Autor: kylauudis.ee

Maaomanikud panevad jahipidamise maksu alla

Lümanda vallas plaanitakse luua selts, mille liikmete maadel on jaht tasuline ja loata jahipidamise eest esitatakse maksunõue, kirjutab Saarte Hääl.

„Maa on ikkagi tootmisobjekt ja miks peaks üks kodanik andma oma maa kellelegi teisele tampida, et see sealt tulu teeniks,” ütles lehele loodava Lümanda maa- ja metsaomanike seltsi asutajaliige Mati Tarkin. 


Jahipidamise keelamist uus ühendus ei taotle, kuid soovib, et maade kasutamisel oleks mingisugunegi regulatsioon. 

Tarkini sõnul peab iga kodanik, kes soovib seltsi liikmete maadel jahti pidada, kõigepealt maaomanikuga ühendust võtma.

Maa kasutamise tasu suurust ei ole veel määratud, kuid see tuleb Tarkini sõnul üsna sümboolne. Juhul kui jahimehed sõidavad aga oma masinatega maasse roopad, tuleb neil ka maa taastamise eest hüvitist maksta.

Tarkini kõrval on uue ühendusega praeguseks liitunud maaomanik Vello Vallimaa, kokku on meestel üle 250 hektari maad. Uute liikmete kaasamiseks koostavad mehed üleskutset.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul oleks igati normaalne, kui ka Eestis alluks jahindus turumajanduse reeglitele nagu mujal Euroopas. Taanis on näiteks jahindus metsaomaniku jaoks sissetulek number üks, puiduvarumine on alles viiendal-kuuendal kohal.

Muidugi võib maaomanik küsida jahimeestelt ükskõik kui üüratuid summasid, asjad paneb aga paika nõudluse ja pakkumise vahekord. „Võib-olla Saaremaa on selline kant, kuhu tuleks kas või Tallinnast mingi jõukurite punt ja maksaks maaomanikele rohkem raha kui kohalikud jahimehed, aga väga paljudes muudes Eesti kohtades ei olegi enam inimesi, kes tahaksid jahti pidada,” lausus Niittee.

Võistluse võitja hakkis viis sibulat kahe ja poole minutiga

Alatskivil laupäeval toimunud sibulahakkimise võistlustel osutus parimaks Ulvi Lain, kel kulus umbes 200 grammi ehk viie sibula koorimiseks ja maksimaalselt ühesentimeetrise läbimõõduga jupikesteks hakkimiseks aega kaks minutit ja 33 sekundit

Sibulatükeldamise maailmameistritiitlit püüdis 16 inimest. „Võisteldi neljakaupa ning kõige usinamatel jooksid viimaseks vooruks silmad juba väga vett,” ütles võistluse korraldaja ja MTÜ Sibulatee juhatuse liige Triinu Akkermann Maalehe vahendusel.

Kivikalme väidetav rüüstaja eitab oma süüd

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektorid seisavad raske ülesande ees, sest septembri algul Mustjala vallas Võhma külas asuva Saaremaa ühe võimsama kivikalme väidetav rüüstaja eitab oma süüd.

„Ootame nädala lõpuks temalt küll seletuskirja, kuid telefonis on ta öelnud, et hankis tema krundi peal olevad kivid mitte riikliku kaitse all olevast kivikalmest, vaid mujalt tiigi kaevamise käigus,” ütles muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Mihkel Koppel ajalehele Meie Maa.

Samas veendus Mihkel Koppel septembri algul kohapeal, et kivikalme juurest lähtuvad traktorijäljed viivad just kahtluse all oleva suvilaomaniku hoovi.

Rohevahetus tõi Käeslasse üle poolesaja aiandushuvilise

Taimede käest kätte vahetamine meelitas pühapäeval Saaremaal Kärla valla Käesla külla üle poolesaja hobiaianduslase, kirjutas Saaremaa.ee.

Esindatud oli pea kogu Saare maakond. Nii võis Käesla külaväljakul taimi vahetamas kohata aiandussõpru Kuressaarest, Pihtlast, Valjalast, Kõljalast ja Nasvalt. Taimeriigi rikkustest jäid silma nii kevadised, suvised kui sügisesed õuetaimed. Leidus liiliad, kreeka pähklipuid, priimulaid, hostasid, rohkelt kiviktaimla taimi, ürte, pojenge, daaliaid, ebaküdooniad, vaarikaid jne. Vahetada sai samuti toalilli ja raamatuid.

Sangastes vaetakse inimese ja looduse suhteid

Sangaste seltsimajas algab 1. oktoobril kursusesari „Inimene ja loodus”.

Eesmärgiks on arutleda inimese ja looduse suhete üle traditsioonilises ühiskonnas ning tänases linnastunud, modernses ja individualistlikus ühiskonnas.

Järgmised koolituspäevad on 29. oktoobril ja 19. novembril. Sügisesele arutlevale osale järgneb kevadsuvel praktiline osa.

Koolitust korraldab Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu koolituskeskus koostöös Sangaste seltsimajaga.

Masu läbi, raha põleb

Sulev Valner,
ajakirjanik

Kui seni ikka tuli euro saamiseks valitsusel kõvasti kulusid kärpida (tundub, et mitte küll nii palju iseenda omi kui igasugu allasutustel), siis nüüd on kõik pöördunud — algas euro nimel raha põletamine. Mida nimetatakse ka euro teavituskampaaniaks.
Järelikult on masuks nimetatu ametlikult läbi saanud ja riigil raha küll.

Teoreetiliselt kõlab õigesti, et iga selline suur muutus nagu rahaühiku vahetus ju on, nõuab teleklippe ja plakateid. Aga tegelikult – kas tõesti on veel kellelgi vaja sellist lahtisest uksest sisse murdmist, et kulutada sadu tuhandeid või ka miljoneid ütlemaks seda, mida iga põlvepikkune poisike on juba nagunii ammu kuulnud – euro tulebki 1. jaanuarist. Loe edasi: Masu läbi, raha põleb

Valgas tuleb oktoobri algul mihkliturg

Laupäeval, 2. oktoobril on aiasaaduste ja loomade kasvatajad, leivaküpsetajad, hoidiste ja koduveinide valmistajaid oodatud Valka mihkliturule kauplema.

Mihkliturg ja sügispidu algavad Valga kesklinnas kell 9. Päeva juhib Jorh Adniel Kiir Paunverest (Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Margus Abel).

Kultuuriprogrammis esinevad Pärnumaa mandoliiniorkester Olavi Kõrre juhendusel, soleerib Melani Tali (suupill); Valga linna rahvatantsurühmad Pilleriin, Rukkilill, Sõsarad ja Karikakar; Valge Maja laulukoor; mustkunstnik.

Muuseumis on väljas näitus „Sügis aias, metsas ja purgis”. Samas toimub koduleiva küpsetamise konkurss.

Kultuurikeskuses degusteeritakse ja hinnatakse koduveine. Kultuurikeskuse ees selgitatakse aga välja tugevaim Mihkel.

Töötab rahvuslik õpituba: rahvuslike motiivide joonistamine kotile. Mõniste muuseum tutvustab lambapügamist (puulambal naturaalse nahaga), luuvalu – lõnga ketramist pesemata villast, villast või nahast kasuka valmistamist, villapesemist, viltimist, kraasimist, ketramist jne.

Säde pargis saavad lapsed poniga sõita. On avatud Valgamaa sepa Mart Salumaa sepikoda. Laste käsutuses on ka batuudid ja elektriautod. Toimub asfaldijoonistuste võistlus „Sügis korvis”.

Mihkliturul kauplemiseks (müügiplats tasuta), koduleiva küpsetamise konkursist ja konkurss-näitusest „Sügis aias, metsas ja purgis” osavõtuks tuleb teatada enne 28. septembrit telefonil 5591 5446 või e-posti aadressil mainorman@hot.ee. Koduveinide konkursil osalemiseks saab registreerida telefonil 5646 7946.

Vaata lisa!

„Paide pajataja” tiitli pälvis Ellen Rosimannus

Giidikonkurssi „Paide pajataja 2010”, mille eesmärk oli tekitada üldsuses huvi Paide ajaloolise vanalinna vastu, leida uusi Paide tundjaid ja ajaloohuvilisi ning koguda uudsete vaatenurkade alt teavet Paide linna kohta, võitis Ellen Rosimannus, teatas Järvamaa infoportaal.

Kolm finalisti, peale Rosimannuse veel Elle Hallik ja Urve Schkiperov, tutvustasid žüriile oma marsruute Paide vanalinnas, teine võistluse osa oli kirjalik töö.

Urve Schkiperov pälvis tunnustuse meeleoluka esinemise ja elava oma linna loo eest, Elle Hallikut kiideti põhjaliku ettevalmistuse ja julge alguse eest. Ellen Rosimannust iseloomustas žürii kui tõelist entusiasti — ta oli ainus, kes end ajastule sobivalt ka riidesse pani. Žürii teatel tegi Rosimannus teistest veidi paremini nii kirjaliku töö kui ka ringkäigu.

„Hinded olid suhteliselt ühtlased ja kõigi kolme kirjaliku töö puhul oli vahe minimaalne. Just nii nagu ühe ühtlase tasemega konkursi puhul olema peabki,” lausus MTÜ Järvamaa Giidid juhatuse liige Tiiu Saarist.

Tema sõnul oli kõigis töödes oli omajagu väärtuslikkust, midagi uut ja omapärast, midagi sellist, mis eneselegi üllatusi valmistas. „Igal juhul kõik tööd on kiidusõnu väärt,” lisas Tiiu Saarist.

Žürii koosseisu kuulusid peale tema veel Järva maavanem Tiina Oraste, giid ja võitluse idee autor Marek Vahula, Paide linna esindaja Elena Sapp, Paide linna tundja, ühenduse Weissenstein esindaja Rainer Eidemiller ja Eesti Kodu-uurimise Seltsi esimees Andrus Ristkok.

Järgmine konkurss toimub loodetavasti Türi vallas. „Anname teatepulga edasi Türi rahvale, sest neil on esiteks giide jupike rohkem kui Paides ning mingi eeskuju praegu ka olemas. Ja kui tänavu Türi rahvas Paidesse jõudu katsuma ei tulnud, siis pole välistatud, et paidekad siiski Türile oma ninaotsa pistavad,” ütles Tiiu Saarist.

Konkursi korraldas MTÜ Järvamaa Giidid koostöös Marek Vahula ja Paide linnaga.

„Paide pajataja 2010” tiitli võitis Ellen Rosimannus (vasakul). Foto: Jarva.ee

Aasta puitehitise konkursil tunnustatakse
parimaid puitehitisi ja arhitekte

„Puitehitis 2010” on arhitektuuri- ja puidusektoris aasta kulminatsioon. Konkurss aitab leida, esile tõsta ja laiemalt tutvustada arhitekte ja ehitisi, mille ehituses on puitu kasutatud parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

Eesti Metsatööstuse Liit on korraldanud aasta puitehitise konkurssi juba seitsmel aastal ning selle aja jooksul on konkursile esitatud kokku üle 400 puitehitise. Tänavusel konkursil on Eesti Kultuurkapital pannud välja peapreemia arhitektile, kelle tööd pärjatakse aasta puitehitise tiitliga.

Vineeri kasutamise kategooria parimat premeerib UPM-Kymmene Otepää Vineeritehase AS 10 000kroonise preemiaga. Parima höövelmaterjali kasutamise tiitli saajat premeerib Raitwood (AS Rait) 10 000 krooniga ja parima liimpuidu kasutamise tiitli saajat premeerib OÜ Peetri Puit 10 000 krooniga.

Lisaks eeltoodud kategooriatele on tänavusele konkursile lisatud kategooria „Tehasemaja 2010″, mille auhinna on välja pannud Eesti Puitmajaliit.

Aasta puitehitis koos teiste väljavalitutega kuulutakse välja 25. novembril kell 17 Kumus. Võitjate väljakuulutamisele eelneb puitarhitektuurile pühendatud rahvusvaheline konverents „PUIT – homse elukeskkonna võti”.

Konkursi tingimused ja osalemisankeedi leiab veebilehelt www.puuinfo.ee.

Viirelaiule kavandatakse puhkekompleksi

Juba aastaid kasutuseta seisnud Viirelaiu majaka hoonete kompleksi soovitakse rajada puhke- ja majutuskoht, kus saab ka konverentse ja pidusid korraldada, kirjutab ajaleht Meie Maa.

OÜ Paternoster soovib rekonstrueerida Viirelaiul asuvat majakat ümbritseva hoonete kompleksi, et rajada sinna puhkekeskus. Muhu vallavalitsus on andnud ka loa renoveerida Võiküla Majakavahi maaüksusel Viirelaiu majakavahi kompleks üldplaneeringuga määratud ehitustingimustele vastavate projekteerimistingimuste alusel.

Hoonetele antakse uus funktsioon, kuid nad säilitaks suures osas endise ilme. Hoonete rekonstrueerimisel järgitakse väljakujunenud hoonestuse tihedust, hoonete ehitusmahtusid ning arhitektuurset lahendust, sobitades uut vanaga.

Majakavahi maaüksus on Viirelaiul ainus hoonestatud kinnistu, ülejäänud osa laiust ei kasutata.

Pähni looduskeskus pakub naistele sügisesi tegevusi

Varstu vallas asuv RMK Pähni looduskeskus kutsub pühapäeval, 26. septembril algusega kell 12 naisi üritusele „Naised sügises”. Kavas on leivaküpsetus (kõik soovijad saavad kaasa juuretise), seni kui leib tehakse joogat ja vahtralehtedest kuldseid roose.

Üritus on tasuta. Vajalik on eelregistreerimine telefonil 5300 2181 või e–posti aadressil helina.tammemagi@rmk.ee.

Matsalu loodusfilmide festivali võitis Soome film

Matsalu loodusfilmide festivali peapreemia võitis Soome režissööri Petteri Saario film „Elu piiril, 1. osa: Õli lainetel”. Kategoorias „Loodus” võitis esimese preemia film „Böömimaa — aasta märgalal” (Austria; režissöörid Michael Schlamberger, Jiri Pet) ja kategoorias „Inimene ja loodus” film „Jääskulptor” (Šveits; režissöör Alberto Meroni).

Žürii eriauhinna said filmid „Kaotatud aastad — merikilpkonna odüsseia” (Austraalia; režissöör Jeremy Hogarth), „Kašelott, ahoi!” (Saksamaa; režissöör Volker Barth) ja „Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist välja saadetud” (Saksamaa; režissöör Steffen Keulig).

Kategoorias „Loodus” sai parima režii preemia „Targad taimed” (Saksamaa; režissöör Volker Arzt, Saksamaa) ja parima operaatoritöö preemia „Viljapõllu saladus” (Saksamaa; operaatorid Jan Haft, Kay Ziesenhenne, Felix Pustal), kategoorias „Inimene ja loodus” võitsid need preemiad vastavalt „Sookurgede ränne Hortobagys” (Ungari; režissöör Zsolt Cseke) ja „Elu kooskõlas loodusega — Soome: metsa saladus” (Jaapan; operaatorid Koichi Nagura, Shinichiro Kawaguchi, Masanori Sawahata).

Tartlasi kutsutakse Elistvere loomadele tõrusid korjama

Tammelinna ja Tähtvere päevade korraldajad kutsuvad tartlasi ja linna ümbruse elanikke taas Elistvere loomapargi asukatele tammetõrusid korjama.

„Tammelinna päevadel on tõrusid korjatud kolm aastat, Tähtvere päevadel alustati nende kogumisega eelmisel aastal. Elistvere asukad said mullu tartlastelt kokku kaks tonni tammetõrusid. Tänavu loodame seda kogust ületada, sest saak on suurem,” ütles Tiigi seltsimaja projektijuht Tiina Konsen.

Tammetõrusid võetakse vastu kahel neljapäeval: 23. septembril kella 8-10 ja kella 16-18 lasteaia Tõruke õues (Tamme puiestee 43A) ja 30. septembril kella 8-10 ja 16-18 Tähtvere lasteaia õues (Tammsaare 10).

Vastu võetakse ainult tammetõrusid ja need ei tohi olla hallitanud, näiteks varem ette korjatuna kilekotis või kuhilas hoitud. Kastaneid palutakse mitte tuua, sest loomad neid ei söö.

Elistvere looduskeskuses tulevad seenepäevad

RMK Tartu-Jõgeva puhkealal Elistvere looduskeskuses toimuvad 21.-24. septembrini seenepäevad, avatakse ka seenenäitus.

Seenepäevade kulminatsiooniks on neljapäev, 23. september, kui kell 15 on looduskeskuses külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab huvilistele seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõnga värvimisest.

Looduskeskuses saab tutvuda ka erinevatel aegadel välja antud seeneraamatutega.

Pärnus seatakse septembri lõpus sihte ökoturismis

Esimene rahvusvaheline Euroopa ökoturismi konverents toimub 28.–29. septembril Eestis. Peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos rahvusvahelise ökoturismi ühinguga.

Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.–27. ja 30. septembril, mil on võimalus külastada erinevaid looduslikke paiku ja erinevate vahenditega reisida/matkata (Pärnu linna mere poolt kajakis sõudes või jahil purjetades, luusida huntide ja põtrade radadel, nautida sügisest linnurännet rannikul või matkata Soomaa soodes). Põhikonverents toimub 28.–29. septembril Pärnus Strandi spaa- ja konverentsihotellis.

Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, ametnikud ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist, Ungarist.

Lisaks saab konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja kaasa lüüa rühmatöödes, mis toimuvad maailmakohviku ja avatud ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Vaata lisa!

Infopäev, mille peateemaks on imeline ja ohtlik internet

24. septembril kõneldake Lasva vallas Pikakannu koolis interneti ohtudest ja võimalustest.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse internetiturvalisuse spetsialist Anto Veldre räägib noorte käitumisest kübermaailmas. Arutelu keskmes on küsimused, milliseid ohte kätkeb endas internet ja kui tõsiselt peaks suhtuma isikuandmete kaitsesse.

IT-konsultant Ingmar Orav toob välja info tarbimise ja jagamise võimalused (efektiivne infootsing, olulise ebaolulisest eristamine).

Teabepäevale on oodatud 8.–12. klasside esindajaid ja õpilasesinduse liikmeid, kes saavad kogutud teadmisi hiljem kaaslastega jagada.

Osaleda võivad ka kõik infotehnoloogia ja käitumisõpetuse valdkonnaga seotud õpetajad ja noortega tegelejad. Neil on võimalus liituda Anto Veldre peetava täiskasvanute vestlusringiga.

Infopäev kestab kella 13–16.30 ja on kõigile tasuta. Kui tarvis, korraldatakse ka transport. Osalemisest ning transpordisoovist tuleb teatada Kati Oravale tel 5649 8816 või e-posti aadressil kati@kating.ee.

Lõppes Laupa mõisa restaureerimine

Järvamaal Türi vallas asuva Laupa mõisa renoveerimisele kulus 20 miljonit krooni, millest suurem osa saadi välisabina Norra kuningriigilt, vahendas ERR.

Laupa mõis on koduks kaks aastat tagasi Eesti kauneimaks kooliks tunnistatud Laupa põhikoolile ning just selles koolis sündis üle-eestiline mõisakoolide liikumine. Hoone restaureerimisel saadi juurde 200 ruutmeetrit põrandapinda — kasutusele võeti keldrikorrus ning mitu klassiruumi ehitati avaramaks ja valgusküllasemaks. Laupa koolis õpib praegu 84 last, laste arvu vähenemist ja kooli sulgemist lähiaastail karta pole.

Järgmisel nädalavahetusel elustub Paides muinasaeg

Järgmisel nädalavahetusel, 25. ja 26. septembril avatakse Paide vallitornist ümber kujundatud ajakeskus Wittenstein muinasajafestivaliga „Aegade tuuled”.

 Tänavuse festivali teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis. Tulevikus on kavas käsitleda teisi epohhe Eesti ajaloos kuni laulva revolutsioonini välja.

„Nii nagu Wittensteini ajakeskuses saab kaheksal korrusel ajamasinaga ringi liikudes näha kaheksat erinevat ajalooetappi, saab ka iga-aastase festivali „Aegade tuuuled“ raames Paide vallimäel näha milline olustik valitses muinasajal, orduajal, kuningate ajal, tsaariajal, Eesti vabariigi loomise ajal, okupatsioonide ajal, taasiseseisvumis- ning euroajal,“ ütles üks festivali eestvõtjaid Enno Must.
 
Festivalile oodatakse esinejaid ja osalejaid Eesti eri paigust. Kõigile kehtib soovitus, et nad võiksid Paide vallimäge külastades kanda ajastukohaseid kostüüme või riideid.
 
„Vaevalt nüüd kellelgi muinasajast pärit rõivaid on, kuid kui külalistel juhtub kodus olema lina- või takuriideid, siis võiks julgesti need selga panna ning seeläbi ajastu hõngu loomisele kaasa aidata,“ lausus Must.

Festival „Aegade tuuled” avatakse järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 12 Paide raekoja ees.

Avamise järel on kõik oodatud Paide vallimäele, kus muinasaega käsitlevad loengud, õpitoad, demonstratsioonid ja esinemised ning muud tegevused kestavad õhtul kuni kella kuueni välja, mil laululaval algab vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas“.

Festivali teisel päeval, pühapäeval, toimub tegevus muinasaja külas kella 10-18 ning õhtul etendub teist korda „Lauluväe rahvas”.

Järgmisel laupäeval ja pühapäeval toimub Paide vallitornist ümberkujundatava ajakeskuse „Wittenstein“ avamise raames muinasaja festival, kus kahe päeva vältel püütakse Paide vallimäel luua tõeline muinasaja õhkkond. Foto: Jarva.ee

Vaata lisa!

Olustveres otsitakse nädala pärast
Eesti konkurentsieeliseid

Tulevaks nädalavahetuseks, 25. septembriks oodatakse kõiki, kelle mõtted ja tegevus on seotud maa ja toidulauaga, Olustverre konverentsile „Eesti konkurentsieelised”.

Konverentsil vaetakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.

Ettekannete sisuks on maa ja maaparandus, maa koormamine ja looduslik tasakaal, mesinikuamet kui üks tore eluviis, konkurentsivõimeline köögiviljakasvatus, rukis ja meie igapäevane leib.

Fookuses on veel mitu teemat: millises seisus on Eestis tõu- ja sordiaretus, kuidas edendada lihaveisekasvatust, kuidas jälgida maitsete muutumist ja võita uusi turge, mil moel valmistuda eelseisvaks tööjõukriisiks põllumajandussektoris.

Ettekandeid peavad oma ala asjatundjad ja konverentsil osalemine on kõigile huvilistele tasuta.

Vaata lisa!

Põlvamaa tervisefoorum Värskas

Põlvamaa mehi oodatakse 24. septembril Värska sanatooriumi tervisefoorumile. Ettevõtmisega soovitakse parandada Põlvamaa meeste liikumis- ja terviseteadlikkust ning muuta tervisega seotud hoiakuid 
Tervisefoorumit „Mehed liikuma 2010” korraldavad meeste terviseliikumine „Mehed liikuma!“, meesteportaal Mees.eu, Põlvamaa tervisenõukogu ja Põlva maavalitsus.

Põlvamaa „Mehed liikuma!“ patroon on Põlva maavanem Priit Sibul.

„Keskmine eesti mees elab ligi 12 aastat vähem kui keskmine eesti naine. Selleks et Põlvamaa kogukonnad oleksid ka kümne aasta pärast elujõulised, tuleb senisest enam korraldada selliseid projekte nagu „Mehed liikuma!“,” lausus Sibul.



Foorumil esinevad ettekandega peale Priit Sibula TÜ kliinikumi meestearst Kristo Ausmees, Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets, Vanemuise teatri näitleja Hannes Kaljujärv ning dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm. Põlvamaa terviseprofiili tutvustab Põlvamaa tervisenõukogu liige Katti Lainoja ning „Mehed liikuma!” tegevusest Tartumaal annab ülevaate Andres Agan. 


Kõnetundidele järgneb aktiivne liikumistegevus Värska veekeskuses.

Lisainfo veebiväravates  www.mehedliikuma.ee/polvamaa  ning http://tervis.polvamaa.ee.  


Metsaühistute liikmeskond on kasvanud viiendiku võrra

Võrreldes aasta algusega kuulub metsaühistutesse üle viiendiku enam liikmeid küündides pea 3200 metsaomanikuni, teatas SA Erametsakeskus.
 
Augusti lõpu seisuga kuulub metsaühistutesse ligi 3200 metsaomanikku, kellele kuulub kokku üle 183 000 hektari metsamaad. Ühistute liikmetele kuuluva metsamaa pind suurenes kaheksa kuuga pea üheksa protsendi võrra. „Hea meel on tõdeda, et metsaühistute liikmeskond on pidevas kasvus. Nii on üha rohkem metsaomanikke kaasatud struktuuri, mis säästvat metsamajandamist edendab,” lausus SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
 
Eestis tegutseb üle 40 metsaühistu, mille tegevuseks on metsa majandamine.

Võrumaa MTÜd asuvad kogemusi vahetama

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 1. oktoobri pärastlõunal Võrumaa MTÜde kogemuste vahetamise ümarlaua.

Esimesel  kohtumisel jagatakse kogemusi nais- ja külaseltsidega. Mõttekaaslased, kohv ja tee ootavad asjast huvitatuid Võrus kohvikus Spring. Ettevõtmine toimub piirkondliku kogukonna ja koostöö arendamise projekti raames, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Osalemisest tuleb teada anda 23. septembriks projektijuhile Külli Piirisillale telefonil 5660 0689 või e-posti aadressil kyllipiirisild@gmail.com.

Nädala pärast on Mäetagusel moosi- ja pannkoogipidu

Tuleval laupäeval, 25. septembril toimub Ida-Virumaal Mäetaguse rahvamajas moosi- ja pannkoogipidu „Mäetaguse moos 2010”, kus selguvad nii tublimad moosikeetjad kui ka parimad purkide kaunistajad.

Üritusel valmib ka valla suurim pannkoogitort, pakutakse musikalist meelelahtútust ning tunnustatakse fotokonkursi „Suveaeg Mäetaguse vallas” parimaid.

Moosipurke oodatase Mäetaguse rahvamajja hiljemalt 24.septembriks. Lisainfo telefonil 3366960 või www.maetagusevv.ee.