Autor: Sulev Valner

Võru Folkloorifestival algab täna õhtul Teppo talu õuel

Meenutus eelmise festivali melust
Täna algav XVIII Võru Folkloorifestival saab õhtul hoo sisse Teppo talu õuel esitatava tantsuetendusega Suvehaljas tantsusamm, mille lavastab Võrumaa üks tuntumaid tantsujuhte Maire Udras.  Võru parimaid rahvatantsijaid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.

 Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo kodutalu õuel Võru valla Loosu külas võetakse nii suurejooneline lavastus ette esmakordselt.  Asja õnnestumisel võib sest niigi sümboolse tähtsusega kohast aga kujuneda edaspidi veel üks uus väärt paik tulevaste kontsertide jaoks.

August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline ning nad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi. Ühe pilli meisterdamiseks kulus meistril umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsasid arvatakse praeguseks olevat järgi umbes 40, neist ligi 15 on ka aktiivses kasutuses. Loe edasi: Võru Folkloorifestival algab täna õhtul Teppo talu õuel

Homme tuleb vägev talgupäev

Homme  tõotab tulla üle Eesti vägev talgupäev. Reede keskpäevase seisuga on kavas 1185 talgut, kuhu on end osalejana kirja pannud juba üle 15 000 talgulise ja neid lisandub pidevalt. Vajalikud ettevalmistused talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. Kõik inimesed, kes otsustavad viimasel hetkel talgupäeval osalemise, saavad end veel kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee või ka homme lihtsalt kohale tulla. Talgupäevalistel palutakse ühtlasi teada anda ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

EMHI andmetel tuleb talgupäeval järjest paranev kevadilm: hommik on pilvine ja vihmane, pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sajuhood jäävad harvemaks. Edelatuul tugevneb 5-10, pärastlõunal puhanguti 14-16 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C, tuulepealsel rannikul jahedam.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tuhanded inimesed tulevad homme kodudest välja, et midagi ühiselt ette võtta ja ära teha ning koosolemisest rõõmu tunda. „Homme on meil kõigil hea võimalus näidata, et hoolime oma ühisest elukeskkonnast ja oma Eestimaast. Kerge on näidata näpuga ja öelda ’Tehtagu ära’, aga see ei ole edasiviiv! Suur rõõm on näha, et tehtagu-mõtteviisi on samm-sammult asendamas ’teeme ära’ suhtumine,“ rääkis Tüür ja lisas, et hooliva suhtumise väljanäitamine on lihtne. „Piisab kui teete omale homme hommikul pudeli punasesõstramahla ja kotletileiva, võtate pere ja sõbrad ühes ning sammute oma kodukandis peetavatele talgutele!“
Loe edasi: Homme tuleb vägev talgupäev

Postitõllasõit avab Põlvamaa turismisuve

Põlvamaa ootab huvilisi teisipäeval 1. mail kell 12 Eesti Maanteemuuseumisse maakonna suvehooaja tasuta avaüritusele “Lustlik lõunamaa”.

Ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest teeb SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo, Eesti Maanteemuuseumi tegemistest kõneleb Mairo Rääsk.

Maanteemuuseumi uus hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Valkla kõrtsi ees rullubki lahti 19. sajandi lõpu maarahvalaat, kus teiste hulgas pakuvad väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad. Avatud on liikluslinn, sõita saab postitõllaga ning pakutakse torti, lisaks trikid tõukerattaga ja kanuu katsetamine kuival maal.

 

 

Algab raudteeohutuse kampaania „Tunne vastast“

Homme algab üle-eestiline raudteeohutuskampaania „Tunne vastast“, mis kutsub inimesi üles rongi kui suuremat liiklusvahendit märkama ja jõuvahekordi õigesti hindama.  

„Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ ütleb MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija ja rongi-sõiduki kokkupõrkeid 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi.“

Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.

„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.

Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.

