Autor: Maris Lestberg

Iisaku muuseum palub abi

Iisaku muuseumis on koostamisel näitus “Talumatsist härrasmeheks”. Näitus jutustab lugu eesti mehe kujunemisest alates ärkamisajast kuni 1940. aastani.

Muuseum palub abi nimetatud ajavahemikust pärit esemete, dokumentide, vastavasisuliste väljaannete ja fotode osas, mis aitaksid seda lugu jutustada ja illustreerida (riietusesemed, peakatted, jalanõud, habemeajamistarbed, suitsetamistarbed, erinevad aksessuaarid – lipsud, mansetid-maniskid, mansetinööbid, lipsunõelad, rahataskud, traksid, sokid, sokitripid jne). Eriti huvitav oleks, kui esemete kohta on teada nende lugu.

Kui teie valduses on midagi, mis näituse konteksti võiks sobida, oleme väga tänulikud. Esemeid ja fotosid, millest ei raatsita päriselt loobuda, saab muuseumile näituse ajaks deponeerida ja need tagastame.

Esemete kogumise tähtaeg on 1. aprill 2012. Info tel +372 339 3006 ja +372 339 3036.

Iisaku Muuseum

Padise vald pälvis läbipaistvaima omavalitsuse tiitli

Kõigi Eesti omavalitsusasutuste veebilehtede seast peab Andmekaitse Inspektsioon parimaks Padise valla kodulehte.

Andmekaitse Inspektsioon, olles seiranud kõiki Eesti kohalike omavalitsuste- ja avaliku sektori asutuste veebilehti, tunnustas kõige läbipaistvamaid. Eesti läbipaisvusmeelseim riigiasutus on Veterinaar- ja Toiduamet ning läbiapistvaim kohaliku omavalitsusasutus on Padise vald.

Auhinna pälvinutele lisaks soovib Andmekaitse Inspektsioon tuua välja asutusi, kes teevad head tööd avaliku teabe avaldamisega oma võrgulahel: avaliku sektori asutuste kategoorias järgnesid Veterinaar- ja Toiduametile Riigikantselei, Õiguskantsler, Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalike omavalitsusasutuste kategoorias olid Padise valla järel esirinnas Vastseliina vald, Audru vald, Tallinna Linnavalitsus ja Lihula vald.

Eilsel tunnustamisüritusel sõnas Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep: „Hea meel on näha, et ametnike mõtlemises on toimunud muutus: saadakse aru, et veebilehe pidamine ei ole tingimata kohustus, vaid see on heaks tööriistaks ja suhtluskanaliks kodanikega.”

Tunnustuse aluseks on asutuste võrgulehtedel olev teave ja selle esitamise viis. Läbiviidud seire eel sai sõnastatud kriteeriumid, mis teevad ühest asutusest läbipaistva asutuse. Suuresti on need kriteeriumid seotud avaliku teabe seaduse nõuetega, kuid sisaldavad lisaks kvaliteete, mida otseselt seadus ei nõua, aga on suunatud kodaniku võimalikult heale teenindamisele – see ongi läbipaistvusmeelsus.

Allikas: Padise vald

Homme peetakse Kõue vallas Johan Pitka 140. sünniaastapäeva

Johan Pitka 140. sünniaastapäeva peetakse 26.veebruaril 2012 Kõue vallas Alansi külas mitmete erinevate üritustega. Kavas:

Kell 11 mälestustalitus Alansil Pitka memoriaalis:

  • Esineb Kose Pasunakoor.
  • Sõnavõtud (Kaitseliidu esindajad; Andres Õis – Kõue vallavolikogu liige, endine vallavanem; Kaitseliidu vaimulik).

Kell 11.45-12.00 antakse stardid12 km suusavõistlusel osalejatele.
Kell 12 antakse ühisstart 6,5 km suusamatka rahvasportlastele.
Kell 12.15 toimub Harmi kooli õuel Kose KL üksuse masinate tutvustus.
Kell 12.45 Pitka näitusega tutvumine ja temaatiline viktoriin.
Kell 14 EV 94. sünniaastapäevale ja Johan Pitka 140. sünniaastapäevale pühendatud aktus:

  • Avasõnad Kõue vallavanem Ott Valdma ja Kaitseliidu esindaja.
  • Kaitseväe segakoor, dirigent Veronika Portsmuth.
  • Merendusajaloolase ja värske Pitka teemalise raamatu autori Reet Naberi ettekanne.
  • Kaiu valla aktiivse kaitseliitlase ja riigikaitseõpetaja Kalev Kiviste lühiettekanne.
  • Harmi kooli laste ja vilistlase lühiprogramm.
  • Võistlejate autasustamine.

Kell 15.30 (15.45) aktusejärgne vastuvõtt ja raamatuesitlus.

Korraldajad: Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts koostöös Kaitseliidu, Kõue Päästeseltsi, Kõue Vallavalitsuse, Harmi Põhikooli ja Alansi Offroad Klubiga. Teatud osa üritustega kaasnevatest kulutustest kaetakse kohaliku omaalgatuse programmist.

Allikas: Kõue valla Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade ühisleht

Kuusalu vallas toimub vabaühenduste foorum

Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel. On võimalus esitada küsimusi.

Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Arutletakse moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.

Foorum on üks meie projekti “Kuusalu valla vabaühenduste koostöökogu loomine ja kaasamine valla vabaaja juhtimisse” tegevustest ja seda toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

NB! Palun teatada oma tulekust hiljemalt 27. veebruariks.

Kaisa Linno, MTÜ Kolgaküla Selts
Tel +372 523 9239

Veebruari lõpuni on Rütmani galeriis Vladimir Baciu maalinäitus

Veel viimased päevad veebruari lõpuni on Rütmani galeriis võimalus vaadata Vladimir Baciu maale.

Rütmani galerii on suurepärase asukohaga Rapla südames, Rapla Kultuurikeskuse ja Postimaja vahel tegutsenud juba aastast 2006. Ruum on ühendatud “GALERII” kohvikuga, seega kunsti nautimise kõrval saab kohvi juua ja einet võtta.

Galerii on avatud
E-R 9.00-20.00
L-P 11.00-17.00

Olete oodatud kunsti nautima!

 

Uuesti õppima kursus Haapsalus julgustab inimesi haridusteed jätkama

Haapsalu Rahvaülikoolis (Lihula mnt 12, III korrus) toimub 5. märtsist – 30. aprillini 2012 kursus inimestele, kes hetkel ei õpi, kuid soovivad jätkata oma haridusteed (v.a. kõrgharidusega inimesed). Kursus julgustab taas koolipinki asuma (jätkama tulevikus võimaluse korral täiskasvanute gümnaasiumis, kutsehariduskeskuses, gümnaasiumis jne).

Kursus keskendub enesearengu ja suhtluse osale, karjääri- ja õppimise planeerimisele, puudutame ka veidi “päris kooli aineid” – emakeel, arvuti. Sekka ka käsitöö- ja loovusetunde. Muidugi koolitusasutuste külastused!
Tutvume Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumiga, Haapsalu Kutsehariduskeskusega ning Lääne Maakonna Keskraamatukoguga. Info, tunniplaan ja registreerimine!

Tule õppima, sest õppida pole kunagi hilja!

Sina, kes sa tead ja tunned enda kõrval inimesi, kes võiksid ja tahaksid sellele kursusele tulla, edasta palun neile see informatsioon. Aita ja julgusta sina seda noort inimest alustamaks uuesti oma õppimise teed. Las su tuttav võtab kontakti meiega või tee seda ise. Rahvaülikoolis õppimine on tõeline nauding!

Põlvas toimus Eesti-Läti koostööprojekti esimene ametlik kohtumine

Esmaspäeval, 20.veebruaril kohtusid projekti “Vital Communities by Promotion of Youth Skills and Involvement” (lühidalt “Young Active Creative”) meeskonna liikmed Põlvas esimesel ametlikul koosolekul.

Kohtumisel allkirjastati partnerleping ning kinnitati projekti ajakava.

Esimese sisutegevusena leiab aset noorte festivali korraldamise treening 24.-25. märtsil 2012 Ogres.

Projekti toetatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist – projekti 137 731 euro suurusest kogumaksumusest moodustab Euroopa Liidu toetus 117 071,35 eurot.

Kogu projekti on kaasatud 5 osapoolt – Põlva ja Ogre kohalikud omavalitsused, noorteorganisatsioonid MTÜ Munalinn Eestist ja Project Workshop ning Ogre Rotary klubi Lätist.

Allikas: www.polva.ee

Tallinna Giidide Ühing kutsub tasuta ekskursioonidele

Sel aastal oma 20. aastapäeva tähistava Tallinna Giidide Ühingu giidid kutsuvad huvilisi teisipäeval, 21. veebruaril tasuta ekskursioonidele. Tasuta ekskursioonid annavad linnakodanikele võimaluse näha UNESCO Maailmapärandi nimistusse kuuluvat Tallinna vanalinna ja erinäoliste linnaosade harjumuspärast ümbrust teise pilguga ning tutvuda giidi ametiga.

Ekskursioonidel osalemiseks on vajalik registreeruda e-postile tallinnagiid@gmail.com (eestikeelsed ekskursioonid) ja julia.burnasheva@gmail.com (venekeelsed ekskursioonid).

Giidid tunneb ekskursioonide alguskohtades ära Tallinna Giidide Ühingu sildi järgi.

Giidide ametipäeva tähistamise algatas 1985. aastal Ülemaailmne Giidide Organisatsioon (WFTGA), Eestis on seda tähistatud alates 1994. aastast.

Ekskursioonid ja nende alguskellaajad:

1. Paksust Margareetast Aleksander Nevski katedraalini ehk mere äärest Toompeale. Jalutatakse vanalinna pikimal tänaval, Pikal tänaval, ja edasi Pikka Jalga pidi üles Toompeale. Kohtumispaik Paks Margareeta. Algus kell 15.

2. Harju ja Rüütli tänava lood. Jalutatakse mööda kaht põnevat vanalinna tänavat, räägitakse tuntust ja tundmatust, sekka ka natuke legende ja müstikat. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.

3. Tõnismägi. Jalutatakse mööda Roosikrantsi, Hariduse ja Tõnismäe tänavat, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Vabadussõja võidusammas, Vabaduse väljakul. Algus kell 15.

4. Kadrioru asum. Jalutatakse Kadrioru tänavatel, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 14.

5. Kadrioru park. Jalutatakse pargis, tutvustatakse pargi ja piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 15.

6. Kalamaja asum. Jalutatakse piirkonna tänavatel, tutvustatakse paiga ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Balti jaama Rohelise turu kõrval. Algus kell 15.

7. Vastlaretk Pääsküla rabarajal. Kelgud kaasa! Kohtumispaik Hiiu tänava lõpus, Hiiu 48 juures. Bussid 14, 18, 33, Hiiu peatus. Algus kell 14.

8. Ревельские адреса пушкинских знакомых. Встреча возле башни Кик ин де Кёк. Puškini tuttavate aadressid Revalis. Vene keeles. Kohtumispaik Kiek in de Kök. Algus kell 12.

9. Истории Нижнего города. Встреча на Ратушной пощади. All-linna lood. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 14.

10. Вышгород – рыцарский город. Встреча перед Собора Александра Невского. Ülalinn- rüütlite linn. Vene keeles. Kohtumispaik Aleksander Nevski Katedraal. Algus kell 15.

11. О чем рассказывают дома и улицы Старого города. Встреча на Ратушной площади. Millest räägivad vanalinna majad ja tänavad? Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.

12. От Фалька до Коменданта. Встреча в парке Фалька (рядом с посольством Великобритании). Falgist Komandandini. Vene keeles. Kohtumispaik Falgi park (Suurbritannia suursaatkonna juures). Algus kell 15.30.

13. Нижний город – город купцов. Встреча на Ратушной площади. All-linn – kaupmeeste linn. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 16.

Tallinna Giidide Ühing loodi 1992. aastal ja ühendab üle 160 giidi.

Tallinna Giidide Ühing on alates 2007. aastast Ülemaailmse Giidide Organisatsiooni (WFTGA – World Federation of Tourist Guide Associations) liige. WFTGA asutati 1985. aastal ning on juba 25 aastat tutvustanud UNESCO maailma kultuuripärandit. 2011. aastal toimus Tallinnas juubeliaasta kulminatsioon: Tallinna Giidide Ühing korraldas WFTGA XIV kongressi (WFTGA Convention).

Viljandimaa majanduse arengut planeeritakse läbi majandusnäitajate analüüsi

“Arengu kavandamiseks tuleb järjepidevalt analüüsida olemasolevat olukorda. Majanduse arenguks tuleb analüüsida majandusnäitajaid, et suudaksime paremini planeerida taristut ning olla oma arendustegevustes ettevõtjale toeks,” kinnitas Viljandi Maavanem Lembit Kruuse, lisades: “Trendide arvestamine on ettevõtluse arendamisel alati väga oluline ning ei tohi ära unustada, et töökohad on need, mis loovad elu.”

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas eile lühiseminari “Viljandi maakonna ettevõtete 2006-2009 aasta majandusaasta aruannete töötlusi” ning neli aastakäiku samanimelist vihikuteks köidetud aruandeid leidsid maakonna omavalitsusjuhtide ning arendusinimeste näol tänuväärse omaniku.

Ettekandega esinenud Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski tutvustas rahvastiku rände, hõivatuse ning vanusega seonduvaid muudatusi ajas ning nentis, et töö olemasolu või selle puudumine mõjutab maakonna majanduse arengut rohkem kui rahvastiku vananemine. “Arengu kavandamisel tuleks kõige tähtsamaks eesmärgiks seada see, et tagada piirkonna inimestele töö või töö tegemise võimalus. See on võti püsimajäämiseks,” nentis Servinski.

Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu esitles kokkuvõtvalt maakonna aruannetest võetud numbreid tegevusalade kaupa. “Kuna ka 2010 aasta andmed on koos, hakkame kohe peale nende analüüsiga. Töödeldud andmed on piisavalt head, et neid arendustegevuses kasutada. Näeme, mis valdkondadesse on vaja enam panustada ning milliseid teid edasiminekuks valida,” sõnas Lehtsalu.

Seisuga 01.12 2011 on Viljandimaalt äriregistrisse kantud4664 ettevõtet, sh 1912 FIE-t, 1021 MTÜ-d ja 29 SA-d.

Harku ja Viimsi vallad saavad uue geodeetilise põhivõrgu

Geodeesiaettevõte AS Planserk alustas vastavalt Maa-ametiga sõlmitud lepingule Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimist ja rajamist. Valla geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimine ja selle tulemusel rajatud täpsem geodeetiline võrk on vajalik maade mõõtmisel ja müügil, planeeringute kehtestamisel, hoonete, teede- ja muu infrastruktuuri ehitamisel, liikluse korraldamisel jne.

„Nii Harku kui Viimsi vald on viimasel aastakümnel kiirelt arenenud. Infrastruktuuri-, teede-, elamu- ja tööstusehitus nõuab ka geodeetilise võrgu kaasajastamist, et tööde teostajatel oleks lihtsam oma kavandatut ellu viia,“ sõnas AS Planserk juhataja Rein Lainevool.  Rein Lainevoolu sõnul jaguneb kohalik geodeetiline võrk mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt 1., 2. ja 3. järguks.

„Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu moodustavad kohaliku geodeetilise võrgu lähtepunktid, mille täpsuseks on +/-1 cm mõõtmiste epohhil. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu tihendamiseks rajatakse vajadusel 2. järk.“ Nii sätestab värske keskkonnaministri määrus „Geodeetiline süsteem “ geodeetiliste võrkude kohta. Tavapäraselt rajatakse Eesti valdade ja asulate geodeetilise põhivõrgu 1. järk riigi tellimusel. Geodeetilise põhivõrgu 2. järgu tellib juba kohalik omavalitsus ise, kui vajalikuks peab.

Tööd võib jagada nelja etappi. Kõigepealt viiakse läbi olemasolevate geodeetiliste märkide ülevaatus ja määratakse nende vastavus ja sobivus rekonstrueeritavasse võrku. Seejärel määratakse uute rajatavate märkide asukohad ja kooskõlastatakse need vallavalitsusega ning vajadusel trasside valdajatega.  Ehitamise käigus remonditakse võrku kaasatud olemasolevad ja rajatakse uued kohtkindlad märgid. Kolmandas etapis teostatakse geodeetilise võrgu mõõtmine GPS meetodil ja neljandas mõõtmis- ja tasandusarvutused ning aruannete koostamine.

Tööd Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise võrgu rajamiseks ja rekonstrueerimiseks peavad olema lõpetatud 2012. aasta maikuuks, vastavalt Maa-ameti poolt korraldatud riigihanke tingimustele.

Lisainformatsioon: www.planserk.ee

Sänna Kultuurimõis otsib oma kollektiivi täiendust

Sänna Kultuurimõis kuulutab välja konkursi, et oma loovasse kollektiivi leida inimest, kes soovib:

  • osaleda maailma loomise protsessis,
  • elada harmoonias,
  • teostada oma kõige kaunimaid, pöörasemaid ja erilisemaid unistusi,
  • avardada ja laiendada oma maailma ja maailmavaadet,
  • osaleda aktiivselt kogukonna arengus,
  • suhelda inimestega.

Sänna Kultuurimõis on Võrumaal Rõuge vallas Sänna külas ajaloolises mõisahoones tegutsev kultuuri-, vabaaja- ning kogukonnakeskus. Kultuurimõisa nii vormiline kui sisuline loomine algas 2009. aastal ning see on pidevalt jätkuv protsess. Hetkel tegutseb Kultuurimõisas raamatukogu, noortetuba, käsitööklass, puutöökoda, keraamikaklass, velokuur; toimuvad seminarid, laagrid ja mitmekesised huvitegevused; võõrustatakse kunstiresidente ja vabatahtlikke. Mõisa lähistel on permakultuuri aed ja kosmiline päikesesüsteemi õppe-matkarada „Sänna Taevarada”.

Seoses struktuurimuudatustega organisatsioonis otsime Kultuurimõisa juurde inimest, kes aitab edasi arendada ja hallata Sänna raamatukogu kui tänapäevast multifunktsionaalset haridus- ja vabaaja veetmise keskust, mis hõlmab enda alla ka noortetoa tegevused ja kaugtöökeskuse.

Tulevane raamatukogu (noortetoa ja kaugtöökeskuse) juhataja võiks olla:

  • kõrgharidusega,
  • väga hea suhtlemisoskusega, rõõmsameelne ja sõbralik, kes soovib jagada maailmale ilu ja armastust,
  • noorusliku vaimuga (vanus ei ole oluline),
  • iseseisva mõtlemis- ja algatusvõimega,
  • väga heade arvutikasutamise oskustega,
  • inglise keele oskusega.

Sänna Kultuurimõis ei ole lihtsalt töökoht, see on elustiil.

Kui sa arvad, et see koht on just Sinule mõeldud, siis palun saada meile koos CV-ga oma essee ühel valitud teemadest:

„Minu unistuste raamatukogu”
„Sellisesse raamatukokku tulevad ka noored hea meelega”

Lase loovus valla ja ära muretse, kui unistuste mõtted tunduvad utoopilised – Sänna Kultuurimõisas on kõik võimalik. Kirjelda palun võimalikult detailselt oma visiooni, võib viidata, milliseid võimalusi (programme/kanaleid) kasutaksid oma mõtete teostamiseks.

Palun saada materjalid vähemalt 1. aprilliks: kultuurimois@kultuuritehas.ee

Rohkem infot:
Kadi Noor
Tel +372 5558 8929
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tartu ettevõtlikud naised tunnustavad vanavanemaid

Tartu ettevõtlikud naised ootavad ettepanekuid tunnustust väärivate vanavanemate kohta. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 30. märtsini 2012.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi  tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.

Ettevõtmise käigus tunnustatakse Tartumaal elavaid vanavanemaid, kes kasvatavad (on kasvatanud) lapselapsi ilma lapselaste endi vanemate toeta enam kui  5 aastat, kelle lapselaps on 10 ja enam aastat vana ning õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.

Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis aastatel 2010 ning 2011. EENA Tartu Klubi soovib seda traditsiooni jätkata ka aastal 2012.

EENA Tartu klubi kontaktisikud:
Heli Peetsmann, heli.peetsmann@gmail.com
Lea Voltri, lea.voltri@raad.tartu.ee 

Konverents “Säde Seltsi jälgedes” Valgamaal

Valga Muuseumisõprade Selts koostöös Valga Muuseumiga kutsuvad kõiki Valgamaa rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevaid MTÜ-sid ja organisatsioone konverentsile “Säde Seltsi jälgedes”, millega tähistame Säde Seltsi 110. aastapäeva.

Päeva eesmärk on Valgamaal tegutsevate rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevate MTÜ-de ja organisatsioonide koostöö ja infovahetuse parandamine, samuti Valgamaa ajaloo ja kultuuripärandi kasutamine kogukonna aktiveerimiseks ja kodutunde süvendamiseks.

Ootame kõiki huvilisi konverentsile 21. veebruaril 2012 algusega kell 10 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse (Kesk 1, Valga).

Esinejateks on Eesti  Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, maarahva laulik Margus Konnula ehk Contra ja Valga Muuseumi direktor Marek Nõmmik. Päeva juhib Marek Mekk.

PÄEVAKAVA:
10.00  KALEV HÄRK, Valga linnapea – Avasõnad
10.10-11.00 KRISTA ARU – “Omakultuuride rollist Eesti kultuuriruumi säilitamisel”
11.00-11.45  CONTRA –  “Koostöövõimalustest inimeste vahel”
11.45-12.00  MAREK NÕMMIK – “Valga Muuseum – piirkondliku identiteedi säilitaja”
12.00-12.30 Kohvipaus ja kontaktiturg
12.30-14.45 MÕTTEKODA: koostöövõimalused ajaloo ja kultuuripärandi kandepinna laiendamisel
14.45-15.00 Kokkuvõte

Konverents on tasuta.

Registreerimine 6.-20. veebruaril 2012 telefonil +372 766 8861 või e-postiaadressil: margit@valgamuuseum.ee

Kuressaare Ametikool ootab vilistlasi kooli juubelile

Tänavu 90. sünnipäeva tähistav Kuressaare Ametikool kutsub oma vilistlasi ning endisi töötajaid vilistlaste kokkutulekule Kuressaares, 25. augustil 2012.

Kokkutuleku esialgne kava
Kell 11 – osalejate registreerimine kooli õppehoone fuajees (Kuressaare, Kohtu 22); külastamiseks on avatud õppebaasid linna ja Upa õppekompleksides; avatud on kooli kohvik ja restoran, osta saab sooja sööki.
Kell 12 – bussid sõidavad Kudjape kalmistule õpetajate kalme ning Upa õppekompleksi külastama.
Kell 17 – algab kontsertaktus Kuressaare Spordikeskuses, Vallimaa 16a.
Kell 18 – pakutakse tervitusjooki kooli hoovis, algab vilistlaspidu kooli saalis K4 ning restoranis.

Osta saab õpilastöid ning kooli meeneid, vaadata albumeid vanade piltidega ning koolis tehtud videofilme, tulemas on ka üllatused!

Osalejate registreerimine vilistlaste kokkutulekule on alanud. Seda saab teha  kooli infosekretäri telefonil +372 452 4600 või e-mailil info@ametikool.ee. Registreerimisel palub kool lisaks oma nimele teada anda lõpetamise aasta ja telefoninumbri.

 

Tulemas on rahvusvaheline turismimess TOUREST 2012

Reedel, 17. veebruaril 2012 kell 12 avab välisminister Urmas Paet Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses rahvusvahelise turismimessi TOUREST 2012. Baltimaade vanim ja suurim turismimess TOUREST toimub nüüdseks juba 21. korda. Kui esimesel rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 1.-3.11.1991 Tallinnas osales 82 eksponenti 8-st riigist, siis tänavusel TOURESTil on ligikaudu 450 eksponenti, kes esindavad 25 riiki: Araabia Ühendemiraadid (Dubai), Austria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Iisrael, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Mauritius, Namiibia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Tai, Tshehhi, Tuneesia, Türgi, Valgevene.

Messi külastama ootame üle 20 tuhande külastaja.

Peahallis on eripakkumistega väljas kõik Eesti suured reisikorraldajad, kõik laevafirmad, mitmed lennu- ja bussifirmad, paljud reisibürood, spaad, muuseumid jpt. Puhka Eestis hallis tutvustavad kõik Eesti maakonnad koos ettevõtjatega oma piirkonna eripära, kultuuriüritusi ja turismitooteid. Lastehallis ootab lapsi tore lasteprogramm.

TOUREST pakub külastajatele ka huvitavat interaktiivset melelahutusprogrammi. Pealaval ootavad külastajat traditsioonilised oksjonid ja mängud eksponentide auhindadele ning kirev kultuuriprogramm. Hulgaliselt mänge, loosimisi ja etteasteid toimub ka Puhka Eestis hallis ja eksponentide boksides. Lapsi ootab laupäeval ja pühapäeval Lastehallis taas oma tegemistega Pipi. Turismiasjalistele on kaasalöömiseks erialaprogramm.

Täpsem info kodulehelt.

Kohtumiseni messil TOUREST 2012!

Aruküla käsitöökojas leiab igal kolmapäeval aset maaliring

Kes ja kuidas
Tegemist on teraapilise maalimisega, pole vaja eelnevat kogemust ning mingisuguseid erilisi tehnikaid samuti ei õpetata. Kasutatakse akvarelle, tehniliselt toimub värvide paberile kandmine, nende tunnetama õppimine. Õpitakse tundma värvide mõju endale ja ka üldisemalt.

Aeg ja koht
Kolmapäeviti, seekord 8. veebruaril 2012 algusega kell 18, Aruküla mõisas Raasiku vallas.

Eelregistreerimine
Jane tel +372 516 7902 või e-postil janetiidelepp@gmail.com.

Uuri teiste töötubade kohta kodulehelt!

Avati Otepää-Kuutsemäe mootorsaanirada

Otepää-Kuutsemäe avalik mootorsaanirada on avatud. Tegemist on Eesti seni ainukese avaliku, märgistatud mootorsaanirajaga.

Rada algab Tehvandilt Tartu maratoni raja stardisirge lõpus olevast autoparklast, kulgeb Väikesele Munamäele Pühajärvele ja sealt edasi Kuutsemäele, raja pikkuseks on 18 km. Rada on kahesuunaline ja seal kehtib parempoolne liiklus ning parema käe reegel. Rajal sõitmine toimub kasutaja omal vastutusel. Pühajärvel on rada tähistatud jäässe torgatud okstega, rajamärgistust tuleb ka jälgida. Raja hooldusega tegeleb Rajameistrite Selts, sõitmiseks tuleb soetada saanile kleebis-märgis, müügil Nuustaku Pubis ja Kuutsemäel Saanikuuris.

„Mootorkelguga on lubatud liikuda ainult selleks ettenähtud rajal,“ sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. „Oleme loonud mootorkelguhuvilistele võimaluse sõita nii, et ei oleks häiritud ei loodus ega ka teised inimesed.“

Raja läbi sõitnud Tristar111 korraldaja Ain-Alar Juhanson sõnas, et rada oli tema jaoks heaks üllatuseks. „Eeldasin, et avalik rada pole nii huvitav, kuid rada pakkus huvi ja pinget – oli nii kiiremaid kui ka aeglasemaid lõike,“ ütles Ain-Alar Juhanson.

Mootorkelgurajal on keelatud liigelda mootorrattaga ja neljarattaliste sõidukitega (sh ATV).

Saanijuht peab jälgima kõiki hoiatavaid märke, kuna rada kulgeb üle maanteede ning ka suusaradade. Samal ajal on aga Otepää vallas keelatud mootorsaaniga sõitmine mujal, kui avalikul rajal. Mootorsaani juhil peab olema mootorsõiduki juhtimise õigus, kindlasti ei tohi mootorsaani juhtida ei alkoholi -ega narkojoobes. Mootorkelkude üle teostab kontrolli politsei.

Sõitmise lisavõimaluste kohta info Kuutsemäe Mootorkelkude Rendikeskusest ja Paap Kõlari Safarikeskusest.

Veel fotosid raja avamisest! (Monika Otrokova)

Läheneb kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kutsub kõiki kalapüügihuvilisi laupäeval, 11. veebruaril Limnoloogiakeskuse juurde Võrtsjärve jääle võistu kala püüdma – toimub kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012.

Korraldajate teatel on tegemist juba neljandat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on populariseerida kalastamist kui virgestavat tegevust värskes õhus ning soodustada kalastajatevahelist suhtlemist. Tänu heale koostööle Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusega on sel üritusel ka hariv eesmärk: võistlusjärgselt on võimalik tutvuda järvemuuseumi ekspositsiooniga ning samas toimub ka kalateadlase Teet Krause loeng Eesti väikejärvede kalastiku olukorrast.

Kalapüügivõistluse reglemendi järgi võisteldakse kolmes individuaalklassis: noorte ehk kuni 16-aastaste; naiste ja meeste arvestuses. Kõigil võistlejatel on võimalus koonduda ka kuni neljaliikmelisteks võistkondadeks, kes siis samuti omavahel mõõtu võtavad. Registreerimine kohapeal algab kell 9.30 ning püügiaeg on kella 11–14.

Võistluspüük toimub selleks ettenähtud akvatooriumis. Püügivahendiks on taliõng, mis võib olla varustatud kas kirptirguga või tirgu ehk siis talipüügiks mõeldud landiga. Kalameeste keeles on esimene niinimetatud marmõssiõng ja teine sikuõng, öeldakse pressiteates. Söötadena võib kasutada traditsioonilisi talikalastamisel kasutatavaid naturaalseid söötasid: usse, tõuke, vastseid.

Võitjad selgitatakse välja saakide kaalumise teel ning autasustatakse karikate või medalitega ja meenetega. Lisaks loositakse kõigi osalejate vahel välja rohkesti loosiauhindu.

Arusaamatuste vältimiseks paluvad korraldajad enne võistlust kindlasti tutvuda täieliku võistlusjuhendiga Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kodulehel www.kalastusinfo.ee.

Kõik osalejad võivad teha ka ühe pisikese heateo Elistvere loomapargi heaks, kui annetavad oma päevasaagi loomapargi asukate toidulaua rikastamiseks. Kalastusklubi liikmed koguvad püütud kalad kokku ning toimetavad loomadele-lindudele maiustamiseks.

Vinnis toimus võõrkeelte nädal

Jaanuari lõpu ja veebruari alguse külmad koolipäevad möödusid Vinni-Pajusti Gümnaasiumis (VPG) võõrkeelte nädala tähe all.

30. jaanuarist kuni 3. veebruarini pöörati VPG-s rohkem tähelepanu koolis õpetavatele võõrkeeltele – saksa, inglise ja vene keelele. Erinevatel koolipäevadel kõlas kooliraadios vene-, saksa või inglise keelne muusika, väljas oli näitus võõrkeelsetest raamatutest ning tuntumate võõrautorite tutvustused. Õpiti võõrkeelseid luuletusi, üheskoos vaadati erinevaid multikaid. Ka koolitoit püüdis järgida vastavat päevade temaatikat – söödi nii wursti kui barankasid.

Manno Maasikas
VPG erikorrespondent