Autor: Maris Lestberg

Ugala teater tähistas 94. sünnipäeva

Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.

Nagu tavaliselt, jagati ka sel aastal kolleegipreemiaid ning lisaks tutvustas endine ugalalane 1923. aastal sündinud Votele Kuusik oma nukuteatri ajaloost Viljandis rääkivat raamatut “Nukkudele ulatatud käed”.

Ugala 2013. aasta kolleegipreemiad:

  • Parim lavastaja – Vallo Kirs
  • Parim kujundaja – Jaanus Laagriküll
  • Parim näitlejanna – Carita Vaikjärv
  • Parim näitleja – Tarvo Vridolin
  • Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja – inspitsent Aili Nohrin
  • Parim maja ja publikut teenindav töötaja – administraator Mare Miilmaa
  • Südamega tehtud töö – Oleg Titov

Palju õnne!

Rõuge vald tunnustab tegijaid

Rõuge Vallavalitsus ootab 21. jaanuariks 2014 põhjendatud ettepanekuid järgmistele aunimetustele:

  • Rõuge valla Elutöö preemia
  • Rõuge valla aukodanik
  • Aasta kohaliku elu edendaja
  • Aasta kultuurielu edendaja
  • Aasta hariduselu edendaja
  • Aasta sportlane
  • Aasta tulevikulootus
  • Aasta tegu

Rõuge valla tunnustamise avaldamise kord ja kriteeriumid on kättesaadavad valla kodulehel.

Eelnevatel aastatel tunnustatud kodanike nimekirja leiab siit aadressilt.

Põhjendatud kirjalikud ettepanekud palume esitada 21. jaanuariks valla kantseleisse aadressil Rõuge Vallavalitsus, Ööbikuoru 4, Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või elektroonselt vald@rauge.ee.

Aunimetuste saajaid tunnustatakse veebruaris Rõuge rahvamajas toimuval pidulikul Vabariigi aastapäeva üritusel.

Maavanem ootab Viljandimaa Vapimärgi kandidaate

Viljandimaa Vapimärgi näidis

Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2014.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgi pälvinud üksteist inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majandusarengus olulist rolli mängiv arendaja Andres Veide.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 6. veebruariks 2014 või e-maili aadressil info@viljandi.maavalitsus.ee.

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval pidulikul vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva.

Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõikide detailide osas). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.

Viljandimaa Vapimärgi statuut on leitav maavalitsuse veebilehelt!

KÜSK toetas mullu vabakonda 2,5 miljoni euroga

Möödunud aastal toetas regionaalministri valitsemisalasse kuuluv Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) vabakonda enam kui 2,5 miljoni euroga, mida on pea kaks korda rohkem kui aasta varem. Riigipoolse toe sai kokku üle 1000 vabaühenduse poolt esitatud projekti ja algatuse.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul panustati 2013. aastal kõvasti ühenduste tulemuslikumasse toetamisse. “Vabaühendused on täna valmis kandma ühiskonnas suuremat rolli ja selleks tuleb neile ka võimalus anda,” ütles Kiisler. Tema sõnul tuleb sel aastal jätkata vabaühenduste finantssuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamist, toetada kodanikuühiskonna organiseerumist ja partnerlust ning vabatahtliku tegevuse laienemist.

Toetuste maht kasvas võrreldes tunamullusega pea kaks korda, kuna 2013. aastal anti KÜSKi hallata ka seni EASi vahendatud kohaliku omaalgatuse programmi toetused. Toetatud projektidest oli enamik kohalikku arengut edendavad algatused, lisaks oli ka 126 suuremahulist projekti ning 34 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti.

Möödunud aastal töötati regionaalministri valitsemisala eestvedamisel välja ka kodanikuühenduste rahastamise juhend. “See on aluseks ühenduste ja avaliku sektori omavaheliste suhete korrastamisel. Ka kõik KÜSKi programmid lähtuvad sellest juhendist,” selgitas Kiisler.

KÜSK toetab kodanikuühiskonna arengut nelja programmi – mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programm, uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm, kodanikuühiskonna arengu ja eestkoste tugiprogramm ning kohaliku omaalgatuse programm. Erinevatest projektidest väärib esiletõstmist näiteks Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori käivitamine, “Tule maale!” algatus ning vabaühingute ühisnädal, mille tulemusel hoogustus ühingute koostöö ning avalik arutelu vabakonna rolli üle ühiskonnas. Eraldi väärib märkimist Ida-Virumaa linnade vabaühingutele korraldatud taotlusvoor, mille tulemused kinnitavad, et sealsed ühingud suudavad tegutseda võrdväärselt Eesti teiste piirkondade ühingutega.

KÜSK asutati regionaalministri valitsemisalas 2008. aasta jaanuaris eesmärgiga suurendada vabaühenduste tegevusvõimekust ning luua kodanikuaktiivsust soodustav keskkond. Lisaks rahastamisele tegeleb KÜSK infopäevade ja koolituste korraldamisega ning kodanikuühenduste nõustamisega. KÜSKi tegemistega saab lähemalt tutvuda nende kodulehel www.kysk.ee.

Soome plaanib 2020. aastaks mahepõllumajandusmaa rohkem kui kahekordistada

Tänavu kinnitati Soome mahepõllumajanduse arengukava aastaks 2020, mille eesmärk on mitmekesistada ja suurendada mahetootmist, et rahuldada nõudlust ning edendada mahetoiduahelat tervikuna. Arengukava järgi peaks aastal 2020 mahepõllumajandusmaa pindala moodustama 20% kogu põllumajandusmaast, mahetoit avaliku sektori toitlustuses 20% ning maheturg olema kasvanud võrreldes praegusega 3 korda.

“Soomes on mõistetud mahetootmise positiivset mõju elukeskkonnale ning pandud see ka kirja arengukavasse. Soome on seadnud väga ambitsioonikad eesmärgid, millest tasuks Eestis kindlasti eeskuju võtta,” lausus Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutuse juhataja Airi Vetemaa. “Erilist tunnustus väärib Helsingi linn, sest nad peavad mahetoitu lasteasutustes väga oluliseks ning selle osakaal laste menüüs kasvab pidevalt.”

2012. aastal oli Soome mahemaa pindala ligi 198 000 hektarit, mis on 9% kogu põllumajandusmaast. Soomes tegutseb veidi alla 600 mahetoidu töötleja, nende arv on viimastel aastatel kasvanud 10%.

Mahetoidu müük on viimastel aastatel Soomes jõudsalt kasvanud, kuigi mahetoidu osa toiduturul jääb veel alla 2%. Pro Luomu (Soome mahetööstuse katusorganisatsioon) andmetel oli 2012. aastal maheturu maht 202 miljonit eurot ning kasv 24%. 2011. aastal oli kasv võrreldes 2010. aastaga koguni 46%.

Praegu on Soome jaemüügis 40% mahetoodetest imporditud. Tarbijad soovivad seevastu rohkem kodumaist. Tähtsaim mahetoode on piim, kasvab nõudlus maheliha järele. Teatavate tooterühmade, näiteks munade turuosa on ligi 10%. Vaata!

Suurt tähelepanu pööratakse mahetoidu osa suurendamisele toitlustuses. Praegu on mahetooraine osakaal toitlustuses ca 5%, kõige rohkem kasutatakse mahetoorainet lasteaedades, kus see moodustab 10%. Siin nähakse võimalust just avalikesse hangetesse mahetoidu nõude sissekirjutamises. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas seada hanketingimusi selliselt, et hangetes saaksid osaleda ka kohalikud väikeettevõtted, kellel on praegu raske konkureerida. Keskkonnaministeerium käivitas 2012. aastal pilootprojekti, mille raames koostatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumide arvestamise juhendid toiduhangetes ning pakutakse ka vastavat nõustamisteenust.

Lasteasutuste mahetoitlustuse osas on veelgi ambitsioonikamad eesmärgid Helsingil. 2012. aastal oli koolieelsete lasteasutuste mahetooraine osakaal 14%. Linna toidukultuuri strateegia eesmärgiks on, et aastaks 2015 on 50% Helsingi lasteaedades pakutavast toidust mahe, samuti peab pidevalt suurenema mahetoidu kasutamine koolides ja muudes haridusasutustes.

Soome mahepõllumajanduse arengukava eesmärke aastaks 2020:

  1. 20% põllumajandusmaast on mahe. Selle saavutamiseks peab mahepõllumajandusmaa pindala kasvama vähemalt 10% aastas. Eelkõige oodatakse rohkem loomakasvatus- ja aiandussaadusi.
  2. Mahetoodete mitmekesisus on suurenenud. Mahetoodete turg Soomes on kolmekordistunud.
  3. Mahetoodete kättesaadavus on paranenud. Avaliku sektori toitlustusasutustes peab mahetoit aastaks 2015 moodustama 10% ja 2020. aastaks 20%.

Ingliskeelne arengukava!

 

Otepää valla Aukodaniku nimetusele kandidaatide esitamine

Otepää vald ootab taotlusi valla Aukodaniku nimetusele. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2014.

Aukodaniku nimetus on Otepää valla kõrgeim autasu, mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Tiitliga käib koos Otepää Aumedal, mis on valmistatud hõbedast. Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga. Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab vallavolikogu. Aukodaniku nimetusega kaasnev Otepää Aumedal antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

Avaldused Aukodaniku põhjenduste ja elulooliste andmetega tuleb esitada 10. jaanuariks 2014 Otepää vallavalitsusele postiaadressil: Lipuväljak 13, 67405, Otepää, või e-posti teel vald@otepaa.ee.

Täiendav info ja avalduste vorm Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee rubriigis Otepää vald – Otepää tunnustab.

Lisainfo!

 

Migulapäeva tähistamine Meremäel

Migulapäev ehk nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Kagu-Eesti äärealadel nii talvel kui ka kevadel. Talvine Migulapäeva 19. detsembril peetakse ka talve alguseks. Helbi, Jermakova, Seretsova, Tailova ja teistes setu külades peetakse siis pühi, käiakse kirikus ja surnuaias lähedaste kalmudel.

Meremäel peeti pidulikult migulapäeva vallamaja saalis kontserdiga, kus esinesid noored muusikud Vastseliina Muusikakoolist ning mudilaskoor ja neidude ansambel Meremäe Koolist. Saalitäis rahvast nautis maitsvaid kooke, näitust, muusikat ja koosolemist.
Alates migulapäevast algab talvetee üle vete, sest Mikul needib veed kinni.

P.Malkov

Lastefond kogub niihea.ee abiga annetusi haruldase nahahaigusega Laura toetuseks

Alates eilsest, 20. detsembrist on kõigil headel inimestel võimalus toetada üliharuldase nahahaigusega 3-aastast Laurat soetades sooduspakkumiste ostukeskkonnast niihea.ee heategevusliku vautšeri.

Juba viiendat korda läbiviidava kampaania raames saab pisikest Laurat aidata ostes kuni 31. detsembrini portaali vahendusel vastavalt oma soovile kas 2-, 5-, või 10-eurose vautšeri, mille müügitulu suunatakse täies ulatuses pisitüdruku toetuseks. Heategevuslikke vautšereid saab osta siit.

Niihea.ee juht Martin Ritsoni sõnul on koostöö Lastefondiga muutunud juba omamoodi traditsiooniks ning toetuskampaania on ettevõtte jaoks kahtlemata aasta parim kampaania nii tulemuse kui ka olemuse poolest. “Lastefondi oleme valinud enda partneriks fondi pika ajaloo ja professionaalsuse tõttu. Tegemist on ju Eesti suurima lapsi toetava organisatsiooniga, kes on väga pühendunud ja tänu kellele on paljud lapsed abi saanud,” ütles ta. “Laste toetamine aga on meilegi väga hingelähedane teema, kuna mitmetel niihea.ee-ga seotud isikutel on samuti väiksed lapsed kodudes kasvamas.”

Varasemate niihea.ee ja Lastefondi ühiskampaaniatega on samuti kogutud annetusi Laura, aga ka üliharuldase eluohtliku ainevahetushaigusega Albiina toetuseks. Viimastel kordadel on heade inimeste abiga sellisel viisil kogunenud 3000-4000 eurot.

Laura põeb üliharuldast (üks laps miljonist maailmas) bulloosset epidermolüüsi, mille tõttu avalduvad tema nahal ja limaskestadel villid, mille purunemisel tekkivad erosioonid on valulikud ning paranevad väga aeglaselt. Selle tõttu vajab lapse nahk pidevat erihoolitsust. Lastefond toetab tüdruku raviks vajalike vahendite soetamist kuni 350 euroga kuus ning lapsehoidja teenust kuni 398 euroga kuus.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

 

Neljandal advendil saab Jõgeval sõita hobuvankriga

Meeleolu Jõgeva kesklinnas kolmanda advendiküünla süütamise ajal 15. detsembril. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, mil Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask neljanda advendiküünla ning lastel on võimalik nautida sõitu hobuvankriga, mida veab hobune Tabivere vallas asuvast Tamme talust.

Tabivere vallas Uhmardu külas asuva Tamme talu perenaine Elvi ütles, et tuleb Jõgevale vankrisõitu tegema Eesti raskeveo tõugu hobuse Vesperiga. “Pühade meeleolus kaunistaud vankrisse, milles sõidab kaasa Jõuluvana, mahub neli või viis inimest. Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud.  Ruun Vesper on selliste seltskondadega hästi harjunud, sest teenindab turiste ka Vudila mängumaal,” ütles  ta. “Hobuvankril saab Jõgeval sõita kella 15-16 ja hingekosutavat ja nostalgilist elamust pakutakse tasuta,” lausus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Sõit hobusega viib usutavasti mõtted ka järgmisesse aastasse, mis Hiina horoskoobi järgi on hobuse aasta, ” lisas ta.

Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask süütavad neljanda advendiküünla ning maavanem jagab jõulurahutuld. Pärast pidulikku tseremooniat kostitakse rosinasupiga ning laulab Maarja-Magdaleena segakoor Liia Koortsi dirigeerimisel.

Jaan Lukas 

Nädalavahetusel teeb poni Joonas Vudila Jõulumaal vankrisõitu

Nädalavahetusel on Kaiaveres turismiettevõttes OÜ Vudila viimaseid päevi avatud jõulumaa  Jõulumaa, kus elatakse kaasa jõuluetendusele, meisterdakse jõulumeeneid ja uudistakse koduloomi. Soojade talveilmade tõttu sõidutakse aga külastajaid saani asemel vankriga.

Jõulumaa projektijuhi Anžela Lemberi sõnul teeb nädalavahetusel lastele vankrisõitu Vudila poni Joonas. “Jõulumaal saab tutvust teha meie loomaperega, kelle moodustavad hobused, ponid, kitsed, lambad ja küülikud.  Nad on kõik  väga sõbralikud ja inimestega harjunud.  Neile saab teha pai ja Päkapikkude juhendamisel maiustusi pakkuda. Veel kohtutakse Jõulumaal Vudila mängumaal elava kolme vutiga.”

Lember märkis, et Tartu Teatri näitlejad on Vudilas lavale toonud jõuluetenduse “Vuta ja Muta jõulud”, mille on kirjutanud Mehis Pihla ja lavastanud Tess Pauskar.  “Meie jõuluetendused on pakkunud alati toredaid emotsioone nii väikestele kui suurtele, ” ütles ta.

“Päkapikkudega meisterdakse  töötubades  jõulumeeneid, mille lapsed saavad koju kaasa viia. Meisterda  saab erinevaid asju, alustades jõuluvärvilistest käepaeltest lõpetades kaartide, kuuseehete ja küünlalaternatega. Nädalavahetusel saavad täiskasvanud end proovile panna korvi punumises. Igal aastal on kõik lapsed saanud endale mälestusmeeneks meisterdada ka puidust medali Vudila logoga. Tänavu  saab Vudilas endale teha ka vahva meenemündi, ” rääkis Anžela Lember.

Alates avapäevast, 9. detsembrist on Vudila jõulumaal käinud üle  1300 külastaja. Jõulumaa ettevõtmiste korraldamisel on OÜ Vudila koostööpartneriks  Tartu Teater, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kultuuriakadeemia.

Jaan Lukas

Räpina sadama paviljoni avamine

Laupäeval, 12. oktoobril 2013 algusega kell 14 leiab aset Räpina sadama paviljoni pidulik avamine. Vastvalminud paviljoni avamisüritusele oodatakse kõiki huvilisi. Programmis on kirev kultuuriprogramm ning meeleolukaid lõbusõite Lämmijärvel pakub hansalodi Jõmmu. Räpina sadama paviljon ja tehissaar-kai valmisid Eesti-Vene ühisprojekti “Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” raames.

Projekti raames viidi 2013. aastal ellu Räpina huvi- ja külalissadama arendustegevused. Käeoleva aasta kevadel süvendati sadama akvatoorium tasemeni, mis võimaldaks veesügavust vähemalt 1,3 m ka kõige madalama veeseisu korral. Vastvalminud tehissaar-kai ääres saavad silduda erineva suurusega külalisalused, sealhulgas Emajõel liiklev Pegasus (35 m). Tehissaar-kaile rajatud paviljon on ühekordne väliterrassidega ümbritsetud hoone. Hoones paiknevad sadamavahi ruum, ruum koosolekute ja seminaride läbiviimiseks, 3 tualetti, kööginurk ning tehniline ruum. Tehissaar-kailt pääseb sadamakaile selleks rajatud jalgteesillalt.

Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013. Räpina huvi- ja külalissadama väljaarendamise kogueelarve on 359 717 €. Projektitegevusi finantseeritakse Räpina valla omavahenditest summas 35 972,70 € ja programmipoolse rahastusega summas 323 745,30 €.

Räpina sadama akvatooriumi süvendamise peatöövõtjaks oli AAV Teenused OÜ, tehissaar-kai ja paviljoni projekteerimis-ehitustööde peatöövõtjaks Kurmik AS ja ehitustööde omanikujärelevalvet teostas Taalri Varahaldus OÜ.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Programmi koduleht!

Nädalavahetusel toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Sel pühapäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Kristiine Spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.

Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.

Ürituse patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.

Osa on oodatud võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab eelregistreerida kuni 10. oktoobrini veebilehel registreerimine ja üritusel kohapeal.

Traditsiooniliselt toimuvad match-show’l ka mitmed koertega seotud etteasted: näha saab narkokoerte demonstratsioonesinemist, esitletakse koerte sügistalvist riidemoodi ning lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Heategevusliku koertenäituse raames kuulutavad Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK kuuendat korda välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja.

BIGBANK Match Show on juba üheksandat aastat toimuv Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid Eestis. Eelmisel aastal osales koertenäitusel 197 koera. Heatahtlike inimeste abil toetati Tartu koduta loomade varjupaika enam kui 2600 euroga.

BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Ürituse algatajad ja läbiviijad on AS BIGBANK ja MTÜ Eesti Koeraomanike Selts. Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitavad kaasa Bullstar, Caramira, Cedrelle, Chihuahua Sõprade Liit, Leigiv OÜ, Koer.ee ja Lemmiklooma.ee.

Lisainfo!

Hiite kuvavõistlus kestab porikuu lõpuni

Käesoleva kuu lõpuni saab osaleda Maavalla hiite kuvavõistlusel. Oodatud on ülesvõtted ajaloolistest hiitest, pühadest puudest, kividest, allikatest, ristipuudest jm pühadest looduspaikadest, mis on jäädvustatud Eestis või mujal maailmas.

Kõik võistlusele saadetud ülesvõtted kandideerivad 400 eurosele peaauhinnale. Lisaks on kuni 16-aastastele noortele välja pandud 200 eurone peaauhind. Välja jagatakse ka hulk eriauhindu rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik ütles: “Värvikirev sügis on hiite jäädvustamiseks väga hea aeg. On ju koos aastaringiga muutuvad maastiku ilmed lahutamatu ja oluline osa pühapaikadest. Meie esivanemad on hiites loodust kaitsnud ning oma põliseid tavasid järginud mäletamata aegadest peale. See pärand on haruldane ja väärtuslik ning väärib uuesti avastamist. Loodan, et huvilised kasutavad porikuu lõpuni jäänud nädalaid vanade väepaikade külastamiseks ning osalevad julgelt kuvavõistlusel.”

Tänavu saab esimest korda otsida pühapaikade asukohaandmeid looduslike pühapaikade andmekogust. Koostamisel olevalt leheküljelt leiab kaitsealuste ja väheohustatud pühapaikade andmeid idapoolsetest maakondadest!

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja Hiie väe tunnustamissündmusel 23.11. Tartus Riia 12 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse aulas.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto ja Keskkonnaamet. Muinsuskaitseamet on pannud välja eriauhinna parimale koolinoorte jäädvustatud muinsuskaitsealuse pühapaiga kuvale.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Võistluse eeskiri jm lisateavet!
Võistluse lehekülg!

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist!

Andres Heinapuu
Maavalla koja kirjutaja

Viljandi muuseumis avatakse näitus kirikusümbolitest

10. oktoobril kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus kirikusümbolitest “Igaviku märgid – sümbolitesse talletatud tarkus”.

Näituse idee autori, koostaja ja projektijuhi Hedi Vilumaa sõnul leiavad näitusel fotode ja eksponaatide abil kajastamist erinevad sümbolid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkonna paljudest kirikutest. Viljandimaa kirikutes leidub hulgaliselt vanemaid või uuemaid kiriklikke sümboleid – kukk või rist kirikutornis, kala ja silm, viinamarjad, lammas või härg.

Enamik kunstilise ja ajaloolise väärtusega ehitisi, aga ka tänaseks juba muinsuskaitsealust vara, tekstiile ja muid kirikutes kasutatavaid esemeid on läbi aegade kaunistatud kindlate märkide ja sümbolitega. Miks nii ja mida need tähendavad?

Väljapanek on suunatud erinevatele vanuserühmadele asjaarmastajatest professionaalideni, samuti koolidele ajaloo-, kodu- ja kultuuriloo ning usundiõpetuse õppekäikudeks. Koolidel on kokkuleppel näituse koostajaga võimalik tellida vastavaid loenguid ja muuseumitunde.

Näitust saab külastada kuni 23. novembrini T-L kell 10-17.

Eesti vanim turvakodu sai 20-aastaseks

Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:

  • 14-kohaline Lilleküla turvakodu, kus saavad abi vanemliku hooleta lapsed. Turvakodusse sattumise peamisteks põhjusteks on lapse hulkurlus, kodune hoolimatus, perevägivald, vanema alkoholism või narkomaania, vaesusest tingitud kodu kaotus, vanema haigus. Tutvustav video!
  • 48-kohaline Nõmme tee keskus, kus sõltuvusvastast taastusabi saavad meelemürkide sõltlastest alaealised. Tutvustav video!

Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.

Käsitööseltskond kutsub Plaani Lodge’i meisterdama

Haanjamaa käsitööseltskond saab taas kokku. Sel pühapäeval, 13. oktoobril hakkame ilupatja tegema.

Tarvis läheb veidi paksemat alusriiet ja võimalikult kirevaid või erinevate värvidega riidetükke. Kellel riiet ühes võtta ei ole, pole lugu – meil on koha peal paras ports olemas. Kui vähegi võimalik, võtke palun kaasa oma käärid ja joonlaud! Alustame ikka kell 13.

Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Info: Kärt Pettai, tel 5399 8609

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.

Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.

Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

Maanteemuuseum tutvustab Motoshow’l unikaalset kabrioletti

27.-29. oktoobril Tartus toimuval Motoshow’l on kõigil huvilistel võimalus näha täies hiilguses 1956. aasta kabrioletti ZIS-110B. Hiljemalt novembriks kolib väärikas suveauto Eesti Maanteemuuseumisse, kus teda kuni kevadeni kõigile külastajatele vaatamiseks eksponeeritakse.

Haruldase ZIS-110B restaureeris Lõuna-Eesti vanatehnika klubi “Levatek” president Heino Jaanus. Kabriolett-kerega auto ülesehitamiseks kulus 12 pikka aastat. “Restaureerimiseks vajalikud detailid on kokku otsitud mitmest riigist – nii idanaabritelt kui ka näiteks Rootsist. Palju osi on valmisatud koopiana, kuna originaalosi pole lihtsalt saada,” rääkis maanteemuuseumi restauraator Einari Jaanus. “Erilist tähelepanu väärib liigendkatuse konstruktsioon, mis on restauraatori poolt järele tehtud tehase jooniste alusel.”

ZIS-110B on 1956. aastal Nõukogude Liidus ZIS autotehases toodetud kabriolett-kerega paraadauto. Hilisematel aastatel leidis sõiduk kasutust ka taksona. Tema mootori töömaht on 6,0 L ja võimsus 140 hj. Auto restaureeriti Tartu Bussipargi ruumides.

Motoshow raames toimub auto ametlik esitlus 27. septembril kell 14 Tartu Näituste messikeskuses. Restaureerimise protsessist räägib Heino Jaanus. “Talveks tuleb aga uhke masin Eesti Maanteemuuseumi masinahalli, vahetades välja kinnise ZIS-110,” rääkis restauraator Einari Jaanus, kutsudes kõiki huvilisi muuseumisse külla.

Algas konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” internetihääletus

2012. aasta võitjad Kertu ja Kerli Kore

Taas saab hääletada konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kandidaatide poolt, mille võitja selgub 13. oktoobril toimuval Eesti suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show.

Konkurss “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” toimub BIGBANK Match Show raames juba kuuendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel. Oma hääle lemmikkandidaadi toetuseks saab anda BIGBANK kodulehel!

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” tänavused kandidaadid on:

  • Roomassaare sadama sadamavaht Kristjan Maidra ja sadamakapten Kaarel Niine, kes päästsid veebruaris kodust plehku pannud ja õhukesele jääle läinud spanjeli Prints. Kuna jää enam koerakest hästi ei kandnud, meisterdasid looma näinud sadamatöötajad köiest silmuse, viskasid selle koera ümber ning tirisid lõdiseva spanjeli veest välja.
  • Möödunud aasta oktoobris kukkus Tallinna Lennusadama juures kailt külma vette noor hundikoer. Laevade vahel ringi ujunud loom oli segaduses, nuttis ning poleks ise ilma kõrvalise abita tagasi kõrgele kaile pääsenud. Kuuldes vette kukkunud koera kaldale jäänud mängukaaslase hädakisa, ruttasid abivalmid möödakäijad koerale koheselt appi ja aitasid hädasolija veest välja.
  • 2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmann oli see hea inimene, kes võttis nende koerte sotsialiseerimise projekti oma südameasjaks, soovides, et loomad leiaksid endale hea kodu. Koostöös Dimela AS-ga anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

BIGBANK Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhatuse liige Aire-Piret Pärn leiab, et kõik konkursile esitatud kandidaadid väärivad suurt tunnustust. “Tänavused kandidaadid on kõik sõna otseses mõttes elupäästjad – ilma nendeta võinuks nii mõnegi koera elu lõppeda palju kurvemalt. Soovime selliseid häid abistajaid südamest tänada ja teistelegi eeskujuks tuua,” rääkis Pärn.

“Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse või koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Oma hääle sobivale kandidaadile saab anda kuni 6. oktoobrini, tiitli võitja kuulutatakse välja 13. oktoobril toimuval BIGBANK Match Show’l Kristiine spordihallis.

Heategevusliku koertenäitus BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile samaaegselt ka Lätis ja Leedus. Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel eelregistreerida kuni 10. oktoobrini.

Tallinnas kuulutatakse välja parimad LEADER rahvusvahelised koostööprojektid

Homme, 26. septembril kuulutatakse Tallinnas välja parimad Läänemere piirkonna rahvusvahelised LEADER koostööprojektid. Kokku on konkursi finaalis 21 maaelu arengut toetavat projekti erinevatest Läänemeremaadest.

“Konkursiga tahame rõhutada rahvusvahelise koostöö olulisust Põhja- ja Baltimaade maaelu arendamisel. Kokku oli võistlustules 60 projekti Taanist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Rootsist,” rääkis Maamajandus Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Konkurss annab väga hea ülevaade, mida teistes riikides maaelu arengukava LEADER meetme abil maaelu arendamiseks tehakse. Loodame, et need edulood aitavad innustada maapiirkondade elanikke oma paikkonna arendamisel,” lisas ta.

Maaelu arengukava LEADER rahvusvahelised koostööprojektid valitakse välja viies kategoorias – parim noorteprojekt, turismiprojekt, kultuuriprojekt, kohaliku piirkonna arenguprojekt ja keskkonnaprojekt. Kokku esitati konkursile 60 projekti, neist 1 Taanist, 38 Soomest, 9 Eestist, 1 Lätist, 4 Leedust, 3 Poolast ja 4 Rootsist. Tänavu juunis valiti neist välja 21 finalisti.

Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses toimub 26. septembril ka LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide teemaline konverents “Jagatud kogemused – mitmekordne kasu”, kus arutatakse LEADER võrgustike tööd maaelu arendamisel erinevates riikides.

Esimese Läänemeremaade rahvusvaheliste LEADER koostööprojektide konkursi ja konverentsi korraldab Maamajanduse Infokeskus. Lisainfo!
Eesti maaelu arengukava LEADER-meetme kaudu investeeritakse aastatel 2007-2013 maapiirkondade arendamisse ligi 86 miljonit eurot.

Maamajanduse Infokeskus on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riigiasutus, mis tegeleb põllumajandussektori majandusanalüüsi, maaelu- ja kalandusvõrgustiku koordineerimisega ning LEADER võrgustiku toetamisega. Lisaks korraldab keskus põllumajandussektori konsulentidele kutse omistamist.

Vanemuise teatrisse koguneb infopäevale 700 õpetajat

Reedel, 27. septembril koguneb Vanemuise teatri kutsel ligemale 700 õpetajat suures majas toimuvale infopäevale. Kuuendat korda toimuva infopäeva eesmärk on tänada õpetajaid koostöö eest, jagada uudiseid ja pakkuda võimalust kolleegide seltsis ooperit nautida.

Ühtekokku 151-st koolist ja lasteaiast üle Eesti kohale tulnud õpetajatele tutvustatakse lastele ja noortele suunatud uuslavastusi, lisaks teeme ülevaate sel hooajal toimuvatest teatrikohtumistest ja teatritundidest, Kollase Kassi Suvekoolist jpm. Nagu tavaks, loosime õhtu jooksul õpetajatele teatripääsmeid meie menulavastustele ja pakume võimaluse osta teatripileteid soodushinnaga.

Infopäeva peakorraldaja, Vanemuise teatri noortetöö juht Mall Türk: “Õpetajate infopäevast on kujunenud juba traditsiooniline noortetöö hooaja avaüritus. Ühest küljest koguneme infovahetuseks, samas on see ka meeldiv võimalus omavahel kohtuda, suhelda, vahetada mõtteid ja ideid. Koostöö õpetajatega aitab kutsuda ellu just sellised teatritunnid, mida vastastikku vajame. Vanemuise noortetöö tänavuseks tähtsündmuseks on märtsis toimuv konverents “Teater hariduses – haridus teatris”, mille kaudu tahame leida võimalusi praktiliseks täienduseks formaalharidusele. Noorsootöö kaudu saame tutvustada teatrit kui kultuurhariduse osa, mille kaudu saab pakkuda praktilist lisaväärtust mitmetele teistelegi eluvaldkondadele.”

Õpetajate infopäev algab kell 17 teatri fuajees, kus on avatud info- ja piletimüügipunktid. Vanemuise Kollased Kassid tutvustavad, mida põnevat ja harivat pakub teatri 144. hooaeg lastele ja noortele. Tund hiljem algab saalis kohtumine, kuhu on muuhulgas oodata ka üllatuskülalist, kes räägib, milline on tema meelest teatrikunsti potentsiaal täiendada noore inimese arengut, haridust ja ka haritust. Infopäeva lõpetab Giuseppe Verdi ooper “Trubaduur”. Etenduse vaheajal on õpetajatele kaetud ka kohvilaud.

Lisainfo!

VVV Fotokonkurss MÄRKA MIND 2013

VVV Fotokonkurss MÄRKA MIND 2013 kestab 1. oktoobrini 2013. Osaleda saab kolmes vanuseklassis:
  • Kuni 11-aastased
  • 12-16-aastased
  • 17-aastased ja vanemad

Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses väiksemaid elus või eluta looduse elemente või midagi sellist, mida tavaliselt ei kohata. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Ka maastikus võib leida erilisi nähtuseid. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Konkursi peaauhind on 320 euro väärtuses. Vanuseklasside võitjale on auhind 64 euro väärtuses. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Tutvu fotokonkursi tingimustega!

Fotokonkurssi toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Loodusajakiri MTÜ.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse barbecue võistkond esines edukalt Paunvere laadal

Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.

„Terve sea küpsetamine on täielik loterii, seekord läks meil üpris hästi,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse peakokk ja  meeskonna vedaja Indrek Kõverik. „Oleme iga aastaga timminud küpsetamise võtteid ning need töötavad,” lisas Kõverik.

Kokku osales Paunvere laada grillivõistlusel „Suur Sigadus“ 12 võistkonda, neist üks Leedust.

Eeloleval laupäeval, 28. septembril, osaleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus traditsiooniliselt Jõhvis toimuval Mihklilaadal. Külastajad saavad tutvuda ja soetada endale õpilaste poolt valmistatud tooteid ning tutvuda meil õpetavate erialadega.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, rõivaste ja jalatsite valmistamine, tekstiil, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 31 erialal.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Reedel, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

“Pärandiralli on üks neid kultuuripärandi aasta ettevõtmisi, mis inimeste suure huvi tõttu algselt planeeritust kohe kõvasti suuremaks paisus,” rõõmustab pärandiralli perenaine ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. Lutsepa sõnul on pärandiralli eriline seetõttu, et igal rallipäeval vaadatakse konkreetse paiga kultuuripärandit tervikuna – kohal on nii suulise pärimuse tundjad ja edasikandjad, arhitektuurilise pärandi spetsialistid, sageli ka arheoloogid ja pärandkultuuri eksperdid ja iga paiga sündmus sünnib koostöös kohalike inimestega, mõisate, pastoraadihoonete ning külakogukondade taaselustajatega.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Mitmesse maakonda on ralliseltskond veel teisegi retke teinud, sest ühe koha rallipäevast on juba järgmise paiga inimesed inspiratsiooni leidnud ning ralli endale külla kutsunud.

Pärandiralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest on siiani osa saanud üle 700 inimese ning EVM ja Muinsuskaitseamet peavad hetkel plaane pärandiralli jätkamise üle 2014. aastal. Lähemalt pärandiralli ning Saaremaa ja Muhu etapi kohta.

Sagadis pannakse seened näitusele

RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.

Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.

Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.