Sännas õpetatakse renoveerima puidust uksi ja aknaid

22. oktoobril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisa puutöökojas puituste ja -akende renoveerimise õpituba. Juhendab Hendrik Noor.
Õpitoas tehakse teoreetilist juttu renoveerimisel kasutatavatest materjalidest ja tööriistadest ning õpitakse praktilisi töövõtteid värvieemaldamisest, puiduparanduste tegemisest, kittimisest ning lõppviimistlusest. Soovi korral võib õpituppa kaasa võtta oma vana aknaraami või ukse.
Õpituba annab hea võimaluse korrastada oma maja aknaid/uksi ning samas omandada uus oskus, millega on võimalik ka raha teenida. Soovijad saavad selge ülevaate renoveerimisturu hetkeseisust ning nõuandeid, kuidas sel turul läbi lüüa.
Töökoda on renoveerijatele avatud ka nädala see, et saaks õpitud oskused täielikult ära kasutada.
Õpitoas osalemiseks palume registreeruda telefonil 555 88 927 või kultuurimois@kultuuritehas.ee
Õpitoa osalustasu on 2 eurot (sisaldab teelauda).
Sänna Kultuurimõis

Viking Line sõidutab öised jooksjad preemiaks Soome

Ööjooksu vedur Marko Torm (paremal).

Kolmapäeval allkirjastasid Viking Line Eesti ja Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton Rakvere Aqva Spa seminariruumis kolmeaastase koostööleppe, mille kohaselt saavad kolmel järgneval aastal Ööjooksu kolmel distantsil osalejad preemiareisi Soome ja tagasi ning ühes võtta ka kaaslase soodushinnaga.
„Rakvere kutsus ja Viking Line vastas kutsele,“ rääkis Ööjooksu vedur Marko Torm. „Võib julgelt väita, et läbi Ööjooksul osalemise viib Viking Line kasvõi terve Rakvere Soome,“ lisas Torm.
Ööjooksu korraldajad on arvamusel, et Viking Line Eesti lisandumine Ööjooksu partnerina on lisaks osalejatele seatud motivatsioonipaketile ka kvaliteedimärk tunnustusest.
Sel nädalal sõlmitud koostöö Viking Line Eestiga on juba mitmes Ööjooksuga sel aastal liitunud suur nimi. Lisaks Rakvere Põhjakeskusele ja Aqva Spale on Ööjooksuga käed löönud ka enegriajook Hustler, mis kannab Ööjooksu ametliku joogi tiitlit.
Kristel Kitsing

Pühapäevases “Laulupealinna” saates esinevad Otepää vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär

Otepää vallavanem Andres Visnapuu.
Marju Länik.

 TV3e saatesarjas “Laulupealinn” esineb koos Marju Länikuga vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär. “Laulupealinn” on TV3 eetris pühapäeviti kell 19.30. Eetris on olnud kaks saadet, esimene saade oli laulupaiku tutvustav, teises saates laulis Otepää esindaja Marju Länik loosi tahtel koos väikese laulutüdruku Liisabet Urmiga. Kolmandas saates, kus lauljate edasipääsemist otsustab juba televaataja, laulavad koos Marju Länikuga armastuslaulu vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär.
Monika Otrokova

Võru tunnustas õpetajaid

Neljapäeval, 6. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele.
Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2011 tunnustused. Tunnustuse pälvis pikka aega lasteaeda Okasroosike juhtinud Aina Kongo, Aasta Õpetajad 2011 on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Eve Unt, Võru Kunstikooli õpetaja ja tantsutrupi Katariina juht Ly Berišvili ning Võru Järve Kooli õpetaja Anne Morel. Aasta Noor Õpetaja 2011 tiitli pälvis Võru Kesklinna Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Margus Soome.
Tunnustuse saanutele andsid Võru linnapea Jüri Kaver ning linnavolikogu esimees Erki Saarman üle 600-eurosed reisibüroo kinkekaardid ning klaasist raamatukujulised meened.
Autasustamisele järgnes Eesti Draamateatri etendus „Kõik on täis“ ning pidulik vastuvõtt.
Marianne Mett

Tulemas on näitus suitsusaunadest ja suitsusaunapäev

19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus ”Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.
Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, osa võtma ja kaasa arutlema oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi. Pikema sõnavõtu soovist palume teatada korraldajatele hiljemalt 15. oktoobriks.
Suitsusaunapäeva korraldavad MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut, Urvaste seltsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
Toetavad kultuuriministeerium (Vana Võromaa kultuuriprogrammist) ja Võru maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu leader-programmist.
Lisainfo: Külli Eichenbaum, Võro Instituut, el 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com  
Triinu Ojar, Võro Selts VKKF, tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

 

Rakvere punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia

Kultuuripreemia vastuvõtmisel: (vasakult) Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, LLLi president Koldingi linnapea Per Bodker Andersen ja Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Neljapäeval, 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu (LLL) peakonverentsil jagati välja kultuuripreemiad. Rakvere punk laulupidu pälvis LLLi kultuuripreemia oma innovatiivse ja julge lähenemise eest laulupeotraditsiooni ühendamisel kaasaegse punkmuusikaga.

Punklaulupidu Rakveres tänavu suvel.

Kultuuripreemiaga kaasneb ka rahaline preemia.
Tänavu 11. juunil toimunud II punk laulupidu oli Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Rakvere ja tõenäoliselt kogu maailma teisel punklaulupeol osales ligemale 2000 lauljat 80 kollektiivist ja neid vaatas ligi 7000 käepaelaga pealtvaatajat. Punklaulupeo idee autori ja lavastaja oli Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Hilje Pakkanen

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Obinitsa Seto Muuseumitarõs tuleb muinasjutuseminar

Laupäeval, 8. oktoobril algusega kell 13 toimub Setomaal Obinitsa Seto Muuseumitarõs muinasjutuseminar – Tartust tulevad muinasjuttude uurimisrühma liikmed muuseumi nn avatud seminari pidama. Seminari käigus siis avatakse seto ja lutsi muinasjuttude taustu ja tuuakse välja omavahelisi sarnasusi. Lõpuks räägib muuseumipedagoog Terje Lillmaa oma tuntud headuses ka seto muinasjutte. Kõik kuulajad-vaatajad on teretulnud.
Kavas:
Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes.
Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine”.
Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe”.
Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus.
Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa.

Kohvipaus.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine. Lutsi muinasjuttude veebiväljaanne „Pühakud ja vägimehed“ põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Ludza maakond ehk Lutsimaa on tuntud Läti eesti keelesaarena, kus veel möödunud sajandi esimesel poolel elas väike eestlaste kogukond ja kõneldi lutsi murrakut. Lutsi eestlaste muinasjutud on huvitavad selle poolest, et mitmetel neist leidub paralleele seto juttudega. Seto jututraditsioonis omakorda esineb süžeesid, mida tuntakse veel vaid Lätis ja/või Leedus. Siin võib tegemist olla omanäolise, vaid Balti areaali hõlmava folklooritraditsiooniga. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte. Väljaande avaldamist toetasid riiklik programm „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“, Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu ning Eesti Kultuurkapital.
Eve Ellermäe,
Obinitsa Seto Muuseumitarõ juhataja kt

Värska Veekeskuses tuleb lionsi heateopäev

Laupäeval, 8. oktoobril on Värska Veekeskuses koostöös lionsklubiga LC Põlva heateopäev.

Üleriigilise lionsklubide heateopäeva tähistamisega seoses saavad lapsed vanuses (5-14 a.) külastada Värska Veekeskust poole hinnaga ning perepileti ostjatele jagub üllatusi.
Kohapeal saab teha ka annetusi kogumispalli, mis asub veekeskuse fuajees ja kuhu kogunev toetusraha läheb Põlvamaa paljulapseliste perede toetuseks.
Lisainfot Värska Veekeskuse külastuseks leiab kodulehelt: www.spavarska.ee  
Lisainfo: Marko Avikson, LC Põlva president, tel 522 1044.

 

Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses

Tõnu Kukk.

Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kuksiimid.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Kondase Keskus

Lõõtspillimees on oodatud nii perekondlikele tähtpäevadele kui festivalidele

Lõõtsamees Heino Tartes. Urmas Volmeri foto

7. oktoobril kogunevad paljud lõõtspillihuvilised Viljandi Pärimusmuusika Aita August Pulsti õpistu kursusele, et mänguoskust lihvida ja repertuaari täiendada.Demonstreerimaks oskusliku lõõtsamängu vaimu ja võimu annavad kursuse juhendajad – Eesti osavaimad lõõtsamehed – Margus Põldsepp, Juhan Uppin, Heino Tarter, Ants Taul ja Tarmo Noormaa õhtul aida suures saalis kontserdi. Kuulda saab nii rõõmsaid lugusid kui ka neid, mis kõige õrnemaid hingepaelu puudutavad. Kõik on oodatud!

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Muuseumipedagoogid loovad üheskoos filmiteemalist õppeprogrammi

4. ja 18. oktoobril saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks ”Eesti Film 100” teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu.
Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Õppeprogrammi lektoriteks on Tartu Ülikooli filmiajaloo spetsialistid Lauri Kärk ja Aune Unt, üldhariduskoolide osa tutvustab Noored Kooli programmi vilistlane Helen Sabrak.
Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, metoodik, telefonil 731 1455 või e-posti aadressil eva-kaia.vabamae(at)erm.ee
Reimo Rehkli,
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht

Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe edasi: Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Jaapani maalinäitus ”Fuji mägi maailmale” näitab jaapanlaste sitkuse sümbolit

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse neljapäeval, 29. septembril kl 17 Jaapani maalinäitus “Fuji mägi maailmale”.
53 jaapani maalikunstnikku on loonud teose “Minu Fuji mägi”, kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit. Sel aastal palju kannatanud Jaapani rahvas tahab näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud loodusõnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.
Näitust toetab Jaapani Suursaatkond Eestis.
Näituse president on Enryu Kano ja korraldaja Art Project Internationale G2.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Võrus mälestati parvlaeval Estonia hukkunuid

Võru linnapea Jüri Kaver ja maasekretär Heli Põhja Estonial hukkunute mälestusmärgi juures.

Täna mälestatakse parvlaeva Estonia katastroofis hukkunuid. Võru Linnavalitsuse ja Võru Maavalitsuse esindajad asetasid täna Estonia mälestusmärgi juurde pärjad ning süütasid 17 mälestusküünalt.
17 aastat tagasi, 28. septembril uppus tormisel Läänemerel reisiparvlaev Estonia, viies endaga
ametlikel andmetel merepõhja 852 inimest. Võru linn kaotas laevahuku tagajärjel 17 kodanikku, nende seas oli

linna ametlik delegatsioon, kuhu kuulus ka toonane linnapea Jaak Ott.
Marianne Mett

Liikumise ja heli improvisatsiooni töötuba täna Tartus

28. septembril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek: tartu vol 17.
17. helikoosoleku külaliseks on visuaal- ja helikunstnik, elektronmuusik ning improvisaator William Bilwa Costa, kes viib läbi töötoa ”resonants”. ”Resonants” tugineb harjutustele, mis võimaldavad tekitada kõrgendatud taju seisundeid. Töötuba tutvustab meetodeid, kuidas nii paaris- kui ansambliimprovisatsiooni käigus üksteist tähelepanelikult peegeldada. Keskendume kuulamisele, tunnetusele ja helist lähtuvale tegevusele, liikumisele ja mäluimpulssidele. Uurime energia ja heli laienemist ja kokkutõmbumist kehades ja ruumis. Uurime jälgi, mida liikumine kui materjal võtab meie välimise ja sisemise olemise vahel. Teistele kehadele reageerimise asemel tekitame hoiaku, mis võimaldab meil jälgida, hinnata ja reageerida nii palju kui võimalik.
Osalejatel palutakse võtta kaasa märkmik ja kirjutusvahend. Selga on soovitav panna avarad ja mugavad riided.
Soovi korral julgustame osalejaid kaasa võtma ka instrumente ja helitehnikat. Tehnika peaks olema väike– nt kodukasutuseks või harjutamiseks mõeldud võimendid ja kõlarid.
William Bilwa Costa tööde kohta loe lähemalt: http://perpetualmvmtsnd.org/bilwa/
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes.
Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18-20.
Helikoosoleku korraldaja on MOKS ja toetaja Eesti Rahva Muuseum
Reimo Rehkli

Hakkame koos ehedaid Eesti asju otsima!

Head inimesed!
Kutsun teid üles leidma Eesti asja aastal 2011.
Eesti Päevaleht hakkab nüüd koos lugejatega otsima ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.
Alustuseks aga vajame Teie häid ettepanekuid, mis võiks olla Eesti asi aastal 2011. Just Teie tarmukusest sõltub see, kas Eesti asi 2011 on ka Teie asi.
Seepärast, liituge fänniklubiga Facebookis. Lugege igal kolmapäeva ilmuvaid kirjatöid ja mis peamine – tehke ettepanekuid ning hääletage oma lemmikute poolt.
Usun, et Eesti asi 2011 on meie igaühe asi.
Rein Sikk,
Eesti asjade otsija.

Mereväe miinijahtija Ugandi kannab vööris Otepää vappi

Otepää naiskodukaitsjad tähistasid oma esimest aastapäeva sõpruslaeval Ugandi.

23. septembril tähistasid oma tegutsemise esimest aastapäeva Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna liikmed külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.
Aastapäeva tähistamisel olid kaasas ka Naiskodukaitse Valga ringkonna Valga jaoskonna liikmed ja Otepää valla esindajana vallasekretär Neeme Sild. Naiskodukaitsjatele tutvustati miinijahtija Ugandi tööd ja tehti väljasõit Tallinna lahele.
19. septembril 2010.a alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.
Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.
Fotod: Kersti Tamm

Eesti riik otsib silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtliku tegevuse soodustajaid

Pildil 2010. aastal tunnustatud vabatahtlikud. Ove Maidla foto.

Veel 5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, kus neile avaldab austust Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Tänavusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal toimub kandidaatide esitamine kolmes kategoorias: vabaühenduste juures tegutsevad professionaalidest vabatahtlikud, silmapaistvad vabatahtlike juhid ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavad ettevõtted või avaliku sektori asutused.
Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Lisainfo ning kandidaadi esitamise vormi leiab veebilehelt www.vabatahtlikud.ee.
Laekunud ettepanekute seast teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale ka aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.
Tunnustatute nimed kuulutatakse välja 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tunnustab kokku kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.
Tänuüritust korraldav Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on Eesti vabatahtlike tunnustamise traditsiooni ülal hoidnud alates 2005. aastast ning praeguseks on tunnustatud 247 vabatahtlikku.
Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.
Kaisa Ilves
Tunnustamisürituse projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Tel: +372 568 33 444, 742 0341
tunnustamine@vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee

Koolitused Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses

29. septembrist – 2. oktoobrini toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekesuses pudeliklaasist esemete valmistamise koolitus ja kaltsuvaiba kudumise algõpetus.

”Ehteaasta 2011 Pivarootsis – klaasile uus elu” koolitused:
29. septembril kella 15-19.
30. septembril kella 12-16.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Õpitakse klaasi lõikama, kujundeid valmistama – pildiraam, lill, aknakaunistus, ehted.
Koolituse juhendaja on Enna Tikas. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Kaltsuvaiba kudumise algõpetuse koolituse ajad:
30. septembril kella 15-19.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Juhendaja palub kaasa võtta paar väikest kera kaltsuvaiba materjali, umbes 1,5-2 cm laiuseid trikotaažiribasid, mille kohapeal ühisesse vaipa koome.
Õpime kanga rakendust lugema, kangast ette siduma, kuduma erinevaid mustreid ühe rakendusega, kangast teljelt maha võtma, kangast viimistlema.
Koolituse juhendaja on Aire Saluste. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Katrin Kadakas, Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse juhataja
www.pivarootsi.eu

 

Rahvusooper Estonia kutsub Järvamaa noori lauljaid esimesele tuleproovile

29. septembril kell 12 oodatakse noori Paide Kultuurikeskusesse, kus valitakse välja need, kes tulevad lavale Paides 12. novembril toimuval Rahvusooper Estonia festivali „Ooper ja ballett südames” finaalkontserdil.

Rahvusooper Estonia festival toimub Paides 6.-12. novembril. Projektis osalevad ligi 200 Järvamaa noort nädal aega toimuvates töötubades, mille tulemusena jõuab 12. novembril Paide Kultuurikeskuses lavale kontsert-etendus. Lapsed saavad kogu kontserdi alates muusikalistest ja tantsulistest etteastetest kuni grimmi, dekoratsioonide ja kostüümideni estoonlaste abiga ise ette valmistada. Jagunetakse viide gruppi: lauljad, tantsijad, grimeerijad, kostüümimeistrid ja dekoratsioonide valmistajad. Iga osalev laps tegeleb projektis oma valdkonnaga. Õpitakse ooperilaulu ja balletti, grimeerimise põhitõdesid ja seda, kuidas tagasihoidlike vahenditega valmistada kauneid dekoratsioone ja kostüüme, tutvutakse lavataguse eluga enne „Silva“ etendust ja tehakse palju muud põnevat, mis aitab kaasa tõelise teatriime sünnile.

Lauljate esimene tuleproov toimub juba 29. septembril kell 12 Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis, kus valime välja noored, kes tulevad lavale 12. novembri finaalkontserdil. 

Lood, mille seast ettelaulmiseks pala valida: „Mats alati on tubli mees” (Ado Reinvald/eesti rahvaviis); „Ei saa mitte vaitki olla” (M. Härma/A. Haava); „Ketra Liisu” (E. Kapp/folkloor).

Ettelaulmine toimub a capella. Tulemused anname teada samal päeval, samuti saavad kõik valituks osutunud materjali, millega edasi töötada. Karta, et ehk on materjal liiga keeruline, ei ole vaja. Kõik lood on kohandatud lastele sobivale tasemele ja vormi.

Info ja registreerimine: Mailis Kuur, Rahvusooper Estonia noortetöö juht: mailis.kuur@opera.ee , tel 683 1323.
jarva.ee

Armastajad ja elupõletajad täna Toompea muusikasalongis

Märt-Matis Lill Foto: EHL / EestiFoto

Iidse Tallinna südames, endises aadlipalees asuv hubane Toompea muusikasalong ühendab vana ja uue, ajaloohämarused ja säravad kaasaja loojad, armastajad ja elupõletajad, ning toob kuulajateni Tallinna vanalinna endiste aegade legende ja müstilisi kogemusi.

Helilooja Märt-Matis Lille ilmalik müsteerium „Armastajad ja elupõletajad” on Tallinna legendide aineline uudisteos, mis tuleb esiettekandele Toompea eksklusiivses muusikasalongis.

Esineb barokkansambel Corelli Consort (eri ajastute pillidel), jutustaja on Nero Urke (legendide tegelased, kummitused). Müsteeriumi libreto autor on Jan Kaus, lavastaja Taago Tubin, lunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Revo Koplus.
Kontsert-etendused toimuvad ka 30. septembril, 2. oktoobril.

Märt-Matis Lill Foto: EHL / EestiFoto

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub homme

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub 29. septembril Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kell 20.

Plaadifirma Õunaviks annab sel sügisel välja uusi eesti autorilaulikuid ja ”magamistoamuusikuid” tutvustava kogumiku ”Toatuur 2”.
Esimene ”Toatuur” ilmus viis aastat tagasi ja andis mitmele noorele autorile tõuke muusikuna jätkata. Eredaimaks näiteks on siin ehk Mari Kalkun, kes just tänu sellele kogumikule tuule tiibadesse sai ning kellelt on tänaseks Õunaviksi vahendusel kuulajateni jõudnud kaks ülimenukat autoriplaati. Leida, tutvustada ja julgustada oma liini jätkama uusi muusikaloojaid – seda võibki pidada ”Toatuuri” kogumiku väljaandmise peamiseks eesmärgiks.
Plaadil astuvad üles Mari Pokinen, Silver Sepp, Eneli Siirman, Pastacas, Kago, Iduvigik ja Arles Kangus ning salapäraste nimede all tegutsevad sooloartistid Keegi Kusagilt ja Vares&Barbarus. Samuti leiab kogumikult Martin Ellermaa ja Riho Kalli loomingu. Noorimaks autoriks on Spice Mouse. Instrumentaalsete paladega pakuvad vaheldust muusikuna juba üsna tuntud Juhan Vihterpal, Magnus Morel, Erkki Hüva, tänaseks Kanadas resideeruv eestlasest sooloartist Epifolium ja vaikne eksperimentaator Martiini Teekann.
Koos kontserdikavaga plaadi autoritelt jõuab Viljandi Pärimusmuusika Aita ka mininäitus, mille tarbeks võtavad kõik autorid kodust kaasa ühe isikliku eseme. Muu hulgas valmib nendest kogumiku plaadiümbrise kujundus.

E STuudio kammerkoor tõi Bergenist topeltvõidu

STuudio kammerkoor Tartu Jaani kirikus. Foto: polvamaa.ee

Laupäeval, 17. septembril Norras Bergenis lõppenud Griegi-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil tegi E STuudio kammerkoor puhta töö – esikohad võeti nii vaimulikus kui folgikategoorias. Konkursil, mis dirigendi Külli Lokko sõnul kuulub Euroopa mainekamate hulka, osales 18 koori Saksamaalt, Taanist, Norrast, Ukrainast, Venemaalt jm. Eestit esindas E STuudio kammerkoor ainsana.
Konkursi kolmest kategooriast – vaimulik, folk ja kaasaegne muusika – sai iga koori valida maksimaalselt kaks, millele oma kava üles ehitada. „Otse loomulikult esitasime folgikategoorias eesti muusikat – Veljo Tormist, Tõnu Kõrvitsat,“ rääkis Külli Lokko. Vaimuliku muusika kavva kuulus Eesti muusikast Arvo Pärdi looming, kohustuslik oli Norra autori teos.

Oma osa Põlva koori perfektses esituses oli ka sellistel nüanssidel, et kooril on kavad peas ja esitus sellevõrra vabam ning enesekindlam. Lisaks Külli Lokkole teevad kooriga tööd veel dirigent Küllike Joosing ning hääleseadja Leelo Talvik. Norra konkursi kava on Põlva inimestel võimalus kuulata 6. oktoobril, õpetajate päevale pühendatud üritusel.
Lisaks kammerkoorile töötab E STuudio nime all tütarlastekoor, kel sel hooajal samuti mitmeid edukaid esinemisi on olnud.
polvamaa.ee

Täna selgub Eesti parim mahetoode ja -tootja

Juba teist korda valitakse Eesti parim mahetootja ja mahetoode – et tunnustada tublisid tegijaid ning tutvustada neid ka avalikkusele. Võitjad kuulutatakse välja täna, 18. septembril kell 14 Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kolu kõrtsi ees.
Sassi-Jaani talu õuel toimub ka mahetoodete laat ja degusteerimine. Kell 12-13 saavad külastajad valida lemmikmahetoote. Avatud on kaks mahetoidu valmistamise töötuba – kell 13-14 lastele ja kell 15-16 suurtele.
Külastajate lemmikmahetoote valimisel ja auhinna üleandmisel osaleb ka Evelin Ilves.
Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid.
Konkursil ”Parim mahetootja 2011” kandideeris 10 mahetootjat üle Eesti. Konkursil osalesid mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust.
Konkursile ”Parim mahetoode 2011” esitati 29 toodet 14 ettevõttelt.Toodete hindamine toimus septembri alguses Eesti Kulinaaria Instituudis tippkokkade osavõtul.
Konkursid korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.
Airi Vetemaa,

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus