Autor: Maire Kriis

Neli kohta + neli aega + kaks kuntnikku = neli näitust

1.-14. augustini resideerivad Evald Okase Muuseumis kunstnikud Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet Prantsusmaalt, et Haapsalu miljööst inspireerituna loominguga tegeleda.  Kunstnike Haapsalus veedetud aeg koosneb residentuurist, workshopist ja näitusest.

Haapsalus, Evald Okase Muuseumis, seisavad Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet vastamisi uue väljakutsega – luua teistsuguses aegruumilises situatsioonis. Väljapanek koostatakse sel korral üheskoos ja samaaegselt, lühikese perioodi jooksul kohapeal. Tulemusi esitletakse 14.-31. augustini samas muuseumis toimuval näitusel.
Tegu on küll kahe koos töötava, kuid samas kahe täiesti erineva kunstnikuga. Koos tegutsevad kaks täiesti erineva mõttemaalimaga isiksust, kes jälgivad teineteise loomingut, arutavad, vahetavad mõtteid ning jõuavad seeläbi ühisosani. Nende ühine looming on justkui maastik, mida nad läbivad rännates läbi aja ja ruumi, lastes end voolust kanda.
Kunstnike meelisväljendusvahendid on valgus, vesi, helid. Nende teosed on kui osad maastikust, mida nad on kas vaadelnud või siis ise välja mõelnud ning joonistamine on sealjuures mõlemale olulisim väljendusvahend.

Neljal küll järjestikku toimuval, kuid üksteisega mittesarnaneval näitusel mängivad kunstnikud meisterlikult aja ja ruumiga.Vaatajani tuuakse ühisel maastikul läbitu: kujutluspildid ja objektid, mis kõik jutustavad oma loo.

Näitus „Ükskord me kõnnime Marsil” avatakse Evald Okase muuseumis 13. augustil kell 18. Väljapanek jääb avatuks  31. augustini.

Lisaks näitusele korraldavad kunstnikud muuseumis joonistamise töötoa, millest võtavad osa 12 Eesti kunstnikku-kultuuritegelast: Mall Nukke, Elis Saareväli, Inga Heamägi, Rauno Thomas Moss, Maria-Kristiina Ulas, Lembe Ruben, Henri Hütt, Kaie Olmre-Hütt, Andres Väiko, Olivia Osik, Pille Laub, Katti Pärkson-Kull.
Workshopi käigus läbitakse erinevad etapid, mille tulemusena valmib osalejate ühine teos.
Töötoa algul töötavad kõik osalejad samas formaadis paberiga. Joonistused valmivad limiteeritud aja jooksul, mida võib kutsuda ”pingeseisundis joonistamiseks”.
 Seejärel viiakse valminud joonistused oma algsest dimensioonist välja. Töid vähendatakse ja suurendatakse, kasutades selleks video, foto, interneti ja teiste meediavahendite võimalusi.

Lõpetuseks segatakse kõik esimes etapis loodud joonistused omavahel kokku üheks suureks dimensiooninihkega näituseobjektiks, mida ekspneeritakse 13. augustil avataval näitusel „Ükskord me kõnnime Marsil“.

1.-14. augustini Nicolas Schneider´i ja Antoine Lejolivet´i residentuur Evald Okase Muuseumis.
10.-12. augustini joonistamise töötuba “Ükskord me kõnnime Marsil”.

13. augustil kell 18 avatakse näitus “Ükskord me kõnnime Marsil”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Evald Okase Muuseum

Doonoritelgid jõuavad Haapsallu

Viiendat aastat toimuv doonoritelkide ringreis jõuab 8.-9. augustil Haapsallu, kus telgid ootavad doonoreid lossi esisel väljakul.

„Haapsalus doonoritelkides käis aasta tagasi kahe päeva jooksul verd andmas 277 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 30. Tänu nendele heatahtlikele ja lahketele Haapsalu inimestele kogusime 105 liitrit verd, mis on abivajajate jaoks hindamatu väärtusega,“ ütles Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste. „Kõige rõõmustavam on see, et lisaks tuhandetele püsidoonoritele tuleb doonoritelkidesse igal aastal ka sadu esmaseid vereloovutajaid. Nii tegid möödunud suvel oma esimese vereloovutuse 470 inimest just doonoritelkides.” „Doonoritelkide projekt, mis kannab üldnimetust „Ka doonor on riigikaitsja“, on saanud alguse ideest, et riigi olemasolu sõltub eelkõige selle inimestest. Doonorid osalevad iga päev meie riigi ja inimeste kaitsmisel. Doonorlus on omamoodi lakmuspaber, mis näitab meie kodanikuühiskonna tugevust, aga ka hoolivust, abivajajate märkamist ning vabatahtlikku abistamist,” ütles doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp, kelle sõnul on doonoritelkide eesmärk vere kogumise kõrval tutvustada veredoonorlust laiemalt.

Lisainfo www.verekeskus.ee

Laugu metsavahimajas kõneldakse looduses leiduvast toidust ja ravimtaimede kasutusest

Võtame endale aega kuulata ja vaadata, mida põnevat loodus meile pakub. Kutsume kõiki huvilisi pühapäeval, 7. augustil kell 14 Saaremaale Laugu metsavahimajja.
Räägime meie ümber kasvavate taimede omadustest ja kasutamise võimalustest. Jagame nõuandeid ravimtaimede õige korjamise, kuivatamise ja säilitamise kohta.
Oma teadmisi jagab põllumajandusteaduste doktor Aleksander Heintalu (Vigala Sass).
Üritus on tasuta – tule ise ja võta sõbrad kaasa! Sõita Kuressaare- Leisi maanteed, üle Leisi jõe silla vasakule 7 km. (2 km ja 6 km ristmikul viidad ,,RMK metsamaja”) Peederga külatee ääres.

Allikas: RMK

Matsi ja Kabli rannas vormitakse täna liivast loomaaeda

RMK Varbla ja Kabli looduskeskused kutsuvad peresid ja sõpruskondi  täna, 6. augustil kell 13 Pärnumaale Matsi ja Kabli randa valmistama liivakujusid teemal „Liivast loomaaed“.
Võta kaasa labidas, ämber ja muu vajalik inventar. Liivakujude valmistamiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline võistkond. Parimatele auhinnad!

Süvahavval saab näha ja õppida lõnga taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil toimub Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev. Algus kell 11 ning kohale juhatavad viidad. Osalemine on prii (annetuspõhine), kuid soojalt soovitav on eelregistreerimine ning kaasa hea tuju ning töötahe.
Nagu alati, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõnga seonduv. Lõnga värvimine erinevate taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks villale on taluõuel toimetamas veel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva Loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:
* mai keskel Süvahavva töötava villavabriku-muuseumi suvehooaja avamispäev (piletivaba päev ehk muuseumiöö)
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga VILL
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga LÕNG (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisandub küla tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21.augustil.
Allikas: Peep Tobreluts
www.syvahavva.ee

Esimest korda lõõtspillimängu ajaloos saab kuulda rohkem kui 40 lõõtsa korraga mängimist

Lõõtsameister ja õpetaja Heino Tartes. Ilmar Vananurme foto

Põlva linna sünnipäeva auks toimub 13. augustil lõõtspillipidu Harmoonika, kus koos mängib üle 40 lõõtsa.
Lõõtsameistri ja õpetaja Heino Tartese sõnul ei ole sellist asja varem juhtunud, et 40 lõõtspilli koos mängib. „See on ajalooliselt väga tähtis sündmus, sest sellist koosmängimist juhtub folklooriajaloos esimest korda,” kirjeldab Heino Tartes pillipeo Harmoonika erilisust. „Lõõtspillimäng on juba väga palju huvi äratanud inimeste seas ning pillipeo eesmärgiks ongi seda huvi edasi kanda,” toob Tartes peo eesmärgi välja.
Pillipidu on Tartese sõnul välja kasvanud lõõtspillimängu kursusest, mida Lõõtspilliselts juba neli kursust korraldanud on.
Pillipidu Harmoonika toimubki päev pärast Põlva linna sünnipäeva, 13. augustil algusega kell 19 Põlva rannas. Peol astuvad üles Lõõtspillikooli lõpetajad ja rahvamuusikaansambel Bratwürste
(Tallinnast), samuti ka ansambel Heino Tartes ja sõbrad.
Lisaks pillipeole toimub 13. augustil Põlva linnas mitmeid lõõtspilliga seotud üritusi.

Karula erihooldekodus pannakse nurgakivi uutele peremajadele

Saarepeedi vallas pannakse kolmapäeval, 3. augustil nurgakivi Karula Kodu uutele peremajadele.
Karula Kodusse ehitatavad kaks uut peremaja on esimesed, millega alustatakse kolm aastat vältavat erihooldekodude reorganiseerimisprojekti. Projekti raames rajatakse Euroopa regionaalarengu fondi toel Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.
Kokku plaanib AS Hoolekandeteenused ehitada 55 kümnekohalist peremaja, seitse tegelusmaja ja rekonstrueerida kaks senist tegelusmaja. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Uued peremajad pakuvad psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegset ja vajadusi arvestavat keskkonda ning kaasavat ja tegusat elukorraldust. Tööd Karulas on juba alanud ning majad valmivad lõplikult järgmise aasta veebruari alguses.

Ökofestival ootab seminarile “Profilt profile”

Piusa.

16 augustil (teisipäeval) toimub Põlvamaa Ökofestivali raames juba neljandat korda seminar “Profilt profile”. Seekordse seminari eesmärk on anda ülevaade probleemidest ja keskkonnamõjudest, mis jäävad meie haardeulatusest välja ehk on riikide ja piiride ülesed. Antakse mitmekülgne ja põhjalik ülevaade sellest, mis mõjutab Peipsi järve kui ökosüsteemi. Mida toovad kaasa tuuled meie naabrusest ning kuidas oleme mõjutatud maailmas toimuvatest sündmustest. Keskendutakse piiriülesele koostööle ja mõjudele. Üheskoos otsitakse ja pakutakse välja lahendusi olukorra mõjutamiseks ja keskkonna paremaks muutmiseks.
Seminar toimub atraktiivses Piusa külastuskeskuses, kus oalejad saavad eksklusiivse võimaluse külastada vastvalminud Koidula piirijaama – Euroopa raudteeväravat itta. Osavõtutasu hulgas on ka kohvipaus ja lõunasupp.Tule kohale ja võta sõbrad kaasa.
Võimaluse vastvalminud Koidula piirijaama külastada saavad kõik, kes on registreerunud hiljemalt 1. augustil.
Registreeri: http://www.ecofest.ee/rega/

Lisainfo tel 512 2084, Mikk Männiste, e-post: keskkonnateenistus@gmail.com

Parim talumetsamajandaja on Enn Raide Valgamaalt

Eile kuulutati XX Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja, kelleks osutus Enn Raide Raupa talust Valgamaalt. Auhinna võttis tema asemel vastu tütar, kes ütles, et nii ema kui isa on kogu oma elu pühendanud metsale.
Teise koha pälvis Tõnu Vaask Tsoja Jüri talust Võrumaalt ning kolmanda koha Priit Adler Metsamõisa talust Lääne-Virumaalt.
„Parima talumetsamajandaja tiitli saanud Enn Raide on taastanud vana metsatalu, asjatundlikult oma metsa majandanud ja aidanud seda teha ka teistel omakandi metsaomanikel,“ põhjendas tiitli andmist EEML tegevjuht Ants Varblane. „Iga metsaomanik teab, et omanikuks olemine tähendab eelkõige vastutust ja järjepidevat tööd. Täna istutatud ja hooldatud metsast saavad tulu ju alles lapselapsed – nii peab iga metsaomanik tegutsema üha tulevikku panustades,“ lisas EEML tegevjuht.
Talumetsamajandajate konkursil hinnati raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, metsa taastamisel raielankide uuendamist, metsaparandamisel kuivendamise vajadust, teede korrashoidu ning majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust. Eesti Erametsaliit tunnustab eeskujulikke erametsaomanikke juba 18. aastat.
Regina Hansen

Vanemuise sümfooniaorkester annab täna tasuta suvekontserdi Kassitoome orus

Dirigent Mihkel Kütson.

Täna kell 20 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Kassitoome kontserdiga soovib Vanemuise teater taastada suvekontsertide traditsiooni. 20. sajandi esimesel veerandil korraldati suvel, teatrihooaja vaheajal Vanemuise Sümfooniaorkestri kontserte aiakontsertide nime all.

Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametit pidanud Mihkel Kütsonile jääb pühapäevane kontsert selles ametis viimaseks. 1. septembril 2011 asub Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi kohale maestro Paul Mägi.

Allikas: Vanemuise pressiteade

Täna toimub uhke paatide karneval

Idee on saata aluseid mineviku stiilis linnast maale. Selle teekonna jooksul saadavad aluseid sadamast ära käilakujud, et sõitjatele tagada õnnelik maabumine.

Viimsis toimuva Rannarahva festivali raames toimub täna uhke paatide karneval, kuhu oodatakse osalema meresõitjaid-paadiomanikke ja pealtvaatajaid, kes saavad ennast laevadele registreerudes või ka kaldal olles põnevat vaatemängu jälgida.
31. juuli on Rannarahva festivali viimane päev, mida alustati Viimsi Püha Jaakobi kirikus jumalateenistusega, kus süüdatakse küünlad merel hukkunute mälestuseks.
Paatide karnevali esimene vaatus algab kell 11 Tallinna Vanasadama Jahisadamas, Admiraliteedi basseinis, kuhu kogunevad karnevalis osalevad laevad. Toimub laevade teelesaatmise pidulik tseremoonia. Idee on saata alused mineviku stiilis linnast maale.
Kell 13 oodatakse publikut Pirita TOPi vastaskalda tribüünile jälgimaks sürrealistlikku veesõidukite paraadi. Dekoreeritud veesõidukid, tantsijad ning sportlased liiguvad mööda jõge allavoolu tribüünide eest läbi.
Karnevali teekonna jooksul toimub ka tantsuetendus Miiduranna kail, mis on jälgitav ainult merelt. Etendus on inspireeritud kultuuripealinna-aasta teemast „Mereäärsed lood“.
Aluste saabumine Viimsi Vabaõhumuuseumi randa on planeeritud umbes kell 14.40. Maal ootab merelttulijaid rannaküla rahvas ja koos peetakse maha lõbus simman Audru Jõelaevanduse Pundi saatel, mis ühtlasi lõpetab selleaastase Rannarahva Festivali.

Paatide karneval on jälgitav Admiraliteedi basseini juures, Pirita teel, Pirita Jahisadama juures, Pirita rannas Meriväljal, Miidurannas, Haabneeme rannas ja Viimsi Vabaõhumuuseumi juures.

Looduskaitseline heinategu hoiab elus pärandkultuuri

ELF-i talgulised hakkasid paar päeva tagasi Valgamaal hobustega heina tegema, mis on ühelt poolt elamust pakkuv naasmine vanade heinategemise traditsioonide juurde, kuid teiselt poolt kannab ka olulist sõnumit looduslähedase põllumajanduse võimalikkuse kohta.

Heina tehakse hobustega 1. augustini Koivakonnu talu hallatavatel maadel, mis peaaegu tervikuna jäävad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala territooriumile. Siinsetel pärandkooslustel on talgulised abiks käinud ka varem, kuid sel korral keskendutakse just heinateole. Talgute etteotsa rakendatakse talu hobused, kellega teevad tihedat koostööd ELF-i vabatahtlikud talgulised.

Hobusega heinategu on looduskaitse eksperdi Silvia Lotmani sõnul väga hea näide vastutustundlikust maaharimisest, kuna looduskaitselisele tegevusele lisandub eestlaste pärandkultuuri elus hoidmine: „Hobusega heinategu on kui folgifestival looduses: meie esivanemate töövõtted on loonud ja säilitanud elupaiku liikidele, kes tänaseks on jäänud väga haruldasteks.”

Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega . 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses.

Sellest tulenevalt tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine. Hobusega heinategemine on näide inimtegevusest, mis tagab looduse säilimise pärandkoosluslikul alal.

Pool-looduslikesse kooslustesse hoolivalt suhtuvad Koivakonnu talu on osa tervikust, mille moodustab Koivakonnu OÜ ja MTÜ Parmu Ökoküla. Talu on valitud 10 Eesti ja 10 Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Eestimaa Looduse Fond

Kanepi Seltsimaja näitetrupp valmistub Jan Rahmani näidendi „Varetepalu“ esietenduseks

Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi  poisse ja tüdrukuid.

Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.

Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.

Ülle Sillamäe, näitejuht

Juba sel laupäeval oodatakse tähistama Kooraste küla 500. sünnipäeva

Tänavu möödub 500 aastat Kooraste küla esmamainimisest kirjalikes dokumentides. Nii olulist tähtpäeva tasub väärikalt tähistada. Sel puhul on oodatud Kooraste endised ja praegused elanikud ning külalised 23. juulil Kooraste külla suurele sünnipäevapeole.

Pidu algab kell 12 küla kivi avamise ning õnnistamisega.
Hiljem toimub veel Kooraste raamatu tutvustus ja kohtumine autoritega ja ühine külasupi söömine.

Kanepi näitetrupp Ülle Sillamäe juhendamisel esitab Jan Rahmani Kooraste ainelise näitemängu „Varetepalu“.
Kavas on viiulikontsert.
Kooraste ja Kanepi jahiseltsi trofeede näitust saab vaadata vanas pullilaudas.
Õhtul toimub simman ansambliga “K.O.I”. Vahepaladeks esinevad ka rahvatantsijad.

Tiit Leito viib huvilised avastama Kaibaldi liivikut

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk pole ainult muusika festival. Juuri uuritakse ka looduses. Nagu ikka on tänavuseski programmis loodusretk Tiit Leitoga, mis on osalejate seas alati kõrgelt hinnatud. Sel aastal lubab tuntud loodusmees viia huvilised kohta, kuhu muidu naljalt ei satuta.
„Kaibaldi liivik on Eesti suurim sisemaal asuv liivaala. Suurem kui näiteks taoline Värska lähedal asuv. Keset Hiiumaad mõjub säärane liivik üsna ebaharilikuna,“ kirjeldab külastatava koha eripära Leito ise.
Loodusmees ja -fotograaf, kelle suureformaadiliste piltide näitusmüük on samaaegselt avatud nii Kõpu majaka kohvikus kui ka Heltermaa käsitöömajas, lubab näidata valgusküllaseid nõmmemetsi ja kauneid samblikumännikuid, jutustada liiviku tekkeloo ning rääkida taimedest ja loomadest. Samuti uuritakse jälgi liival ning maitstakse esimesi valminud mustikaid.
Retk kestab kokku neli tundi ja selle aja sees läbitakse kokku 100 kilomeetrit. Jalgsimatka pikkus on siiski vaid neli kilomeetrit, nii et osalejatel ei tasu väsimust karta. Buss põnevale matkale väljub 16. juulil kell 10 Kassari kiigeplatsilt ja 10.30 Kärdla pritsimaja juurest. Retke hind on 3 eurot. Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 5259525.
Varasematel aastatel on folgilised koos Leitoga saanud tutvuda Hiiumaa pankade, looalade, luidete, Aruselja soomaastike ja seal asuva talu kultuurilooga.
Seitsmes Hiiu Folk toob 14.–17. juulini Hiiumaale hulga häid esinejaid, nende seas näiteks Paabel, Indigolapsed, Liisi Koikson, Bonzo, vennad Urbid, Henry Laks, Jaak Johanson, Kihnu Poisid.
Hiiu Folki on hinnatud omalaadse rahuliku õhkkonna pärast, milles mängivad oma osa nii saar, meri, kadakad ja muusika kui ka tänapäeva festivalidel ebatavaline otsus mitte müüa ja tarbida alkoholi.
Festivali täpse kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee

Ansambel Vägilased lõpetab oma tegevuse galakontserdiga

Ansambel Vägilased lõpetavad oma tegevuse suure galakontserdiga Viljandi pärimusmuusika festivalil. Üksteist aastat tegutsenud ja omal ajal Viljandi kultuurikolledžist alguse saanud ansambel Vägilased on otsustanud oma tegevuse lõpetada ja pöördusid oma fännide ja sõprade poole: ”Kallid sõbrad! Nagu elus ikka, on kõige jaoks oma aeg. Ansambli Vägilased jaoks on aeg siduda otsad kokku ning liikuda edasi mööda teisi radu.

Need üksteist aastat on olnud hindamatud, eriti mõeldes kõikidele teile, kes olete meid kuulamas/ vaatamas käinud ja kellega oleme saanud koos muusikat teha. Tahaksime teid kõiki isiklikult tänada. Aga hakates joonima elanike registris alla nimesid, keda külastada, selgus, et teid on päris palju. Seega ainuke võimalus on kutsuda teid meie juurde. Tulge meie kontsertidele! Enam pole palju jäänud. /—/

Vägilaste viimane kontsert  toimub 29. juulil Viljandi pärimusmuusika festivali ööklubis.

Soovilugude list Folgi ööklubiks on avatud Vägilaste Facebooki kontol.

Praeguses Vägilaste koosseisus mängivad:
Meelika Hainsoo – laul, viiul;
Cätlin Jaago – torupill, parmupill, viled, laul;
Jan Viileberg – kitarrid;
Tiit Kikas – elektriviiul;
Marti Tärn – basskitarr;
Reigo Ahven – trummid, löökpillid.

Mees kahe kaameraga

Fotonäitust ”Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga.” saab Viljandi muuseumis vaadata 5.-31. juulini. Viljandi muuseumis on välja pandud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös sündinud näitus Johannes Pääsukese fotodest. ERMi kogudes olevatest Johannes Pääsukese fotodest tegi näituse jaoks valiku Toomas Kalve.
Näitus valmis 2003. aastal ning on olnud aastate jooksul eksponeeritud mitmetes paikades nii Eestis kui kaugemal. Sellest hoolimata pole Pääsukese ülesvõtete väärtus kahanenud, need köidavad vaatajaid endiselt. Tublisti suurendatud fotod on oma detailsuses elamuslikud ja võimaldavad vaatajal ajastusse justkui sisse astuda. Muuseumi näitusetoas on eksponeeritud näitusest ligikaudu üks kolmandik, mitmetel fotodel on jäädvustatud ka 20. sajandi alguse Viljandimaad. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L kella 10-17. Info tel 433 3316.

Evald Okase muuseum ootab graafikat õppima ja filme vaatama

Pühapäeval, 10. juulil kell 12 toimub Evald Okase Muuseumis graafiku Britta Benno juhendamisel graafikapäev lastele. Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu Rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali.

Laste graafikapäev toimub Evald Okase muuseumis graafik Britta Benno juhendamisel.

Ühepäevase kursuse raames saavad lapsed kätt proovida ühe lihtsaima ja kiirema sügavtrüki tehnikaga – kuivnõela trükiga. Tööde formaat on postkaardisuurune ja lõpptulemusena saavad lapsed endale ise trükitud tõmmistest kaunid kaardikesed. Tööprotsess algab ideekavandiga ja pildi graveerimisega pleksiklaasile. Seejärel kantakse peale värv ning trükitakse tõmmis. Töö käigus saavad lapsed teada, mis on traditsiooniline vabagraafika ja selle tehnilised põhimõtted.

Ühel õpilasel võtab töö valmimine aega 2-3 tundi. Graafikapäev on tasuta ning sobilik lastele alates 8. eluaastast. Grupi suuruseks on maksimaalselt 12 last. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-maili teel: eo.muuseum@gmail.com või muuseumi telefonil 5549024.

Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali. Neljal päeval linastub muuseumis valik filme festivali kavast. Filmiseansid toimuvad kahel korral päevas: kell 17 ja 19. Filmifestivali Haapsalu kava on leitav aadressil http://www.evaldokasemuuseum.ee/uudised/2011-filmifestival.html .

Suveteatris jõuavad Pokud koju

9.-10. juulil ja 14.-16. juulil kell 14 ja 18 toimub Pokumaal Padasoomäe talukohas Margus Kasterpalu lastelavastus “Pokud jõuavad koju”, mille aluseks on Edgar Valteri Pokuraamat. 
Etendab Vilde Teater.

Suvelasvastuse pilet eelmüügist on 5 EUR . Pileteid saab osta ka internetis.

Sissepääs etendusepaika avatakse tund enne etenduse algust.

Rapla Kirikumuusika Festival toimub tänavu
14. kuni 24. juulini

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal. Koostöös soome kirikumuusikutega üles ehitatud festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Kahe torniga avar ja kaunis ning suurepärase akustikaga Rapla Maarja-Magdaleena kirik on nagu loodud väga eripalgelise muusika esitamiseks. Rapla rahvas ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel − oratooriumid Messias ja Belsatsar, F. J. Haydn − oratoorium Loomine, J. S. Bach − Johannese passioon ja Missa h-moll, M. Reger − Psalm 100 jne). Rapla Kirikumuusika Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi ”Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005. Vaba sissepääsuga on kontsert 10. juulil Juuru kirikus.
1997. aastast väljus festival Rapla kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel vaimulik muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka meie kaunites mõisates.

Heinakuul Eesti Vabaõhumuuseumis
saab vaadata ja kaasa teha, õppida ja puhata

* Nuki talus saab iga päev kella 10-18 näha ja õppida käsitööd:

10. juuli: Taimi Puus valmistab aksessuaare (heegelkraed, tikitud vööd);
11.- 17. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu;
18.- 24. juuli: Taimi Puus valmistab brügge pitsiga linikuid;
25.- 31. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu.

* Sassi-Jaani talus esineb igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 Rahvakunstiselts Leigarid.

17. juulil meisterdatakse paelu ja vöösid. Iga päev on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus ja vanade aia- ja põllukultuuride näidisaed.

* Köstriaseme talus näeb laupäeviti ja pühapäeviti kella 10-18 kangakudumist.

9. ja 23. juulil värvitakse taimedega lõnga.

* Härjapea-Kutsari talus jätkuvad laupäeviti kella 10-18 käsitööpäevad, mille raames näeb erinevaid käsitöötehnikaid ning saab nõu rahvariiete osas. Pühapäeviti kella 11-15 toimuvad toidupäevad, kus valmistatakse  toite 1920.-1930. aastate retseptide järgi.

* 9. ja 30. juulil näeb Kuie koolis raamatuköitmist. Kolga talus kootakse neljapäeviti ja laupäeviti võrku. Sepatööd tehakse Sepa talus nädalavahetustel kella 11-18. Pulga talus tehakse kolmapäeviti ja pühapäeviti villatöid, kuu viimasel neljapäeval köetakse aga sauna.

* Koduloomad muuseumis: Köstriaseme talus toimetab omasoodu kanapere, Pulga talus seapõrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Hobused Ulaan ja Virge teevad sõitu kõigile soovijatele, kohtumispaik kõrtsi ees! Kohata võib kass Hannot. Muuseumi territooriumil liigub ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Näitused: Pulga talu rehealuses on juulis Mari Kariste käsitööringi näitus „Me ise ilutegijad“, Kolu kõrtsi tallis kestab septembrini lillevaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“. Muuseumi territooriumil näeb näitust „Leib keelel“.

* Suvehooajal saab muuseumis mängida toredat orienteerumismängu peredele, mis aitab Eesti külaelu tundma õppida! Mängu reeglid ning ülesanded saab kätte muuseumi kassast, kõige kindlam viis ülesaannete lahendamiseks on muuseumitalude külastamine. Täidetud mänguleht tuleb jätta muuseumi kassamajas olevasse loosikasti, iga kuu esimesel esmaspäeval loositakse õigesti vastanute vahel toredaid auhindu.

* Avatud on looduse õpperada, mida saab läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!

* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid temaatilisi kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.

Sillalõ õigõ nimi!

Umalõ Lehele kõlist’ inemine Haanimaalt ja murõht’: Haani ja Vahtsõliina valla piiri pääl ehitedäs üle Piusa jõõ vahtsõt silda ja silla nimes on pantu Leoski, ku kõgõ om tuu olnu Kurksina sild.

«Muidoki om tuu Kurksina sild, vanastõ oll’ tuu kotussõ pääl Kurksina veski. Ma mäletä viil tuu sainu, silla tegemise aigu tulli varõmõ võso seest vällä,» and’ jutulõ tukõ Haanimiihi nõvvokua päämiis Hollo Agu, kink kodo om kah sääl kandin. «Vinne aigu panti mitu küllä Leoski nime ala kokko. No tetäs jo külli tagasi, sõs piässi iks sillal kah õigõ nimi olõma.»

Silda ehitäs OÜ Võrumaa Teed, a teie ja sildu nime omma peri suurõtiiammõdi (maanteeamet) teedüssekogost. «Arvada sõs oll’ tuu sild Leoski nime all kirän joba ammust aost, Leoski külä olõ-i jo säält kavvõn,» ütel’ perräküsümise pääle suurõtiiammõdi tiiregistri tallitusõ Võromaa as’atundja Vinni Aivo.

«Ku rahvas tiid silda iks tõsõ nimega, sõs tulnu tuust kipõstõ meile teedä anda,» ütel’ tä. «Õnnõs saa nimme laapsahe muuta, selle et sild olõ-i valmis, saa viil aasta lõpus.»

Ku viil mõni Võro maakunna tii vai sild om kogõmalda võlss nime saanu, tulnu kah kirota aivo.vinni@mnt.ee vai kõlista tel 782 7304 vai 508 6936. Ku hädä om Põlva maakunnan, saa kirota marika.vaino@mnt.ee vai kõlista kas 799 8463 vai 5343 5189.

Harju Ülle,

UmaLeht

„Unustatud mõisad” ja koduveinide meistriklass
9.-10. juulil Rogosi mõisas

9. juulil  kell 12 KODUVEINIDE MEISTRIKLASS:

– millest kõigest saab koduveini teha (porgand, rabarber, võilillesiirup jne), kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas neist mahla kätte saada.

– metsik käärimine versus kultuurpärmiga käärimine. Mis täpselt toimub käärimise ajal veinis, kuidas käärimist lõpetada ja veini selitada. Mida veel veinidesse lisatakse.

13.45 – kerge eine

14.00 – mõisaga tutvumine, mõisa veinikeldri külastus

15.00 – millega ja mida saab veinis mõõta – hüdromeetri kasutamine, suhkru hulga reguleerimine, ph määramine, veini kanguse määramine. Erinevate mõõdikute kasutamine. Muud vajalikud tarvikud veinitegemise juures.

16.00 – Maalehe väljaantud raamatu “Koduveini aabits” esitlus.

Meistriklassis osalevate veinimeistrite tehtud veinide maitsmine ja hindamine, veinikõrvase maitsmine. Meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

10. juulil toimuvad kogu päeva vältel kohtumised koduveinimeistritega, võimalus on maitsta erinevaid koduveine, avatud on veinikõrvaseks sobivate kohalike toodete müük, näha saab koduloomi, toimub mõisa veini valimine.

Kell 15 on kammerkontsert.

Mõisa veinikeldris on väljas näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Igal täistunnil toimub Rogosi mõisa tutvustus ja jalutuskäik koos giidiga.

9. juulil on mõis avatud kella 11-14,10. juulil kella 11–18.40.

Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik!

Kohtumiseni Rogosi mõisas!

Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

«Toomasõ ja Henriku pillimänguga om Põlva kant saanu tagasi kuulsusõ, miä siin kunagi oll’, ku mängse Kikka Karla, Kurõ August ja Elmar, Reino Richard ja tõõsõ,» löüd nuuri pillimiihi oppaja, pillimeistri Tartese Heino (59).

Villändin perimüsmuusiga aidan keväjä peetül kolmandal üleriigilidsel pilliopilaisi võikimängmisel tunnistõdi Ojasaarõ Toomas (18) kõgõ parõmbas. Hinrikusõ Henrikut (17) kiteti eräpreemiäga huugsa mängu iist.

Nuuri pillimiihiga oll’ üten ka Tartese Heino, kiä om Toomast opanu kolm ja Henrikut puultõist aastakka. «Toomas mängse Villändin väega täpsele. Mul olõ-i inämb Toomassõlõ midägi opada – ma opi nüüt timä käest,» löüd Tartes tõõmeeli. «Tehniga om poissõl joba nii hää, et kuun mängin opimi ütstõsõ käest õnnõ lukõ.» Poisi omma esi jo jupp aigu Põlva lõõdsakursuisil tõisi oppaja olnu.

Nigu aost aigu, nii käü ka Tartese Heino käe all lõõdsamänguoppus kuulmisõ perrä. «Vanastki nuur mängjä kullõl’ näütüses pidol mõnt vanõmbat, läts’ kodo ja pruuvsõ perrä mängi. Ku es mälehtä, poimsõ uma osa mano ja nii taa lõõdsafolkloor sündügi,» seletäs Heino.

«Toomas tulõ kodo, istus maaha ja mäng pilli – mitte ei kumbi edimält külmäkapi ust. Tä om fanaatik, tä mängissi kõik aig,» tunnistas Toomassõ imä Ojasaarõ Tiiu. Loe edasi: Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas