Tuuli Hiiesalu

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks.

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust – piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“

Edasi saab lugeda juba siit.

Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Reedel toimuvad Eesti Lennuakadeemias ja Tartu Ülikoolis soolisi stereotüüpe murdvad karjääripäevad, mille eesmärgiks on juhtida uudsel moel noorte tähelepanu võimaluste paljususele erialavalikutes.

Seekordsel karjääripäeval tutvustatakse poistele õpetaja eriala, mida tavapäraselt peetakse “naiste” erialaks, ja tüdrukud teevad tutvust “mehelike” lennunduserialadega.

Lennunduse õpitubades saavad tüdrukud käe valgeks lennuki juhtimisel ja maandamisel. Samuti tutvuvad tüdrukud angaaris õhusõiduki hooldusega. Õpetaja elukutse töötoas avaneb poistel võimalus viia läbi maailma huvitavaim koolitund.

Soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames toimuvatele karjääripäevadele on valitud noortele tutvustamiseks elukutsed, kus domineerib üks või teine sugu. Nii teevad poisid pilootprojekti käigus tutvust medõe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti erialadega, kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukud saavad omakorda ülevaate autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja, lennukimehaaniku ja piloodi elukutsetest, mida valitsevad mehed.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest. Loe edasi: Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Tartu Sügispäevad 2013 täidavad linna tudengipärimusega

Täna saab avapaugu tudengite sügisene vaimupuhkus Tartu Sügispäevad 2013, mis kuni 20. oktoobrini pakub meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritusi.

Festivali seekordseks läbivaks teemaks on tudengipärimus, mis käesolevast kultuuripärandi aastast ajendatuna kutsub seiklema tudengikultuuri ning -pärimuse radadel. Uurime, millised olid tudengid kunagi ja millised on praegu ning kuidas saame meie, praegune põlvkond ennast tudengikultuuri ajalukku kirjutada.

Traditsioone hoides on tudengipäevade kavas tagasi kunagine menuüritus Bambus, mis on vaatemänguline iseehitatud sõidukite demonstratsioon ning jõuproov. Pühapäeval pannakse Vanemuise taksopargi ja Kaubamaja vahelisel alal rattad veerema. Festivali keskse teema auks toimub neljapäeval Tartu Üliõpilasmaja etno-folgi teemapidu ning Viljandi folgigrupi Curly Stringsi kontsert.

Kavast ei puudu ka traditsioonilised Tudengibänd ja Tudengifilm, millest viimases valitakse seekord parimad filmid kahes kategoorias – filmitudengid ja filmientusiastid ehk harrastajatest filmitegijad. Samuti on taas programmis Tudengiteater, Sügisaeroobika, mille raames tudengite aeroobikakuninganna valimine, loengusari Akadeemiline pikapäevarühm, vabalava Luulevabadus ning palju muud harivat, sportlikku ning meelelahutuslikku.

Festivali mitmekülgne programm saab teoks peakorraldaja Ülikooli Kultuuriklubi ning kaaskorraldajate koostöös. Lisainfot kõikide ürituste kohta saab Tartu Tudengipäevade ametlikult koduleheküljelt.

“EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Setomaa turismisektori ümarlaual anti üle tunnustus 2013.a hooaja parimale turismiteole – Seto Külävüü kostipäevale.

Nimetatud üritust võib pidada selle suve üllatajaks, sest veel aasta tagasi isegi korraldajad ei teadnud, et piirkonnas midagi sellist ette võetud saab.

Setomaa toiduvaldkonna huvilised otsustasid 2012.a. detsembris toimunud ümarlaual, et seto toidu propageerimiseks ja arendamiseks võiks muude tegevuste seas ka kohvikutepäeva korraldada. Ürituse eestvedajaks sai MTÜ Setomaa Turism, kaasatud oli MTÜ Seto Käsitüü Kogo.

Kostipäeval osales kümme kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Iga kohvik oli omanäoline nii kujunduse, menüü kui tegevuste poolest. Kostipäeval kaasa löönud suur rahvahulk tuli mitmele kohvikule üllatusena. Kui kohvikutesse oodati 100-200 külalist, siis tegelikult külastas mõnda kohvikut üle 500 inimese. Sama päeva raames toimus ka fotojahi mäng, kus külalised tegid pilte vähemalt kolmest kohvikust. Loe edasi: “EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Otepää koolipoiss saavutas rahvusvahelisel rulluisuvõistlusel esikoha

Berliini rulluisumaraton. Foto: Jaanus Lehes

Otepää Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Jaagup Lehes saavutas 28.septembril 2013 toimunud 40. Berliini BMW Maratoni oma vanuseklassis esikoha. Võistlus kulges mööda Berliini linnatänavaid.

BMW Berliini Maraton Rulluisutamises ja Berliini jooksumaraton on iga-aastane suurim Euroopas toimuv jooksu- ja rulluisuvõistlus. Rulluisumaraton toimub ühel ja jooksumaraton teisel päeval.

Jaagup Lehes ütles, et klubi EST2018 liikmena osales ta Rulluisumaratonil Fitness sarjas. Fitness klass on mõeldud pigem tervisesportlasele, kus aga võistlevad ka nö. “eliit-harrastussportlased” ja noorteklassi võistlejad. Eraldi arvestust peetakse, ligi 200 pigem Euroopa, eliit-meestele- Inline-Skating Speed/Teams, keda näeb ka rulluisutamise maailmakarika etappidel ja -meistrivõistlustel.

“Osalesin antud võistlustel alles teist korda ja saavutasin sel aastal Fitness klassis 10. koha ning võitsin oma vanuseklassi 1. koha,” rääkis Jaagup Lehes. “Minu maratonidistantsi (42,195 km) aeg oli 1:14:44 ning üldvõitjale kaotasin 3 sekundit. Tegemist oli grupifinišiga, kus 20 sekundi sees lõpetas üle 100 võistleja. Vanuseklassi võit tähendab, et järgmine aasta saan Berliini maratonil osalemiseks kutse ehk stardimaksu tasuma ei pea.”

Finišisse jõudis umbes 5000 rulluisutajat. Jaagupi eelle aasta kodune parim tulemus on SEB 7. rulluisumaratonil 20. koht samuti grupifinišis.

Rohkem infot kodulehel www.est2018.ee

Täna algavad Põlva maakonnas hõimupäevad

Komi ansambel Zarni An avab täna Räpina Ühisgümnaasiumis hõimupäevade programmi Põlva maakonnas.

Zarni An kasutab oma loomingus komi rahvamuusikal põhinevaid töötlusi ja esitab eepilisi laule. Ansambli juht on Mihhail Burdin, keda on võrreldud lausa šamaaniga. Ta on mees nagu orkester – valdab arhailist laulustiili ja mängib väga erinevatel traditsioonilistel komi rahvapillidel nagu pöljan,brungan, letšan vuz, sigudök.

Ansambel jõuab Eestisse esmaspäeva varahommikul ja annab nelja päeva jooksul maakonna koolides ja kultuurimajades kokku kaheksa erinevat kontserti. Kolmapäeva õhtul esineb ansambel Võrumaa muuseumis sarja “Maailma Kultuuriruum” raames.

Fenno-Ugria asutuse poolt korraldavad üle-eestilised Hõimupäevad saavad alguse väikestes maakohtades erinevate soome-ugri folklooriansamblite koolikontsertidega, kulmineerudes nädala lõpus Tartus, Viljandis ja Tallinnas suurte pidustustega. Täpsema hõimupäevade kava leiab siit.

Selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu

Aasta kõige koerasõbralikuma teo projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse. Foto: Peeter Hütt

Eesti suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show’l selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu, milleks osutus Valga “vanglakoerte” sotsialiseerimisprojekt.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmani ja Dr. Sterni Heategevusfondi eestvedamisel anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

Aasta kõige koerasõbralikuma teo autiitlit tulid vastu võtma projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse, kelle sõnul saab aidata neid, kellest hoolid ja kelle probleeme mõistad. “Koerad leiti nii kehvast seisundist, et neid aidata oli võimalik vaid pikaajalise tööga. Kahjuks kõiki me päästa ei saanudki. Meieni jõudis kümme koera, kellest kaks eutaneeriti. Koeri tuli põhjalikult ravida, dresseerida ja psühholoogiliselt aidata, et nad oleksid võimelised sotsiaalsest elust osa võtma. Tänu heatahtlikele inimestele ja oma ala professionaalidele kandis töö vilja ja tänaseks on kõik abi osaliseks saanud “vanglakoerad” omale armastava peremehe leidnud,” rääkis Julija Abram. Loe edasi: Selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu

Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Laidi Tiiu puutüüoppusõ tunnin omma Tarto Raatusõ kooli 5. klassi poiskõsõ iks himoga tüü man. Leimanni Eve pilt.

«Tüükotussõ pääle oll’ kats kandidaati: ma – naanõ – ja joodik miis. Joodikut nä es võta,» naard Võrolt peri Laidi Tiiu (49) tuud, kuis timäst sai Tarto Raatusõ kooli poissõ puutüüoppaja.

«Nüüt teemi nii, et ärmi võtami viimätsit laudu,» hel’os Laidi Tiiu kõva helü üle klassi. Tüüoppusõ tunni tulnu viiendä klassi poiskõsõ kullõsõ hoolõga minevä aasta ütes Tarto liina aasta oppajas valitut ja tenokirjuga avvostõt oppajat.

Tiiul lätt koolin viies süküs. Seokõrd and tä poissõlõ tetä katõ pääle silla.

Poisi kullõsõ är oppaja nõvvu sillategemises, kaesõ, mändse nägevä vällä silla, miä omma varramba tettü. Märgotasõ sis veidükese ja lättki tüü vallalõ: sae liigusõ, käüki läävä liivapapõr ja liim. Oppaja silmä all saa eski mootoriga massina – vibrosae pääl sillatükke vällä lõiku.

Ku latsõ tüüle nakkasõ, sis Tiiu väega vaihõlõ ei tsusi. «Tuu om latsõ uma looming,» om tä kimmäs. A ku valmis, kaias asju ütenkuun, võrrõldas ja arotõdas, midä sai opitus, miä häste vai halvõmbalõ läts’. Loe edasi: Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Hõimupäevad jõuavad ka Põlvasse

Hõimupäevade raames toimub 10. oktoobril Põlva Avatud Noortekeskuses peoõhtu koos pärimuslaulude ja -tantsude, filmi vaatamise ning toitude küpsetamisega.

Peoõhtul saab tuttavaks soome-ugri rahvaste hulka kuuluvate setode ja udmurtide pärimuskultuuriga ning osaleda ise aktiivselt erinevates tegevustes koos sõsarrahvaste esindajatega.

Udmurdi rahvast tutvustab ja esindab Tartus tegutsev ansambel Jumsan Gur ning Tallinnas elav udmurditarist kirjanik Nadi Mush. Õhtu jooksul saab kuulda ja näha erinevaid udmurdi tantse ja laule, õppida küpsetama udmurditar Nadi juhendamisel rahvusrooga perepetše, osaleda udmurditeemalises viktoriinis ja vaadata noorte armastusest kõnelevat mängufilmi “Maasikad-muulukad”.

Setosid esindab Põlvas tegutsev leelokoor Ilolinõ, kellega koos saab laulda seto laule ja tantsida tantse, samuti on võimalik maitsta seto rahvusköögist pärit roogasid.

Peoõhtu korraldaja on Rahvakultuuri Keskus koostöös Põlva Seto Seltsi ja Põlva Avatud Noortekeskusega.

Seto-udmurdi ühine pidu algab noortekeskuse ruumides 10. oktoobril kell 18.00 ning sinna on oodatud kõik huvilised. Pidu on kõigile tasuta täna Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupile ja Hõimurahvaste Programmile.

Ulis Guthile anti üle Kangro nimeline preemia

Võru maavanem Andres Kõiv andis eile, 30. septembril 2013 Võrumaa Keskraamatukogus üle Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.

Võru maavanem Andres Kõiv sõnas: “Tunnustan žüriid tehtud töö eest. Fantaasiaküllase ja ladusalt kirjutatud raamatu “Ärapööratud” eest sai tänavuse kirjandusauhinna Ulis Guth. Teos räägib elust siin, Võrus, unistustest ja eksirännakutest.”

Ulis Guth (47) on sündinud ja tegutsenud kogu elu Võrus. Auhinna saanud raamat “Ärapööratud” on kirjaniku teine teos, esimene kandis nime “Pärlid sigadele”.

Andres Kõiv lisas: “Mul on hea meel, et Võrumaa inimesed julgevad unistada, avaralt mõelda ja oma mõtted kirja panna. Olgu need siis kasvõi meenutused lapsepõlvest nõukogudeaegses Võrus.”

Bernard Kangro kirjanduspreemiat on välja antud 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro, kelle nime hakkas kirjanduspreemia kandma alates 1991. aastast. Mullu pälvis auhinna Lauri Sommer teose eest “Räestu raamat”.

Põlva Ühisgümnaasiumis õpib neil päevil viis Vene noort

30. septembrist kuni 11. oktoobrini on õpilasvahetuse raames Põlva Ühisgümnaasiumis gümnasistid Venemaalt, Valgevene piiri äärest.

Ühisgümnaasiumi sõpruskooli Pihkva oblasti Sebeži rajooni Idritsa keskkoolist on Põlvasse tulnud viis gümnasisti ja kaks õpetajat.

Õpilased osalevad igapäevaselt neljas-viies koolitunnis ning lisaks on neile planeeritud väga mitmeid muid tegevusi. Käiakse Otepää seikluspargis, Tartus Ahhaa keskuses, ekskursioonil Tallinnas, tutvutakse Põlva linna ja maakonnaga, toimub õppepäev Võrtsjärve ääres ning kavast ei puudu ka ujumine, teatrietendus ja disko.

Sama projekti raames käisid aprillis ka Põlva gümnasistid kahenädalasel keelekümblusel Venemaal. Kui meie õpilasi huvitas Venemaale minnes eelkõige vene keele praktiseerimine ja Venemaa elu-olu, siis vene noored tulid siia tutvuma meie riigi ja kultuuriga, samuti on Pihkva oblasti noorte jaoks hinnatud edasiõppimisvõimalused Eesti kutse- ja kõrgkoolides.

Külaskäigu ajal elavad vene noored neile juba tuttavate Venemaal keelekümblemas käinud põlvalaste peredes.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi, Võru maavalitsused. Pilootprojekti tegevused on planeeritud esialgu aastani 2014.

Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Kolmapäeval, 2. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis Urmas Tartese fotonäitus „Loodus lähivaates“.

Väljapanek on mõeldud saatma kuni 2014. aasta jaanuarini avatud suurnäitust „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“.

Urmas Tartes (sünd. 1963), bioloog ja loodusfotograaf, on töötanud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorina ja Eesti Maaülikooli professorina, aastast 2010 aga tegutsenud vabakutselise loodusmehena. Tartes on tuntud eelkõige mikrofotograafina, sagemini kuuluvad tema modellide hulka putukad ja mutukad, kes on ka käesoleva näituse peategelased. Tartes on öelnud: “Enamik meie looduse elurikkusest ja huvitavatest vormidest on tillukesed olendid, kelle suurust mõõdame sentimeetritega ja millimeetritega. Samuti on nautimist väärt suuremate organismide peenemad detailid. Tilluke maailm on valmis pakkuma avastamisrõõmu ka seal, kus maastikufotograafid oma kaamerad kotti pakivad.” Loe edasi: Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Keskkonnaministeerium otsib loodushuvilisi noori

Keskkonnaministeerium kuulutas välja konkursi noore looduskaitsja leidmiseks.

Tänavu antakse kolmandat korda välja noore looduskaitsja märke. Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses.

„Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele. Looduse kaitse algab selle mõistmisest, milleks omakorda on vaja looduses viibida ning teada, kuidas see toimib. Looduse väärtustamine peab olema meie kõigi igapäevane ja pidev hoiak,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ettepanekud, mis kirjeldavad vabas vormis kandidaadi looduskaitsetegevust ja milles on märgitud ka nominendi vanus ning kontaktandmed, palutakse saata hiljemalt 25. oktoobriks 2013 Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-kirjaga keskkonnaministeerium@envir.ee.

Sääskülas peeti tomatipäeva

29. septembril kogunesid tomatihuvilised nii Järvamaalt kui ka mujalt Sääsküla külamajja Tomatipäevale.

Mägise aed OÜ oli tutvumiseks ja maitsmiseks välja pannud üle 60 erineva tomatisordi. Maitsta sai ka erinevaid tomatihoidiseid ja küpsetisi. Rahvahääletusel kuulutati parimateks tomatisortiteks Tsernomor ja Äss. Hoidiste laual sai eriliseks hitiks sai 92 aastase Kuke talu perenaise poolt valmistatud magus peedimoos.

Tomatisõber Andre Lilleleht avaldas oma erilisi nippe tomati lõikamisel ja söömisel. Aili Tammleht pidas huvitava loengu tomati ajaloost ja kasutamisest koduses kosmeetikas. Oli põnev teada saada, kuidas tomatiga vähendada aknet ja kaotada kortse. Üheskoos valmisid kaunid tomatiroosid, liiliad ja luiged.

Esines ka Alburahva teater Küllike Veede sketsiga „Tomatid“, mis valmis vaid mõni päev enne esinemist ja leidis sooja vastuvõtu.

Mägise aed OÜ tänab kõiki kohale tulnuid toreda pärastlõuna eest ja loodab kohtuda kõigiga ka järgmisel aastal.

Allikas: jarva.ee

Jääkarud saavad täna vaba päeva

Lõunakeskuses tegutsev jääkarude-pereansambel saab tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul vaba päeva.

Neid asendab Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli kontsertkoor, dirigendiks Lilyan Kaiv. Tasuta Muusikapäeva kontserti saab kuulata kell 12.30 Lõunakeskuses, jäähalli ja infopunkti vahelisel alal.

Rahvusvaheline muusikapäev algatati 1975. aastal ja seda tähistatakse ülemaailmselt 1. oktoobril. Käesoleval aastal viib Eesti Muusikanõukogu Rahvusvahelise Muusikapäeva puhul esmakordselt ellu projekti, mille eesmärk on muusikakultuuri väärtustamine ja propageerimine, muusiku elukutse avamine, instrumendi õppe propageerimine, muusikute tunnustamine ning nende tutvustamine meedias.

Täna korraldatakse üle 100 tasuta kontserdi. Päevased üritused kulmineeruvad õhtuse muusikapreemiate tseremooniaga Tallinnas Estonia Kontserdisaalis, millest teeb otseülekande ka Eesti Televisioon. Rahvusvahelise muusikapäeva täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Tartu loodusmaja avab linnarahvale uksed

Reedel toimub Tartu loodusmaja pidulik avamine kutsetega külalistele. Loodusmaja pere ootab linnarahvast majaga (aadressil Lille 18) tutvuma laupäeval, 21.septembril.

”Oleme jõudnud tagasi juurte juurde. Just sellest paigast algas 60 aastat tagasi Tartu linna loodushariduse traditsioon. Uus loodusmaja kesklinnas muudab meie tegevused nähtavamaks ja toob kokku eri põlvkondade loodushuvilised,” sõnas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa.

Laupäeval toimuvad ringkäigud majas, pargis ja talveaias, ülevaate saab koprapesast tehnoruumini. Avatud on looduse õpitoad, kus pressitakse üheskoos õunamahla ja veeretatakse jõhvikaid, uuritakse digiluubiga looduse pisikesi imesid ning avastatakse loodusmustrite maailma. Loodusmaja sisustamisel tekkinud mööblipakenditest valmib lastele papist mängumaa. Kaasa löövad ka Lõpetame ökotsiidi Euroopas kampaania korraldajad, kes pakuvad põnevat öko-impro etendust ja paeltepunumise töötuba. Õpitubade toimumiskavasaab näha siit. Loe edasi: Tartu loodusmaja avab linnarahvale uksed

Tänavuse Kangro kirjanduspreemia saab Ulis Guth

Kangro kirjanduspreemia saab tänavu varem peamiselt spordiajakirjanikuna leiba teeninud Ulis Guth oma müstilis-filosoofilise romaani “Ärapööratud” eest, mis muuhulgas räägib ka autori lapsepõlvest nõukogudeaegses Võrus.

Valikuvõimalus, kelle seast laureaati valida, osutus tänavu suureks. Pika nimekirja seast otsustati koduloolistele ja memuaarraamatutele eelistada ilukirjanduslikku teost.

Žürii leidis, et Ulis Guthi “Ärapööratud” on isikupärase ja omamoodi veidra lähenemisega ning žüriile läksid hinge nõukogudeaegsed pildikesed Võru elust-olust. Peale Võru piltide on mitmekihilisse raamatusse põimitud kurikuulus Tallinnas sündinud natsijuht ja -ideoloog Alfred Rosenberg, natsipoliitik Hinrich Lohse, mõned aastad tagasi lahkunud USA rokkmuusik Ronnie James Dio jt. Raamatu peategelaseks on Nõukogude sõjaväes haavatud “enda arust tähtis ja ennasthävitav” Isand, raamatu autori prototüüp.

Kangro preemia žürii liige Janika Kronberg ütles, et temas tekitas selle raamatu puhul hämmastust geniaalsuspuhang.

Ulis Guth (48) on sündinud, üles kasvanud ja kui Nõukogude armee aastaid mitte arvestada, siis ka elanud kogu oma elu Võrus. “Ärapööratud” on varem ajakirjanikuna töötanud Guthi teine raamat. Esimese raamatu “Pärlid sigadele” pani autor kokku oma ajakirjanduses ilmunud artiklitest. Loe edasi: Tänavuse Kangro kirjanduspreemia saab Ulis Guth

Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Noortekeskused üle Eesti astuvad sammukese lähemale olukorra lahendamisele, mille kohaselt ligi kuuendik ehk enam kui 40 000 Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ei õpi ega tööta.

Noorte väljavaadete parandamiseks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, hetkel juba 103 noortekeskust koondav katuseorganisatsioon, alustanud koostöös 20-ne noortekeskusega (nimekiri leitav www.ank.ee) oma kohta otsivate noorte kaasamiseks sobiva mudeli väljatöötamist.

Noortekeskus arvestab piirkonna eripära ja oskab noori kaasata. Paljud omavalitsused üle Eesti on panustanud noorsootöö arengusse ning arendanud välja noortekeskuste tegevust. Noortekeskustest on kujunenud mitteformaalset õpet ja nõustamist elluviivate ja koordineerivate asutuste võrk, mis pakub erinevaid tegevusi/teenuseid kogukonnale. Noortekeskustes tegutsetakse eelarvamustevabas mitteformaalses keskkonnas, kus noorel saab ennast arendada temale sobival viisil. Seetõttu on noortekeskustel võimalus pakkuda vabatahtlikuks tööks erinevaid tegevusi lähtuvalt noore huvidest, oskustest ja arengupotentsiaalist. Loe edasi: Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Kohanimeeksperdid arutavad rahvusvaheliste nimede kasutamise põhimõtteid

Täna, 18. septembril kohtuvad siseministeeriumis ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimeeksperdid, et arutada kohanimede kaitsmise ja rahvusvahelise korraldamise põhimõtteid.

“Kohanimedel on erinevate riikide infosüsteemides, eriti aadressi- ja ruumiandmete süsteemis, tähtis roll. Need peavad olema üheselt arusaadavad, täpsed ja kergesti kättesaadavad,” rääkis regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juht Väino Tõemets sedalaadi kokkusaamiste ja arutelude vajalikkusest. “Oluline on ka kohanimede ajaloo- ja kultuuriväärtuse teadvustamine ning avalikkuse laiem kaasamine kohanimede määramisse,” lisas Tõemets.

ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimede töörühmadesse kuuluvad eksperdid 11 riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Taanist.

19. septembril korraldatakse ka ühisseminar Maa-ametis, kus käsitletakse nimeteaduslike andmebaaside ja rahvalt kogutavate andmete sidumist riikliku ruumiandmete võrgustikuga. Mõlema ürituse eestvedajaks on regionaalministri valitsemisala.

Teiste hulgas osalevad üritustel ka kohanimenõukogu liikmed. Nõukogu jälgib kohanimede kasutamist ja teeb vajadusel ettepanekuid selle parandamiseks, korraldab eksperthinnangute saamist ja uurimistööd kohanimeküsimustes ning osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel.

Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 4. oktoober 2013.

Tänavu 11. korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2013. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt www.puuinfo.ee. Täidetud ankeedi (ankeedi leiab siit) saab saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44. Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 4.10.2013. Loe edasi: Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud

Loodushuvilised on oodatud osalema tasuta sügismatkadel

Keskkonnaamet korraldab sügise alguse puhul 15 maakondlikku matka, mis toimuvad looduskaitsealade radadel ning mida juhendavad Keskkonnaameti töötajad ja kohalikud giidid.

Üle-eestilised matkad toimuvad nädalavahetustel madisepäevast mihklipäevani ehk 21.–29. septembrini. Enamus retkedest toimuvad loodus- ja maastikukaitsealade radadel, kuid külastatakse ka lähedale jäävaid huviväärsusi. Matkade juhendajateks on Keskkonnaameti töötajad ning kohalikud giidid.

Sügismatkad on jätkuks kevadistele looduskaitsekuu matkade sarjale ning nende korraldamise eesmärgiks on parandada Eesti elanike keskkonna- ja looduskaitsealaseid teadmisi. Osavõtt on kõikidele tasuta, vajalik on eelregistreerimine maakondlike kontaktisikute kaudu.

Esimesed matkad toimuvad juba 21. septembril Viljandimaal Teringi õpperajal ja Põlvamaal Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Täpsem sügismatkade ajakava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Uma talo raamat perre abiga

Silgu Liivil avidi raamatut «Timpri talu lugu» kokko säädi latsi perre ja mitmõ tõsõ sugulasõ

Tuu olõ-i egäpääväne asi, et tetäs paks ja värmikirriv, kõvvu kaasiga raamat üte hariligu Võromaa talo aoluu kotsilõ. Rõugõ kihlkunna Kogrõ külä Timpri talo pernaanõ Silgu Liivi (68) tekk’ säändse raamadu uma perre abiga.

«Seo om mullõ pühä kotus!» näütäs Liivi talotarrõ, kon tä sündü. Nätä om, et seosama tunnõ käü terve talo kotsilõ, mille Liivi om üten mehe Pauli (70) ja sugulaisi abiga üles ehitänü. Seost suurõst tundõst taloraamat sündümä naas’ki.

Sünnütalo sai Liivi hindä kätte väega kehvän saisun. «Talo jäi 40 aastas piaaigu tühäs ja ütskõrd sõs ma olligi nigu kits katõ hainakuh’a vaihõl, kas talo maaha müvvä – mõts maaha võet, huunit olõ-i inämb, elomaja kah otsast sisse sadanu – vai jättä,» seletäs Liivi, vesi silmänukan. «A sõs tundsõ, et neo omma juurõ, tan lindasõ vanaimä ja vanaesä hing ja hõng.

Tei otsussõ ja ütli Paulilõ kah: ei müü är, las jääs!»

Üten perrega näkk’ Liivi pall’o vaiva, et saasi jäl kõrda Timpri talo, mille vanavanaesä Allasõ Piitre 150 aasta iist Viitenä mõisa käest ostsõ.

Täämbädses om talost saanu illos hää olõmisõ kotus Liivi latsi perrile ja näide sõbrulõ. Loe edasi: Uma talo raamat perre abiga

Himmaste koolimajas jätkub õppetöö

Põlva Vallavalitsus ja MTÜ Rosma Haridusselts allkirjastavad lepingu, mille kohaselt annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolihoone ja majandushoone MTÜ Rosma Haridusseltsile neljateistkümneks aastaks tasuta kasutada.

Allkirjastatav leping avardab Johannese Kooli arenguvõimalusi ja tagab koolihariduse andmise jätkamise Himmastes. Koolipidaja vahetuse kinnituseks, annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolikella üle MTÜ Rosma Haridusseltsile.

Põlva valla hariduselu liigub vastuvoolu. Erinevalt ülejäänud maakonna koolidest ja lasteaedadest, Põlva vallas laste arv lasteaedades ja koolides järjepidevalt suureneb.

Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal on lastearvud suurenenud kahe aastaga koolis 45-lt 64-ni, suurenemine 19 õpilase võrra, lasteaias 28-lt 39-ni, suurenemine 11 lapse võrra.

Mammaste Lasteaias ja Koolis on õpilaste arv koolis kasvanud 142-lt 231-ni, suurenemine 89 õpilase võrra. Lasteaias on laste arv kasvanud 150-lt 205-ni, suurenemine 55 lapse võrra.

Lisaks õppetööle korraldab MTÜ Rosma Haridusselts mitmeid avalikkusele suunatud regulaarseid ettevõtmisi: Vanemate Kool, Loovusnädal, Kogupere konverents, samuti erinevaid koolitusi, õpitubasid, talguid, laatasid, tähtpäevade tähistamisi.

Peipsi sibul sai riikliku kvaliteedikava

Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, mis määratleb ära tooted “Peipsi sibul” ja “Peipsi tippsibul”. Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava.

“Toidukvaliteedikava raames toodetud sibula tunneb edaspidi ära märgistuse järgi, millel on kirjas “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul” ning mille juurde on lisatud väljend “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava ,” rääkis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Peipsi sibula pakendilt leiab edaspidi etiketi, mis sisaldab toote nimetust “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul”, toote netokaalu, väljendi “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava” ja talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nime.

Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25-150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline Venemaalt pärinev kohalik sort “Bessonovski” ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud sort “Jõgeva 3”.

Kõik tootmisetapid alates seemnete ettevalmistamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma iga toidukvaliteedikavas osaleja talus/tootmiskohas.

Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle hakkab järelevalvet teostama Veterinaar-ja Toiduamet..

Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa

Eile allkirjastasid Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Omavalitsuste Liidu juht Madis Gross, Valgamaa Spordiliidu juht Rein Leppik ja Spordiaasta MTÜ juht Ott Pärna koostöömemorandumi, mille kohaselt on Eestimaa Liikuvaks Spordipealinnaks 2014. aastal Valgamaa .

Spordipealinn 2014 tiitlit kannavad ühisel kolmteist Valgamaa omavalitsust – Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Tõrva, Valga, Õru.

Eesti Liikuva Spordipealinna eesmärk on tõsta piirkondlikku liikumisharrastuse aktiivsust, tutvustada laiemale avalikkusele kohalikke spordisündmusi ja -rajatisi, tuua piirkonda uusi ja aktiveerida kohalikke spordivabatahtlikke. Spordipealinna staatus võimaldab tõmmata kodukanti tagasi sealt pärit spordiaktiviste, korraldada riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritusi, -debatte ja -seminare ning meelitada ligi spordi-investeeringuid. Spordipealinna staatus on muuhulgas piirkonnale tunnustuseks spordi vallas tehtud seniste edusammude eest. Loe edasi: Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa