Tuuli Hiiesalu

Tartu raekojast saab taas advendikalender

Advendiajal muutub Tartu raekoda taas suureks advendikalendriks, mille akende avanedes saab igal jõulukuu õhtul kuulata muinasjuttu. Raekoja platsile pandud suurelt ekraanilt näeb meenutusi Tartus aasta jooksul toimunud sündmustest. Antoniuse Talveõues avatakse uisuväli.

„Eelmisel aastal osutus raekoja advendikalender oma muinasjutuõhtutega nii populaarseks, et otsustasime sellega ka tänavu jätkata. Lisaks pannakse raekoja platsile üles piparkoogimaja ja karussell ning suur ekraan, millelt hakatakse igal õhtul näitama filmimeenutusi möödunud aastal Tartus toimunud sündmustest,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.

Alates 1. detsembrist hakkavad igal õhtul kell 18 suurelt ekraanilt kõlama muinasjutud, mida loevad ette Tartu näitlejad.

Lisaks pühapäevastele advendiküünalde süütamistele, töötubadele, jõululaadale, talvisele tantsupeole, puuteotriatlonile ja teistele Tartus traditsiooniks saanud jõuluüritustele pakub Jõululinn Tartu tänavu mitmeid uusi ja põnevaid üritusi. Sel pühapäeval avatakse pärast advendiküünla süütamist pidulikult Antoniuse Talveõues uisuväli, mis on lahti iga päev ja iga ilmaga. Talvisel pööripäeval, aasta pikimal ööl, näeb raekoja platsil tuleetendust „Valguse poole“. Loe edasi: Tartu raekojast saab taas advendikalender

Tehvandi avas suusahooaja

Tehvandi Spordikeskuses on valminud sooja sügise kiuste üle suve hoitud kunstlumest ühe kilomeetri pikkune suusarada suusatamiseks nii klassika- kui vabatehnikas.

Viie meetri laiune rada algab Tehvandi peahoone kõrvalt staadioni poolt rullsuusarajalt ja kulgeb vastupäevasuunaliselt rullirajalt kerge laskumisega maailmakarika raja tõusule Kunimäe poole. Tõusu keskel tuleb teha järsk pööre vasakule laskumisele Tordikarbi poole. Tordikarbi ees peale väikest järsku tõusu tuleb teha tagasipööre vasakule Tehvandi peahoone taha raja algusesse tagasi.

Enda ja teiste ohutuse huvides palutakse suusatada vaid õiges sõidusuunas, jalgsi mitte liikuda ega kelgutada.

Rada on valgustatud igal õhtul kuni kella üheksani. Autode parkimiseks sobivad asfalteeritud Tehvandi peahoone ülemised parklad või Tehvandi staadioni suurparkla.

Seoses suusaraja avamisega on suletud Tehvandi 18 rajaga Disc Golf´i park. Lume tulekul avatakse 9 rajaga talvine park.

Vallavolikogud sulgevad koole

Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk näitab. Foto: Valmar Voolaid — Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk. Foto: Valmar Voolaid

Eile võtsid nii Otepää kui ka Kaarma vallavolikogud vastu otsused liita oma valla territooriumil asuvad koolid.

Otepääl suletakse alates järgmisest õppeaastast Pühajärve põhikool ja see liidetakse Otepää gümnaasiumiga. Enne volikogu istungit toimus vallamaja ees avalik koosolek, kus nõuti Pühajärve põhikooli säilimist.

Postimehele antud usutluses märkis volikogu liige Ivika Nõgel, et mitte ühelegi küsimusele istungil vastust ei tulnud ja seejuures ollakse tobedalt ülbed. Põhikooli hoolekogu liige Teet Reedi kinnitas, et vajadusel võetakse jalge alla kohtutee.

Kaarma vallavolikogu jättis eile Kaarma ja Aste koolide liitmise ning ühendkooli Astesse viimise otsuse tühistamise eelnõu volikogu istungi päevakorrast välja, nullides sellega Kaarma kooli hoolekogu ja MTÜ Kiratsi Kodukant protestijate plaani. Ajalehe Meie Maa väitel leidsid hariduskomisjoni, arengukomisjoni ja külaelu komisjoni esindajad , et kahe kooli liitmise küsimust on juba varem arutatud ja mingisuguseid uusi asjaolusid ilmnenud ei ole. Otsuse tühistamist ei toetanud ka Kaarma vallavalitsus.

“Mis sa siin oskad arvata? Lihtsalt ei ole sõnu. Lootus oli suurem. Kodanikualgatuse korras korjatud allkirju ei peetud millekski. Meid tehti ümmarguseks nulliks,” ütles Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk pärast volikogu hääletust ajalehele Meie Maa.

Mürk on juba pidanud läbirääkimisi Pihtla vallavanema Jüri Saarega, et osad Kaarma koolis õppivad lapsed saaks vanemate soovi korral paigutada ümber Kaali kooli. Osa Eikla kandi elanikke on nõustunud oma järeltulijad viima Leisi kooli. Põhjus, miks ei taheta lapsi Aste kooli viia, seisneb Mürgi sõnul selles, et tegemist on nõukogudeaegse kasarmutüüpi majaga, kus puudub aula ja sööklasse tuleb käia talvel läbi hangede pika maa tagant. “Kaarma kool on renoveeritud ja soe,” väitis Mürk.

Rakvere jõulukuusk on püsti

Kolmapäeval, 23. novembri ennelõunal paigaldati Rakvere keskväljakule
tänavune jõulukuusk, mille pikkuseks on 16 meetrit. Kaks meetrit puust jääb maa sisse, et kuusk kindlalt püsti püsiks.

Kuusk pärineb Rägavere vallast Põlula külast perekond Sepniku koduõuest. Pereisa Gustav Sepniku sõnul oli perel puust kahju lahkuda, sest õuepuud on nagu pereliikmed. Gustav Sepnik oli selle puu istutanud umbes nelikümmend aastat tagasi. Aastatega sirgus puu suureks ja hakkas ohustama nii maja kui ka kõrval asuvat sauna.

„Mitu aastat vaatasime teda sellise pilguga, et ta sobiks kusagile jõulupuuks,“ rääkis Kaide Sepnik. Sügisel võtsime linnametsnikuga ühendust ja linnale sobis meie pakutud kuusk. Nüüd saab meie õuepuu rõõmustada linnarahvast,“ ütles ta.

Linnametsnik Getter Reneli väitel tuli linnale mitu jõulupuu pakkumist. Määrvaks sai kuuse hea asukoht ja hea ligipääsetavus ning kaunis väljanägemine.

Aastaid jõulupuude toomist korraldanud linnavalitsuse keskkonnainsener Jüri Eljas märkis, et puu toomine sujus seekord kergesti tänu heale asukohale ja soodsale ilmale.

Linnahooldus ehib kuuse lähipäevil. Kuusk hakkab täies hiilguses särama esimese advendi õhtul, mil kuuse juures toimub küünalde süütamise tseremoonia.

Emajõe Laulikud ja Tartu Akadeemiline Meeskoor laulavad Valgas

Sel laupäeval, 26. novembril kell 14 esinevad Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses kontserdiga Talve ootuses kaks Tartu koori – naiskoor Emajõe Laulikud ja Tartu Akadeemiline Meeskoor. Pärast kontserti osalevad mõlemad koorid Valga linna suure jõulupuu kuusetulede süütamise üritusel.

Kaks Tartu koori võtavad traditsiooniliselt juba mitmeid aastaid järjest sügiseti ette ühise kontsertmatka erinevatesse Eestimaa paikadesse. Seekord on koorid esinemispaigaks valinud Valga linna. Tartu Akadeemiline Meeskoor on valgalasi oma lauluga rõõmustanud viimati kümme aastat tagasi, kuid naiskoor Emajõe Laulikud esineb piirilinnas esimest korda.

Sel hooajal oma 100. juubelit tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor esitab laule oma dirigendi Alo Ritsingu rikkaliku loomingu hulgast. Alo Ritsing on TAMi dirigendina töötanud alates 1963. aastast, sh 1974. aastast peadirigendina. Väärika ajalooga meeskoor on sel hooajal hulgaliselt uusi liikmeid saanud ning valmistub hoolega eeloleval kevadel toimuvateks juubelikontserditeks.

Naiskoor Emajõe Laulikud tegutseb aastast 2003, olles oma peadirigendi Vilve Maide juhatamisel laulnud väga mitmepalgelist muusikat ja liikunud üha kõrgemate eesmärkide poole. Koori iseloomustab elurõõm, isikupära ja julgus uuendusmeelselt tegutseda. Valga kontserdil juhatab Emajõe Laulikuid Mariell Piispea, kes on naiskoori koormeister 2010. aastast. Kontsertmeistrina teeb kaasa Merike Muttik.

Ühiskontsert kannab pealkirja Talve ootuses ja kavas on laule, mis lähenevale talvele ja pühadele vihjavad, kuid samas tuleb esitusele nii Eesti kui välismaa koorimuusika klassikat ning ei puudu ka kergemuusika seaded. Kontserdile sissepääs on vaba ja oodatud on kõik koorilaulu austajad.

Pärast kontserdi lõppu kultuurikeskuses saab mõlema koori esituses veel paari laulu kuulda Valga linna suure jõulukuuse tulede süütamise üritusel.

Nele Nemvalts

Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

SONY DSC — Õpilased töötoas karastusjookide keemiat uurimas.

Sel nädalavahetusel peetakse Kuressaares viiendat korda koolinoorte teaduskonverentsi Saaremaa Miniteaduspäevad, mille eesmärk on avardada noorte silmaringi julgustades neid
teadusega tegelema ning tehtut teistega jagama.

Saaremaa Miniteaduspäevadele oodatakse 6.-12. klassi õpilasi, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse. Peakorraldaja Indrek Peil on rahul, et Eestis leidub nõnda palju silmapaistvaid õpilasi, kes on võtnud uurida mõnda noori huvitavat probleemi. “Ette on valmistatud 26 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse interneti psühholoogilisi efekte, jäätmekäitlust, kodutute loomade probleemi, Eesti looduspärandit, ja võimalusi minna vahetusõpilaseks välisriikidesse,” rääkis Peil.

Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning parimaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater. Loe edasi: Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Maavanema Ulla Preedeni (fotol paremal) käepigistuse võtab vastu raamatu üks koostajaid Marika Saks. Foto: Talis Tobreluts

Eile, 22. novembril Põlva maavalitsuses esitletud raamat „Põlvamaa – rohelisem elu“ teeb 136 leheküljel kokkuvõtte Põlvamaa väärtustest ja edulugudest.

Trükise ühe koostaja, Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo tõdemusel teeb raamatu isiklikuks asjaolu, et iga lugeja leiab sellest tuttavaid paiku ja inimesi. „Kaante vahele saanud kogumik ongi aus Põlvamaa lugu ning kõik muu on juba maitse asi,“ lisas Timmo.

Põlva maavanem Ulla Preeden tänas esitlusel autoreid ja toetajaid panuse eest raamatu valmimisse: „Minu – nagu paljude teistegi – hinnangul on meie maakonna suurimateks väärtusteks siinne loodus ja meie inimesed,“ rõhutas maavanem. Ta pidas oluliseks, et teoses on lisaks faktoloogiale ja pildimaterjalile talletatud ka Põlvamaaga seotud inimeste mõtted ning emotsioonid.

Põlvamaa esindustrükises tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik alates Taevaskoja kandi kaunist loodusest läbi Mooste mõisakompleksi, Räpina parkide ja Setu kultuuriruumi kuni Valgjärve maalilise maastikuni. Lisaks rikkalikule pildigaleriile saavad raamatus sõna paljud Põlvamaaga seotud nimekad inimesed – skulptor Mati Karmin, kirjanik Jaan Kaplinski, loodusteadlane Ants Martin, sportlane Mait Patrail jpt. Kogumik sisaldab ka lühiülevaadet EL toetusprogrammide abil Põlvamaal elluviidud projektidest ning inglisekeelset sisukokkuvõtet. Loe edasi: Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Ärimees seljatas korvpalluri

Tavalisest vestlusest sai väljakutse, kui Rapla kütusefirma Hepa omanik Helmet Palm kutsus vabavisetes võistlema Piimameister Otto/Rapla eelmise aasta resultatiivseima mängija Heigo Ermi.

Et võistlusesse pinget tuua ja ühtlasi ka võistkonda toetada, siis pani ärimees välja 1000€, mis pidid Heigo võidu korral klubi omaks saama.

Esimesena visanud ärimees tabas kümnest viskest kaheksa. Heigo Erm eksis kaheksandal viskel juba kolmandat korda ja sellega oli võistlus kaotatud.

Kuna Helmet Palmi esmane eesmärk oli ikkagi võistkonda toetada ja näidata hea närvi tähtsust spordis, siis jättis ta ühe kahest 500-eurosest pakist ikkagi palli peale. Tema viimased sõnad olid: „Ootan järgmist väljakutset!“

Allikas: raplamaa.ee

Harjumaa aasta küla 2011 on Muusika küla

Harjumaa konkursi „Aasta küla 2011“ peapreemia 640 euro vääriliseks hinnati Muusika küla. Lisaks rahalisele preemiale andis liikumise Kodukant Harjumaa esindaja Muusika külale üle traditsioonilise päikesekella.

Teise koha (380 eurot) pälvis Kõmmaste küla Padise vallas ja kolmanda koha koha (255 eurot) Võerdla küla Jõelähtme vallas.

Harju maavanem Ülle Rajasalu rõõmustas, et Harjumaal on palju kauneid külasid, mis on hoolega hoitud ja samal ajal säilitatud nende omapära ning ajalooline pärand. ” See näitab, et meie inimesed peavad kalliks oma kodukanti ning seeläbi tervet kodumaad. Ka külaliikumised on meil toimekad, mis on suure linnastumise tendentsi juures väga oluline,“ lisas Rajasalu.

Muusika küla asub Kernu Vallas, Harju maakonnas. Küla piirneb loodes Kabila külaga, edelas ja kagus Ruila külaga, kirdes Saue vallaga. Küla piiri pikkuseks on 13,7 km. Tegu on miljööväärtusliku ajaloolise hajakülaga, kus on hästi säilinud asustusmuster. Andmed Muusika nimelisest külast pärinevad 19. sajandi II poolest. Muusika küla asub endise Hageri kirikukihelkonna Ruila ordumõisa valduses, kuid põlistalud ja suguvõsad on palju vanemad, kui sellenimeline küla ise.

Aasta küla 2011 laureaadid kuulutati välja maakondlike konkursside „Kaunis Eesti kodu“ ja „Aasta küla“ pidulikul lõpetamisel Ruila Põhikoolis. Auhinnad andsid kätte Harju maavanem Ülle Rajasalu ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Vello Jõgisoo.

Allikas: harju.ee

Luiged tahavad lennata, mitte süüa

Märk mida ei märgata. Foto:Postimees/Scanpix

Keskkonnaamet ja ornitoloogiaühing paluvad inimesi külmade saabudes veelinde mitte toita.

Veelindude normaalne käitumine on külmade ilmade saabudes ja loodusliku toidu vähenedes otsida toitumiseks sobivat vaba vett ning seda plaani ei tohi sassi lüüa. Lindude toitmine, eriti just rändeperioodi alul, on lühinägelik ja vastutustundetu.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Riho Kinksi sõnul on Eestis on luikede jaoks palju madalaveelisi looduslikke toitumisalasid, mis ei külmu talvel kinni. „Ühe koha jäätumisel otsitakse järgmine vabaveeala, liikudes lõuna ja lääne poole. Seetõttu ei ole luikede toitmine vajalik, vaid toitmisega loob inimene neile lõksu. Veekogu külmumisel jäävad linnud endiselt inimesele lootma ning ei liigu sobivatele looduslikele toitumisaladele,” lisas Kinks.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul pakuvad inimesed lindudele enamasti saiatooteid. Süsivesikute rikkad ja mineraalainete vaesed jahutooted ei kuulu aga lindude looduslikule toidulauale ja kahjustavad nende seedeorganeid ning ka lennuvõimekust. „Veelindude toitmine on õigustatud vaid külmadel talvedel rannikuäärse vaba vee puudumisel, aga see on pigem erand kui reegel,“ ütles Teet Koitjärv.

November ja detsember on luikede rändeaeg. Eesti on Euroopas luikedele oluline talvitusala, kus madalaveelistele avatud rannikualadele võib talveks koonduda üle 10 000 linnu, peamiselt kühmnokk-luiged.

Allikas: keskkonnaamet.ee

Valgamaa tunnustab turismivaldkonna parimaid

Valgamaa valib esimest korda turismivaldkonna parimaid. Eesmärk on märgata neid, kes millegagi suurepäraselt hakkama saanud, tõsta valdkonnas toimetavate inimeste motivatsiooni ning teadvustada turismi olulisust.

Parimad valitakse kolmes kategoorias: Parim sündmus 2011, Parim turismitöötaja 2011 ja Parim meeskond 2011.

Konkursi korraldaja Sille Roometsa sõnul meeldib kõigile reisida, aga alati me ei teadvusta, et meeldivate reisielamuste taga on kellegi suured pingutused. “Peamine põhjus selle konkursi korraldamiseks on soov märgata neid, kes on oma tegemistes suurepärased, tõsta turismivaldkonnas toimetavate inimeste motivatsiooni ning teadvustada turismi olulisust.“ märgib Roomets.

Kevadel toimunud turismiasjaliste ümarlaual kogutud ideede alusel valiti kategooriad:

Parim sündmus 2011- 2011. aastal Valgamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu ja külastajaid toonud sündmus.

Parim meeskond 2011– 2011. aastal silma paistnud märgatava koostöövõimega, meeskondliku või koostöös tegevuse tulemusega meeskond, piirkond, projekt, grupp vms. Eesmärk tunnustada koostööd ja panust ühistegevusse.

Parim turismitöötaja 2011 – 2011. aastal silmapaistnud töötajaid (klienditeenindajaid, hotelliteenindajaid, ettekandjaid, kelnereid, giide, bussijuhte, kokkasid jne). Eesmärk on tunnustada neid tublisid töötegijaid, kellest meie külaliste külastuselamus otseselt või kaudselt sõltub. Loe edasi: Valgamaa tunnustab turismivaldkonna parimaid

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum kutsub kohvile korüfeega

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum alustab sarjaga „Kohv korüfeega“. Tegemist on õhtuste kokkusaamistega, kus külaline räägib endast, oma lapsepõlvest ja jõudmisest oma erialani. Lisaks saab kohtumisel kuulda ka külalise õpinguaegadest Tartu Ülikoolis, toonastest eripäradest, tähtsamatest eeskujudest ja õpetajatest.

Esimene „Kohv korüfeega“ toimub 14.novembril algusega kell 17:15 ning külaliseks on akadeemik Jaan Einasto, kes sündis Tartus 1929. aastal. Ta lõpetas Tartu I keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli füüsika eriala keskendudes astronoomiale. Kohe pärast lõpetamist asus ta tööle Tartu Observatooriumisse ja töötab seal tänaseni.

Rahvusvahelist tähelepanu on köitnud tema uurimused tumeda aine ja universumi struktuuride kohta. Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto erinevate väljaannete veergudel avaldanud arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni. Lisaks mitmetele teaduspreemiatele ja riiklikule teenetemärgile tiirleb Einasto töö tunnustuseks ümber Päikese ka temanimeline asteroid.

Järgmine kohviõhtu toimub 12. detsembril. Siis on võimalik silmast-silma kohtuda vaimuliku, literaadi ja tõlkija Vello Saloga.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta.

Jõgeva otsib riigigümnaasiumile nime

Tulevase Jõgeva riigigümnaasiumi hoone. Foto: Jõgeva linn

Jõgeva Linnavalitsus kuulutab välja avaliku nimekonkurssi loodavale riigigümnaasiumile. Konkursil võivad osaleda kõik üksikisikud, kollektiivid, sõpruskonnad ja muud huvigrupid. Konkursi lõpp-tähtaeg on 22. november 2011.

Käesoleva aasta 1. juulil sõlmisid Jõgeva Linnavalitsus ning haridus- ja teadusministeeriumi omavahel Jõgeva linna riigigümnaasiumi loomise lepingu, mille kohaselt on Jõgeva Linnavalitsusel kohustus esitada haridus- ja teadusministeeriumile omapoolne ettepanek loodava riigigümnaasiumi nime osas.

„Nime küsimus on kogu riigigümnaasiumi temaatika juures üks küllaltki tundlik aspekt.” kommenteeris konkurssi komisjoni esimees Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar. „Seetõttu oleme linnavalitsusega seisukohal, et parim nimi saab tulla kogukonna enda hulgast. Oluline on, et tulevase riigigümnaasiumi nimes peaks selgelt väljenduma siinse hariduselu kestvus ning piirkonna kultuurilis-ajaloolised juured.” seletas Kübar nimeotsingute tagamaid. Loe edasi: Jõgeva otsib riigigümnaasiumile nime

Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul

Tartlaste hinnangul on kodulinna elukeskkond viimastel aastatel märgatavalt paranenud, ilmneb äsjavalminud arvamusuuringust “Tartlane ja keskkond 2011”.

Linlaste küsitluse “Tartlane ja keskkond 2011” eesmärgiks oli analüüsida, kuidas tartlased hindavad oma elukeskkonda ning missugune on elanikkonna keskkonnaalane käitumine, arvamused ja hoiakud. Võrdlusena kasutati varasemate uuringute tulemusi, et hinnata elanike keskkonnateadlikkuse muutumist 10 aasta jooksul.

„Rõõm on tõdeda, eelnevate uuringutega võrreldes on märgatavalt paremaks hinnatud Tartu linna üldist elukeskkonda. Oma osa selles on kindlasti linlastel endilgi – umbes 80 protsenti küsitletutest soovib käituda keskkonnahoidlikult, osaleda heakorratöödel või anda omapoolne panus linnas roheluse loomisse,“ kommenteeris uuringu tulemusi linnapea Urmas Kruuse.

Varasemate küsitlustega võrreldes on kasvanud nende tartlaste osakaal, kes sorteerivad ja viivad kogumiskohtadesse majapidamises tekkinud jäätmeid.

Küsitletute hinnang oma tervisele on aastate jooksul paranenud ning heaks või väga heaks peab enda tervist juba ligi kaks kolmandikku küsitletutest. Enamik vastanuist leidis, et Tartu linna keskkonnategurid nende tervisele ohtu ei kujuta. Loe edasi: Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul

Septembris sündis 1276 last

2011. aasta septembris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1276 sünnikannet.

Septembris registreeriti 656 poisi ja 620 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 20 paari – nendest 3 paari poisse, 6 paari tüdrukuid ja 11 segapaari.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Rasmus, Artjom, Kaspar, Martin, Maksim, Robin, Aleksandr, Erik, Jakob ja Kristofer. Tütarlastele pandi enim nimeks Maria, Sofia, Laura, Anna, Annabel, Anastasia, Darja, Eliise, Elizabeth ja Mirtel .

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna septembri statistika järgi on Tallinnas registreeritud 415 lapse sünd, Tartumaal 172, Harjumaal 159, Ida-Virumaal 116, Pärnumaal 70, Lääne-Virumaal 55, Viljandimaal 47, Raplamaal 40, Saaremaal 36, Valgamaal 33, Järvamaal 31, Võrumaal 26, Põlvamaal 24, Jõgevamaal 22, Läänemaal 20 ja Hiiumaal 10.

2011. aasta septembris sõlmiti kokku 531 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 24 ja notarite poolt 13 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti Tallinnas 8, Läänemaal 1, Pärnumaal 1, Saaremaal 1, Tartumaal 10, Valgamaa 1 ja Viljandimaal 2 abielu. Loe edasi: Septembris sündis 1276 last

Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliini graafik muutub

Väinamere Liinide teatel läheb Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliin alates esmaspäevast, 31. oktoobrist üle talvegraafikule.

Talvehooajal, mil nõudlus on madalam, toimub nädalases graafikus 74 reisi sügisese 86 reisi asemel. Kehtib valdavalt nn neljatunnine graafik, kus ühest sadamast väljub reis iga nelja tunni järel. Kõrgema nõudlusega aegadel – neljapäeva ja reede õhtul ning pühapäeva pärastlõunal – on graafik tihedam. Samuti on tihedam hommikune väljumisplaan Heltermaalt, kui esmaspäevast laupäevani väljuvad kaks esimest reisi 6:30 ja 8:30.

Heltermaa-Rohuküla liini teenindavad kogu talvehooaja parvlaevad Hiiumaa ja Saaremaa. Saaremaa võttis teatepulga väiksemalt Ofelialt üle juba teisipäeval.

Talvegraafikus ei hakka enam toimuma eraldi ohtlike veoste reisid Rohukülast teisipäeviti kell 20:30 ja Heltermaalt kolmapäeviti kell 4:30. Uued laevad võimaldavad ohtlike veoste reisi ühendada tavareisiga, mis laiendab kõigi üle mere sõita soovijate reisiaja valikut. Tavareisijate jaoks on nüüd ohtlike veoste reis erinev ainult selle poolest, et väikesõidukid laaditakse alumisele autotekile ja laeva pardal on suitsetamine rangelt keelatud. Uued ohtlike veoste väljumisajad on Rohukülast esmaspäeviti kell 22:30 ja Heltermaalt teisipäeviti kell 6:30 – tänu sellele muudatusele sai lisada graafikusse täiendavad reisid neljapäeva õhtuks, mil nõudlus on suurem.

Allikas: Väinamere Liinid OÜ

Rapla saab täis kunstivalgust

Algamas on Raplamaa esimene kunstivalgusnädal, mis avatakse 31. oktoobril tuntud ja alles loometee alguses olevate kunstnike ühisnäitusega Rapla kaasaaegse kunsti keskuses.

Näitusel saab näha Kaido Ole, Kadri Alesmaa, Raul Meele, Saima Randjärv-Berlokko, Meelis Luksi, Riin Palloni, Kristel Luige, Sütevka Andres, Marilyn Jeeseri ja Mauri Grossi loomingut.

Näituse “Raplamaa kunst vol.1” kuraatori, kunstnik Riin Palloni sõnul on kõik näitusel eksponeeritud kunstnikud esindatud ka äsja ilmunud Raplamaa Kunstikalendris 2012. „Raplamaa võib olla uhke nii paljude kunstnike üle, kes siin sündinud ja kasvanud on. Kalendrit koostades oli palju meeldivaid üllatusi kunstnike näol, keda ma varem Raplamaaga siduda ei osanud,“ märkis Pallon.

Korraldajate sõnul juhib kunstivalgusnädal tähelepanu kunstile kui alternatiivsele valgustusallikale, mis mõtteliselt valgustab meie elu igal ajal, mil loomulikku valgust napib.

Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid

Kuressaare Linnavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.

Taotletavad stipendiumid on:

1. üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot;
2. üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot;
3. kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot;
4. üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot;
5. üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot;
6. üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot;
7. üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.

Kandidaate stipendiumikonkursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidilised isikud. Konkursil osalemiseks tuleb esitada linnavalitsusele kirjalikult põhjendatud vabas vormis taotlus postiaadressile Kuressaare Linnavalitsus, Tallinna 10, 93819 Kuressaare, märgusõna “Stipendium” või elektrooniliselt aadressile andra.tiik(a)kuressaare.ee Loe edasi: Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid

Valga Gümnaasiumis hakkavad õppima ainult gümnasistid

Valga Linnavolikogu otsustas 28. oktoobri istungil muuta Valga Gümnaasiumi tegutsemisvormi. Uuest õppeaastast hakkavad koolis õppima ainult gümnasistid.

Esmaspäeval, 31. oktoobril toimub üldharidusvõrgu ümberkorraldamiseks moodustatud komisjoni koosolek, kus kavandatakse anda koolidele konkreetsed ülesanded. Koolid peavad järgmiste sammudena uuendama arengukavad ja viima need vastavusse üldharidusvõrgu korraldamise suundadega.

Samuti vajavad muutmist koolide põhimäärused ning täpsustamist ootavad koolide klasside asukohad, personaliküsimused ja pedagoogide ühiskoolitused. Koolijuhtide ülesandeks on tegeleda ka õppekavade täiustamisega põhikooli osas ja töötada välja gümnaasiumi uued õppesuunad.

Uued koolide põhimäärused ja arengukavad tuleb direktoritel valmis saada jaanuariks, mil toimub linnavolikogu korraline istung

Põlva Kunstikoolil peab juubelit

Põlva Kunstikooli õpilase 8 aastase Joosep Miina töö

4. novembril kell 15.30 alustab Põlva Kunstikool oma kümnenda tegevusaasta täitumist tähistavat üritustesarja näituse „Kümme tõmmist kunstikoolist“ avamisega.

Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse jalutusgaleriides ülespandud näitus annab läbilõike õpilaste töödest läbi aegade. Lisaks on salongis avatud näitus õpetajate loomingust.

Samal päeval kell 16.00 esitletakse Põlva kunstikooli maaliklassis juubelitrükist, kus vaadeldakse kooli tegemisi nii õpilaste silme läbi kui ka ruumilisest tähendusest lähtuvalt.

Kõiki kunstikooli vilistlasi, sõpru, lapsevanemaid ning kindlasti Põlva linna haridus- ja kultuurielu juhtfiguure ning edendajaid odatakse osalema kooli tulevikku vaatavasse mõttekotta. Mõttekoda modereerib Ivika Nõgel. Mõttekoja lõpus tutvustab oma viimaste aastate loomingut kooli vilistlane Riho Kall. Vilistlaste jaoks jätkub kooli sünnipäev Undergroundis asetleidva Wunderpunk peoga.

2001. aastal loodud Põlva Kunstikool on varem tegutsenud Põlva Noorsookeskuse Kunstistuudio mantlipärija. Õppetöö Põlva Kunstikoolis toimub riikliku huvialakoolide kunsti-õppekava alusel neljal õppeaastal ning sisaldab joonistamise, maalimise, kompositsiooni ja vormiõpetuse baaskursusi. Loe edasi: Põlva Kunstikoolil peab juubelit

Järvamaa ettevõtlusnädalal räägitakse vastutustundest

31. oktoobrist kuni 5. novembrini toimub Järvamaal maakondlik ettevõtlusnädal eesmärgiga tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada osalejate teadmisi.

Sellel aastal pühendutakse ettevõtluskultuurile, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Samuti tunnustatakse tublisid kohalikke ettevõtjaid ja väärtustatakse ettevõtlikku elustiili ning kasvatatakse ettevõtlusteadlikkust.

Esmaspäeval toimuvad gümnaasiumites ja põhikoolides ettevõtlusteemalised loengud, külastatakse ettevõtteid ning mängitakse majandusmänge.

Teisipäeval ootab Paide linnapea ettevõtjaid raekotta hommikukohvile. Ühises vestlusringis räägitakse rõõmudest ja muredest ning arutletakse linna arenguvõimaluste teemadel.

Kolmapäeval toimub Järvamaa Kutsehariduskeskuses noortele suunatud üritus nimega „12H ETTEVÕTE“. Tegemist on Junior Achivementi poolt korraldatava aktiivse koolitusega, kus 12 tunni jooksul tehakse läbi ühe ettevõtte alustamise lugu. Päeva jooksul lahendavad noored neile püstitatud ülesannet ning omandavad kiirloengute abil teadmisi tootearendusest, finantside planeerimisest, turundusest ja muudest ärivaldkondadest. Valminud äriplaane hindab žürii, kes valib välja parima.

Neljapäeval tunnustatakse Väätsa Mõisas parimaid Järvamaa ettevõtjaid.

Laupäeval peetakse Paide Kultuurikeskuses juba 16. korda Järvamaa Messi.

Täpsema info Järvamaa ettevõtlusnädala kohta leiab siit.

Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse

Neljateistkümnendat korda peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat, mille teemaks on sarnaselt eelmisele aastale “Õppimine seob põlvkondi”.

Nädala avaüritus peeti 7. oktoobril Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, kus kuulutati välja ka aasta õppijad. Aasta õppija tiitliga pärjati Ralf Burk Ida-Virumaalt. Eripreemiad pälvisid Heili Freimanis Valgamaalt ja Tiiu Kaubur Saaremaalt. Rahva lemmikuks nimetati Mairi Raju Võrumaalt, parimaks koolitajaks Viive Einfeldt Pärnumaalt ja aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks Rapla Keskraamatukogu. Eraldi märgiti ära ka kõige koolitussõbralikum vald – Albu vald Järvamaal. Maakondade aasta õppijate õpilugusid saab lugeda siin.

Täiskasvanud õppija nädal jätkub 12. oktoobril e-õppe päevaga, mis sisaldab avalikku loengut, e-Õppe TVd ja töötuba. “Vanaema õunapuu otsas” nime kandva E-õppe päevaga soovivad korraldajad rõhutada aktiivsena vananemist ja solidaarsust erinevate generatsioonide vahel. Päeva saab jälgida reaalajas e-õppe päeva kodulehel.

13. oktoobril toimub Grundtvigi programmi võimalusi tutvustav päev. Grundtvigi päev on vastavalt TÕN-i temaatikale pühendatud mingile kindlale teemale või valdkonnale täiskasvanuhariduses, mille rakendamisvõimalusi rahvusvahelises koostöös lähemalt analüüsitakse. Sel aastal keskendutakse aktiivse vananemise teemale. Päeva vältel püütakse leida vastused küsimustele: Kuidas jääda aktiivseks, sõltumata vanusest ja ealistest iseärasustest? Kui oluline on õppida ajaloost ja elutarkusest? Kuidas saan mina täiskasvanute koolitajana toetada elanikkonna aktiivsust? Milliseid arenguvõimalusi on Eesti täiskasvanuhariduse valdkondades? Loe edasi: Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse

Õpetaja repliik

Kes ärkab hommikul vara nagu kukk, tunneb, et eelmisel õhtul jäi midagi tegemata, haarab kalkuni londi värvi pliiatsi järele, pistab selle tökatmusta kohvitassi, võtab hajameelselt ilmatu suure paki vihikud ja topib need imepisikesse kotti, paneb jalga tikk-kontsaga kõpskingad – see peaks minema kooli, võibolla on ta õpetaja.

Tegelikult pole aga asi üldse nii hull. Tehtud saab kõik niikuinii, kohvi ma ei joo, vihikud parandan ära koolis, kott pole mul sugugi nii imepisike, tikk-kontsadega kõpskingi mul veel pole (madalamatega parem õpilastega sammu pidada) ja seda, et ma õpetaja olen, tuletavad lapsed mulle pidevalt meelde. Jõudu, jaksu ja sära silmadesse kõikidele kolleegidele!

Tuuli Hiiesalu

Anna üles eeskujulik noor

MTÜ Noortekonverentsid on välja kuulutanud “Hea Eeskuju” stipendiumi, mis mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.

Konkursiga soovitakse tunnustada neid koolinoori, kes on oma vabast tahtest viinud kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks ellu midagi sellist, mis väärib üldsuse tähelepanu ja tänu. Näiteks on varasemalt Hea Eeskuju tiitli pälvinud tartlanna Oliivia Narits, kes on võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise, hiidlanna Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele ja ajaloomuuseumi asutanud koolipoiss Rando Mülts.

7.-12. klassis või kutsekeskkoolis õppivaid eeskujulikke kandidaate on aega esitada 16. oktoobrini. Selleks tuleb minna noortekonverentsi kodulehele ning laadida sealt alla taotlusvorm, kuhu saab kirja panna eeskuju vääriva loo.

“Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad ehk kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust.

Stipendium väärtusega 13oo eurot antakse üle noortekonverentsi Lahe Koolipäev 2011 raames. Hea Eeskuju 2011 võitja esitaja sõidutab Evenor Suurbritanniasse, Hea Eeskuju lõppvooru pääsenutele kingib Tallink Laheda Koolipäeva merel.

Konkursi patrooniks on Riigikogu spiiker Ene Ergma.

Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori kirjutama ja pildistama

Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori osalema essee- ja fotokonkursil “Kuidas elad Eestimaa laps?.

Esseekonkursile oodatakse 16-19 aastaste noorte töid. Töö pikkus peaks olema kuni 3000 tähemärki või käsitsi kirjutatult kaks A4 lehte. Kirjutada võib nii eesti kui ka vene keeles.

Fotokonkursil on noored jaotatud kahte vanuserühma: 7-13 aastased ja 14-19 aastased. Osaleda võib nii üksi, kui ka kolmeliikmeliste võistkondadena, kuid sel juhul tuleb auhinda omavahel jagada. Üks osaleja võib esitada kuni kolm fotot, mis võivad olla nii värvilised kui ka mustvalged. Foto juurde tuleb lisada lühikirjeldus, mida fotoga öelda soovitakse.

Konkursi üldeesmärgiks on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu.

Võistlustöid oodatakse kuni 3. novembrini. Esseekonkursi esikolmik sõidab külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis, fotokonkursi mõlema vanusegrupi parimale on auhinnaks fotokaamera.

Esseed ja fotod palutakse saata märgusõnaga “KONKURSS” e-posti aadressil infokeskus@lastekaitseliit.ee või aadressil: MTÜ Lastekaitse Liit, Endla 6-18, Tallinn 10142. Loe edasi: Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori kirjutama ja pildistama