Autor: kylauudis.ee

Olustveres tuleb kuues hoidistemess

Viimane aeg on liikumise Kodukant maakonna koordinaatoriga ühendust võtta neil, kes soovivad oma tänavuste hoidistega 25. septembril Olustveres toimuval kuuendal hoidistemessil osaleda.

2006. kogunes sadakond Eestimaa perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud, vaid kogub tasapisi uut jõudu.

Nüüd seisab ees juba kuues mess. Kõigil huvilistel, kes soovivad messil kaasa lüüa, on võimalik oma maakonna koordinaatoriga läbi rääkida, mida väljapanekule tuua, kuidas oma maakonna lauad kujundada jms. Olustvere poolt tasutakse messil osalejate sõidukulud (kuludokumendi alusel) ja hoolitsetakse lõunasöögi eest.

Kui hoidistemessi lühikesse ajalukku kiirpilk heita, siis esimesel hoidistemessil 2006. aastal oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised.

Teisele hoidistemessile oli kaasa toodud rohkelt kompotte ja moose, mille põhikomponendiks oli õun. Kolmas hoidistemess üllatas astelpaju- ja banaanihoidiste rohkusega. Neljandal hoidistemessil paistsid kõige rohkem silma seentest valmistatud purgiroad.

Eelmise aasta hoidistemessi märgusõnadeks olid kõrvits ja rabarber. Mille poolest jääb meelde tänavune mess, selgub juba nädala pärast.

Liikumise Kodukant kontaktisik Olustvere moosimessil on Külli Vollmer (tel 5114027, kylli@kodukant.ee).

Hoidiseid saab messil
ka degusteerida.
Foto: kylaelu.blogspot.com

Lisainfo

Saaremaa Pisa torni projekt soovitakse ellu äratada

Kihelkonna vald võttis ühendust Saaremaa Pisa torniks nimetatava Kiipsaare majaka (pildil) omanikuga, et viie aasta eest tormis kannatada saanud viltune tuletorn taas elule äratada, kirjutas Õhtuleht.

„Saatsime omanikule Meelis Osale kirja, et kunagi tema poolt vallasvarana vallalt ostetud neli objekti on pikemat aega olnud korrastamata ja soovime temaga kokku saada, et nende objektide edasist saatust arutada,” lausus Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Tema sõnul peatas arenduse viie aasta tagune jaanuaritorm, mis tuletorni ja maa vahel tpinnase välja uhtus ja sinna 40–50 meetri laiuse veevälja tekitas. Seega muutus Harilaiu poolsaarel oleva tuletorni, elamu, saunahoone ja kaevu arendamine turismiotstarbeks keeruliseks.

Meelis Osa edasist kommenteerida ei soovi. „Vaatame, mis teha annab, et hundid oleks söönud ja lambad terved. Ootame kohtumise Kihelkonna vallaga ära,” ütles ta.

Emmastelased saavad suurema poe

Tarbijate ühistu tellimusel ehitatakse Emmaste A&O kauplus jõulukuuks poole suuremaks. Siis on poes ligi 200 ruutmeetrit müügipinda.

Tarbijate ühistu Emmaste kauplus tegutseb osaühingule Katres kuuluvas majas. Hoones asuvad veel postkontor ja kasutatud riiete müügipunkt. Hoone teisel korrusel on Kati söögituba, mida peab majaomanik ise.

Võru maavalitsuse kirjandusauhinna saab Rein Põder

Võru maavalitsuse Bernard Kangro kirjandusauhinna žürii ettepanekul läheb tänavune preemia kirjanik Rein Põdrale (67, ülemisel pildil) romaani „Unustatud” (2010) eest. Auhind antakse laureaadile kätte 17. septembril Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsil Võru kultuurimajas Kannel.

„Unustatud” kutsub lugejat kaasa elama ühele ajalõigule Eesti lähiminevikust — põgenemisele sõja jalust 1944. aasta sügisel läände. Romaanis, mida kirjanik ise nimetab teekonnaromaaniks, on meelenukrust ja põnevust, pagejate teede ristumist ja juhuste kokkulangemist. Pagulusteema kohta ütleb autor, et jõudis selle juurde üsna iseenesest.

„Mõtlesin ainult, missugused inimesed panna liikuma. Fotograaf — jah, kindlasti. Tema jäädvustab hetki. Inimesed unustavad, aga fotod aitavad meeles pidada. Veel on naine kahe tütrega ja sõdurpoiss. Niisuguseidki liikus sellel teekonnal. Sündmustik on kujutluse vili, mingeid päevaraamatuid või muud taolist ei ole eeskujuks võtnud,” kõneleb Rein Põder romaanist.

Rein Põder on sünnilt võrumaalane, õppinud Krabi ja Saru koolis, lõpetanud keskkooli Varstus. 1969 lõpetanud TRÜ bioloogia-geograafiateaduskonna geograafi-hüdroloogi kutsega. Ta on töötanud noorteväljaannetes ajakirjanikuna, 1977. aastast töötab kirjastuses Eesti Raamat. 1997. aastast on Eesti Raamatu peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.

Rein Põder saab Kangro preemia teist korda. Talle määrati see 1994. aastal kogu loomingu eest. Kuid auhinna statuut ei keela preemiat korduvalt anda, kui tegemist on nominentide hulgast esiletõusva teosega.

Tänavuse preemia määramisel sai kaalukeeleks ka pagulusteema. Jagas ju Bernard Kangrogi nende tuhandete kaasmaaslaste saatust, kes sõjakeerises pidid kodu jätma.

Võru maavalitsus annab kirjandusauhinda välja 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro Lundist. Tema sünnist möödub homme, 18. septembril 100 aastat.

Liina Valper, žürii liige

Vormsil peetakse laupäeval mädakala pidu

Laupäeva, 18. septembri õhtul võib Vormsi saarel tunda mädakala lõhna, sest Vormsi kõrtsis Krog №14 peetakse rootslaste traditsioonilist hapusilgu ehk surströmmingu pidu, kirjutas Maaleht.
 
„Vormsi on juba praegu elevil, isegi need, kes muidu kala ei söö, on lubanud tulla,” rääkis Triin Lepp Krog №14 Lääne Elule.

Surströmming on hapendatud kala, mida süüakse koos õhukese leiva tunnbrödi ja keedetud kartuliga. Omapärase lõhna tõttu peetakse hapusilku Rootsi kõige omapärasemaks delikatessiks.

Surströmmingu söömishooaeg algab Rootsis tavaliselt augusti teises pooles, enne seda on kala umbes aasta aega hapendatud.

Vormsile tuleb hapusilk otse Rootsist, söögi kõrvale räägitakse surströmmingust laiemalt ning lauldakse rootsi peolaule.

Kohaliku omaalgatuse programm ootab taotlusi

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisese vooru taot­luste esitamise tähtaeg on 1. oktoober.

Kohaliku omaalgatuse prog­rammiga soovitakse toetada kohalikku arengut ja kasvatada piirkonda­de konkurentsivõimet ko­halike elanike initsiatiivi, kogu­konna kaasamise ja koostöö tu­gevdamise kaudu.

Taotleja võib olla mittetu­lundusühing, sihtasutus või füüsiline isik seltsingu esindajana (linnapiirkonnas pole seltsing abikõlblik), kui nende liikmeks või asutajaks ei ole koha­lik omavalitsus ega riik.

Maksimaalne taotletav toetussumma on 25 000 krooni. Esimest korda on programmi maakondlikul komisjo­nil sügisvooru taotluste hindamiskoosolekul õigus otsustada, millist varasemates voorudes positiivselt silma paistnud organisatsiooni kuni 25 000 krooniga premee­rida.

Programminõuded ja taotlusvormid on EASi kodulehel kodanikuühiskonna jao­tises.

Teabepäevad enne sügisvooru:

  • 17. septembril Valga maavalitsuses kell 11.
  • 20. september Järva maavalitsuses kell 11.
  • 20. septembril Jõhvis.
  • 20. septembril Haapsalus Kongo hotelli seminariruumis kell 14.
  • 21. septembril  Võru maavalitsuses kell 10.
  • 22. september Saare maavalitsuses kell 12.
  • 23. septembril Jõgeva maavalitsuses kell 10.

Mooste mõisa viinavabrikus avatakse fototurismi keskus

Kuu aja pärast, 16. oktoobril avatakse endises Mooste mõisa viinavabrikus Eesti fototurismi keskus, mille   eesmärk on arendada fototurismi ning pakkuda kohalikele ja välismaistele fotograafiahuvilistele võimalust oma oskusi täiendada.

Keskus  on mõeldud nii algajatele kui ka edasijõudnud fotohuvilistele. Külalistele pakutakse seminare, koolitusi ja fotoretki.
 
„Meie eesmärk on saada juhtivaks fototurismi keskuseks Eestis ja lähiriikides. Ajalooline viinavabrik, tipptasemel koolitajad ning ilus Lõuna-Eesti loodus loovad selleks head võimalused,” ütles keskuse juhataja Minna Jõgeda.

Koolitusi korraldavad teiste hulgas Urmas Tartes, Arne Ader, Remo Savisaar, Sven Začek jpt. Keskuses on sisustatud professionaalne fotostuudio ning lähitulevikus asutakse pakkuma ka varjest pildistamise võimalust.

„Analoogseid keskusi meie lähinaabruses ei ole. Soomes ja Venemaal tegeldakse fototurismiga, aga seal keskendutakse pigem ühe konkreetse looma- või linnuliigi pildistamisele, meie pakutav on laiapõhjalisem,“ lisas Jõgeda.
 
Eesti fototurismi keskus tegutseb ajaloolises Mooste mõisa viinavabriku hoones, mis on ehitatud 1909. aastal. Muinsuskaitse all olevat hoonet on renoveeritud ja keskuseks ümber ehitatud viimased kolm aastat.

Vaata lisa!


Eesti fototurismi keskuse koduks saab Mooste viinavabrik.

Raadi mõisaparki hakkab ehtima rotund

Raadi mõisa pargis järve ääres on praegu näha vaid suur liivane auk, kuid peagi kerkib selle asemele uhke valge rotund. Selline nagu oli sama koha peal ka enne sõda, kirjutas Postimees.


Rutundi Eestistehtud jupid, millest ehitis paari nädalaga nagu lego kokku pannakse, on juba valmis. Augus on „settimas” killustik ja liiv, et järgmisel nädalal hakata tegema betoonalust. Ainssad, mis praegu puudu, on Hiinast tellitud graniitplaadid, millest tehakse põrand ja trepiastmed.

Rotundi ehitust rahastab ja korraldab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ning see läheb maksma ligi 600 000 krooni.

Kopli rannaala haaratakse visioonidesse

Eeloleval laupäeval, 18. septembril kell 10 algab Rocca Al Mare kooli aulas Briti nõukogu eestvedamisel Kopli rannaala teemaline linnamäng, teatab Triin Talk Telliskivi seltsist.

Mängust oodatakse osa võtma hulka spetsialiste, ametnikke ja piirkonna vabaühenduste esindajaid, et koos Kopli rannaala tulevikku kavandada.  

Telliskivi seltsi esindajad selles mängus on veel lahtised, nii et kui kellelgi on sel teemal oma arvamus ja ta soovib üritusest osa võtta, tuleks saata osalemissoov e-posti aadressil katjaljubobratets@hotmail.com.
 
Kokkuvõte päevast tehakse kell 16. Seda kuulama-vaatama ja kaasa arutlema on oodatud kõik huvilised, eelregistreerimine ei ole vajalik.

28. jooks ümber Tõrva linna kolme järve

Homme, 17. septembril toimub järjekorras juba 28. jooks ümber Tõrva linna kolme järve.

Valgamaa jooksusarja seitsmendaks etapiks oleval üritusel võisteldakse ligi 20 eri võistlusklassis, pikim distants ootab mehi, kel tuleb joosta üheksa kilomeetrit.

Lastejooksude stardid algavad Tõrva linnavalitsuse ees kella 16.30, põhijooksu ja kepikõnni algus on kell 17.30.

Kiltsis langetati augustitormis viga saanud püha tamm

Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kiltsi lossipargis saadeti teisipäeval, 14. septembril tinglikult viimsele teekonnale üle 200aastane püha tamm, mille üks haru murdus augustitormis.

15. augustil mällanud tormis murdus tamme üks haru. Kuna puu on seest mädanenud, kujutas allesjäänud osa ohtu koolilastele ja juhuslikele pargiküljastajatele ning seepärast otsustati küll armsaks saanud, kuid siiski ohtlikuks muutunud puu pidulikult maha saagida, vahendas Reporter.e.

Pidulikule langetamisele mõisapargis kogunesid Kiltsi põhikooli õpilased ja õpetajad ning vallavalitsuse esindajad. Kiltsi põhikooli loodusõpetuse õpetaja Mall Võhandu rääkis tammepuuga seotud legende. „Selle tamme juurte all asuvat rahapada. Legend ütleb, et ristineljapäeva öösel saab seda varandust pärast kella 12 siit kätte,” rääkis ta.

Järelehüüde tamme lahkumise puhul esitasid Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ja Kiltsi kooli direktor Alar Krull.

Foto: Väike-Maarja vald

Juulis oli majutusettevõtetes rohkem turiste kui mullu

Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 357 000 turisti, mida on 11% enam kui eelmisel aastal samal ajal, teatab statistikaamet.

Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 35 000 turisti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 ja siseturiste 11 000 enam kui mullu. Välisturistid moodustavad endiselt veidi enam kui kaks kolmandikku turistide koguarvust. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 244 000 välisturisti, nendest 57% saabus Soomest, 7% Saksamaalt ja 5% Venemaalt. Välisturistid eelistavad enim Tallinna (65% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (14%), Tartu linna (4%) ja Saare maakonna (6%) majutusettevõtteid.

Ka Eesti elanikud kasutasid juulis majutusettevõtete teenuseid rohkem kui aasta tagasi. Majutusettevõtetes peatus üle 113 000 siseturisti, mis on 11% rohkem kui eelmise aasta juulis. Siseturistide meelissihtkohtadeks on Pärnu ja Pärnu maakond (16% majutatud siseturistidest), kuid meelsasti peatutakse ka Ida-Viru maakonna (12%), Tallinna (11%) ja Saare maakonna (10%) majutusettevõtetes.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 413 krooni (26 eurot), mis on 5% vähem kui eelmise aasta juulis. Esimest korda oli kõige kallim ööbimine Pärnus — keskmiselt 550 krooni (35 eurot). Ühe ööpäeva keskmine maksumus suurenes seal eelmise aasta juuliga võrreldes 12%. Pealinnas maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 462 krooni (30 eurot), mis on 8% odavam kui 2009. aasta juulis.

Sillamäel on nädalavahetusel laadamelu

18.–19. septembril toimub Sillamäel Konsumi-esisel platsil kella 10–18 sügislaat.

18. septembri laadaprogrammis on linna lasteaedade, muusikakooli, huvi- ja noortekeskuse, kultuurikeskuse, Ukraina kaasmaalaskonna Vodograi, Aikido klubi Momiji Dojo esindajate ülesastumised. Külalisena esineb Sillamäe ansambel Otvetnõi Hod eelmise sajandi viimaste kümnendite tantsuhittidega.

Pakutakse muudki meelelahutust: ATVd, elektriautod, batuudid, ratsutamine. Üritusel on avatud söögi- ja joogipunktid, müügipaviljonid.

Laata korraldavad Sillamäe linnavalitsus ja noorteorganisatsioon ESN.

Täna esitletakse Metsaülikooli artiklite kogumikku

Tartu ülikooli kunstimuuseumis esitletakse täna, 16. septembril kell 16.30 Metsaülikooli artiklite kogumikku „Usaldus. Eesti ja maailm. Metsaülikool 2008-2009”.

See artiklite kogumik on järjekorras teine, võttes kokku 2008. ja 2009. aastal Kääriku metsade vahel toimunud Metsaülikoolid. Kogumik sisaldab ligi 50 tänase Eesti arvamusliidri artiklit teemadel, mis puudutavad usalduse temaatikad erinevates eluvaldkondades ning Eesti rolli maailmas ning maailma mõju Eestile.

Lastevanemate koolis antakse näpunäiteid
tervislikuks toitumiseks

Tartu lapsevanemate kool alustab hooaega saabuval pühapäeval, 19. septembril tervisliku toidu teemalise loenguga. Lisaks valmistavad lapsevanemad koos kogenud koka Marina Kohoga maitsva köögiviljaroa, mida koolipäeva lõpus ühiselt maitstakse.

Tervislikust toitumisest räägitakse palju, kuid kiire elutempo ja praktiliste teadmiste vähesuse tõttu jääbki toitumisharjumuste muutmine sageli vaid mõtteks. Kokakunsti saladuste ja retseptide kõrval jagab Marina Koho teadmisi, kuidas pere toidulauale jõuaks ajapuudusest ja mugavusest hoolimata ikka maitsev ja täisväärtuslik toit.

„Ka paljude laste ihaldatud hamburger võib olla tervislik, kui selle tegemiseks küpsetatakse ise täisterajahust kukkel, valmistatakse majonees ja lisatakse täidiseks kotleti kõrvale mahepõllumajandusest või oma aiast pärit kapsast, tomatit, salatilehte või muud sobivat,” tõi Marina Koho loengutel räägitavast näite.

Tervisliku toitumise teemat on kavas vanemate koolis jätkata kord kuus aasta lõpuni. Juttu tuleb veel tervislikest teraviljatoitudest, koos lastega kokkamisest ja jõuluroogadest.

Tartu lapsevanemate kooli sügishooaja avaloeng toimub algusega kell 11 Tartu Maarja koolis aadressil Puiestee 126. Loeng on avatud kõigile huvilistele, nii praegustele kui ka tulevastele lapsevanematele. Ühe koolipäeva hind on vastavalt osavõtja rahalistele võimalustele 50–100 krooni. Osavõtusoovist palutakse teada anda e-posti aadressil vanematekool@gmail.com või telefonil 501 5141.

Paljassaarde võib kerkida hiiglaslik ökolinnak

Praegu tühjalt seisvale Paljassaare poolsaare niiskele jäätmaale, Natura 2000 hoiuala ning Tallinna veepuhastusjaama kõrvale, võib mõne aasta pärast hakata kerkima ökolinnak, mis võtab enda alla ligi 50 hektarit, kirjutas Postimees.

Üks omapärane idee ökolinnaku juures on see, et kõigi sinna jäävate umbes 250 hoone kütteks hakatakse kasutama veepuhastusjaama tulevast reoveest saadavat soojust.

Samuti tahetakse kasutada päikeseenergiat, et viia majade energiakasutus võimalikult väikeseks.

Ökolinnaku ehitusmaht ulatub 400 000 ruutmeetrini ning seal peaks elama hakkama 6000 inimest ja uusi töökohti peaks tekkima umbes 2000.

Paljassaare
ökolinnak.
OÜ Ecobay

Salme muinaslaeva leiupaigast kaevati välja üliku mõõk

Arheoloogid kaevasid Salmel muinaslaeva leiupaigast välja pronksist ja kullatud ornamentidega ringpidemega mõõga, mis omal ajal kuulus tõenäoliselt rikkale sõdalasele, kirjutas ajaleht Meie Maa.

Umbes 750. aastast või natuke hilisemast ajast pärit kahe teraga mõõk oli mitmeks tükiks murtud ja selle omanikule kaasa pandud. „Tegemist on olnud väga jõuka mehega. Taolised mõõgad pandi kaasa kõrgema üliku tunnusena,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets.

Võhmas läheb laupäeval lahti lillesibula- ja -juurikalaat

Viljandimaal Võhmas toimub laupäeval, 18. septembril kella 10–18 lillesibulalaat „Võhma juurikas”.

Korraldajad ootavad aiapidajaid müüma eelkõige lillesibulaid ja -juurikaid, aga ka dekoratiivtaimi ning igasuguseid aia- ja metsasaadusi.
Laadal on lubanud kohal olla ka tuntud Eesti aiandid: Aiasõber, Haideaed, Valgeanso talu, Järvselja puukool jne. Samuti on kutse laadale saanud Eesti tuntuim sibullillekasvataja Sulev Savisaar ja teised teadjad aiandusinimesed.

Võhma kultuurikeskuses on üleval Riho Terase lillefotode väljapanek ja näitus „Võhma abori geen”, mis tutvustab fotoobjektiivi kaudu jäädvustatud võhmalasi.

Töötavad klaasikoda ja vildivabrik. Kultuurikeskuse juures laval astuvad üles taidlejad.

Antakse üle ka tiitel „Võhma juurikas”. Selle saab inimene, kes on andnud viimastel aastatel suure panuse Võhma haljastamisse.

Päeva korraldab Võhma aiandusselts Kanarbik.

ELF kutsub sügistalgutele

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on avanud registreerumiseks oma talgureisid. Talgulisi ootavad septembris Sõmeri Pärnumaal, Teorehe ja Haeska Matsalus ning Vana-Lahetaguse Saaremaal. Kohti jagub 4 x 12-le kiiremale!

Kel võimalust üks reede vabaks saada, tasub haarata suurim tükk sügist Saaremaal — Vana-Lahetagusel ja Vilsandi rahvuspargis. Sõmeri talgutel on maiuspalaks hommikune linnuretk, Teorehel ühiskäik loodusfilmide festivalile. Haeska talgud pakuvad Matsalu sügise võlusid oma parimas vormis.

  • Rannikulõukatalgud Sõmeris Pärnumaal
 17.–19. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Rannikulõukatalgud Teorehel Matsalus
 17.–19. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Puisniidutalgud Haeskas Matsalus
 24.–26. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Puiskarjamaatalgud Vana-Lahetagusel
 30. septembrist 3. oktoobrini
 Loe lähemalt!

RMK raiub metsi tuleviku arvel

Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa — vanu metsi viljakatel muldadel — hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni, vahendab Eesti Looduse Fond oma veebilehel

Hoogne metsaraie vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulusalt kui praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt ühel hetkel otsa.

 Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Loe lisa!

Põllumajandusloendusel algas majapidamiste külastamine

Täna, 15. septembril alustavad küsitlejad põllumajandusloenduse nimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist, teatab statistikaamet. Küsitletakse neid eraisikuid, kes ei osalenud 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel.

Erinevalt varasematest põllumajandusloendustest täidavad küsitlejad põllumajandusloenduse küsimustikud seekord sülearvutis. „Kindlasti on selline andmekogumisviis oluliselt turvalisem kui paberil ankeetide täitmine,” ütles statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. „Küsitlejad edastavad kogutud andmed iga päev statistikaameti serverisse. See teeb andmetöötlusprotsessi oluliselt kiiremaks, samuti tekib ülevaade andmekogumise edenemisest.”

Kõik 132 põllumajandusloenduse küsitlejat on saanud statistikaametis põhjaliku koolituse. Küsitlejad esitavad alati statistikaameti väljaantud pildiga töötõendi ja seejärel lepitakse kokku intervjuuks sobiv aeg. Vajaduse korral saab majapidamise valdaja statistikaameti klienditoe telefonil 625 9100 helistades üle kontrollida, kes on tema piirkonna küsitleja.

Statistikaameti küsitlejad külastavad majapidamisi kõigil nädalapäevadel kella 9–21. Loendusküsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 45 minutit.

Juriidilised isikud ja enne 19.07.2010 eSTATis registreeritud eraisikud saavad eSTATis andmeid esitada 1. oktoobrini. Ülejäänud eraisikute jaoks lõppes e-loendus reedel. 

1.–10. septembrini esitas e-loendusel andmed 2350 majapidamist, st ligi 10% loendusnimekirjas olevatest majapidamistest.
Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000.

Lisainfo

Kadrioru päev ühes raamatute ja gurmeega

Laupäeval, 18.septembril saab Kadriorus osa raamatulaadast ja selle kõrvale head-paremat mekkida.

Algusega kell 11 toimub söögikoha NOP hoovis juba neljandat korda gurmeeturg. Kord hooajas toimuv turg toob kokku väiketootjaid üle Eesti ning sedapuhku on fookuses sügis.

Gurmeeturule tulevad Itaalia ja Kreeka rahvusköök. Kohal on ka NOP oma uute toodetega. Tulevad hooajasaadusi pakkuvad talud: Orava, Argo Agro jne, toredad väiketootjad nagu Mustjala Mustard, toorvorstide tegijad, maasuitsusingi ja vorstitootjad. Kohal on ka koduleiva ning magusamate palade meistrid. Ei puudu hea tee ja kohv.

Üllatusena osalevad seekord mõned ökoloogiliselt puhaste kosmeetikatoodete tootjad nii Eestist kui ka Lätist. Korraldajad lubavad midagi põnevat ka lastele välja mõelda.

Samal ajal toimub Eduard Vilde muuseumi juures raamatulaat ja kavas on kohtumised kirjanikega. Avatud on raamatupesa lastele jm.

Kadrioru seltsi majas on samuti korraldatud raamatuvahetus, avatud on puhvet ja keraamikaväljapanek.

Jagatakse raha turistide köitmiseks

Eesti omavalitsustelt laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) oma turismiobjektide kordategemiseks 127 taotlust summas 2,7 miljardit krooni. Raha jagatakse külastatavuse suurendamise meetmest aga kõigest 200 miljonit krooni.

Projektide hulgas on õige palju ka neid, mis aitaksid väikestele kohtadele suure sõõmu elujõudu anda. Näiteks plaanitakse Pärnumaale Paikusele rajada kiviaegse küla teemapark, muuta Järvamaal Imaveres atraktiivsemaks Eesti piimandusmuuseum, luua Räpinas Sillapää lossis aiandus- ja floristikakeskus, arendada Mustvees välja väikesadam ja Peipsi veeturismi keskus jne.

Rahastusotsused tehakse novembriks.