6. veebruaril kell 16 on kõik muusikahuvilised oodatud kontserdile Haanja rahvamajja!
Kontserdil esitleb Eesti üks silmapaistvamaid pärimusmuusikuid CÄTLIN JAAGO oma värsket sooloplaati “Soolo” ning tutvustab peagi ilmuvat kogumikku “Eesti parmupill”, mis on mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest. Kogumiku kaante vahel leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus.
Muusikale vahelduseks räägib jutuvestja Piret Päär nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.
Cätlin Jaago tegutseb nii soolomängijana kui ansamblimuusikuna (Vägilased, RO:TORO, Udupasun, Elletuse). Tema ulatuslikus repertuaaris on lugusid ka vanemast pärimusmuusika kihistusest ja lemmikuteks just parmupilli- ja torupillilood. Cätlin Jaago koostöö Piret Pääriga algas juba 1999. aastal – ikka omamoodi jutuõhtutega, kus muusika ja jutulugu üksteist toetavad ning seeläbi kuulajatele elamuslikeks mälestusteks saavad.
Pileteid saab osta Piletilevist või tund enne kontserti Haanja rahvamajas.
17. jaanuaril kell 18-20 toimub tõnisepäeva regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs prii!
Koduhaldja Tõnni ja sigade pühaku Tõnise (Antoniuse) järgi nime saanud päeval ohverdati karjaloomadele, käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid.
Uue aasta esimese peo puhul laulaks laule, mis hingele jäänud. Selleks, et hing puhtaks ja vanast vabaks saada. Talve südames ja päevade valgenemises vaataks tagasi, et minna edasi.
Regilaulutoa eesmärgiks on tuua linnakodanikke ja kõiki huvilisi lähemale meie esivanemate laulupärandile. Laulutuba annab soovijatele võimaluse laulda teistega kaasa või olla ise eeslauljaks.
E STuudio kammerkoor eelmisel aastal rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias. Foto: Joonas Tuuling
Täna, 16. jaanuaril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses kontsert sarjast „Noored ja klassika“, mis sedakorda avaldab austust Cyrillus Kreegile (1889-1962). E STuudio kammerkoor ja Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri kammerorkester kannavad ette Tõnu Kõrvitsa loodud kooriteose „Kreegi vihik“.
Lisaks kuulete koorilt tuntud a cappella koorimuusikat. Koori ja orkestrit dirigeerivad Lilyan Kaiv, Küllike Joosing ja Külli Lokko. Koori solistid on Kristel Kurik ja Sander Sokk ning kontsertmeister Raina Urb.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub 21. jaanuaril konverents sarjast „Tee Eesti muuseumini“. Eesti muuseumide arenguid käsitleval traditsioonilisel aastakonverentsil keskendutakse seekord muuseumide arengutele, valikutele ja võimalustele.
Muuseum on elus kultuuriorganism, mis säilitab küll vana aga peegeldab kaasaega ning vaatab tulevikku. Konverentsi põhiküsimuseks on: kuhu ja kuidas areneb tänapäeva muuseum ja kas muuseumi arengul on ka piire? Kas on ühiskonnas üldse midagi, mis ei ole muuseumi asi?
Konverents on eesti keeles, veebiülekannet konverentsist näeb Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt: www.erm.ee.
Esmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.
Tapa linnaraamatukogus on välja pandud näitus Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaažitehnikas töödest, mis on valminud väga lihtsaid materjale kasutades – vaid värviline paber ja pildid ajakirjadest. Tulemuseks on võrratu koloriidiga jutustavad pildid. Armastus oma kodulinna Peterburi vastu, tähelepanelik silm ja tundlik meel on kunstnikul võimaldanud seda linna jäädvustada kujundlikku keelde kõige kaunimal võimalikul viisil. Näitust saab vaadata 26. veebruarini.
19. veebruaril peame Südamelaulu sünnipäeva – Südamelaul saab 10-aastaseks! Laulukonkursse korraldatakse Eestis mitmeid, showlavadel on välja selgitatud oma superstaarid ja laulutähed. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel toimub noorte omaloomingukonkurss alates 2002.a. „Südamelaulu” pikaajaline traditsioon on omaloomingu juurde toonud jätkuvalt hulgaliselt noori inimesi üle Eesti.
Aegade jooksul on konkursil kõlanud üle 200 omaloomingulise eestikeelse laulu. Noored laulavad lihtsas keeles, väljendades omi mõtteid ja tundeid armastusest, kodust, sõprusest, mõistmisest. Konkursi žürii hindab laule järgmistes kategooriates: Isamaa südames, Südamest südamesse, Ajab südame täis ning Südamelt ära. Registreerimine konkursile kuni 10. veebrauarini 2011.
Lea Puuri piimakari on aastaid väga hea toodangu poolest silma paistnud. Foto: Elmo Riig/Sakala
Ajaleht Sakala annab teada, et Eesti parim piimakari elab Viljandimaal.
Novembri lõpu andmetel oli Eesti parima karja omanik Saarepeedi valla Õunapuu talu.
Õunapuu talu perenaine Lea Puur ütles, et mullu andsid kolm tema karja lehma üle 14 tonni piima. Üks neist oli viiendal piimal mustakirju Ralli, kelle aastatoodang oli 14 384 kilogrammi. Järgnesid punane Riimik 14 346 ja mustakirju Hiire 14 250 kiloga.
Õunapuu talu lehmad püsivad ka kaua karjas: mullustel andmetel oli piimalehma keskmine iga 7,6 laktatsiooni. Üks vanemaid on 11-aastane maatõugu Mari, kes on kolmekordne vissi tiitli omanik, ja vanim 12-aastane Kanni. Tema aastane piimatoodang on 13 tonni piires.
Pilt lõõtsameeste fotoarhiivist. Paremalt teine on Heino Tartes, kes Põlvamaal lõõtsapillikultuuri taaselustas.
Täna, 15. jaanuaril toimub Põlvas avatud lõõtsade päev kõigile huvilistele. Ürituse korraldavad Põlvamaal lõõtspillitraditsiooni taaselustanud pillimees Heino Tartes, muusikakooli õpetaja Mare Põllu ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Põlvamaa peaspetsialist Kati Taal.
Kontserdi annavad Juhan Uppin ja Siim Rikker, ansambel Lõõtspillipoisid ning noored lõõtsavirtuoosid Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool. Laval on ka Lõõtpillikooli IV lennu pillimängijad. Lisaks saab tutvuda lõõtspilli ehitusega ning vaadata haruldasi videosid Põlvamaa lõõtspillimängijatest.
Põlva Muusikakooli juures tegev nn Heino Tartese lõõtsakool on tänavu kasvanud 48-liikmeliseks. Lõõtsapäev on mõeldud kõigile huvilistele, kellele see huvitav ja unikaalne pill – lõõts – huvi võiks pakkuda. Lõõtsa näeb nii seest kui väljast ning loodetavasti tekitab see koguni nii suurt huvi, et ise pillimängu juurde asuda. Seda saab kursuse korras teha Põlva muusikakoolis.
Vallavanem õnnitleb saja-aastaseks saanud vallakodanikku. Foto: Veljo Kuivjõgi
Täna tähistab oma sajandat sünnipäeva Saare maakonna kuues vähemalt sajandivanune inimene – Marie Väli Valjalast.
Eile käisid Valjala vallavalitsuse töötajad juubilari juba õnnitlemas. Vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas, et tal on õnn õnnitleda oma ametiaja jooksul juba teist saja-aastast valla elanikku.
Juubilar on küll sisse kirjutatud Valjala valda Kogula külla, kuid 1974. aastast elab ta Valjala alevikus oma tütre Valve juures. Sügisel sorteeris ta hoolsasti kartuleid, nüüd talvel libedaga välja ei kipu, aga toas liigub vabalt ringi.
Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee
Kuigi lumehanged on väiksemaks kahanenud, ei ole meie looduses matkamine vähenenud. Haarame aga kaasa vanad head abimehed räätsad ning läheme metsade vahele ja mööda rabasid seiklema. Sattuda räätsamatkal olles kohtadesse, kuhu suvel ei satu, on lausa lust ja rõõm. Täna, 15. jaanuari hommikul, oodati Soomaal kõiki matkasõpru liituma räätsamatkaga. Giidiks on kaasas Indrek Hein.
Allikas: soomaa.com
Pärnumaal Audru vallas tegutsevas Pihlaka talus õpetatakse, kuidas valmistada räätsasid, millega saab hõlpsalt lumes käia.
Ligi meetrise lumekihi all on metsades abivahenditeta liikumine võimatu. Kui aga räätsad alla panna, on lumme uppumine välistatud. Kui poes maksavad plastist ja metallist valmistatud räätsad saja euro kandis, siis isetehtuna ei pea nende eest sentigi maksma.
Räätsade valmistamiseks ei ole vaja muud kui sobivaid oksi ja tugevat sidumismaterjali. Oksi saab kraaviäärsest pajuvõsast.
Saare maakonna päevaleht Meie Maa annab teada, et käbide korjamisega võib raha teenida. Ka aastaid tagasi oli kuuse- ja männikäbide korjamine üsnagi populaarne talvine töö. Neid osteti toona ja ostetakse ka nüüd kokku seemnete saamiseks, millest kasvatatakse uued puud. Männikäbide liitrist maksab RMK praegu 7,3 krooni ehk 0,46 eurosenti.
”Varasemast erineb praegune käbide korjamine selle poolest, et kui siis korjati käbisid, kust juhtus, siis nüüd tuleb enne korjamist taotleda keskkonnaametist õiend. See väljastatakse vähemalt 50-aastasest ja vähemalt poole hektari suurusest korraliku puistuga metsast käbide korjamiseks ja seda saab teha koostöös raiemeestega,” selgitas Meie Maale riigimetsa majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson.
Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal. Mõistagi tohib korjata vaid värskeid, mitte vanu käbisid, need ei tohi olla kahjustatud ja minimaalne käbi läbimõõt peab olema 2 cm.
Kuressaare linnavalitsus kinnitas konkursi žürii ettepanekul ja rahvahääletuse põhjal Kuressaare parimaks ehitiseks 2009–2010 Lootsi 11a eramu. Hoone projekteeris Tõnu Laanemäe OÜ-st Paik Arhitektid ning selle ehitas EBC Ehitus AS, teatas Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Silver Saluri.
Ülekaalukalt valis rahvas parimaks ehitiseks Lootsi tn 11a eramu, teiseks jäi Merikotka tn 59 eramu, kolmandaks muusikakooli renoveeritud hoone, neljandaks rannahoone, viiendaks Maxima kaubanduskeskus ning kuuendaks Luksusjahi tootmishoone.
Kuressaare linnaarhitekti Hannes Koppeli sõnul võib konkursiga rahule jääda. „Žürii oli karm ja põhjalik. Algselt tabelis olnud paarikümnest ehitisest jäi sõelale kuus, millest linnakodanike kaasabil üks ja ainus välja valiti. Mõneti on kõik need kuus hoonet head näited ja enamgi veel,“ lausus Koppel.
Kuressaare parima ehitise auhind antakse pidulikult üle 14. jaanuaril linnavolikogu esimehe ja linnapea uue aasta vastuvõtul kultuurikeskuses.
Uinutatud metsseale pandi külge jälgimisseadeldis. Foto: Raido KontAjaleht Sakala annab teada, et vana-aastaõhtul õnnestus keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna töötajatel panna telemeetriline jälgimisseade esimesele metsseale.
GPS-GSM seadmega kaelarihm pandi täiskasvanud metsseaemisele kaela Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargist lõunas asuvas Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas. Emis uinutati kaeluse panemiseks uinutipüssiga söödakohal.
Ulukiseireosakonna töötajate Marko Kübarsepa ja Raido Kondi sõnul kulges kogu protsess probleemideta. Emisele paigaldatud telemeetriaseade annab GSM-võrgu kaudu teavet looma asukohast iga kahe tunni järel.
Harry Raide loodusmaalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus oli välja kuulutatud 10. jaanuariks, kuid maalid pandi raamatukogus üles juba eile, 4. jaanuaril. Raamatukogu direktori Ene Michelise sőnul näituse pidulikku avamist ei toimunud, sest nii soovis Harry Raide ise. Kaunid maastikud kunstniku piltidel lummavad oma värvidemängu ja romantiliste vaadetega. Näitus jääb raamatukogus avatuks märtsi lőpuni.
Kaheksas Presidendimatk toimub 26. veebruaril. Taas on võimalus matkata Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale, kus kõiki matkajaid ootab Musta Täku Talli lahke pere sooja supiga. Kellel päevasest matkast rammu üle jääb, siis samal õhtul kell 20 algab Musta Täku Tallis simman-tantsuõhtu, mille kulminatsiooniks on ansambli Meie Mees esinemine.
MTÜ Spordiklubi Presidendirada asutati 2004. aasta novembris eesmärgiga piirkonna liikumisradade arendamiseks ja nendel ürituste korraldamiseks. Hoidke end kursis Presidendimatk 2011 tegemistega, teavet saate veebilehelt www.presidendirada.ee, telefonil 51982723 ja e-maililt: kadritoomingas@gmail.com
Eesti Ringhäälingumuuseumi tegevusnäitus “Meie uudised” valiti Eesti muuseumide aastaauhinna nominendiks aasta tootearendaja kategoorias.
Nominendid tutvustavad oma projekte 6. jaanuaril kell 12 Kumu kunstimuuseumis toimuval ülevaateseminaril. Võitjad selguvad samas õhtul toimuval pidulikul auhinnatseremoonial.
Eesti Ringhäälingumuuseum
Kes soovib vahelduseks kogeda erilist elamust, võiks uue aasta vastu võtta Kõpu tuletornis. Selge ilmaga on sealt näha ilutulestikud Kõrgessaareni välja. Tuletorni rentnik Jaan Puusepp ütles, et torn on avatud kella 23.30st kuni 00.30ni. Puusepp rääkis, et eelmisel aastavahetusel oli torn suletud, kuid inimesed, kes on harjunud uusaastaööl selle juures kokku saama, tulid sellele vaatamata kohale šampust jooma ja rakette laskma. Just seepärast otsustas ta tuletorni seekord tunnikeseks avada.
Pihtla vallavolikogu otsustas võtta vastu Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) kingitusena Reo surnuaia.
Pihtla vallavanem Jüri Saare sõnul kalmistu vastuvõtmine vallale mingeid täiendavaid kohustusi ei too, kuna omavalitsus hoiab seda kalmistut korras ka praegu. Saare sõnul tuli initsiatiiv kalmistu vallale üle anda kiriku poolt. Kirik plaanib oma maadele nunnakloostri rajada ja sellega seoses korrastab maa-asju.
Saaremaa kuus paremat käesurujat: Fred Pokk (paremalt), Marko Siinvert, Elari Kovaljov, Siim Vaga, Kaarel Humal ja Karl Kolter. Foto: Kalle Kolter
Mustjala spordisaalis peeti Saaremaa esivõistlused käesurumises. Võistlus peeti spetsiaalsel laual klassikaliste reeglite järgi ja absoluutarvestuses. Kuna kohale oli tulnud kuus kanget meest, andis kohtunikekogu õiguse võistlus läbi viia turniirisüsteemis, kus kõik osavõtjad said omavahel kätt suruda. Kaotust said tunda kõik, see näitab käesurujate tugevat, ühtlast taset. Turniiri võitis ja saavutas käesurumise meistri tiitli Laimjala valla mees Fred Pokk 4 punktiga. Tema saab nüüd aasta aega uhkusega kõvema käe särki kanda. Sama punktisumma juures sai hõbemedali Mustjala valla Küdema külavanem Marko Siinvert.
Kolmanda ja neljanda koha võtsid Leisi valla mehed Elari Kovaljov ja Kaarel Humal. Viienda koha saavutas Karl Kolter Mustjalast ja kuues Saaremaa kõva käsi on Siim Vaga Leisi vallast.
Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)
Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.
Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.
Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:
• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.
Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:
• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.
Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF) lõpetab oma viienda Tallinna talvefestivali ”Tõsta pilk ja ava süda” suurejoonelise galakontserdiga, mille raames tehtud annetustest toetatakse erivajadustega individuaalõppijaid ja päevakeskuses (MTÜ Nirk) õppivaid hariduslike erivajadustega lapsi.
Keskuses õpib 16 Tallinna ja Harjumaa põhikooli õpilast, kellel ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik oma kodukoolis ja tavaklassis õppida. Lapsi transporditakse minibussiga ning kõige suurem mure on koolibussi finantseerimine, mis maksab päevas 900 krooni.
Heategevuslik galakontsert toimub teisipäeval, 28. detsembril kell 17.30 Tallinnas Kaarli kirikus. Esinevad: Pille Lill (sopran), Maria Veretenina (sopran), Piia Paemurru (klaver), Erika Jefimova (orel), EMTA Kammerorkester, Credo-Allika kammerkoor, Kehra Kunstidekooli plaatpilli ansambel Xilofono, juhendaja Ülle Raud, dirigent Eivin Toodo. Õhtut juhivad Meelis Kompus ja Pille Lill.
Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.
Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.
