Autor: Mart Valner

Muinasjutuvestmine Sänna raamatukogus

19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu.
Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat.

Nii kaua kui on elanud inimene, on elanud temas ka huvi ja armastus lugude vastu. Tänapäeval vestavad lugusid raadio, televiisor, ajalehed, raamatud ja internetiavarused. Ennemuiste tõid lugusid inimesteni jutuvestjad. Lugusid, põnevaid lugusid, neid, mis puudutavad meis uinunud tundeid…

…selleks ongi olemas (muinas)jutuvestja, kelle tänulikeks kuulajateks on inimesed igas vanuseastmes! Loe edasi: Muinasjutuvestmine Sänna raamatukogus

Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

Statistikaamet pikendab elanikkonna suure huvi tõttu e-rahvaloendusel osalemise võimalust ööpäeva võrra. Internetis saab rahvaloendusel osaleda 1. veebruaril kella 23.59-ni.

„Viimased päevad on näidanud, et osa inimesi on e-rahvaloendusel osalemise jätnud viimasele hetkele. Et igaüks saaks endale kõige sobivamal viisil loendusel osaleda, pikendamegi e-loendust ühe ööpäeva võrra,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kui e-rahvaloendusel osalemine on jäänud varem pooleli, siis palub Statistikaamet ankeedid lõpuni täita ja kinnitada. „Kõige siiramad tänud Eesti inimestele, kes on juba andnud suure panuse rahvaloenduse õnnestumiseks,” lisas Potisepp. Loe edasi: Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

Homme avatakse Elvas energiatõhus koolimaja

Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 13 avatakse Elvas energiatõhus koolimaja. Elva Gümnaasiumi Tartu mnt. õpphoone renoveerimise tulemusena
peaksid hoone küttekulud vähenema poole võrra.

Uus õppehoone Tartu maanteel on lisaks energiatõhususele veel õpilassõbralik ja invasõbralik, sest vana õppehoone mõlemaid osasid ühendav galerii ehitati ümber nii, et liikumispuudega inimestel oleks võimalik hoones liikuda ning lisaks on hoone mõlemas osas liftid.

Hoone renoveerimine läks maksma 1 914 776 eurot, sellest 1 786 954 rahastati EAS Koit kava meetme “ avalike teenuste arendamine” raames.
Täiendav toetus 127 822 eurot eraldas SA Kredex just hoone energiatõhusaks ehitamiseks. Ülejäänud summa investeeris linn ise.

Õppehoone B osale saadud täiendav Kredexi toetus võimaldas soojustada välispiirded ning paigaldada madala soojaefektiivsusega aknad.
“Hoone peaks vastama tingimusele, et kütte neto energia vajadus on 45kw/m2 kohta. See on madal ja küttekulud peaksid vähenema poole võrra”,
ütles projekti juht, linnavalitsuse jurist Salle Ritso.

Rakvere linn tunnustab Kaido Höövelsoni aumärgiga

Rakvere Linnavalitsus otsustas esmaspäeval, 23. jaanuaril toimunud istungil anda sumomaadlejale Kaido Höövelsonile Rakvere linna aumärgi – Vallimäe medali Rakvere linnale osutatud teenete eest ning seoses sumo suurturniiri Hatsu-Basho võiduga.

„Rakvere nimi on kõlanud kogu Baruto kaheksaaastase sumoprofikarjääri jooksul igal tema kohtumisel. Me oleme selle üle väga uhked. Sumo on
Rakverele toonud Jaapanis suurt tuntust,“ ütles Rakvere linnapea Andres Jaadla. Linnapea sõnul on Barutol palju teeneid selles, et Rakvere linnal
avanes võimalus kahel korral – aastatel 2006 ja 2008, olla sumo MMi võõrustajaks.

Tänu Barutole on Rakveres korduvalt viibinud mitmed Jaapani telekanalid, kes on teinud linnas inimeste seas tänavaküsitlusi, filminud noorte sumotoridetreeninguid jm sumoga seonduvat.

Pääsküla noored võistlevad trikiratastel

26. jaanuaril 2012. a algusega kell 17.00 toimub Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (Rännaku pst 1) trikirataste võistlus “BMX SLAM JAM”, kus
autasustatakse kolme parimat ratturit ja selgitatakse välja parim trikk ja trikitaja. Üritus on nii võistlejatele kui pealtvaatajatele tasuta.

Võistlus toimub jam formaadis, mis tähendab, et võistlejad jagatakse enne võistluse algust gruppidesse ning ratturitel tuleb esmalt konkureerida oma grupiliikmetega. Seejärel võtavad omavahel mõõtu iga grupi parim trikirattur. Võistluse lõpuks selgitatakse välja ja autasustatakse kolme
parimat ratturit.

Lisaks toimub parima triki väljaselgitamine, kus võistlejatel tuleb ette antud ajalimiidiga näidata erinevaid vigureid. Võistluse lõppedes valivad
kohtunikud välja oma lemmiku.

„Pääsküla noortekeskus on sarnaseid BMX-ratastel võistlusi korraldanud varemgi, kuid antud võistlus toimub esmakordselt. Auhinnad on vägevad ning neid on palju. Siinkohal täname kõiki ürituse toetajaid, kes selle võimalikuks on teinud,“ lisab Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Kaia
Kask.

Võistlusele saab registreeruda Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) samal päeval alates kell 14.00.

Pühapäeval on viimane võimalus registreerida 41. Tartu Maratonile soodushinnaga

29. jaanuar on viimane päev panna ennast soodushinnaga kirja 41. Tartu Maratoni põhipäeva distantsidele ja tagada oma stardikoht vastavalt eelmise aasta tulemusele.

19. veebruaril toimuva 41. Tartu Maratoni 63 km pikkuse põhidistantsi osavõtutasu on kuni 29.01 50 eurot, alates 30.01 aga juba 80 eurot. 31 km distantsi osavõtumaks kuni 29.01 on 30 eurot, alates 30.01 50 eurot.

19. veebruaril toimuvale 63 km distantsile on tänase seisuga minemas 4859 suusatajat, 31 km distantsil on kirjas 1249 suusasõpra. Korraldajad on valmis 8000 osaleja teenindamiseks pikal distantsil ning lühikesele distantsile saab ennast kirja panna kuni 2000 inimest, seega on veel
võimalus ennast maratonile kirja panna!

E-rahvaloendusel on loendatud üle poole miljoni inimese

Teisipäeva, 24. jaanuari südaööks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle poole miljoni inimese ehk 38% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Internetis saab rahvaloendusel osaleda veel vaid 31. jaanuarini.

„E-loenduse lõpuni on jäänud veel vaid kaheksa päeva – kõigil, kes soovivad ennast interneti teel loendada, on nüüd selleks viimane võimalus,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „E-loendusel osalemist ei tasu jätta viimastele päevadele, sest täitmiskoormus on siis suur ja ankeetide täitmine võib olla aeglasem.”

24. jaanuari kella 00:00 seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 503 560 inimese kohta, mis on 38% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal (43%), Harjumaal ja Tallinnas (43%) ning Rapla- (39%) ja Järvamaal (38%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604 . Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.
Loe edasi: E-rahvaloendusel on loendatud üle poole miljoni inimese

Eesti Kunstiakadeemia kutsub avatud uste päevale

Homme toimub  Eesti kunstiakadeemias avatud uste päev, kus tutvustatakse kooli õppimisvõimalusi.

Üliõpilased, kes tulevad Eesti Kunstiakadeemiasse, teavad intuitiivselt, et nende kutsumus on elada loojatena ja elukeskkonna kujundajatena. Nad teavad, et nende käte ja mõistuse koostoimel sünnivad uued elu muutvad ja imelised asjad.

Õpingute ajal juhendavad Sind professorid ja õppejõud, kes hoolivad Su loomingulisest käekäigust ja pööravad Sulle isiklikku tähelepanu; kaastudengid toetavad ja intrigeerivad teisiti mõtlema. Siin kohtud maailma tuntud kunstnike, arhitektide, disainerite ja kriitikutega, kes jagavad oma kogemust. Samuti tutvud vilistlastega, kelle looming on kõnetanud nii Eesti kui välismaa publikut ja innustab Sindki. Pärast ülikooli lõpetamist avastad, et samad inimesed, kellega siin õpingud läbisid, ümbritsevad Sind elu lõpuni.

Ettevõtjana leiad Eesti Kunstiakadeemiast ootamatuid ideid, mis loovad värskeid tooteid või teenuseid Su tooteportfelli ja viivad Su äri hoopis teisele tasemele ning uutele marjamaadele.

Kui soovid tegeleda kunstiga lihtsalt hobina vabadel hetkedel või täiendada kunagi õpitud oskusi, siis ootab Sind Avatud Akadeemia, kus saad valida väga erineva pikkuse ja sisuga loominguliste kursuste ja võimaluste seast. Õhtupoolikutel võid kas või töö ja muu elu kõrvalt omandada uue elukutse.

Lisainfo siit.

Segadused Leisi päästeametiga

Leisi valla hinnangul on päästeameti koostatud Leisi päästekomando analüüsis mitmeid fakti- ning sisulisi vigu. Päästeamet selgitas puudusi pooleliolnud ja täiendamisfaasis oleva dokumendiga, kirjutab MeieMaa.

Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima väitis Meie Maale, et tal on koos vallavanema Ludvik Mõtlepiga leheküljepikkune nimekiri faktivigadest. “Analüüsi alusel ei ole Leisi tankla enam ohuallikas, samal ajal kui Orissaare vallas on. Lisaks asusid kolm Leisi valla ettevõtet (OÜ Leisi Saekaater, OÜ Karja Pagariäri ja OÜ Oss – toim) analüüsi põhjal hoopis Orissaare vallas,” tõi Kandima mõned näited.

“Kui teistes valdades olid toodud ettevõtted välja, siis Leisi puhul kirjutati – vaata kodulehelt,” ei saanud Kandima taolisest asjast aru. Tema arvates ei ole sellisel analüüsil suurt mõtet. “Kipub sinna kanti minema, et päästeametil on raha nii ja nii palju ning üks komando tuleb ära kustutada,” arvustas volikogu esimees.

Sellisel kujul analüüsi ei ole tema meelest mõtet arvesse võtta ja parem oleks võinud päästeamet siis juba kohe kõike huupi teha. Loe edasi: Segadused Leisi päästeametiga

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit taunib päästekomando sulgemist Palamusel

Päästeameti esindajate, maavanema ja Jõgevamaa omavalitsusjuhtide kokkusaamisel Palamusel, teatas Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu kavatsusest sulgeda 2012. aasta mais Palamuse päästekomando.

Palamuse päästekomando

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem taunivad Päästeameti säärast otsust ja peavad seda Eesti tasakaalustatud regionaalarengu seisukohalt ohtlikuks, teatab pressiteade. Juba täna on mitmed Palamuse piirkonna ettevõtjad avaldanud hämmingut Päästeameti otsuse üle. Ettevõtjate jaoks tähendab see turvatunde kadumist ja suuremaid kulusid kindlustusmaksetele. Ebakindel ja ebaturvaline keskkond võib tulevikus viia nii mõnegi ettevõtte piirkonnast minema ja pärsib uute investeeringute tegemist.

Päästekomando kaotamine suurendab Palamuse ja seda ümbritsevate valdade turvariske. Sellega halveneb mitmete piirkondade võimekus tulla toime õnnetustega ning nõrgeneb maakonna keskusest kaugemal elavate inimeste kindlustunne. Lisaks halveneb omavalitsuse võimalus pakkuda turvalist elukeskkonda neile, kes sooviksid tulla maale elama.

Taunimisväärne on seegi, et Päästeamet ei ole Palamuse vallavalitsust informeerinud aegsasti oma kavatsusest. Kuigi päästekomandode võrgustikku asuti reformima juba 2011. aasta esimesel poolel, avalikustati plaan Palamuse komando võimalikku sulgemist alles nüüd, mõni kuu enne otsuse täideviimist.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem soovitavad Päästeametil lükata edasi Palamuse päästekomando sulgemine. Selle asemel, et panna vald päästekomando sulgemisega otsusega sundvaliku ette, soovitab omavalitsuste liit ja maavalitsus Päästeametil asuda kohaliku omavalitsusega läbirääkimistesse ja kaaluda erinevate arengustsenaariumide mõjusid kohaliku elu arengule või halvimal juhul taandarengule.

Riigiametite otsused, mis mõjutavad oluliselt kohalikku elu ja tõenäoliselt nõuavad KOV-i rahalisi ressursse, peavad olema teada vähemalt pool aastat enne aastavahetust, ehk järgneva aasta eelarve moodustamise käigus. Siis on võimalik kavandada ka omavalitsuse vahendeid.

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Kanuti aias valgustab EKA oma teekonda

Maarja Treufeldti teos

Eesti Kunstiakadeemia valgusinstallatsioonid 2012 on valmis!
Kõik on oodatud näituse avamisele teisipäeval, 17. jaanuaril algusega kell 19.

Vaadatakse valminud teoseid, juuakse soojendavat jooki ja kui eriti hästi läheb, siis näeb tulemängu ja kuuleb trummipõrinat.
Kes avamisele tulla ei saa, ei pea kurvastama, sest näitus on avatud laupäevani ööpäevaringselt.

Vihjena võime küll lisada, et valminud teosed on kõige paremini vaadeldavad pimedal ajal.

EKA teekonna läbisid ja jätavad sellest ka märgi maha Anna Liisa Sikk, Ella Käi, Epp Salulaid, Grete Veskiväli, Joel Villem, Juss Heinsalu, Kalle Keskrand, Maarja Treufeldt, Niina-Anneli Kaarnamo, Raido Mägi, Taavi Lõoke, Triin Jänes, Tõnn Adermann. Juhendas Elo-Katre Liiv.

TTÜs on täna viimane päeva TULE programmis osalemiseks

TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.

Programmi raames õpingute jätkamise võimalus on üliõpilasel vaid ühel korral.

Õpinguid jätkata soovija võib õppima asuda samas õppeasutuses või mõnes teises õppeasutuses samale või mõnele teisele õppekavale. Õppekava valiku eelduseks on põhimõte, et õpinguid jätkata soovija on täitnud vähemalt 50% õppekava mahust, millel soovitakse õpinguid jätkata. Õppekava täitmise mahtu arvestatakse VÕTA põhimõtete kohaselt.

Lisainfo Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Lümanda kool jäädvustas sünnipäevaks lapsepõlvemaa

Lümanda kooli 116. sünnipäevaks sai koolipere rõõmuks valmis õpik-tööraamat “Lapsepõlvemaa”, mida esmaspäeval ka pidulikult esitleti.
“Iga inimene on pärit oma lapsepõlvest, oma kodust. Ükskõik, kuhu elusaatus meid erinevatel ajahetkedel kannab, koduvallas on meie juured,” kirjutab kooli direktor Liia Raun raamatu avalehel pöördumises lugeja poole.

Kogumikku esitleti kooli pidulikul aktusel 9. jaanuaril. Raamatu idee autor oli Enda Pormann, kes oli kooli direktor aastatel 2000–2005. Tööd jätkusid direktor Tiina Talvi (2005–2011) eestvedamisel. Nüüdseks on siis kogumik valmis. Projekti aitas rahastada kultuuriministeerium.

Õpik-tööraamatus on materjale kooli ja valla lähimast ja kaugemast minevikust, on kohalikke legende, pärimusi, kultuuriloolisi materjale. Infot on otsitud ka teatmeteostest, muuseumidest, talletatud on mälestusi. Nende kogumisel nägi vaeva kogu õpetajaskond ning oli kaasatud ka õpilasi, kelle tööd illustreerivad kirjatükke.

Raamatu kokkuseadmise eesmärk oli äratada õpilastes huvi oma kodukoha vastu ning täiendada kooli õppekava kohaliku elu tundmaõppimisega. Raamat hakkab õpilasi saatma aastaid, sest seal on sees palju tööülesandeid erinevatele klassidele. Kooli lõpetades saab õpilane täidetud õpik-töövihiku kaasa.

Mustamäel toimub õpilaste ja tudengite tuleskulptuuride võistlus

15. jaanuaril toimub Tallinnas Mustamäel Sääse keskuse juures  juba traditsiooniline Tallinna õpilastele ja tudengitele suunatud tuleskulptuuride ehitamise võistlus. Osalema oodatakse kuni 7 meeskonda ning võistlust saadavad erinevad ülesastumised. Ürituse ajal süüdatakse ka tavaks saanud kuuselõke linnas kogutud jõulupuudest.

Tegu on osaga Tule ja Jää festivalist. 2011. aastal toimunud tuleskulpturiide maailmameistrivõistlused näitasid, et huvi Tallinnas toimuva Tule ja Jää peo vastu on suur nii Eestis kui ka väljaspool. 

Tulel on läbi aegade olnud märgiline tähendus. Läbi aegade on tuli näidanud teed meresõitjaile, andnud sooja kodukoldes ning olnud oluliseks elemendiks kogu inimkonna arengus. Tuld on selle eest tänatud ja kummardatud. Tules on ürgne jõud ja maagia. Põhjamaades oli keskajal levinud komme süüdata talve murdepunktis suur kuusk või õlekuju ning selle ümber pidutseda.

 

Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Selle aasta alguses liitus Vinni vallavalitsus lemmikloomaregistriga, millest tulenevad ka uued kohustused valla elanikele.Vinni valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab alates 1. jaanuarist 2012 koerte märgistamise ja registreerimise kohustuse. Kasside ja teiste lemmikloomade märgistamine ja registreerimine on soovituslik.

Koerad, kes sünnivad pärast 1. jaanuarit 2012 peavad olema märgistatud mikrokiibiga ja kantud Vinni valla lemmikloomade registrisse.
Koerad, kes on sündinud enne 2012. aastat võivad kanda märgistusena registreerimisnumbrit kaelarihmal ja peavad olema kantud registrisse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Loomatauditõrje seadus kohustab omavalitsust korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade üle arvestust pidama. Euroopa Liidus on alates aastast 2011. ainukeseks tunnustatud märgistamise viisiks mikrokiip.
Lemmikloomaregister (LLR) on üleeestiline veebipõhine register, mis koosneb kõikide kohalike omavalitsuste registritest. Leitud looma otsing toimub üle kõikide KOVi registrite. Kiibistatud looma saab LLR-isse kanda:
vallavalitsuses registripidaja; kiibi paigaldanud veterinaar või loomaomanik ise.
LLR andmed on kättesaadavad veterinaarile, vallavalitsuse registripidajale, varjupaikadele ja loomaomanikule (läbi riigiportaali).

Loe edasi: Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Esmaspäeval stardib taas Tallinn Winter School

Esmaspäeval, 9. jaanuaril algab Tallinna Ülikooli arvult kolmas rahvusvaheline talvekool Tallinn Winter School, mis toob Eestisse üle 30
osaleja 15 riigist (Austraaliast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Kanadast,Mehhikost, Norrast, Poolast, Saksamaalt, Šveitsist, Soomest,
Suurbritanniast, Türgist, USAst ja Venemaalt).

Kõige enam osalejaid on traditsiooniliselt eesti keele ja kultuuri kursusel, kus õppetöö toimub kolmel erineval tasemel. Lisaks on võimalik õppida vene keelt ning osaleda uusmeedia töötoas. Uusmeedia kursus algab 17. jaanuaril ning osalejatele tutvustatakse interaktsiooni disaini põhitõdesid ning grupitöö tulemusena valmivad erinevate uusmeedia toodete (nt.mobiilirakenduste) prototüübid.

Lisaks õppetööle osalevad rahvusvahelised üliõpilased ka Eestit tutvustavas kultuuriprogrammis, mis sisaldab erinevaid loenguid, muuseumikülastusi ningväljasõite. Kultuuriprogrammi üheks osaks on ka 12.-13. jaanuaril toimuv kultuuridevahelise kommunikatsiooni töötuba, mis mängulise lähenemise kauduaitab arendada osalejate kultuurilist enesetunnetust.

Tallinna Ülikooli rahvusvahelise talvekooli kohta saab lisateavet veebiaadressilt http://winterschool.tlu.ee/

Tallinna Ülikool kutsub tulevikuõppimise seminarile

Reedel, 27. jaanuaril Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-225) toimuval seminaril otsitakse vastuseid tulevikku puudutavatele küsimustele. Innovatsioonis, loovuses ja püsivas õppimises nähakse üha rohkem tänaste globaalsete murede ja vastuolude lahendamise võtit. Kui me räägime
õppimisest, loovusest ja innovatsioonist 21. sajandil, siis millest me tegelikult räägime? Mis on tulevikuõppimine ning kuidas saaks see pakkuda
lahendusi riikide ja rahvaste ees seisvate murede lahendamiseks. Mil viisil viib tulevikuõppimine edasi Eesti ühiskonda ja hariduselu?

Ettekannetega esinevad:

* Mati Heidmets, Viive-Riina Ruus, Katrin Aava, Anu Toots, Peeter Normak, Kristjan Port, Grete Arro, Indrek Ibrus, Mart Laanpere, Inge
Timoštšuk, Katrin Poom-Valickis ja Mai Normak Tallinna Ülikoolist;
* Kristjan Rebane Eesti Arengufondist;
* Liina Hirv Eesti Õpilasesinduste Liidust.

Järgneb avatud vestlusring tulevikuõppimise teemal.

Ajakava, ettekannete teemad ja esinejad on kättesaadavad Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Registreerumine seminarile on avatud kuni 20. jaanuarini siin

Seminari korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Rahvastikuregistri järgi elab Viljandimaal 52 100 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elas Viljandi maakonnas 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 52 100 inimest, neist Viljandi linnas 19 107.

Aasta tagasi olid vastavad arvud 52 899 ja 19 145, seega on elanike arv maakonnas aastaga vähenenud 799 inimese võrra ning Viljandis 38 inimese
võrra. Ainsa omavalitusena kasvas elanike arv aasta jooksul Saarepeedi vallas.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hinnangul kajastab Viljandimaal toimuv üldjoontes kogu Eesti tänast olukorda. “Maailma ei tohi vaadata ainult
tumedates toonides, alati on põhjustel palju erinevaid tegureid. Igale tõusule järgneb alati langus. Võiksin ühe olulisema vähenemise tegurina
nimetada kasvõi selle, et 90-nendate aastate alguses oli suurem sündivus ning nüüd kooli lõpetades siirdub suur osa noortest õppima
maakonnast väljaspoole. On loomulik, et kõik piirkonnad soovivad majandust elavdada ja inimesi maakonnas hoida. Suures plaanis ei saa me
töökohti luua, kuid saame luua paremaid tingimusi infrastruktuuri arendamise näol. Paremad tingimused on töökohtade tekkimise eelduseks,
see loob võimaluse elu arendamiseks ning toob loodetavasti seeläbi suurema osa minejatest kodukanti tagasi,” sõnas Kruuse.

Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.

Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt  „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on  aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad.  Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib tänavu koos Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) läbi kakskümmend talgureisi, kus tehakse looduskaitselisi töid, pakutakse vabatahtlikele aktiivset puhkust ning tutvustatakse ohustatud alasid ja liike.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul pani RMK üle kümne aasta ELF-i eestvedamisel toimunud talguürituste korraldamisele õla alla selleks, et propageerida vabatahtlikku tööd ja edendada loodusharidust, vahendab Bioneer. “Hoolimata ELFi pikast kogemusest on vabatahtliku töö olulisus Eestis alles kujunemas ja ühistalgutega saame näidata, et looduskaitse ja ohustatud alade eest hoolitsemine on meie kõigi ühine asi,” rääkis Kallas ning lisas, et kevadest sügiseni toimuvatele talgureisidele oodatakse igas vanuses inimesi, sest teadmised, kuidas looduses käituda, ei jookse kellelgi mööda külge maha. Loe edasi: Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi juhina jätkab Erik Terk

Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi nõukogu taasvalis instituudi direktoriks professor Erik Terki, kes on instituudi tööd juhtinud 1992.
aastast.

Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut tegeleb erinevate stsenaariumide, prognooside ja strateegiliste analüüside koostamisega.
Näiteks võib tuua „Säästva Eesti“, Eesti ruumilise arengu baasdokumendi „Eesti-2010“, Tallinna arengustrateegia, Harjumaa arengustsenaariumite
koostamise, eurointegratsiooni mõjude uurimise, Eesti ja Soome ning samuti kolme Balti riigi integratsioonistsenaariumide koostamise. Hetkel analüüsib instituut muuhulgas Helsingi ja Tallinna linnaregioonide transpordi- ja linnaplaneerimise alase koostöö perspektiive.

Erik Terk on alates 2010. aastast Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor. Terki ametiaeg Tallinna Ülikooli
Tuleviku-uuringute Instituudi direktorina kestab 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2016.

Koolitusprogramm MTÜ-dele

Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab tasuta koolituskursuse MTÜ-dele programmi 1.1.0603.08-0002 raames Lüllemäe Kultuurimajas
18.-19. veebruaril ja 3.-4.märtsil 2012, alustame 18.veebruaril kell 11.00. Koolituse viib läbi MTÜ Sebra Koolitused, lektor Marek Mekk
Läbitavad teemad:
Mittetulundusühingute suhtekorraldus, tegevuse analüüs ja aruandlus;
teavitustöö ja osalusprotsessi kavandamine, tagasiside ja avaliku arvamuse uuringute läbiviimine (28 ak tundi)

Lisainfo ja koolitustele registreerimine 15.jaanuarini
enekaas@gmail.com  või 53301511 Ene Kaas