Tuuli Hiiesalu

Eesti Päevaleht otsib varjatud kangelasi

Eesti Päevaleht toob sünnimaa sünnipäevaks ajalehte lood teenimatult varju jäänud tublidest tegijatest.

Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Siku sõnul hakkab veebruari algusest alates igas lehes ilmuma sari „Märkamata kangelased”. Need lood tutvustavad lugejatele teenimatult varju jäänud väärt inimeste tublisid tegusid ja naksakaid mõtteid. Kiituseks tegijatele, aga ka innustuseks eeskuju võtjatele.

Sarja tegemiseks palub Sikk ka lugejate abi. “Andke neist kaaskodanikest, kaasmaalastest nüüd julgesti teada! Eestimaa on ju tublisid inimesi tulvil. Paraku on elu just nii karm, et ühtedele jagub rohkem rambivalgust ja tähelepanu kui teistele. Nüüd otsimegi varju jäänuid inimesi,” märkis Sikk oma üleskutses.

Milliseid kangelasi otsitakse? Sikk toob näite: Kirurg pälvib au ja kuulsuse, patsienti operatsiooniks ette valmistanud anestesioloogi ega õdesid me ei tunne. IT-firma pälvib uue programmi eest au ja kuulsuse, süsteemi kokku kirjutanud programmeerijaid me ei tunne. Poliitik pälvib au ja kuulsuse, temale kõnede kirjutajat ja kohtumiste ettevalmistajat me ei tunne. Linnapea pälvib kena linna eest au ja kuulsuse, aga selle linna kojameest, kes varavalgest hilisõhtuni tänavaid pühib, me ei tunne.

Seega otsitakse tublisid ja tarmukaid, kuid varju jäänud väärt inimesi, kelle teod ja toimetamised on Eestimaa paremaks, helgemaks, säravamaks muutnud. Varjule jäänud kangelastest saab teada anda e-postiga rein.sikk@epl.ee või tavapostiga Tallinna 15, Rakvere. Samuti on Rein Sikk kättesaadav Facebookis.

Värska noorte minifirma jaoks on klient kuningas

Neli aktiivset Värska Gümnaasiumi neidu on loonud minifirma IdeeMagnet, mille toodanguks on käsitsi valmistatud külmkapimagnetid.

„Magnetite põhjaks on meeldivalt lõhnav ning töödeldud kadakas. Kadakale oleme lisanud veidi värvi ning seda täiustanud aforismide, mõtteterade, vanasõnade ja muu sellisega,“ kirjeldas minifirma tegevjuht Eike Koppel Põlvamaa uudisteportaalile.

Värska noorte loodud minifirma üheks oluliseks põhimõtteks on – klient on kuningas. Nii näiteks kujundatakse laatadel magnetid vastavalt kliendi soovile ning kirjutatakse sellele just temale meelepärane nimi või lausung.

MF Ideemagnetiga saab ühendust Facebooki kaudu (MF Ideemagnet).

Türi Spordiklubide Liit korraldab tasuta suusatamisalase koolituse

Türi valla projekti “Tervelt tööle” raames korraldab Türi Spordiklubide Liit suusatamisalase koolituse. Koolitused toimuvad kolmel korral Türi Ühisgümnaasiumi juures (Tolli tänav 62) algusega 18.00. Kursus on osalejatele tasuta.

5. jaanuaril kell 18 räägitakse suusavarustusest ja suuskade hooldamisest. Koolitus toimub siseruumides.

22. jaanuaril kell 18 tutvustatakse ja õpetatakse suusatamises uisutehnikat ning 29. jaanuaril kell 18 klassikalist tehnikat.

Kursuse viib läbi Türi Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja Türi Spordiklubi suusatamise ja orienteerumise treener Kaarel Kallas.

Projekti toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja Elukestva Õppe Sihtasutus INNOVE.

Lisainfo Türi Spordiklubide Liidust: Mati Sadam, tel 50 41 987. Suusavarustuse laenutuse osas on soovitav eelnevalt kokku leppida Kaarel Kallasega telefonil 5330 8128.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab jaanuari sulelistele

Nurmkana – Eesti aasta lind 2013. Foto: Wikipedia

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab alanud aasta esimese kuu meie tiivulistele ja sulelistele.

Juttu tehakse nii kogukamatest kui ka pisematest, kuid siiski pisut haruldasematest lindudest. Jaanuari loodusõhtutele on esinema palutud kaks tuntud linnumeest.

16. jaanuaril kell 18 toimub loodusõhtu teemal “Kotkad ja internet”. Külla tuleb Eesti tuntuim kotkauurija Urmas Sellis, kes räägib meie suurimatest ja uhkeimatest lindudest ning nende jälgimisest veebikaamerate ja saatjate abil.

23. jaanuaril kell 18 tutvustab kirglik linnuvaatleja Margus Ots uusi linnuliike Eestis. Juttu tuleb viimase aasta uutest liikidest Eestis, nende leidmislugudest ning sellest, kuidas haruldased eksikülalised üldse siia satuvad. Rohkem infot Margus Otsa kohta leiab linnuvaatleja blogist: http://www.linnuvaatleja.ee

Kõiki, kes mingil põhjusel meie jaanuarikuu üritustele ei jõua, kutsutakse siiski külastama keskkonnainfopunkti, kus on võimalik kohapeal tutvuda ning kaasa võtta ornitoloogiaalaseid materjale. Infopunkt on huvilistele avatud esmaspäevast reedeni kell 10-17 aadressil Kompanii 10.

Loodusõhtud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kunstnikud lähevad taas koolidesse

Kevadine pilootprojekt “Kunstnikud kooli”. Foto: Võru Linnagalerii

Võru Linnagalerii koostöös Kunstilaenutusega Kaleidoskoop korraldavad Võrumaa koolides pilootprojekti „Kunstnikud kooli“.

Detsembris ja jaanuaris külastavad koole kunstnikud Teet Suur, Lauri Kulpsoo, Lilli Tölp, Mariliin Kindsiko ja Billeneeve, Piret Kullerkupp, Eike Eplik, Evelyn Müürsepp, Tanel Toltsing ning kirjanik, kunstikoguja ja ettevõtja Armin Kõomägi.

Osalejad saadavad kooli oma näituse ning teevad koolis tunni, milles tutvustavad oma loomingut ning räägivad kunstnikuks olemisest. Õpilased saavad kunstniku juhendamisel ka aktiivselt konkreetse teema üle arutada või midagi oma käega teha. Näiteks Lilli Tölp paneb üles interaktiivse skulptuuri ning teeb õpilastega kontaktmikrofone, Lauri Kulpsoo teeb fotonäituse ja arutab kunstniku omapärase käekirja ja selle äratundmise üle ning Armin Kõomägi saadab kooli töid oma kunstikogust ning lugemiseks kaks oma novelli, mida tunnis arutada.

Sel korral osalevad üksteist Võrumaa kooli: Võru Kreutzwaldi ja Kesklinna Gümnaasium, Võru I Põhikool, Osula Põhikool, Parksepa Keskkool, Sõmerpalu Põhikool, Kuldre Põhikool, Rõuge Põhikool, Vastseliina Gümnaasium, Varstu Keskkool ja Krabi Põhikool. Loe edasi: Kunstnikud lähevad taas koolidesse

Paides saab näha kuulsamaid tsitaate ning mõtteteri

Paides kultuurikeskuse fuajees on üleval näitus “Sõna vägi”, mis toob külastajateni 23 ilusamat ning mõjusamat tsitaati ning mõttetera, mis pärinevad nii kuulsatelt eestlastelt, üleilmsetelt kuulsustelt või anonüümsetelt allikatelt.

Tsitaatide ning mõtteterade leidmisest ning parimate valimisest võttis interneti teel osa ligemale sadakond inimest. Näitusel esindatud mõtteterad ning tsitaadid pärinevad näiteks Lennart Merilt, Albert Einsteinilt, Dalai Lamalt, Mahatma Ghandilt, Nelson Mandelalt ning Marilyn Monroelt ning mitmetelt teistelt maailma kultuuriruumi mõjutanud inimestelt.

Näituse korraldajad soovisid parimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisega ning seeläbi sõna ja mõtte vägevusele tähelepanu juhtimisega panna inimesi pisut enam halli argipäeva raamidest kaugemale vaatama ning veidi laiemalt elu ning kõige ümbritseva üle mõtlema.

Näitusele väljavalitud tsitaadid ning mõtteterad esindavad küll vägagi erinevaid valdkondi, kuid enamusel neist kumab ühise joonena läbi omamoodi õpetus elamisest kui suurest ning peaaegu piiritust võimalusest, et mitte öelda kunstist. Paljud tsitaadid ning mõtteterad tuletavad inimestele meelde inimvõimete olemust ning kutsuvad inimesi üles oma elusid suuremalt elama ja neile kingitud võimalusi kasutama, mitte piirduma vaid juba sissekäidud teeradade ning käitumismallide jäljendamisega. Ehk nagu on väga lihtsalt öelnud Oscar Wilde: “Elada, on haruldasim oskus maailmas.”

MTÜ KultuurPaidet toetas ilusaimate ning mõjusaimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisel Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ning parimate palade näituseks seadmisele panid õla alla Paide kultuurikeskus, AS Kuma ning mitmed head inimesed.

Allikas: jarva.ee

Täna anti üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad

Värska vallavalitsus andis tänavuse aastaga juba seitsmeteistkümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat.

Preemia antakse seto omakultuuri arendamisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva kalendriaasta jooksul. Käesoleva aastal hinnati vallasisese preemia vääriliseks seto käsitöö tutvustaja, õpetaja ning kvaliteedimärgi “Seto Kimmäs” väljaandmise eestvedaja Ingrit Kala ning Värska naiste leelokoori juhendaja, aktiivne seto kultuuri tutvustaja ja külaseltsi vedaja Meel Valk.

Vallavälise preemia said Rikka Ivvani pillilaagrite, festivali I Laste- ja noortefolk korraldajad ning kohaliku kultuuri edendajad Sigre Andreson ja Ain Raal.

Omakultuuripreemiate üleandmise päev on 17. detsember, mis juhatati sisse kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Laureaatide tunnustamine toimub samal õhtul kell 17.00.Värska kultuurikeskuses. Anne Vabarna laule laulavad Värska leelokoorid, toimub ka Ansambli “Kiiora” CD plaadi esitlus ja tantsuklubi.

Üritusele oodatakse kõiki seto omakultuuri austajaid ja viljelejaid. Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm.

Allikas: polvamaa.ee

Maablogist saab lugeda talulapse jõuluootusest

Lähenevate jõulude eel kirjutab Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumist täna Maablogis maapere jõulukommetest – toidust, valgusest ja ennustamisest.

“Kui talupere argipäevane toit oli kesine ja sedagi sai jaopärast, siis jõululauas võis igaüks võtta, mida soovis ja palju soovis – nii kindlustati toitu eranditult kõigile. Et oleks tervist ja jõudu järgneval aastal tööd teha, pidi ohtralt sööma. Jõululaul pidi kindlasti olema liha, leiba ja õlut,” kirjutab Ell Vahtramäe.

Tuli peab aga maapere kommete kohaselt põlema kogu pühade aja,” et esivanemate vaimud näeksid koju tulla, kaitseks kurja eest, aga ka et Jõululaps inimeste juurde tuleks. Tuli ei tohtinud akendest välja paista: eriti Lääne-Eesti kardeti, et valgus rikub orase.”

Edasi saab jõulukommetest juba lugeda siit.

Otepää valla esindus külastas Saksamaad

5.-11. detsembril külastasid Otepää valla esindus – kultuurikollektiivid sõpruspiirkonda Tarpi Saksamaal.

Tarpi külastasid Otepää Gümnaasiumi 6.klasside rahvatantsurühm, rahvatantsurühm Nuustaku noored ja Otepää noored Kaire Ojavee juhendamisel, viiuliõpetaja Varju Teder ja mitmed Tarpiga sõprussidemeid hoidvad Otepää inimesed. Õpilasi saatsid Otepää Gümnaasiumi õpetajad Kaire Ojavee ja Tiie Jaaniste. Otepää sõprussidemete vahendaja Mari Mõttus sõnas, et vastuvõtt oli väga südamlik. Tarpi linnapeale Brunhilde Eberlele anti üle Otepää vallavanema Merlin Müüri tervitus ja kutse osaleda järgmise aasta Otepää käsitöölaadal. Tarpi omavalitsus kinkis igale tantsijale ka rahalise
kingituse.

Otepää kultuurikollektiivid esinesid Tarpi jõululaadal, esinemine pälvisid kohalike inimeste sooja vastuvõtu. Elevust tekitas kontserdi lõpul toimunud ühistants, kus tantsisid nii otepäälased kui ka tarpilased. Ööbimine toimus otepäälastele juba tuttavas kohas – Treenehütteni hostelis. Põnevaks katsumuseks kujunes noortele ühine toidutegemine ning köögitoimkonnas olemine. Suuremad tanstijad aitasid väiksematel ka koolitükke õppida.

Otepää Vallavalitsus tänab kõiki esinejaid, juhendajad ja neid, kes aitasid reisi läbi viia! Loe edasi: Otepää valla esindus külastas Saksamaad

Selgusid Võrumaa meene konkursi “UMA MEELÜS” võitjad

Võrumaa omanäolise meene konkursile “UMA MEELÜS” laekus 28 erinevat esindusmeenet ja 52 turistimeenet, mille seast valis maakonna meene konkursi žürii välja mõlemas kategoorias kolm parimat ning andis täiendavalt kaks eripreemiat.

Samuti selgitati välja rahva lemmik kummaski kategoorias. Täiendavalt liitusid konkursi autasustamise protsessiga MTÜ Võru Folkloorifestival ja MTÜ Näputüüselts, kes andsid oma organisatsioonide eripreemiad.

Parimad esindusmeened olid:

I koht – “Kimmas Kamakas” (Ahti Parijõgi),
II koht – “Võrumaa kinkepakend (suitsusaun)” (Ühing Pikakannu Kooli Areng)
III koht – “Lauluisa raamat märkmik” (Marika Sepp)

Parimad turistimeened olid:

I koht – “Teppo” (Marika Sepp)
II koht – “Võrumaa käkid” (Ühing Pikakannu Kooli Areng)
III koht – “Papa Kreutzwaldi sulg” (Olev Russ) Loe edasi: Selgusid Võrumaa meene konkursi “UMA MEELÜS” võitjad

Avatud disainiga tehnoloogilise sõltumatuse poole

Madis Org kirjutas tulevikutrendide kohtumispaigas “Fututuba” avatud disainist ja tehnoloogilisest sõltumatusest.

Kas vahel ei aja mitte närvi, kui avastad, et näiteks nõudepesumasina mingi väikese ja lihtsa vidina katkiminemise korral tuleb selle vahetamise eest välja käia naeruväärselt suur summa? Või kui sinu aasta eest soetatud tuttuuel telefonil mingil põhjusel uuemad programmid ei käivitu? Paraku on paljude tehnoloogiaettevõtete ärimudel just selliselt üles ehitatud, et põhimõttelt lihtsad komponendid on disainitud keerukaks, et neid saaks asendada vaid sama firma toodanguga ja/või need komponendid on disainitud suhteliselt lühikese elueaga (tihti napilt pikema elueaga, kui toote garantiiaeg), et vastavaid tooteid piisava tihedusega asendataks. Tegu on erinevate ärivõtetega (näiteks kavandatud iganemine), mis üksiku ettevõtte seisukohast võib küll suuremat kasumit tähendada, kuid ühiskondlikult laiemalt põhjustab süsteemi ebaefektiivsust, suuremat keskkonnakoormust ja põhjendamatuid kulutusi lõpptarbijatele.

Kas tänapäevases Lääne ühiskonnas on üldse võimalus mingitel alternatiivsetel mudelitel, kus kõikvõimalikud tooted on arendatud kestma ja on lihtsalt parandatavad? Üks selline mudel, millel on kindlasti potentsiaali aidata kaasa säärastele arengutele, on avatud disain (ingl k open source hardware design), kus teatud teemade ümber tekitatakse kogukond, mis koosneb abivajajatest ja abipakkujatest, ning mille tulemusena toodetakse kõigile vabalt kasutatavat teavet. CNNMoney kirjutab, kuidas tarkvara maailmas on avatud lähtekoodi (ingl k open source) liikumine sellise nime all tuginedes levinud juba alates 1998. aastast, kui Netscape tegi oma otsingumootori Navigator lähtekoodi kõigile avalikult kättesaadavaks. J. Hagel ja J. S. Brown märgivad aga samas artiklis, et vabavaraline liikumine laieneb lähitulevikus tarkvaralt muudele tehnoloogiavaldkondadele nagu riistvara või masinaehitus. Esimesed pioneerid selles valdkonnas juba tegutsevad ja käesolev kirjatükk keskendubki ühele – Open Source Ecology (OSE, eesti k avatud disainiga ökoloogia) – liikumisele, mis viimase kahe aasta jooksul on suutnud ära teha üllatavalt palju. Edasi loe juba siit.

Advendikontserdil Jaani kirikus esinevad noored laulutalendid

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 toimub Jaani kirikus Tartu laste ja noorte laulutalentide advendikontsert, kus astuvad üles paljud andekad lauljad lasteaedadest ja laulustuudiotest.

Esinevad lapsed Tartu Tähtvere ja Krõlli lasteaedadest, Vaikuse Muusika stuudiost, laulustuudiotest Fa-Diees ja Peidus Pool.

Kontsert toimub kolmandat aastat ja on muutunud juba toredaks jõuluraditsiooniks.

Kontsert on tasuta. Annetusega saab soovi korral toetada Tartu Jaani kiriku laste- ja noortetööd.

Üritust toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Toilas avatakse näitus “Minu saun on kõige parem”

evestus1 — Erki Evestus oma kodustuudios: Foto: Aare Rebban

Teisipäeval, 18. detsembril avatakse kell 17.30 Toila Sanatooriumi fuajees Erki Evestuse maalinäitus „Minu saun on kõige parem”.

Välja on pandud üksteist maali, mis jutustavad meestest, naistest, saunast ja vanasõnadest. „Oma sauna on sellepärast kõige parem, sest tunnen seda kõigist teistest paremini. Tean kuidas kütta, kuidas leili visata ja millisel temperatuuril on kõige parem vihelda. Sellepärast on ka näitusel üks maal sama nimega,” selgitas Saaremaal elav karikaturist Erki Evestus ja lisas, et saunaskäimist on ta armastanud lapsest peale.

Pärnu arstide sõnul on Evestuse maalid teraapilise mõjuga. Need viivad tusatuju ja toovad naeratuse näole, noorendades sellega igat vaatajal. On ju ammust ajast teada, et naer ja rõõmus tuju muudavad sind nooremaks ja pikendavad eluiga, nagu hea saungi.

Evestuse maalidel on kesksel kohal suured ninad, avali naerusuud ja säravad silmad. Ka nende kohta on tal oma lugu, et miks need just sellised on. Põhjuseid selgitab kunstnik ja karikaturist hiljuti valminud videos.

Kõik Evestuse fännid ja need, kes tunnevad austust sauna vastu, on näituse avamisele oodatud.

Slaavi jõulud juhatasid sisse Rakvere Sotsiaalabikeskuse päevakeskuse jõulunädala

Teisipäeva õhtupoolikul toimus Rakvere Sotsiaalabikeskuse päevakeskuse jõulunädala esimene jõulupidu, kus Ukraina kaasmaalaskond „Barvinok“ lauljad korraldasid vabatahtlikena päevakeskuse lastele ukraina jõulutraditsioone ja rahvustoite tutvustava jõulupeo koos väikese kontserdi ja mängudega.

„Barvinoki“ seltsi naised olid küpsetanud ukraina rahvustoite – vareenikuid, valgevene kartulipannkooke ning mitmesuguseid rahvuslikke pirukaid kohupiima ja moonisemnetega. „Barvinoki“ juhataja Mariia Gavryliuki sõnul on need toidud Ukrainas väga levinud. „Selliseks jõulutoiduks, nagu eestlastel verivorstid, on ukrainlastel magustoit kutja, mida valmistatakse mooniseemnetest, pähklitest, halvaast, suhkrust ja nisukruupidest,“ rääkis lastele Mariia Gavryliuk. Paremaks Ukraina kaasmaalaste tundmiseks kinkis „Barvinok“ päevakeskusele ukrainlaste elu ja kombeid tutvustava eestikeelse raamatukese. Loe edasi: Slaavi jõulud juhatasid sisse Rakvere Sotsiaalabikeskuse päevakeskuse jõulunädala

Võrumaa Partnerluskogu otsib väärt paiku

Võrumaa Partnerluskogu kuulutab välja projekti “Elu kahe maailma piiril” ideevooru Võrumaa avastamist väärt paikade leidmiseks.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid alustavad 2013. aasta suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographic ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad maastikule ligi meetri kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid. Siinkohal oodakse kõigi panust, et leida avastamist väärt paigad Lõuna-Eestis ja näidata neid maailmale läbi National Geographicu akna!

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga rõhutada soovitakse on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Eeltingimused, millele akna asukoht peab vastama on järgmised: paigaldatav aken peab asuma Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas; hea juurdepääs aastaringselt ja parkimisvõimalus läheduses; turismiteenused (toitlustus, majutus jms) lähiümbruses; eelkokkulepe maaomanikuga, et maa antakse tasuta projekti kasutusse vähemalt viieks aastaks.

Paikade väljapakkumiseks ja ideevoorus osalemiseks saab ankeedi täita siin. Ettepanekuid oodatakse 10. jaanuariks 2013, lõplik asukohtade valik tehakse jaanuari lõpus. Täpsema info projekti kohta leiab siit.

TÜ ajaloo muuseumis mõtiskleb David Vseviov aja loo üle

13. detsembril kell 16.15 ootab TÜ ajaloo muuseum Toomel kõiki huvilisi osa saama David Vseviovi jõulueelsest mõtisklusest teemal “Ajalugu kui lugu”.

“Me oleme harjunud teadmisega, et kõigepealt olid müüdid ja alles siis tulid faktid. Ning suhteliselt hilisemat ajalugu õppides me toetume valdavalt faktidele, sest vaid fakt saab olla tõde. Kuid müüdid, lood, anekdoodid iseloomustavad oma aega aastaarvudest ja nimedest mitte vähem täpselt. Pigem vastupidi, nad lisavad kirjeldusele värvi ja elu,” selgitab oma mõtiskluse teemat David Vseviov.

Riikliku kultuuripreemia ja Aadu Luukase missioonipreemia laureaat ning Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov on Eesti ajaloolane, kes on kogunud tuntust ajalooalaste raadiosaadete ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses.

Sissepääs üritusele on tasuta ning õdusama tunde loomiseks pakutakse teed.

Lisainfo: http://ajaloomuuseum.ut.ee

«Tagamõtsa» tegemisest

Kiä viskas sitta, valgõ suka jalan – iks perreimä «hukkalännü» veli Agu (Trolla Agu). Foto: Uma Leht

Täämbädsen Uman Lehen om juttu, et Võromaal filmiti süküskuul ETV «Tagamõtsa». Kiä tä Tagamõtsa külän om ja mändse omma herksämbä mälehtüse filmitegemisest, kõnõlõsõ «Tagamõtsa» osalidsõ.

«Tagamõtsa» perrepää Tagamõtsa Tarmo: Ma olõ üts hää miis, kellel om hää naanõ, hää latsõ, hää naabri ja hää pruut. Kõikiga ma piät toimõ tulõma ja kõiki elon hoitma. «Tagamõtsaga» vast nii ullistõ ei lää ku mõni aasta tagasi, ku mängse mitte nii hääd miist ja päält tuud naasõ uulidsa pääl inämb tere es ütle.Filmitegemisest omma kõgõ inämb miilde jäänü kinä inemise. Nii uma võrokõsõ ku ka telerahvas. Miildü ka tuu kotus, kon mi filmin elämi: kinä ja võimsa külä.

«Tagamõtsa» perreimä Käose Maive: Ma arva kah, et mul om hää miis… kuigi üts hää miis kaes iks kõrvalt kah. Olõ nelä latsõ imä ja sotsiaaltüütäjä. Tegemist om pall’o: vaia om koto ja külä pääl vannu kah hoita. «Tagamõtsan» om pall’o peris ello. A tuud tahassi är märki, et mi iks periselt Tarmoga abielon ei olõ – meid võetas liina pääl joba nigu abielopaari!

Külämammi Metsuri Marje: Ma olõ üts elorõõmsa mammikõnõ, kes eläs ütsindä ütsikun kotussõn. Tütär om Soomõn tüül ja tütre latsõ eläse Ameerikan. A mul om kinä huuldaja ja ma saa hindäga häste toimõ. Mukka juhtus sääl ekä sorti tükke: viimäne kõrd käve tütre man Soomõn ja kelle ma säält laiva päält hindäle kodo võti… Kõgõ rohkõmb jäi miilde pingilugu Kersna Vahuriga. Ku nüüt kae Kersna pingisaadõt, sis tulõ tuu armsa pildikene miilde…

«Tagamõtsa» postimiis Contra: Postimiis om tsipakõsõ nigu ma esi, a mõnõn mõttõn ei olõ sukugi. Postimiis kirutas egän «Tagamõtsa» osan üte luulõtusõ ja vaht kõgõ, silmä punnin pään, ku midägi sünnüs. Ütist om mukka niipall’u, et tälle miildüs rattaga sõita, noorõ tütärlatsõ miildüse… vai vähämbält üts. Mul olliva «Tagamõtsa» kõgõ ohtligumba osa. Kõgõ suurõmb läbielämine oll’ iks pinne iist juuskminõ. Peris postimehe kokkoputminõ pinnega veidükese avit’ kah. Üts kõrd tulli pini võlss aol – ku ma es olõ viil juuskma naanu –, sis läts’ häste, et sai õnnõ üte kõrra purra! Bussi ala jäiä olõs vast viil ohtligumb olnu, a ma külh es saa arru, et buss olõssi võinu otsa sõita, ku ma tä iist läbi käändse… Nii et ma olli kaskadöör külh!

«Tagamõtsa» perretütär Liini Hedy: Ma mängi säänest lihtsät talotütrikku, a ku vaia, sõs näütä sõrgu kah. Sääne «teletegemine» oll’ mullõ vahtsõnõ asi. Näi ja tiiä nüüt, ku rassõ sääne tüü om, nii telerahva ku ka näütelemise poolõ päält. No muidoki om mus’otamisõ kotus kõgõ rohkõmb miilde jäänü. Tuu pildikene, kon ma võttõ aigu pikäle käve ja kõik kaiva, kuis naaru kinni pitä, ei lää kah kunagi meelest. Ütelt puult oll’ nii nal’alinõ ja tõsõlt puult läts’ mu kängäkunds!

Harju Ülle (Uma Leht)

Loodusmaja lapsed kogusid ELF-i metsloomahaigla toetuseks 230 eurot

Tartu Loodusmaja lapsed kogusid kahel advendipühapäeval toimunud heategevuslikul jõululaadal Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsloomahaigla toetuseks 230 eurot.

Loodusmaja jõululaadal kauples omavalmistatud maiustuste ja käsitööga kokku ligi 80 õpilast. Jõululaada idee koos sooviga aidata metsloomi pärineb lemmikloomaringi õpetajalt Aire Orulalt.

„On väga südantsoojendav, kui loodushuvilised noored inimesed panustavad nii toreda ettevõtmisega metsloomade meditsiini arengusse. Kuna metsloomadel pole ei rahakotti ega hääletusõigust, ei saa nad enda eest seista ning vajavad heade inimeste abi. Oleme lastele ja jõululaadal käinud inimestele väga tänulikud,“ kiidab ELF-i metsloomade haigla veterinaar dr Madis Leivits.

ELF soovib Tartu Loodusmaja õpilasi tänada ning kinnistada noorte loodussõprade hoolivust õppetunniga metsloomade abistamisest, mida peab dr Leivits jaanuaris.

Aasta lõpuni on võimalik soetada Loodusmaja nipikalendrit loomahaigla toetuseks. Kalendrit saab osta Tartu keskkonnahariduse keskuse infopunktist Kompanii 10, Disainimajast Kalevi 15, Ahhaa keskusest ja TÜ botaanikaaiast.

ELF on loomas keskust metsloomadele, mis tegeleks ravimise, uuringute ja õpetamisega. Loodav haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid.

Järgmisel aastal toimub heategevuslik jõululaat esimesel advendipühapäeval uues Loodusmajas Lille 10.

Laadal käidud!

Rõuge kooli ja lasteaia rahvas käis Võru jõululaadal. Tahame teatada, et meil läks seal väga-väga hästi.

Õnneloos läks ladusalt kaubaks ja rahvas oli siiralt rõõmus väärt asjade üle, mis loosiga nende omaks said. Jõulukohvik, kus pakuti kringlit, omatehtud leiba, putru ja veel muud maitsvat, võeti rahva poolt kenasti vastu. Elevust tekitasid ka
metsaelanikud, kes kohvikut pidasid ja laadalisi sõbralikult teenindasid. Ja muidugi oli meie seltsis ka üks ütlemata vahva jõuluvana, tänu kellele märkas Rõuge telki küll iga laadaline.

Heategevusfondidesse kogusime kokku 815€ (lasteaed 209€ ja kool 606€). Rõuge kooli ja lasteaia hoolekogud tänavad kõiki, kes laadalkäigule kaasa aitasid ning nõu ja jõuga toeks olid. Suur tänu Rõuge Pagarile maitsvate kringlite eest. Samuti täname kõiki, kes meid laadal üles leidsid ja meie juures oma ostud tegid ning seeläbi Rõuge valla abivajavaid lapsi aitasid. Aitäh kõigile, kellega oli võimalus aasta jooksul viljakat koostööd teha!

Soovime Rõuge rahvale rahulikku aasta lõppu ja õnnerikast uut aastat!

Rõuge kooli ja lasteaia hoolekogud

Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu

Üheksa paari on avaldanud soovi sõlmida oma abielu maagilisel kuupäeval, 12. detsembril 2012 Viljandi maavalitsuses; populaarseks abiellumise päevaks on ka 20. ja 21. detsember.

“Kolmapäev ei ole meil tavapäraselt abielude sõlmimise päev, aga oleme püüdnud abiellujatele vastu tulla ning oma töö vastavalt sellele ümber korraldanud,” sõnas Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse juhataja Sirje Tamm. Tema sõnul algab esimene abielu registreerimine sel päeval kell 8.30 ning viimane kell 16.30.

Sirje Tamm lisas, et suuri pulmi nende hulgas ei ole ning mitme registreerimise puhul on abiellujad kahekesi. “Need on inimesed, kes on ilmselt kaua abiellumist planeerinud ning soovivad nüüd selleks kasutada maagilist kuupäeva,” selgitas ta.

Praeguse seisuga langevad täpselt pooled 18-st detsembrikuus maavalitsuses kirja pandud abielu sõlmimisest 12. detsembrile.

Sirje Tamme sõnul on üheks abielude suure arvu põhjuseks sel päeval kindlasti asjaolu, et tegemist on viimase sedalaadi võimalusega käesoleval sajandil. Ta meenutas, et palju oli Viljandimaal abiellujaid ka maagilisel kuupäeval 7.7.7., kui maavalitsuses ja vaimulike poolt sõlmiti maakonnas kokku 20 abielu. Loe edasi: Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu

Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Eile alanud raudteeohutuskampaania “Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!” eesmärgiks on tuletada autojuhtidele ja jalakäijatele meelde, et nad oleksid piisavalt tähelepanelikud raudtee ületamisel ning jõuaksid nii tervelt ja turvaliselt jõuludeks koju.

„Jõulud on aeg, mil tavalisest enam mõeldakse oma lähedastele ja sõpradele. Kuid mis mõtet on kõigil neil ilusatel plaanidel ja kingitustel, kui elutee hetkelise tähelepanu hajumise tõttu rööbastel pooleli jääb,“ sõnas MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Just seetõttu oleme koos heade partneritega juba üheksandat aastat võtnud eesmärgiks jõulude eel kõigile autojuhtidele ja jalakäijatele veel kord meelde tuletada, et raudtee ületamine on ohtlik ja nõuab alati erilist tähelepanelikkust – ja seda eriti halbade ilmastikuoludega talvisel ajal, kui nähtavus võib olla tavalisest halvem ja mootorsõiduki pidurdusteekond pikem.“

Tamo Vahemetsa sõnul ongi valdav enamik kokkupõrkeid raudteel tingitud autojuhi või jalakäija tähelepanematusest või siis mõeldakse ennatlikult, et küll jõuab enne rongi üle lipsata. „Inimesed peaksid endale aru andma, et rong liigub rööbastel kindlat trajektoori mööda – takistuse teele ilmudes ei saa rong kõrvale põigata ja tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast endast,“ selgitas Vahemets. „Antud kampaaniaga tahame anda oma panuse sellesse, et kõik jõulusoovid ja –tervitused sel aastal ikka kenasti edasi saaksid antud.“ Loe edasi: Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Letipea kaitseala hakatakse tutvustama

30. jaanuaril 1992 aastal kolme ööpäevaga loodud Letipea kaitseala vältis Kunda sadama sinnaehitamist.

Senise ajaloo jooksul on seal käidud rohkem metsikult, sinna minnakse omal käel või siis giidi ja reisijuhi või õpetaja initsiatiivil. Paljud turismikataloogid näiteks kaitseala ennast üldse ei näitagi, on vaid suure kivi (Ehalkivi) märk. Ja kuigi seal võib näha erinevate riikide numbrimärkidega autosid ja busse, siis regulaarselt ühtegi paketti sinna ei müüda. Nüüd on asjad ja ajad allakirjutanu initsiatiivil muutumas.

Alates järgmise aasta 30. jaanuarist hakatakse Viru-Nigula valla Vasta koolis igal aastal samal kuupäeval pidama loengut „Letipea Sünnipäev”, kus räägitakse kõigest, mis Letipeal väärtuslikku on. Loeng saab olema kohustuslik üheksandikele ja vabakuulajaks võivad tulla kõik, ka täiskasvanud. Nii saavad kõik Vasta kooli lapsed vähemalt kord elus kaitsealast targemaks.

Kahe paketi: „Kunda lahe käik” (Müüja MTÜ Looduslaps) ja „Letipea retked” (müüja MTÜ Loodusring) raames hakatakse sinna regulaarselt rühmi viima ja ka Vasta kooli üheksandikele saab see olema igakevadine kohustuslik reis valla tähtsaimale kaitsealale. Neist esimene hõlmab kõike huvitavat ajaloolise Lahemaa idapoolseima lahe ümber, sealhulgas Toolse ja Selja kaitsealad. Teine keskendub rohkem Letipeale. Nii saab iga kooli lõpetanu vähemasti korra käidud juhendajaga Viru-Nigula valla tähtsaimal kaitsealal. Letipea spetsialistiks ehk lektoriks ja giidiks hakkab vabakutseline Kauri Kivipõld. Lisaks kaunitele vaadetele on seal rändavate veelindude tähtis peatuspaik, suurim rändrahn Ehalkivi, majakas, laevaehituspaik, piirivalve massimõrva mälestusmärk, küla enda huvitav lugu.

Marek Vahula – Letipea looja

Laupäeval toimub Alatskivi lossi esimene jõuluturg

Laupäeval, 8.detsembril, toimub Alatskivil esimene lossi jõuluturg. Sel aastal täielikult renoveeritud lossi saalides pakuvad jõulukinkideks isetehtut oma ala meistrid, keda on turule registreerunud kolmekümne ringis. Laadalt saab soetada nii ehteid, kudumeid ja linatooteid, maiustusi ja küpsetisi, imelisi kinkekarpe, villa ja lõnga, korve ja luudasid kui ka kohalikku peipsiäärset sibulat.

Lossi jõuluturg avatakse hommikul kell kümme ja alates keskpäevast kuni kella kaheni tutvustavad lossipreilid igal täistunnil algaval ekskursioonil huvilistele lossi kõiki soppe. Alatskivi lossi juhataja Külli Musta sõnul on keldrist katuseni renoveeritud lossil rääkida mitmeid lugusid ja legende ning jõuluturu aeg toimuvad ekskursioonid on prii osalusega. Kell 11 alustavad tööd ka lastele sobivad käsitöö õpitoad.

Lossipreilid avavad laada puhuks keldrikorrusel oma kohviku ning omatehtud maitsvaid kooke pakuvad preilid seal küll vaid ühel päeval. Toekamat kõhutäit tuleb siiski otsida lossi restorani jõulumenüüst.

Kõigile on sel päeval kuni kella 15ni sissepääs lossi prii. Õhtut saab juba videvikus jätkata lossikontserdiga, kus kell 16 esitavad Urmas Sisaski vokaaltsükli „Ganymedes“ Karmen Puis (sopran) ja Janika Sirp (klaver). Kontserdi piletid on saadaval tund enne algust kohapeal.

Marge Viirg tõlgendab pimedust kuubis

Marge Viirg näitab Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitusel „Pimedus kuubis” oma sel aastal valminud akrüülmaale.

Maalide inspiratsiooniks on olnud Al Held ja tema abstraktsed geomeetrilised vormid, rootsi kunstniku Oscar Reutersvärdi loodud objektid ning Toomas Raudami hiljuti ilmunud „Pime raamat“.

Marge Viirg on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja esinenud näitustega alates 1986. aastast, sageli koos rühmitustega Studio22 ja Vedelik. Kunstnik ütleb enda kohta järgmist: ”Ühiskonnas võib kunstnik olla igaüks. Minu eesmärk on kujutada oma maailma, nagu mina seda tajun. Akrüülmaalid on hetkeseisundite kujutised. Kasutades minimaalselt värve, olen otsinud ruume, objekte erinevates protsessides. Märk või ornament fikseerub lõuendil vabalt valitud kihtidel ning seostub erinevate süsteemidega. Ühtlasi on selle näituse kompositsioonid sujuv jätk tušijoonistustele varasemast ajast.”

Näitus on avatud 4.-19. detsembrini.

Millest hoolivad põlvamaalased?

G4Si algatatud ning maavalitsuste, kohalike omavalitsuste liidu, politsei ja päästeameti koostöös elluviidav sotsiaalampaania „Hoolin oma kodukandist!“ on läbi käinud juba 11 maakonda, detsembris on tõstetud fookusesse Põlvamaa.

“Kampaania juhindub põhimõttest, et kui tunnustada ja jagada hoolivust, siis suureneb ka ühiskonna turvatunne,“ selgitas liikumise kommunikatsioonijuht Ande Etti.

„Soovime, et inimesed oleksid rohkem kaasatud nii kogukonna- ja turvalisus-probleemide tõstatamisse kui ka lahendamisse,“ lisas ta.

Facebooki-keskkkonnas “Julged hoolida?”, mille jälgijate arv ulatub kommunikatsioonispetsialisti sõnul 14 000-ni, on oodatud kõik huvilised lugema, kommenteerima ning arutlema selle üle, mida tähendab elada Põlvamaal ning kuidas saaks seal olla veel parem. Või mis on nii hästi, et paremaks enam nii lihtsalt ei lähe.

Põlvamaa kuu juhatab sisse maavanem Ulla Preeden, kes on veendunud, et maaelu tegelikke väärtusi mõistavad ja hindavad paremini need, kes on oma kodukandiga tihedalt seotud, kelle juured on sügaval.

Noorsoopolitseinik Tiina Kiik arutleb, miks tingimustes, kui Põlvamaal on noortel mitmekülgne valik, millega tegeleda ja kuhu oma energiat panna, valivad paljud noored midagi andva tegevuse asemel mõttetu ringi hulkumise.

SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets teeb üleskutse valida jõulukingitusteks kohalike väiketootjate valmistatut, et anda neile lootust ja head käekäiku ning loodusele kestvust.

Kuu teises pooles toob Annely Eesmaa Põlva linna eeskujuks selle poolest, et linna jõulukuusena kasutatakse alates 2006. aastast keskpargis kasvavat umbes 100 aasta vanust kuuske, mitte ei „ohverdata“ igal aastal uut puud.

„Kõneleme külaelu edendamise võimalustest; heidame pilgu põlvamaalaste tervisele ja ei unusta ka Põlvamaa sädeinimesi,“ vahendab kommunikatsioonispetsialist.

Põlvamaa ja teiste maakondade teemasid saab lugeda Facebookis