületada mööda jääd. Mida kaugemal sillast, seda mõistetavam otsetee kasutamine on. Muidugi tuleb hoiduda eemale sadamaakvatooriumist. Otsetee liiga lähedal lahtimurtud jääle pole soovitav, sest jäämõrad ulatuvad näiliselt tervel jääl ka kaugemale.
Pärnu sadama piirkonnas ja peamiselt Liivi lahel baseerub talviti Pärnus jäämurdja EVA-316, mis ehitati 1980. a Soomes esmalt poilaevaks. Aastal 1995 osteti Lonna Eestisse Veeteede Ametile. Ümberehituse käigus lisati kerele 7,8 m pikkust, praegune kogupikkus 57,9 m. Pikendatud keskossa paigaldati õlikorjesüsteemid ja reostuse hoiumahutid. Vöör ehitati jäämurdja vööriks ja ahter varustati pukseerimissälguga, mis võimaldab jääs pukseerimist. Laeva laius on 12,6 m ja süvis 3,7 m. Tänavu talvel on EVA-316 teinud juba sadakond väljasõitu.
Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust
Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.
Debora Vaarandi
Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.
Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“
Betti Alver
Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.
