Maire Kriis

Joogaõhtu Sänna Kultuurimõisas avab hatha-jooga treeningtunnid

Kolmapäeval, 9. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas joogaõhtu. Juhendab Taisto Uuslail. Tema käe all hakkavad hatha jooga tunnid toimuma ülekolmapäeviti. Et siis nõnda: ühel kolmapäeval Sännas ja teisel kolmapäeval Tallinnas koolis, et siis kolmandal kolmapäeval jälle Sännas olla. Järgmine joogatund on 23. veebruaril. Joogatunni osalustasu on 2.50 eurot.

Joogatund kestab orienteeruvalt 1,5 tundi. Kaasa tasub võtta sobiva pehmusega matt või tekk, mis ei libise ega veni. Vahtkummist matkamati peale on hea panna puuvillane tekk. Hea on riietuda mugavalt ja kihiliselt, et vajadusel kehasoojust reguleerida.

Hatha-jooga oluline osa – füüsilised harjutused-asendid, asanad, on ajanud oma juured mitme tuhande aasta jooksul pea igasse kehalise tegevusega seotud valdkonda. Meenutame kasvõi kehalise kasvatuse tunde koolis või tippspordi taastusravi meetodeid. Jooga tee järgi sõltub inimese heaolu 70% ulatuses mõtlemisest, 10% ulatuses toitumisest, 10% ulatuses hingamisest ja veel 10% ulatuses küllaldasest liikumisest. Jooga on hea algus edasiviiva liikumisharjumuse tekitamiseks. Legend, justkui joogaga tegelemise eelduseks on imehea kehaline painduvus, on veidi ennatlik, kuna see on just jooga eesmärk. Seega alustamiseks piisab täiesti sisemisest selgest soovist.

Rohkem infot saab tel 528 7044 või taistouuslail@gmail.com

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Tere, Kylauudiste lugeja!

Eesti meediakanalitest kuuleb iga päev, kuidas erinevate linnade tänavad on libedad, kui palju inimesi satub erakorralise meditsiini vastuvõttu ja kes selles kõiges süüdi on. Maainimesed ukerdavad samuti mööda libedaid teid, lapsed ei saa kord kooli, kord koolist koju, õpilasbussid kas ei tule üldse või vajuvad liivatamata teedel kraavi… Aga see jääb ainult hädaliste endi teada. Eriti koomiline on lugeda maanteeameti teadaandeid, kus soovitatakse mitte kasutada kõrvalteid (mille ääres me ju elame), sest need on kas tuisuvaaludes või eluohtlikult libedad!

Lumised talved teevadki teed libedaks ja läbimatuks. Tore, et talv ometi talve moodi on…
Seekord soovin aga lugejaid lõbustada looga Võrumaa mehest Kait Tamrast, kes osaleb tänavu Eesti laulu poolfinaalis lauluga “Lubadus”. Olles eile õhtul helistanud oma 80-aastasele emale ja manitsenud teda mitte libedaid tänavaid pidi poodi piima-leiva järele minema, kukkus ta ise veerand tundi hiljem oma koduõuel maha. Jalg paistes ja valutab. Aga täna on Tallinnas poolfinaali proov. Üritas mees telefoni teel end küll välja vabandada, aga arusaadavalt anti mõista, et ainus vabandatav puudumise põhjus olnuks surmatunnistus… Keeldudes hoolitseva Võru arsti tungivast soovitusest hüppeliiges kipsiga fikseerida, laenas Kait sõbra käest kargu ja ronib täna kangelaslikult telemaja treppidest üles. Süüdistada pole kedagi peale kauni talve, muutliku ilma ja helilooja hajameelsuse.
Laulu “Lubadus” saab aga kuulata ja lugeda ka laulu sünniloost www.tamra.ee
Lugupidamisega

Tammiku Tatsuja

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt — Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Üllatust ja silmailu pakkus valgete kasside kogum õpetajatetoa laual

mai tamme kassikogu — 40 valget kassi Mai Tamme kassikogust. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et valge kassi ehk jänese aasta alguse puhul üllatas Paalalinna gümnaasiumi algklasside õpetaja Mai Tamm kolleege sellega, et kaunistas õpetajate toa laua neljakümne portselankiisuga. 40 valget kassi on tegelikult väike osa Mai Tamme kollektsioonist. Ülejäänud kujukesed on kirjud, mustad ja pruunid. Tema kodus riiulil ja kummutil seisab umbes 350 kassikuju. Kõige suurem on ligi meetrine puust kõuts, kuid enamik on siiski pisikesed ja portselanist kiisud. Mai Tamm on kogunud kassikujusid juba üle 35 aasta. Kõik sai alguse kahest kingitud kassikujust, üks oli pruun ja teine must. Elusat kass-olevust Mai Tamme kodus ei ole.

Täna Rõuge rahvamajas „Nagu öö ja päev”

5. veebruaril kell 16 esineb Rõuge rahvamajas Rein Rannap (klaver). Rannapi sõnul kõlab kontserdi esimeses pooles uus tsükkel „Sõrmepalavik“. Esitusele tulevad etüüdid on helikeelelt pigem rokk- kui klassikaline muusika. Kontserdi teine pool on kokku nagu üks mõtisklus, unenägu, seisund.

Pileti hind: 5 eurot, õpilastele 3 eurot.

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

andres mustonen — Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja, mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.

Rakveres avati uus politsei- ja päästeteenistusmaja

Eile, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakveres uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaž.

Rakvere linnas Kreutzwaldi tänaval asuva uue politsei ja pääste ühishoone projekteeris AS Amhold, vastutav arhitekt on Triinu Nurmik. AS-i Oma Ehitaja rajatud hoonet rendib Riigi Kinnisvara 15 aastaks sõlmitud lepingu alusel.
Esimene politsei ja pääste ühishoone avati Virumaal 26. novembril 2003. aastal Tapal ja teine samalaadne 14. novembril 2008 Iisakus. Rakvere hoone on Virumaal hetkel suurim.

Täna, 5. veebruaril on majas lahtiste uste päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sel päeval on kohal ka Lõvi Leo ja päästekoer Nublu, kes tutvustavad noorematele külalistele turvalisuse põhitõdesid. Ekskursioonid hoones toimuvad igal täistunnil kella 11-15.

Allikas: siseministeerium.ee

Võru noortekeskuses on täna infopäev

Täna, 5. veebruaril kell 15 algab Võru noortekeskuses infopäev „Töö või Mina või Kool?”. Kõik noored on oodatud osalema. Koos otsitakse vastust küsimustele:

Mis on minu, kui noore õigused ja kohustused tööturul?

Kui vanalt ja kui palju võib töötada?

Mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?

Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi?

Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?

Praktika. Noor ja töötu. Kui palju palka küsida?

Kool, töö või mõlemad?

Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, kogemusi jagada, küsida.
Üritust aitavad korraldada Eesti Töötukassa, OÜ Karjääripõld.

Einike Mõttus
Võru Noortekeskuse juhataja
info@vorunoortekeskus.ee

Tartu Tähetornis toimuvad vaatlusõhtud

Esmaspäeval, 7. veebruaril ja teisipäeval, 8. veebruaril kella 18-20 saab Tartu tähetornis vastresteureeritud Zeissi teleskoobiga vaadata Kuud ja Jupiteri. Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis, etendused algavad kell 18.30 ja 19.30.
Korraldajad on Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring. Vaatlusõhtuid toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Täna peetakse Iloni Imedemaal sünnipäevapidu

Laupäeval, 5. veebruaril kell 11-16 peetakse Haapsalus Iloni Imedemaal Iloni sünnipäevapidu – ILON 81. Imedemaal on planeeritud mitmeid tähtsaid tegemisi:

• teeme lastega sünnipäevatorti
• meisterdame koos kaardi Ilonile
• Karlsson mängib ja möllab lastega
• vaatame kinosaalis pilte ja filmi Ilonist ning tema lapsepõlvest
• näha on laste joonistused Karlssonist

Kõikide külastajate vahel loositakse toredaid auhindasid: pere-aastapääse, raamatud, pusled, suveniirid, kalendrid, postkaardid jm.

Luke mõisas õpitakse sõbrapäevakingitusi valmistama

6. veebruaril kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale kingitus sõbrapäevaks. Mis saab olla veel toredam ja soojem oma kätega valmistatud kingitusest.
Teeme viltimise tehnikas südameid ja prosse, valmistame südamega südameseepi, teeme südamega pilti ja tassi.
Kingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub kingituseks minevast materjali kogusest.
Kuna kärnerimaja on väike, siis on vajalik ette registreerimine meilile info@lukemois.ee või telefonil 5088359.
Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.

Tartus toimub neljapäeval loodusuurijate seltsi koosolek

fotos — Foto: greengate.ee/Ingvar Muusikus

Eesti Looduseuurijate Seltsi jaanuarikuu üldkoosolek toimub 27. jaanuaril kell 17.15 LUSi saalis (Struve 2, Tartu), koosolekul esineb avaliku ettekandega Agu Laisk Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudist. Teemaks on: “Fotosüntees – mustvalge ja värviline”.

Ettekandes selgitab Agu Laisk lihtsalt (n.ö. mustvalges stiilis) põhimõtteid, kuidas toimub päikeseenergia salvestamine süsinikuühenditesse. Värvivarjundeid lisatakse probleemidega, mida loodusel on tulnud lahendada, et nii hästi töötav masinavärk kokku seada.

Teaduslikku uurimistööd on Agu Laisk ja tema kolleegid teinud fotosünteesi alal eesmärgiga mõista, missugused tegurid ja protsessid määravad ja reguleerivad taimede fotosünteesi kiirust. Kõik huvilised on väga oodatud.

Allikas: greengate.ee

Jätkub rahakogumine Hiiumaa haigla tomograafi jaoks

25. jaanuari seisuga on Hiidlaste Koostöökogu eriarvele kogunenud tomograafi ostmiseks rahva annetustega 118 478.69 eurot ehk 1 853788,67 Eesti krooni. Siit arvestusest on puudu veel annetused, mis tulid läbi Elisa ja Starmani telefonide ja mille aruanded saabuvad kuu lõpus ning ka annetused otse Hiiumaa haigla arvele 221021616210 Swedbankis, kuhu on laekunud 4151.53 eurot. Raha aitasid koguda Eesti Televisiooni programmi Jõulutunnel kaudu telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta; lisaks annetas Swedbank 6 369.01 eurot; annetasid üksikisikud ja Hiiumaal korraldati annetusüritusi, näiteks kirikukoor ANNA kontsert ja raha kogumise akstsioon Kärdla jõululaadal.

Kompuutertomograafi maksumus on hinnanguliselt 300 000 eurot (hind täpsustub hinnapakkumiste kaudu).

Töö jätkub suheldes erinevate fondidega, et kaasata nii Eesti kui välismaised annetajaid. Jätkuvalt on annetuste kogumiseks avatud Hiidlaste Koostöökogu eriarve 221050754758 Swedbank´is. Samuti on võimalik annetada läbi Swedbank´i annetuskeskkonna.

Allikas: hiiumaa.ee

Puulaevaselts Vikan avab uksed ning tutvustab tegevust

MTÜ Puulaevaselts Vikan kutsub kõiki 28. jaanuaril 2011, kell 13-16 Haapsalu Raudteejaama Kaubaaita avatud uste päevale.
Avatud uste päeva eesmärk on tutvustada väljaõppega seotud võimalusi. Uus kursus hakkab märtsi lõpus ning praegu on võimalik sellele registreeruda. Oodatud on ka ettevõtjaid, kes otsivad oma tegevuse laiendamisel väärt tööjõudu.
Esimese korra osalejate seas on väga palju kuldsete kätega inimesi, kes oskavad hinnata töötegemist. Oodatud on ka kõik ülejäänud huvilised, kohapeal antakse projekti ja seltsi kohta mitmesugust infot.
Eelmisel aastal käivitas Puulaevaselts Vikan Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastase projekti „Läänemaa edu“, mille eesmärgiks on piirkonna töötute ja tööturul mitteaktiivsete isikute aktiveerimine läbi puulaevaehitusõppe andmise.

Allikas: Läänemaa infoportaal

Noorte teadusvideote konkurss tõi korraliku saagi

Äsjalõppenud Tartu Ülikooli korraldatud noorte teadusvideote konkursile laekus kokku 57 tööd. Eriti agaralt võtsid osa kooliõpilased. TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialisti Aitel Käpa sõnul oli konkursist osavõtt rohke ja tööde tase üllatavalt hea. “Lapsed ja noored oskavad neile kättesaadava suhteliselt lihtsa tehnoloogia abil vägagi nutikaid lahendusi välja mõelda,” ütles ta.
Laekunud töödest 43 on tehtud kooliõpilaste poolt, kelle hulgas olid esindatud pea kõik vanuserühmad – algkooliõpilastest abiturientideni. Tudengid saatsid konkursile 14 teadusvideot.
Videoid hakkab hindama teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes teeb oma otsuse teatavaks 12. veebruaril ETV saates Terevisioon. 7.-12. veebruarini näitab Terevisioon ka konkursi paremaid palu.
Kõiki laekunud klippe saab vaadata Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Publiku lemmiku kasuks saab hääli anda kuni 4. veebruarini.

Allikas: www.ut.ee

Soomaa Sõprade Selts kutsub mõttetalgutest kokkuvõtteid tegema

Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub:
27. jaanuaril algusega kell 18 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses.
Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.
Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.

Allikas: greengate.ee

Põlva keskraamatukogus on avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest

26. veebruarini on Põlva keskraamatukogus avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest. Väljas on fotod Raivo Renteri kogust ja valik samateemalist kirjandust.

15. veebruarini on lugemissaalis avatud Soome fotograafi Markus Varesvuo fotonäitus “Ellujääjad. Lume ja jää linnud”. Näitus korraldati koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga.

Allikas: polvamaa.ee

Tervishoiualase arutelu keskmes on patsient

3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu „Märka haiget!“, kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.

Selleks, et patsiendid taas tähelepanu keskmesse jõuaksid, tuleb meie väikese rahva jaoks nii olulise valdkonnaga sisuliselt tegelda ja teha vajalikud muudatused. Arstiabi saab olla kvaliteetne ja efektiivselt toimida ainult siis, kui see on õigeaegne, iga hilinenud tund või päev võib tähendada haige jaoks korvamatut kahju.

Osalema, patsientide ja tervishoiutöötajate küsimustele vastama ning väitlema on kutsutud kõigi parlamendierakondade esindajad, kes tutvustavad ka erakondade tervishoiuprogramme eelseisvateks Riigikogu valimisteks.

Arutelu toimub 3. veebruaril algusega kell 14 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse saalis, Sütiste tee 21. Korraldavad Eesti Patsientide Nõukoda, Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit. Arutelule järgneb pressikonverents.

Eesti Patsientide Nõukoda

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kiek in de Kökis avatakse autograafide näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Tallinna Linnamusueumi filaalis, suurtükitornis Kiek in de Kök näitus „Autograaf ja isiksus”.

Näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.

Goethe on öelnud, et suurte inimeste olemus avaneb läbi nende käekirja. Käekirjades ärkavad ellu ajaloolised sündmused ning nimed omandavad elava sisu.

Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Eesti Sõjamuuseumist on pärit kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.

Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 – 17.30 ning märtsist kella 10.30 – 18. Autograafide näitus jääb avatuks 5. juunini.

Avatud on juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”

Kiek in de Köki I korrusel on avatud tuntud karikaturisti Eduard Tüüri juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”. Näitusel on eksponeeritud 80 tööd möödunud aastakümnetest.

Igal laupäeval ja pühapäeval, kella 14 – 16 jagab autor kohapeal autogramme vastvalminud karikatuurikogumikule „Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80”.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Filmimuuseum näitab dokumentaalfilmi „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”

Filmipühapäeval, 30. jaanuaril kell 14 linastub Maarjamäe lossi kinosaalis dokumentaalfilm „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt.” 28. detsembril 2010 esilinastunud filmist räägib autor Jaak Lõhmus. Filmi vaatamine on tasuta.

Kirjanik ja filmilooja Lennart Meri valiti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kahel korral Eesti Vabariigi presidendiks, aastatel 1992 – 2001. Veerand sajandit oli Lennart Meri elu tihedalt seotud eesti filmindusega. „Tantsud Linnuteele“ jälgib Lennart Meri filmitegemisi alates 1964. aastast, mil ta kutsuti tööle Tallinnfilmi. Peagi sai tulevane president kohalikuks võtmeisikuks Eesti-Soome filmikoostööplaanide kavandamisel. Film tutvustab Lennart Meri soome-ugri rahvaste kultuurist ja hõimusuhetest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled” (1977), „Kaleva hääled” (1986), „Toorumi pojad” (1989) ning „Šamaan” (1997) valmimislugu.

Ekraanil on näha fotosid filmiekspeditsioonidelt, katkendeid telesaadetest Lennart Meri filmi-intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, kunagi filmidest välja jäetud filmilõike, kirjavahetust, Tallinnfilmi arhiividokumente jm. Juttu tuleb ka Nõukogude filmibürokraatia keelu tõttu teostamata jäänud rahvusvahelisest dokumentaalprojektist „Paat”, samuti teistest teostamata jäänud filmiideedest. Kõnelevad Lennart Meri filmikaasteelised, kolleegid ja sõbrad: Sirje Helme, Lisa Hovinheimo, Jaan Kaplinski, Arvo Kruusement, Eva Lille, Rein Maran, Vaike Mesila, Vello Samm, Heno Sarv, Tõnu Seilenthal, Mark Soosaar, Enn Säde, Veljo Tormis, Kari Uusitalo, Juha Vakkuri jt. Filmi stsenarist ja režissöör on Jaak Lõhmus, operaatorid Maido Madisson, Mait Mäekivi, Rein Kasak, Ago Ruus, Andres Suurevälja jt, helioperaator Toomas Vimb, helilooja Andres Valkonen, monteerija Kalle Käärik, produtsent Mati Sepping. Film valmis 2010. aastal Estinfilmis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.

Eesti Ajaloomuuseum

Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele

Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Allikas: MeieMaa

Kurgjal ootab huvilisi talukultuurikool

majamuuseum — Kurgjal korraldatakse huvitavaid käsitöökoolitusi.

Aasta 2011 on C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikoolis kuulutatud käsitööaastaks.

23. jaanuaril alustati kõlapaelte kudumise õpitoaga. Kõlapaelad on lisaks ilule ka praktilised. Oma tugevuse tõttu kooti vanasti neid isegi hobuseohjadeks. Tänapäeval sobib kõlapaelu kasutada kaunistustena rõivastel või kodutekstiilidel näiteks kotisangadena, võtmehoidjatena või järjehoidjatena.

30. jaanuaril korraldatakse „vaseliste“ õpituba. Vaselised on metallist spiraalsed detailid. Juba muinasajal on pronksspiraalidest peaehteid tehtud ja nendega rõivaid kaunistatud. Täna on võimalik vanade töövõtetega teha endale tore käevõru, peaehe või lausa vöö. Väiksed detailid sobivad hästi kottide või rõivaste kaunistuseks. Miks mitte kasutada vaselisi isegi kinda kaunistusena. Kursusel vajalikud töövahendid ja materjalid saab kohapeal.

Õppepäev algab kell 10 soojas hästi valgustatud õppeklassis muuseumi uues käsitöömajas. Lisatasu eest pakutakse muuseumi rehetoas lõunasööki. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist. Info ja registreerimine tel. 4458171 või 56 657 134 või info@kurgja.ee.

Paavlipäev – 25. jaanuar

Kristlikus kalendris on paavlipäev Pauluse ümberpööramise püha.

Eestis saartel, paiguti Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud püha. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistaja, mistõttu selleks ajaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talve poolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased.

Paavlipäeva ilm ennustab suveilma: paistab päike, tuleb päikseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm aga toob haigused ja vihmase suve.

Paavlipäeval algas saartel putukate ennetusmaagiline tõrjumine.

Igasugune villasetöö oli sel päeval keelatud. Kehtis ka pühkemete väljaviimise keeld. Arvati, et sinna kohta, kuhu need viiakse, tekib suvel palju usse.

Allikas:folklore.ee