Karu seikles Pirital

Päästeamet sai täna hommikul mitu teadet, et Tallinnas Pirita linnaosas on nähtud karu. Pärastlõunaks karu otsingud Pirital lõpetati, kuid inimestel palutakse endiselt olla ettevaatlik. Karu nähti viimati enne kella 12 Pirital Mäe tänava lõpus põõsastikku jooksmas. Peale seda otsingud tulemusi ei andnud, samuti ei ole tulnud rohkem teateid hädaabinumbrile.

Siiski palub Päästeamet inimestel olla tähelepanelik. Karu märgates tagage esiteks enda ohutus ja seejärel teatage looma täpne asukoht ja liikumissuund hädaabinumbrile 112. Karu otsimisega tegelenud päästjad, politseinikud ja jahimehed jäävad reageerimisvalmidusse.


	


	
	






	
	

		
Tulemas jooks ümber Vaskna järve
	


	

		












Ümber Vaskna järve jooks toimub esmaspäeval, 23. aprillil. Start antakse kell 19.00. Jooks kulgeb mööda Vaskna järve äärseid teid. Start ja finiš on Haanja vallamaja esisel platsil. Raja pikkus on 7 km.




Eelregistreerimine kadriparts73@gmail.com või telefonil 526 7027. Kohapeal registreerimine kell 17.30- 18.30. Osalustasu õpilastele 1 €, täiskasvanutele 2 €.

	


	
	












	
	

		
Avati rahvaloendajate tähelepanekute blogi
	


	

		
Rahvaloendajad lõpetasid oma töö ja Eesti rahva küsitlemise. Päris mitmed loendajad on pannud kirja tähelepanekuid Eesti elu ja loendamise kohta, ütleb Statistikaameti pressiesindaja Kristo Mäe, kelle sõnul on huvitavaid ja kohati väga südant soojendavaid kogemusi. Et see kõik kaotsi ei läheks, avas Statistikaamet blogi http://rahvaloendaja.wordpress.com, kuhu kirjatükke jooksvalt üles pannakse.

	


	
	






	
	

		
Kaks Viljandimaa kooli saavad hiina keele õppe
	


	

		


Homme allkirjastavad Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ning Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi direktor Aavo Palo koostöölepingu, mille toel saavad gümnaasiumiõpilased õppida valikainena hiina keelt.

Järgmisest õppeaastast alates asub kahes Viljandimaa gümnaasiumis tööle hiina keele õpetaja, kes saabub Eestisse Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi toel. Konfutsiuse Instituut varustab gümnaasiumi ka vajalike õppevahenditega, sh õpikud, töövihikud, e-raamatud jmt.

Esialgne koostööleping kestab kuni 14. juunini 2014.


Allikas: Tallinna Ülikool

	


	
	






	
	

		
Algab RMK metsaviktoriin koolidele
	


	

		
Täna algab iga-aastane interaktiivne RMK metsaviktoriin, mis pakub õpetajatele võimalusi loodusõpet mitmekesistada ja õpilastele vastuste otsimise käigus palju huvitavat teada saada. Tänavu toimub viktoriin esmakordselt ka vene keeles.


„Metsaviktoriini küsimused on metsandusest ja looduskaitsest, tuletatakse meelde 2012. aasta tähtpäevi ja märksõnu – ÜRO ühistegevuse aastat, loodusturismi aastat Eestis ja tänavust metsapealinna Rakveret,“ selgitas metsaviktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik. Möödunud aastal osales viktoriinil üle 9000 õpilase.


Tänavune uuendus on interaktiivse viktoriini loomine venekeelsena. „Oleme sellele mitu aastat mõelnud, sest kogemus näitab, et venekeelse õppekeelega koolid on meie programmidest väga huvitatud,“ põhjendas uue keele lisamist viktoriinile Tiina Neljandik. „Loodame seeläbi pakkuda õpetajatele uudseid võimalusi loodusõppeks.“


„Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest looduses ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka,“ ütles Tiina Neljandik ja lisas, et metsaviktoriini eesmärk ei ole niivõrd paremaid loodusetundjaid välja selgitada, kuivõrd vastuste otsimise käigus tarkusi koguda. Selleks saab iga õpilane oma parooli, millega on võimalik viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestada ja siis järgmisele ülesandele lahendust otsida. Paljud õpetajad innustavad õpilasi ka koostööle, arutades küsimusi ja vastusevariante ühiselt klassis.


Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis: 4.-5. klass, 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt. Parimatele klassidele ja nende juhendajatele on välja pandud auhinnad, kõik vähemalt pool võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene.


Metsaviktoriin ootab osalejaid 26. märtsist 23. aprillini. Tulemused kuulutatakse välja metsanädalal, alates 27. aprillist näeb neid ka viktoriini koduleheküljel. Osalemine aadressil www.rmk.ee/viktoriin või http://www.rmk.ee/temq/liesnaia-shkola/konkursy/liesnaia-viktorina.

	


	
	






	
	

		
Suhtlusvõrgustikel võib olla otsene mõju tööle saamisel
	


	

		
Pea iga viies tehnoloogiaettevõtte juht kinnitab, et ettevõte ei ole võtnud kandidaati tööle tema profiili pärast suhtlusvõrgustikus. See asjaolu selgus 2012. aasta tehnoloogiaturu uuringust, mille tegi ülemaailmne suhtekorraldusettevõtete võrgustik Eurocom Worldwide koos kommunikatsiooniettevõtte In Nomine ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga.


Eurocom Worldwide’i varasematest uuringutest on selgunud, et ligi 40% vastanud ettevõtetest kontrollib tööle kandideerija tausta suhtlusvõrgustikes, kuid see on esimene tõend selle kohta, et kandideerija jäetakse kõrvale just tema profiili tõttu.


„21. sajandi inimene on aru saamas, et iga tema tegu jätab digitaalse jälje, mida kustutada ei saa. Järgmistel aastatel tuleb paljudel meist võidelda sellega, mida me täna eri suhtlusfoorumites avalikustame. Tõsiasi, et igat viiendat kandideerijat ei kutsuta töövestlusele suhtlusvõrgustikes avaldatud teabe pärast, on hoiatuseks tööotsijatele ja selge näide sellest, millises digitaalses tegelikkuses me praegu elame,” ütles kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.


Vastanutest, kes töötavad oma blogi pidavas ettevõttes, ütles 57%, et seda tehakse tuntuse suurendamiseks või mõtteviisi muutmiseks. Pea sama palju (55%) väidab, et blogimise eesmärk on parandada suhtlemist klientidega, 37% ütleb, et eesmärk on otsimootori optimeerimine, ja 36%, et eesmärk on osaleda oma valdkonnas peetavates aruteludes. Vastanute sõnul on blogi mittepidamise põhipõhjus see, et see võtab liiga palju aega. Seda väitis 42% neist vastanutest, kes blogi ei pea. Iga viienda arvates ei anna see mingit kasu ja 14% kardab negatiivset tagasisidet.


Eurocom Worldwide’i tehnoloogiasektori kindlustunde veebiuuringu tegid Eurocom Worldwide’i liikmesagentuurid 2012. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kokku saadi 318 vastust, neist 80% Euroopa riikidest ja 11% Ameerika mandrilt.


 

	


	
	






	
	

		
Tasuta reede Tartu Ülikooli kunstimuuseumis
	


	

		
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on saanud tavaks iga kuu viimasel reedel võimaldada tasuta muuseumikülastust. Sel reedel, 30. märtsil, on viimane võimalus tutvuda näitusega „Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16. sajandil“. Näituse viimase päeva puhul on kell 16.15 kõik oodatud ringkäigule näitusesaalis kuraator Ingrid Sahaga.


Näitusel on välja pandud saksa maalikunstniku ja graafiku Albrecht Düreri virtuoossed puulõigete originaalid, mida täiendavad tema kaasaegsete kunstnike tööd. Samuti eksponeeritakse puulõiketehnikas illustreeritud raamatuid.


Kokku saab näha kuraditosinat Düreri kavandatud puulõiget ülikooli kunstimuuseumi kogust.


Rohkem infot: www.kunstimuuseum.ut.ee

	


	
	






	
	

		
Kuidas tekkis Universum?
	


	

		
Teeõhtu „Meie kodu, Universum” toimub 27. märtsil kell 17.15 Tartu ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis. Külaline on Euroopa tuumauuringute keskuse teadur Andi Hektor.


“Teeme juttu sellest, kuidas tänapäeva eesliini füüsika seletab Universumi ehitust ja selle sündi, arengut, kaasaega ning tulevikku. Räägime ka kõige põletavamatest küsimustest kaasaegses fundamentaalfüüsikas ja sellest, kuidas teadustegevus Euroopa tuumauuringute keskuses nende küsimustega seotud on” selgitab Hektor loengu teemat.


“Teeõhtu teadlasega” sarja üritused toimuvad Taru Ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis ning on osalejatele tasuta. Õdusamaks äraolemiseks pakutakse ka teed ja küpsist.


Järgmine teeõhtu toimub 5. aprillil ning siis räägib Tartu Ülikooli Uue Testamendi lektor ja religiooniuuringute teadur Ain Riistan teemal “Ajaloolise Jeesuse erinevad palged”.

	


	
	






	
	

		
Marid on filmile võetud kui viimsed paganad Euroopas
	


	

		


Hiljuti valmis ingliskeelne dokumentaalfilm, mis tutvustab soome-ugrilaste hulka kuuluvat mari rahvast kui Euroopa viimaseid paganaid. 23-minutilises filmis näidatakse muu hulgas ühispalvuseks valmistumist ning sõna saab omausu vaimulik.


“Iidsetel aegadel tavatsesid enamike etniliste rühmade liikmed palvetada, nagu Mari Eli paganad teevad tänase päevani. Need inimesed on nii lojaalsed oma jumalatele, et nende usk elanud üle nii kristluse pealetungi kui kõik usundite keelamise nõukogude ajal. Nende tseremooniad meenutavad stseene Sigatüükas, kuid nende usujuht ootab midagi nagu Alan Rickman,” on tutvustuseks lisanud filmi valmistaja, Venemaad tutvustavaid ingliskeelseid tõsielufilme tootev RTД.


Filmi saab vaadata http://rtd.rt.com/films/mari-el-yoshkar-ola-pagan


Allikas: Maavalla koda

	


	
	






	
	

		
Tartu tähetorn kutsub planetaariumietendusi vaatama
	


	

		
 


Täna tähistab Tartu tähetorn rahvusvahelist planetaariumide päeva erakordsete planetaariumietendustega.


Kell 11 algas planetaariumietendus „Öötaevas“, mida viib läbi tähetorni planetarist Kadri Tinn, kes näitab planeete, nende näivat liikumist aasta jooksul ning huvitavamaid tähtkujusid nii põhja- kui ka lõunapoolkera taevas.


Kell 12 räägib Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud, Tartu Tähetorni Astronoomiaringi liige Hillar Uudevald teemal „Kui tähed olid jumalad“ ning näitab tähistaevas mütoloogiliste jumalustega seonduvaid tähtkujusid.


Andres Kuperjanov Eesti Kirjandusmuuseumist kõneleb kell 13 algaval planetaariumietendusel „Täheuskumused“ tähtedest rahvausundis ning sellest, mida maarahvas tähtede kohta teadis.


Päeva lõpetab Kadri Tinn planetaariumietendusega „Taevatähtedest kirjanduses ja filmis“, mille raames näevad külastajad, kust on ulmekirjanikud oma lugudele tegevuspaiku leidnud ning millised tähtkujud ja tähed on ulmes kõige populaarsemad maaväliste tsivilisatsioonide elukohad.


Planetaariumide päeva puhul maksab pilet tähtede alla vaid 1 euro. Kell 18.30-21 toimub tähetornis selge ilma korral ka tasuta vaatlusõhtu, kus kõigile huvilistele näitavad ennast Veenus, Jupiter ja Marss. Infot vaatlusõhtu toimumise kohta saab telefonil 737 6932.


 

	


	
	






	
	

		
Kihnu vallavanem astus parteisse
	


	

		
Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks, teatab erakond.


Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud,“ selgitas Saare. „Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes.”


IRLi kuulub nüüd kokku üle 10o omavalitsusjuhi üle Eesti, väidab erakonna pressiesindaja.

	


	
	






	
	

		
Rahvaloenduseks vaja leida 90 andmetöötluse operaatorit
	


	

		
Eile avanes töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 90 andmetöötluse operaatori leidmiseks, teatab Statistikaamet.


“Andmetöötluse operaatorite ülesandeks on korrastada ja töödelda rahvaloendusel kogutud andmeid,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. Andmetöötluse operaatoriks saab kandideerida kuni 23. oktoobrini ja operaatorid alustavad Tallinnas asuvas andmetöötluskeskuses tööd 15. detsembril.


Kandidaat peab oskama kasutada arvutit, oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel, olema täisealine ja omama vähemalt keskharidust. Operaatoritel on paindlik tööaeg ajavahemikus 7.00-22.00. “See tähendab, et seda tööd on graafiku alusel võimalik teha ka muu töö kõrvalt,” lisas Lindjärv.


Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat, 132 piirkonnajuhti, 90 andmetöötluse operaatorit ja 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat). 


Praeguseks on edukalt lõppenud ringkonnajuhtide ja personalitöötajate töökonkursid. Järgmine töökonkurss kuulutatakse välja 3. oktoobril, kui rahvaloenduse tarvis hakatakse otsima 2200 rahvaloendajat.


Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.


2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.


Allikas: Statistikaamet

	


	
	






	
	

		
Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi
	


	

		
Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.


2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.




 Loe edasi: Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

	


	
	






	
	

		
Suurel Paunvere Väljanäitusel tuleb taas nunnukonkurss
	


	

		
Täna tuli  Palamusele ära tuua suuremõõtmelised ja iseäraliku väljanägemisega köögi- ja puuviljad , mida soovitakse  esitada XIV Suure Paunvere Väljanäituse ja Laada traditsioonilisele nunnukonkurssile .


Palamuse vallavanem Urmas Astel ütles, et  nunnusid oodatakse reedel, sest siis jõuavad  mõõtjad ja kaalujad tegeleda rahulikult oma tööga . „Vahel on  mulle helistatud laupäeval väljanäituse hommikul ja küsitud, kas sellise suuruse või välimusega aed- või põlluvilja tasub tuua.  Sel juhul ollakse  üldiselt hiljaks jäänud, sest ei jätku aega enam saaduste ülevaatamiseks.”


Paunvere Väljanäituse ja laada  peakorraldaja Reelika Kivimurd  arvas, et raske on prognoosida, missugune köögi-või puuvili tänavu nunnukonkursi võita võib. „Nagu teada, on käesoleval aastal eriti jõudsalt kasvanud kõrvitsad. Väljanäitusele peaksid aga jõudma ka eestimaised viinamarjad. ”


Paunvere laadale oli neljapäevase seisuga registreerunud 912 kauplejat . „Müüjaid tuleb rohkem kui möödunud aastal.  Mitmedki nendest saabuvad Lätist, kust tuuakse kaasa sealseid puunikerdusi, keraamikat ja muudki käsitööd.  Tänavu reklaamisime väljanäitust ja laata ka lõunanaabritele ja pealegi asub Lätis Palamuse valla sõprus-ja koostööpiirkond  Priekuli ,” rääkis Reelika Kivimurd


Raha teenimiseks ei pea aga Paunveres tingimata kaupa müüma. Nimelt kõige atraktiivsema ja huvitama kostüümiga isik või isikud saavad preemiaks 100 00 eurosenti. Möödunud aastal (siis veel kroonides) pälvisid sellise auhinna toitlustajad, kes olid kehastunud köstri perekonnaks.


Seekordset Paunvere Väljanäitust ja laata juhib tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Ott Sepp.


 


Jaan Lukas


 

	


	
	






	
	

		
Mõisamängude kontserdisari jätkub Hummuli, Rogosi ja Kõpu mõisas
	


	

		
Kontserdid toimuvad 27.septembril kell 10:20 Hummuli mõisas ja kell 14:00 Rogosi mõisas ning 28.09 kell 11:00 Kõpu mõisas. Esineb ansambel Una Corda koosseisus:  Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin).

Kavas: Peeter Süda, Raimo Kangro, Cyrillus Kreek, Mirjam Tally, Ester Mägi, Arvo Pärt – originaallooming ja seaded.


Ansambel Una Corda (itaalia keeles „ühel keelel“; nime võib mõista ka sõnademänguna kui „üks akord“) on üks omanäolisemaid ja kindlasti ainulaadne, väga erilise kõlavärviga pillikooslus. 2009ndal aastal kokkutulnud ansamblisse kuuluvad kolm erinevat näppepilli – klaveri eelkäija klavessiin (klavessiini keelte pihta ei löö mitte haamrikesed nagu klaveril, vaid keeli tõmbavad väikesed konksukesed), suursugune „jumalate pill“ harf ja eesti rahvamuusikast tuttav kannel. Kõigi nende pillide kõla on õrn ja läbipaistev, delikaatne ja helisev, ent ometi üsna erinev – nagu ka nende pillide ajalugu ja kasutusala. Ansambli liikmed, tuntud-tunnustatud muusikud, inspireerivad üksteist mitmeti. Ka heliloojana tunnustatud Liis Viira kaasaegset, improvisatsioonilisusesse kalduvat muusikatunnetust täiendab Ene Naela teadmistepagas varajase muusika maailmast ning rahvusliku värvingu lisab triole Kristi Mühlingu kandlekõla. Siiski pole tegemist rahvapilliansamblitest pärit lihtsa 5 või 7keelse kandlega, vaid Kristi tellimusel konstrueeritud erilise, tänapäevastele nõudmistele vastava kromaatilise kandlega. Ansambli repertuaaris kaalukaimal kohal on eesti muusika, mis hõlmab nii seadeid kui ka spetsiaalselt Una Cordale kirjutatud muusikat. Kavas on meie klassikute Peeter Süda ja Cyrillus Kreegi, aga ka uuema aja heliloojate nagu Raimo Kangro, Arvo Pärdi, Ester Mägi ja Mirjam Tally muusika.


Hoolimata vähesest tegutsemisajast on ansambli Una Corda kontserdikalender olnud väga tihe. Esinetud on nii erinevates kontserdisarjades kui ka festivalidel, mille korraldajateks on olnud Eesti Kontsert, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kandleliit ja Muusikasõprade Selts. Koostöös Klassikaraadioga on Eesti Raadio muusikafondi salvestatud rohkem kui plaadijagu eesti muusikat, mille hulka kuuluvad nii ansambliseaded (Peeter Süda, Heino Eller, Cyrillus Kreek, Ester Mägi, René Eespere), heliloojate seaded (Helena Tulve, Mirjam Tally) kui ka originaalteosed ansamblile (Elo Masing, Liis Jürgens, Märt-Matis Lill).

	


	
	








	
	

		
Soovid küsida otse presidendikandidaadilt?
	


	

		
Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?


Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal  toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida  küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.


Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee