Autor: Maris Lestberg

Lätlased toovad Liivimaa maakaardid Eesti Rahvusraamatukokku näitusele

Näitus „Liivimaa 16.-17. sajandi maakaartidel: pilguheit Läti Rahvusraamatukogu kogudesse” avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis neljapäeval, 8. novembril kell 15.

Näitusel eksponeeritakse originaalkaarte ja avamisele saabub Läti Vabariigi president. Läti Rahvusraamatukogu kogusse kuulub 44 Liivimaa 16.-17. sajandi kaarti, samuti mitukümmend laiema piirkonna kaarti, kus Liivimaad on täielikult või osaliselt kujutatud.

Läti Rahvusraamatukogu kartograafiaväljaannete kogu hakkas kujunema koos raamatukogu asutamisega 1919. aastal. Olulist täiendust saadi aastail 2001-2002, mil tänu Suurbritannias elavale raamatukogundusteadlasele ja paguluskultuuri arendajale Inese Auziņa-Smithile jõudis sinna annetus, mis sisaldas pastor Ringolds Mužiksi (1914–2000) kollektsiooni. Sellesse kuulusid väljavõtted omal ajal laialt levinud väljaannetest (A. Orteliuse ja G. Mercatori atlased, S. Münsteri “Kosmograafia”, K. Ptolemaiose kaartide 16. ja 17. saj. alguse töötlused).

Vanade kaartide võlu võib seletada mitmeti. Kolletunud lehed peidavad endas möödunud sajandite kartograafide maailmavaadet, tollast ettekujust meie maast. Kaartidel on dokumenteeritud Läti ajaloo verstapostid. Nendes väljaannetes väljendub ka graveerijate ja trükkalite meisterlikkus, mis annab kaartidele vaieldamatu kunstiväärtuse.

Näitus jääb avatuks 27. novembrini.

Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Homme, 8. novembril kell 13.35 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti” välja konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitjad. Peaauhinna annab üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konkurss „Aasta puitehitis“ toimub tänavu 10. korda ja seda korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames. Konkursi korraldamise eesmärk on toetada puidu laialdasemat kasutamist ehituses.

Parima puitehitise tiitlile kandideerib tänavu kokku 29 ehitist, milles puit on domineerivaks materjaliks ja mis valmisid hiljemalt 30.09.12.

Konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb hoone arhitektile välja Eesti Kultuurkapital. Puitehitise omanikule antakse üle majamärk tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Eriauhinnad antakse välja arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (Peetri Puit OÜ, 700 €), parima ristkiht-liimpuidu kasutuse eest (AS Dold Puidutööstus, 700 €), parima vineerikasutuse eest (UPM-Kymmene Otepää AS, 700 €), parima fassaadilahenduse eest (AS Rait (Raitwood), 700 €). Välja kuulutatakse ka „Aasta tehasemaja 2012“ võitja (Eesti Puitmajaliit).

Konkursi „Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuuluvad: arhitekt Urmas Elmik (Eesti Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).

Loe edasi: Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Ansambel Resonabilis kutsub oma 10. aastapäevakontserdile

Resonabilis. Foto: Kaupo Kikkas

Laupäeval, 10. novembril algusega kell 18 tähistab ansambel Resonabilis (Iris Oja – hääl, Kristi Mühling – kannel, Tarmo Johannes – flööt, Aare Tammesalu – tšello) Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis oma tegevuse 10. aastapäeva kontserdiga.

Kavas:

  • Kristjan Kõrver “Florete flores” (2002)
  • Antti Auvinen “Allusion fragments” (2003)
  • Age Veeroos “Retsitatiiv” (2006)
  • Eugene Birman “I awoke and there were no walls to shield me from the moonlight” (2011)
  • Malle Maltis “A Match” häälele ja tšellole (2012, esiettekanne)
  • Arash Yazdani “Intermodulation” (2012, esiettekanne)

Peale edukat esinemist Stockholmis l festivalil Nordic Music Days 12. oktoobri, jätkab Resonabilis raugematu hooga. Olles ilmselt viimastel aastatel kõige enam uudisloomingut tellinud kammerkollektiive, kõlab sel kontserdil lausa kaks uut teost – Malle Maltise “A Match” häälele ja tšellole ning Arash Yazdani “Intermodulation” ansambli täiskoosseisule.

Loe edasi: Ansambel Resonabilis kutsub oma 10. aastapäevakontserdile

Otepää valla Aasta isa 2012 on Aleksander Mõttus

Fotol: Aleksander Mõttus, foto autor Marko Tiirma

Otepää Naisselts valis välja selleaastase Otepää valla Aasta isa 2012. Aasta isaks sai Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus.

Aasta isa Aleksander Mõttus on isaks kahele tütrele ja neljale lapselapsele. Aleksander töötab Kagu Teed OÜ-s. Ta on olnud ka 20 aastat abipolitseinik, Otepää vallavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjoni liige, kaitseliitlane alates Kaitseliidu taasasutamisest ja Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik 8 aastat.

Aleksander, keda kohalikud inimesed teavad kui Sassi, on mees, kelle panust kogukonna ellu on raske ülehinnata. Sass on alati seal, kus midagi toimub. Võib kindel olla, et kui tegemist on üritusega, mida korraldab Kaitseliit, Naiskodukaitse või kohalik omavalitsus, on Sass alati kaasa löömas. Teda võib sellest tulenevalt näha ka erinevas vormis vastavalt ülesannetele, millega ta parasjagu kogukonda panustab, alates laigulisest välivormist lõpetades neoonkollase abipolitseiniku helkurvestiga. Tema eestvedamisel on tublisti täienenud noorkaitseliitlaste arv. Aleksander Mõttuse kolleegid Naiskodukaitsest leiavad, et energiat on tal noortega võrdselt ning vanaks ei jää Sass  kunagi. Seega saab teda veel pikkade aastate vältel näha toimetamas nii noorte kui ka vanadega, et anda oma väärikas panus kodupaiga elu igas mõttes paremaks tegemisel.

Aleksander Mõttust on autasustatud järgmiste autasudega:
– Võidutule medaliga;
– Kaitseliidu teenetemedalite II ja III klassi medalitega;
– Valga maleva teeneteristi II ja III klassiga medalitega;
– Abipolitsei teenetemedaliga.

Aasta isa tunnustamisüritus toimub 11.novembril kell 16.00 Otepää Kultuurikeskuses.

Otepää valla Aasta isa 2012 nimetusele laekus kokku neli ettepanekut, Aasta isa nominentideks oli peale Aleksander Mõttuse veel ka Ain Kruusmaa, Raimo Peerna ja Avo Orav.

Skype Eesti juht Tiit Paananen esineb Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 28. oktoobril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis Skype Eesti juhi Tiit Paananeni loeng „Skype- globaalsed ja lokaalsed väljakutsed“.

Skype, ametliku nimega Skype Technologies OÜ, on Eesti üks suurimaid tarkvaraarendusfirmasid ja Eesti suurim IT-teenuste eksportöör. Firmas on 400 töötajat. Alates 2011. aasta oktoobrist on Skype Microsofti divisjon. Alates 2012 aprillist juhib Skype´i Eestit Tiit Paananen.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Loe edasi: Skype Eesti juht Tiit Paananen esineb Kapa stuudiumis

Adrenaliinirohke laste koolivaheaeg Sõmerpalus

Laste nädal sai alguse kohe esmaspäeval, kui Euroopa suurimasse motohalli saabusid pisikesed motosõbrad üle Eesti, kaugeks ei pidanud tulla ka üks soomlane ja mitmed venelased. Kokku oli neljapäevasest laagrist osa võtmas 25 motohuvilist. Tunnustatud motokrossi treeneri Avo Leoki juhendamisel treeniti kolm tundi päevas, lisaks toimusid füüsise treeningud, liikluskasvatuslik töötuba ja esmaabi.

Kohe laagrile järgneval päeval toimus laste motokrossivõistlus Adrenalin Arena Cup lastele I etapp. Hoolimata esimesest lumest ja halvast teeolust, olid pisikesed poisid koos vanematega varakult kohal ja võistlema hakati neljas klassis – 50junior, 50ccm, 65ccm ja 85ccm. Kõige pisemaid, 50junior poisse, kogunes stardipuu taha 15, noorim neist vaid neljaaastane. Kolm kiiremat selles klassis olid nr 67 all sõitev Alvar Soikka, nr 2 Hugo Nork ja nr 25 Kennert Nurja. Järgmisena võtsid mõõtu sisehallis 50ccm poisid, kuigi esimeste poiste, Ilias Krasnitski ja Otto Jaasi-Tammel, oli lõppearvestuses kokku 47 punkti, sai kõrgemail poodiumi kohal siiski seista venelane, sest just tema oli viimases sõidus kiirem Ottost, kolmas oli Võrumaa poiss Mikk Kallion. Kõige rohkem poisse oli aga stardis 65ccm arvestuses, kindla võidu võttis taas Venemaa sportlane Daniil Baladin, kes võitis mõlemad sõidud, temast paremuselt järgmine oli Henry Vesilind ja kolmas Baladini rahvuskaaslane Aleksey Zorin. 85ccm võidutsesid seekord eestlased, taaskord põnevas heitluses jäi peale napilt Rait Kaimet, teine Jan Jakobson, kindlalt kolmas Johannes Nermann.

Enne võistluseid toimus juba traditsiooniks saanud lastehommik, Hannes Prikki juhendamisel said esmakordselt mootorratta selga 17 motohuvilist.

Adrenalin Arena tänab motokrossi treenerit Avo Leokit, motosõpru Michelsi perekonda, Motokrossipisikut, A le Coq’i, peakohtunikku Mati Pärnasalu ja AS Ramo’t – just tänu neile sai selline tore nädal Adrenalin Arenal toimuma.

Viljandimaa eakad kogunevad konverentsile

Teisipäeval, 30. oktoobril on Viljandi linna ja maakonna eakad oodatud Sakala Keskusesse konverentsile “Mina, elutark eakas”.

Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa korraldatav konverents algab Sakala Keskuses (endine Viljandi kultuurimaja) kell 9.45. Konverentsi peakorraldaja, tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul on ettevõtmine pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Konverentsi avamisel ütlevad tervitussõnad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Riigikogu liige Helmen Kütt. Päeva jooksul saab kuulata asjatundjate ettekandeid liikumisest ja toitumisest kui tervise pandist; sisekõrva funktsiooni muutusest vanuse kasvades; töötava eaka õigustest; testamendi ja kinkelepingu tegemisest; kogukonna võimalustest eaka turvalisuse tagamisel; Viljandi bussiliiklusest ja uuest piletisüsteemist; libisemisõnnetuste ennetamisest jt. teemadel.

Lisaks on huvilistel võimalus tutvuda erinevate turvalisust ja tervist toetavate vahenditega ning neid ka endale osta ning jagatakse harjutusi ja nippe oma keha vormishoidmiseks. Erinevates töötubades saavad huvilised mõõta oma terviseparameetreid; jagatakse helkureid ning räägitakse liiklusohutusest ja tuleohutusest; tutvustatakse häirenupu teenust jm.

Konverentsil on väljas ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, et jagada infomaterjale Euroopa Liidu kohta. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.

Konverentsi muusikalise meeleolu loob Julius Vilumets lõõtsaga.

Konverentsi “Mina, elutark eakas” korraldab Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba koostöös Viljandi linnavalitsuse ja maavalitsuse, Eesti Haigekassa, Tööinspektsiooni, Maanteeameti, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Europe Direct Viljandimaa teabekeskusega.

Konverentsi ajakava ja töötoad!

Pädaste mõisa restoran Alexander võitis Eesti parima restorani tiitli

Pädaste mõisa restoran Alexander võitis kolmandat aastat järjest Eesti parima restorani tiitli. Parimate restoranide esikümnesse mahtus ka Pädaste restoran NEH Tallinnas.

Pädaste restoranide pidaja Martin Breueri sõnul on Eesti parima restorani tiitel, mis kolmandat aastat järjest Pädastesse tuli, auväärt tunnustus nii Pädaste mõisale kui restoranile Alexander. “See on meile suur au,” sõnas Breuer. “Püüame saavutatud taset kindlasti hoida ning jätkata oma missiooni Põhjala saarte köögikunsti tutvustamisel, samuti Eesti kulinaarseid edusamme niipalju kui võimalik, ka laia maailma viia.” Breuer õnnitles ka kolleege ning tänas Pädaste restoranide kliente ja koostööpartnereid. “Aitäh kõigile, kes meid on aastate jooksul on omaks võtnud ning meie ideid toetanud – see tähendab meile väga palju.”

Loe edasi: Pädaste mõisa restoran Alexander võitis Eesti parima restorani tiitli

Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.

Rõuge vald kui teadmuskogukond

Rõuge vallas viidi läbi sel aastal projekt “Rõuge vald kui teadmuskogukond”, mille elluviimist toetas Briti Nõukogu. Töörühmade töö ja õppereisi eesmärk oli võtta aeg arutada selle üle, kuidas tagada kogukonnas parem koostöö, teineteise väärtustamine, tugevuste ja teadmiste hindamine ja rakendamine, mitte nende nõrgestamine ja väljatõrjumine.

Erinevate valdkonna eestvedajatest moodustati töörühm, kes oma koosolekutel arutas süvitsi meie vallas toimuvat, toimusid ajurünnakud uute ideede ja tegevusmustrite kujundamiseks. Üheskoos paljude teiste kogukonnaliikmetega viidi ellu õppekäik Sõmeru valda Lääne-Virumaal. Õppekäigul toimunud töörühmade töö tulemusel selgusid uued sisendid Rõuge valla arengukavasse. Olulisel kohal oli teema, kuidas üksteise oskusi, tugevusi ja teadmisi üha paremini oma kogukonnas rakendada ja teineteist toetada. Projektis toimunuga saab tutvuda järgmise lühiflmi toel.

Loodame, et liikuma pandud mõtted leiavad tee realiseerumiseni ja edasiarendusteni. Olgem avatud nägema enda ümber positiivset ja rõõmu tundma kogukonnaliikmete oskustest ja teadmistest, jagama ka julgemalt enda tugevusi ja pädevusi.

Viiratsi volikogu kinnitas esimesena nelja valla ühinemislepingu

Viiratsi vallavolikogu kinnitas neljapäeval, 25. oktoobril peetud istungil neljast vallast esimesena Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemislepingu.

Viiratsi vallavolikogu istungil oli arutlusel ühinemine Paistu, Pärsti ja Saarepeedi vallaga. Pärast arutelu otsustas vallavolikogu kinnitada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemislepingu koos lisaga nr 1 „Prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2013–2017“ ning taotleda Vabariigi Valitsuselt nimetatud nelja valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Viljandi vald. Otsuse poolt oli 12 Viiratsi vallavolikogu liiget, vastu oli kolm ning erapooletuks jäi kaks volikogu liiget.

Loe edasi: Viiratsi volikogu kinnitas esimesena nelja valla ühinemislepingu

Seiklejate Vennaskond ootab vabatahtlikke

Noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond MTÜ soovib värvata oma vabatahtlike tiimi 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit – kas üks neid võiksid olla sina? Kas sul on hea idee, mida tahaksid praktikasse panna? Tunned, et sooviksid saada uusi kogemusi, leida uusi sõpru ning teha midagi ära ühiskonna jaoks? Osaleda rahvusvahelistes projektides? Õppida juhtima teisi ja olema eeskujuks? Kui jah, siis on meil pakkumine just sulle!

Meie eesmärgiks on kaasata Seiklejate Vennaskonna tegevustesse 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit, kes kas algataksid oma kodukohas uusi noortele suunatud ettevõtmisi, organiseeriksid infopäevi vabatahtliku töö võimaluste kohta või aitaksid kaasa kodanikuühiskonna arengule. Vabatahtlikud toimiksid ka kui võrgustik, kes edastab noortele (ja vahel ka seenioritele) suunatud infot oma kogukonnas ja sotsiaalmeedias. Vabatahtlikele koordinaatoritele toimub kolme päevane koolitus, et nad ette valmistada, seada konkreetsed eesmärgid ning valmistada plaan noorte kaasamiseks. Kohal on ka eksperdid ja lektorid. Peale koolitust viivad vabatahtlikud läbi erinevad algatused ja üritused oma kodukohtades, kuhu kokku planeerime kaasata üle 300 inimese. Tegevuste analüüsiks toimub analüüsikohtumine, mille käigus analüüsitakse toimunud tegevusi, tunnustatakse vabatahtlikke ja tehakse plaane uuteks algatusteks. Kogu tegevust toetab projektijuht ja vabatahtlikest toetusmeeskond.

Tuled vabatahtlikuks? Anna endast teada kohe täites ära ankeedi. Ära unusta märkimast oma telefoni numbrit ja e-maili, võtame kõigi huvilistega ka otse ühendust. Oluline on, et saaksid osaleda ettevalmistaval koolitusel 14.-16. detsembril.

Uuri lähemalt!

Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava

Peterburi ja endist hansalinna Lübeckit ühendava rahvusvahelise turismimarsuudi Via Hanseatica arendusprojekti käigus Laiuse ordulinnuse varematesse ehitatud tantsimiseks mõeldud lava loob selles paigas veelgi mitmekülgsemad ja atraktiivsemad tingimused kultuurisündmuste korraldamiseks. Tantsijad saavad nüüd senistes oludes paremini proove teha ja esineda.

Iga Via Hanseatica maantee piirkonda jääv omavalitsus otsustas, millised objektid piiriülese turismiprogrammi raames ja Euroopa Liidu toetusel rajada. “Jõgeva Vallavalitsusel tekkis mõte, nõu pidades paikonna kultuuritegijatega, ehitada korralik tantsuplats Laiuse ordulinnuse varematesse , kus pidevalt on korraldatud rahvarohkeid üritusi. Nii valmis lossihoovis tantsulava mõõtmetega 11 x 15 meetrit . “Ehitustööd teostas parima pakkumise teinud osaühing Kivikuvand,” ütles Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes oli tantsulava rajamise koordineerimise eestvedajaks kohalikus omavalitsuses. “Idee tekkimisest teostamiseni kulus mõned aastad. Esimesel korral lükati tagasi ka rahastamistaotlus, kuid 2011 aastal tuli sellekohane positiivne otsus,” lisas ta. Lauli sõnul eraldati raha 10 030 eurot ning ühtlasi tuli vallal katta omaosalus.

Loe edasi: Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava

“Ühe lossi hääled…” toob hang-trummide maagilise kõla Padise kloostrisse

Fotol: Storia ja Hang Massive’ga

10. novembri õhtul muudavad Mari Pokinen, hang-trummi duo Hang Massive ja Storia koos kitarrist Peter Wickströmiga Padise kloostri muinasjutuliseks paigaks. Padise kloostri müstilised müürid, sajad küünlad, unikaalse hang-trummi helid ja siirad naishääled – retsept ideaalseks hilissügiseseks elamuseks.

Storia esinemised on ainulaadsed ja nende muusika ajatu. Ta on üks väheseid Šveitsis käsitsi valmistatava hang-trummi mängivaid lauljaid. Storia ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks rännakuks läbi helide. Esimest korda Eestis esinev Storia juhib kuulajaid oma lugude maagiasse Rootsi kitarristi Peter Wickströmi abiga, kellega koos anti hiljuti välja ka live-album “Light as a feather” (“Kerge nagu sulg”). See nimi sobib ka iseloomustamaks Storia esinemist Padise kloostris.

Hang Massive’i nime taga peituvad Danny Cudd ja Markus Johansson. Praeguseks üle maailma esinenud hang-trummi duo alustas koos mängimist 2010. aastal. Aina rohkem maailmas tuntust koguv Hang Massive võlub publikut võimsa, aga samas rahustava muusikaga. Eestis esimest korda kõlava hang-trummi mängimise meistritena pakuvad Danny ja Markus Padisel unustamatu elamuse, milles on läbi põimunud maagilised rütmid iidsetest müüridest õhkuvate mälestustega, mis omakorda tekitavad täiusliku sünergia. Nende debüütalbumilt “Beats for your feet” pärit lugu “Once again” on kogunud Youtube’is ligi poolteist miljonit vaatamist.

Mari Pokinen – Eestis pikemat tutvustamist mitte vajav näitleja, laulja ja laulukirjutaja. Mari on vahetu ja siiras tüdruk kitarriga. Maril on haruldane oskus oma lauludega pugeda iga kuulaja salajasemasse hingesoppi ja punuda sinna pesa… ja sinna jääda.
Padisel on laval Mari, kitarr ja tema laulud.

Kontserdi algus kell 20. Uksed avatakse tund varem. Piletid ja info Piletilevis.

Rakvere kultuuritempel Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pidas eile 100. sünnipäeva

Fotol: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Aili Höövelsoo, kes koostas raamatukogu juubeliraamatu. Aili Höövelsoole antakse täna üle ka Lääne-Virumaa Aasta raamatukoguhoidja tiitel.

Eile, 26. oktoobril tähistas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma 100. tegevusaastat ettekandepäevaga „100 aastat raamatukogu Rakveres“ ja sellele järgneva peoga ühes raamatukogu ajaloolistest asupaikadest Rakvere teatriga samas majas asuvas Rakvere rahvamajas Kreutzwaldi tänaval.

Ettekandepäeval vaadati tagasi Rakvere raamatukogude ja –kaubanduse kaugemasse, vabariigi algusaegsesse minevikku, tehti põige nõukogude aega, mil raamatukogu ja raamatukoguhoidjaid kasutati nõukogude ideoloogia tööriistana ning ennustati raamatukogude tulevikku.

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on keskraamatukogu üks Rakvere kultuuritempleid, mis on muutunud virulaste armastatud kultuuriliseks ajaveetmiskohaks. „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu käib ajaga kaasas ja tunneb võrdselt raamatuga hästi ka lugejat, tema soove ja teadmisi.“

Päevas külastab Lai 7 asuvat kollast raamatukogumaja iga kolmas-neljas linlane, et kosutada end raamatukogu rikkaliku vaimutoiduga.

„Raamatukogu rolli rahva kultuurielus adusid taasiseseisvumise järel toonased Rakvere linnajuhid, kelle üheks olulisemaks otsuseks oli lahendada aastakümneid ruumipuuduses vaevelnud raamatukogule oma maja leidmine ja kordategemine,“ ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on lisaks raamatute laenutamisele maakonna nõuandev, koolitav asutus, kes seisab hea selle eest, et raamatukoguteenus kogu Lääne-Virumaal oleks parimal tasemel. Keskraamatukogu on heaks koostööpartneriks 43 raamatukogule Lääne-Virumaal.

Esimene laenuraamatukogu Rakveres loodi 1882. aastal Juhan Kunderi poolt. Tänase Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eelkäijaks loetakse järjepidevust aluseks võttes siiski 1912. aastal Rakvere Eesti Hariduse Seltsi juurde rajatud raamatukogu.

„Rakvere Eesti Hariduse Seltsi algatusest välja kasvanud maksuta avalik raamatukogu andis linnaelanikele võimaluse lähedale pääseda eestikeelsele kirjasõnale,“ kirjutab Õie Tammissaar raamatukogu juubeliks valminud ülevaatekogumikus „100 aastat raamatukogu Rakveres“.

Saja aasta jooksul on raamatukogu kandnud erinevaid nimesid, asunud Rakveres seitsmes majas erinevates Rakvere paikades ning juhindunud oma tegevuses erinevatest seadustest ja valitsevatest ideoloogiatest.

Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi aastaks 2013

Taotluse esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober 2012.

Pakkuda on kolm ruumi:

  1. I korruse galeriiruumi (fuajee) kõrgus 3,8 m; riputussiini kõrgus 2,43 m; ruumi pindala 146 m ; seina jooksev meeter 22.
  2. II korruse galerii kõrgus 3.1 m; riputussiini kõrgus 2,85 m; ruumi pindala 115 m ; seina jooksev meeter 27.
  3. II korruse väikse saali fuajee kõrgus 3.75 m; riputussiini kõrgus 3,12 m; ruumi pindala 85,6 m ; seina jooksev meeter 21.

Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galerii ruumi korraga.

Näituste ruumide pildid!

Kõik seinad on varustatud stangedega ning kaasaegsetel siinidel liigutavate kohtvalgustitega. Olemas on postamendid, sirmid ja lukustatavad klaasvitriinid. Võimalik on kasutada DVD/CD mängijat ning telereid. Vastavalt näituse kontseptsioonile üritame enda poolt anda kõik, et kunstnikul oleks meie galeriis võimalikult mugav ja meeldiv oma töid eksponeerida.

Avaldusi võib saata postiga ( Liiva 13, Võru 65609), tuua samal aadressil maja perenaise kätte, saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee

Avaldusega koos esitada:

  • näituseprojekti võimalikult täpne kirjeldus
  • osaleja(te) CV-d
  • kontaktid
  • pildimaterjal
  • soovitav näituse aeg

Tegemist on rendivabade näitusepindadega!

Võru Linnagalerii

 

Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskuses loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba

Teisipäeval, 4. detsembril toimub Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskus loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba.

Kell 10 algab Erika Pedaku loeng „Ornamendist ja sümbolitest tekstiilikunstis“.
Kell 11 toimub õpituba „Isetegemise rõõm“. Oodatud on kõik huvilised koos laste või lastelastega.

Äratame endas peidus oleva loovuse ja fantaasia ning anname tekstiilidele uue hingamise.

Tuunimine on tulnud laiatähenduslikust inglise keelsest sõnast tune/tuning. Eestis on sõna tuunimine/tuuning tähendanud eelkõige esemete uuendamist ja isikupärasemaks muutmist uute värvi- ja kompositsioonilahendustega.

Meil kõigil on lemmikrõivaid, mida meelsasti kanname, kuid mis on kaotanud värskuse. Või on kappi seisma jäänud mõni päris uus riideese, mida mõne lihtsa võttega sulle omasemaks muuta. Kodutekstiilidega on sama lugu.

Võta kaasa 1-2 tekstiileset, käärid ja nõelad: vali need oma kleitide, seelikute, sviitrite, kampsunite, T-särkide, laudlinade, katete, kardinate vms hulgast. Samuti on soovitav kaasa võtta kangajuppe, pitse, paelu, pärleid, nööpe jne. Hea kui kaasas on oma käärid ja nõelad.

Õpituppa „Isetegemise rõõm“ on oodatud 15 inimest.

Registreeri end: jana.huul@gmail.com

Rohkem infot Vastseliina linnuse Facebooki lehelt!

Keskkonnaamet korraldab Luutsnikus projekti “Roheline koridor” raames talgud

Neljapäeval, 1. novembril 2012 korraldab Keskkonnaamet projekti “Roheline koridor” raames Võrumaal Pärlijõe luhal talgud. Talgupäev algab kell 10 kohtumisega Haanja vallas, Luutsniku teeristis (kae kaardi pealt)!

Talgute eesmärgiks on eemaldada Luutsniku oja kallastelt noor lepavõsa ning lõhkuda ka kolm kopratammi. Luutsniku ojal asuvad kopratammid juhivad vee oja lõuna kaldal asuvale luhale raskendades oluliselt selle hooldustingimusi. Antud luhaosa on kõige paremini säilinud ning selle edasine kasutamine eeldab normaalse veerežiimi taastamist Luutsniku ojal. Lepavõsa eemaldamisega kaob kobrastel paisutamiseks vajalik materjalibaas.

Lisaks praktilisele tegevusele räägime lähemalt ka rohunepist (Gallinago media), kelle endine mänguala asub talgualal.

Pakume sooja suppi, pirukaid ja teed.

Kaasa võtta hea tuju, ilmastikule vastavad rõivad ja kummikud.
Töövahendid saab kohapealt.

Lisainfo ja registreerimine:
Kristine Palm
kristine.palm@keskkonnaamet.ee
Tel +372 5770 2475

Tondi rahvas kutsub täikale

Nüüd on viimane aeg oma kapis korralik inventuur teha! Kõik need riided, mis on kappi seisma jäänud, mida ehk kunagi ei olegi kantud, mis on suureks/väikseks jäänud või mis lihtsalt pole päris “Sinu oma” võid nüüd julgelt kokku pakkida ja enda sammud laupäeval, 27. oktoobril Tondi täikale seada!

Tegemist on ühe laheda ettevõtmisega, kus Tondi ärimaja ruumides saab lisaks ostu-müügi-vahetuse tehingutele ka muljetada ja niisama toredalt sügiselist laupäeva sõbrannade seltsis veeta. Vahet pole, kas kappi on seisma jäänud mõned saapad või kingad, riided või ehted, kallima ägedad triiksärgid või hoopis maailmatuma nunnud lasteriided – KÕIK LÄHEB MÜÜGIKS!

Täpsem info:

Aeg: 27.10.2012
Koht: Pärnu mnt 142, Tondi Ärikeskuse 1 korrusel kell 10:30-14:30

REGISTREERIMINE: kui on müümise soovi, anna ennast julgelt üles ja kirjuta meiliaadressile krismaria01@hotmail.com!
PS: Müügikohti ei ole päris lõputult, niiet kehtib reegel “kes ees, see mees”!
Müügiplatsi tasu: 1 euro (maksta võib kohapeal sulas).

Kohapeal on olemas lauad-toolid, soovi korral võib kaasa võtta stange (annab ka riietest parema ülevaate), korve, kaste vms. Lisaks on ka peeglid teretulnud!

Võta sõbrannad kaasa ning tule veeda laupäev mõnusalt lõbusas seltskonnas ja sõbralikult kaubeldes!

Hoia silma peal ka sündmuse Facebooki lehel!

Liikumise Kodukant 15. aastapäeva konverents „Ühtetulemine“

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tähistab oma 15. aastapäeva konverentsiga „Ühtetulemine“ 27.10.2012 Paide Kultuurikeskuses.

Konverentsi eesmärgiks on anda avalikkusele teada, kuidas on vabatahtlik tegevus Eesti maapiirkondades edenenud läbi Liikumise Kodukant viieteistkümne tegevusaasta ning kuidas on avaliku võimu kaasamine suurendanud vabaühenduste osalusvõimekust maapiirkondades. Kuulame ka meie rahvusvahelistelt koostööpartneritelt Liikumise Kodukant rollist nende organisatsioonide arengus. Konverentsil tunnustame oma parimaid tegijaid.

Konverentsil toimub video „Kodukandi kulgemine“ esmaesitlus. Video kajastab meie liikmete tegemisi viimasel viiel aastal. Samas toimub ka Maamajanduse Infokeskuse ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös valminud näituse „Mõeldud, tehtud“ esmaesitlus. Näitusega tutvustame Eestimaa 30 aktiivset küla, kes on „Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2. Külade uuendamine ja arendamine” raames taotlenud vahendeid.

Konverentsil osalevad muuhulgas sõnavõttudega regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Põhiettekanded teevad Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik, teemal „Eesti maaelu arengu aruanne“ ja Poliituuringute Keskus Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg, teemal „Valitsemine ja kodanikuühiskond“.

Konverentsi teises osas keskendume külavanemate teemale. Oleme kutsunud külavanemate temaatika üle arutlema külavanemaid, kohliku omavalitsuse ja riigi esindajaid. Diskuteerime, kuidas suurendada külavanemate, omavalitsusjuhtide ja avalikkuse teadlikkust külavanema tähtsusest ja rollist külaelu arendamisel ja kuulame näiteid Eestimaa erinevatest piirkondadest.

Huvipakkuvad on kindlasti ka meie rahvusvaheliste külaliste sõnavõtud. Arvestades, et tegu on meie pikaajaliste koostööpartneritega oleme huvitatud just lugudest, mis kajastaksid Liikumise Kodukant rolli nende organisatsioonide arengus.

Konverentsi lõpetame piduliku osaga, kus tunnustame oma parimaid tegijaid andes neile üle Liikumise Kodukant tunnusmeene.

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühendus, kes seisab oma liikmetega maaelu väärtuste edasi kandmise eest, säilitab ja tugevadab kogukondi, soodustab koostööd erinevate sektorite vahel ning toetub motole „Kogu Eesti peab elama!“.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

KONTAKTID:

Vastuaja: Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht KAIE TOOBAL telefon: +372 505 8426
Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse esimees Liina Saar telefon: +372 521 8295
E-postiaadress: kodukant@kodukant.ee Liikumine Kodukant koduleht: www.kodukant.ee

Motokrossipisik kutsub registreerima Lastehommikule

Sõmerpalus Adrenalin Arenal alustab hooaega taas Lastehommik, kus soovijad saavad esimese kokkupuute motokrossiga.

Sügisesel koolivaheajal on Adrenalin Arenal suur lasteprogramm ning reedel, 26. oktoobril kell 9-13 on sisehall esimesi krossisõite tegevate laste päralt. Tulevasi krossiässasid ootavad juhendaja ning igas mõõdus tsiklid ja kaitsmed, kiivrid, saapad, kindad.

Lastehommikule on oodatud lapsed, kel jalgrattal abiratasteta sõit selge. Sõidusoovist palume teatada telefonil +372 529 6556 või e-mailiga hannes@pyyne.ee.

2011. aasta detsembris Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös alguse saanud Lastehommik kogus kiiresti populaarsust. Möödunud hooajal sai Lastehommikutel esmakordse krossikogemuse ligi poolsada last.

Kogu koolivaheaja programmiga saab tutvuda: www.adrenalinarena.com või www.motokrossipisik.eu. Las laps sõidab!

Info:
Hannes Prikk, e-post: motokrossipisik@pyyne.ee, tel: +372 529 6556.
www.motokrossipisik.eu
motokrossipisik.blogspot.com

 

ERMis toimuvad 1.-6. klassi lastele sügisesed pärimuspäevad

„Taimed eesti rahvapärimuses ehk sügisel on seitse söömalauda“

22.-26. oktoobril kell 12:00-14:00 on 1.-6. klassi lapsed oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Sügisesel saagikogumisajal õpime tundma taimi ja vilju läbi vanarahva käsitöö ja pärimusmuusika. Teeme mitmesugust meisterdamist, mängime erinevaid pille (väikekannel, flööt), õpime rahvalaule ja -mänge ning uurime ERMi uut näitusesaaki.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.

Osavõtust teatamine e-postiga: laagrisse@gmail.com, tel +372 5811 5252