11. veebruaril tähistab Euroopa 112 päeva. Hädaabinumber 112 töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. 90% eestimaalastest valiks kiire abivajaduse korral Eestis 112, kuid ainult 59% teab, et see number kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks tähistataksegi 11. veebruaril kogu Euroopas 112 päeva.
Professionaalide kiiret abi vajavate sündmuste lahendamine algab informatsiooni edastamisest. Seetõttu on Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul ülioluline teada õiget numbrit, kuhu informatsioon abivajadusest edastada. „Euroopa ühtne hädaabinumber 112 ongi selleks juba 21. aastat tagasi ellu kutsutud, et inimestel oleks vaja abi kutsumiseks meeles pidada ainult ühte numbrit kogu Euroopas. Eestlaste kõrge teadlikkus hädaabinumbrist 112 aitab kindlasti kaasa abi kiirele kutsumisele ka siis, kui seda vajatakse mõnes teises Euroopa riigis“, tunnustab Janek Laev Eesti inimesi.
Häirekeskus kutsub Euroopa ühtse hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks kõiki koole ja lasteaedu, samuti peresid tegema lumest või lumele hädaabinumbri 112. Läbi mängulise tegevuse õpetatakse lastele hädaabinumbri tundmist, kes on ju tulevased, vahel ka praegused helistajad, kes aitavat numbrit meenutada tihti ka vanavanematel. Häirekeskus palub edastada lumest või lumele 112 tegemisest pilte e-posti aadressile: lumest112@112.ee. Pildid pannakse üles Häirekeskuse facebooki kodulehele www.facebook.com/hairekeskus. Kõigi pildi saatjate vahel loosib Häirekeskus 15. veebruaril välja hulga auhindu.
Täna, 10. veebruaril pandi nurgakivi Juuru Lastekülale, millest saab järglane Maidla Lastekodule.
Nurgakivi paneku tseremooniast võtsid osa sotsiaalminister Hanno Pevkur, maavanem Tiit Leier, Juuru vallavanem Margus Jaanson, Maidla Lastekodu juhataja Valve Viljak jt. Nurgakivi silindrisse pandi pildid praegusest Maidla mõisast, nimekiri Maidla Lastekodu elanikest ja töötajatest, natukene münte. Rapla maavanem pani silindrisse maakonna logoga võtmehoidja just selle mõttega, et tulevase lasteküla uksed oleksid abivajajatele alati avatud, sotsiaalminister lisas ministeeriumi poolse kirja, Juuru vald pani juurde veel maakonna ajalehe „Nädaline“. Silindri nurgakivisse asetas sotsiaalminister koos lastekodu kasvandikuga. Peale nurgakivi paneku tseremooniat toimus koosviibimine Maidla Lastekodu ruumides, kus lastekodu juhataja Valve Viljak rääkis mõisa ja lastekodu ajaloost.
Põlva lõõtspillikooli hing, lõõdsapäivi kõrraldaja ja pillimeistri, Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino saa lõõtspillimängo vahtsõst avvo sisse nõstmisõ iist presidendi käest Valgõtähe V klassi teenetemärgi.
Teno Tartese Heino vidämisele ja härgütämisele om lõõtspillimängohuviliisi nii pall’o saanu, et Põlva muusigakooli ruumi tüküse näile ahtakõsõs jäämä.
Tartese Heino herät’ vahtsõlõ elolõ ka Teppo-tüüpi lõõtspille meisterdämise.
«Tä tege lõõtspille umbõ häste ja tõistmuudu varatsõmbist lõõdsameistrist om nõun ummi tiidmiisi ka lahkõlõ jagama,» kitt Tartese Heinot Haanist peri lõõdsamiis Noormaa Tarmo. «Heino man käü kuun ka lõõdsameistride klubi, kon sis ütstõsõ tiidmiisi tävvendedäs. Heino om hää, lahkõ inemine ja tä mõist hindä ümbre luvva väega hää õhkkunna. Tuuga om tä käümä touganu tävveste lõõtspillirevolutsiooni. Või üteldä, et tä om lõõtspilli vaim vai hing. Sändsit sädeinemiisi tulõ hoita.»
Sindi Linnvolikogu otsustas neljapäeval, 9. veebruaril, määrata Sindi aastainimese aunimetus kauaaegsele Sindi spordielu aktiivsele eestvedajale Helle Artelile. Aastainimese tiitlile esitas Helle Arteli Sindi Naisliit. Sindi Linnavolikogule esitatud taotluses märgitakse, et Helle Artel on teinud tublit tööd Sindi Spordiklubi Kalju pikaaegse juhi ja liikmena. Ta on olnud tegev paljude linna spordiürituste korraldajana ja eestvedajana. Samuti oli Helle Artel algatajaks kepikõndimise ürituste organiseerimisel ja tema juhendamisel tegutseb ning käib iganädalaselt koos täiskasvanute võimlemisring. Aunimetus ja sellega kaasnev rahaline preemia antakse traditsiooniliselt üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil, mis toimub 22.veebruaril Sindi Seltsimajas.
Viktor Kaarneem
Foto: parnupostimees.ee
Tartu tantsuklubi tuleb taas kokku 15. veebruaril Tiigi seltsimajas.
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse. Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG. http://www.myspace.com/video/philippe-plard/scottisch-d-accord-pas-d-accord-compo-p-plard/24076925
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateavet saab e-postiaadressil triinu.nutt@gmail.com
* KOHALIK KÖÖK – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Valmistame koos leiba. Juhendavad kohalikud naesed.
* KÄSITÖÖTUBA – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Õpituba juhendab Olev Russ. Teeme ise endale puust ehte.
* LõõTSPILLITUBA – 11. ja 18. veebruaril kl 10 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa
* VÄIKEKANDLETUBA – 7. ja 21. veebruaril kl 18:30 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.
* LAULUTUBA – 28. veebruaril kl 18.30 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Laulame vanu laule ja räägime juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto Haanjast.
Õpitoad toimuvad alates 2012 jaanuarikuust igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, telefon 528 7044, ivirausi@gmail.com
9.-11. märtsil toimub sünni tervendamise seminar. Juhendab Tõnu Talimaa. Seminari põhiteemad: suhted ema ja isaga – nendest suhetest tulenevad seosed tervisele, harjumustele, elamise strateegiatele ja iseloomu avaldumisele; surematuse filosoofia; viljastusmomendi, looteaja kogemuste ja sünniprotsessi mõju meie elukäigu ja elusündmuste kujunemisele – alateadvuse süvamaatriksid; sünnitraumad ja nende mõjud meie tervisele, elamise strateegiatele, võimetele, annetele.
Sänna Kultuurimõis
Laupäeval Alutagusel peetaval Estoloppeti sarja järjekordsel etapil stardivad nii mullune tiitlikaitsja Vahur Teppan kui laskesuusataja Eveli Saue. Lähe 40 km rajale antakse kell 11. Eraldi sõidud on ka kõige pisematele. 14. Alutaguse suusamaraton sõidetakse klassikalises tehnikas.
Mullu tippspordiga lõpparve teinud suusasprinter Vahur Teppan teeb tänavu kaasa kõikidel Estoloppeti sarjas olevatel maratonidel. Sellel hooajal on erinevatel Eestimaa terviseradadel tema kontole kogunenud juba üle pooletuhande suusakilomeetri.
Maratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul lubatakse nädalavahetuseks ilusat talveilma. Suusaradade põhjad on saanud korraliku ettevalmistuse, kuid oodatakse veel veidi lumelisa. Kui seda ei tule, siis peetakse võistlus 20 kilomeetrise ringi peal, mis läbitakse kaks korda. Hetkel on end võistlusele kirja pannud juba üle 730 osaleja.
Eelregistreerimine www.sportinfo.ee veebilehel kestab veel käesoleva nädala kolmapäevani.
Tänavaused maratonid Estoloppeti sarjas:
28.01.2012 – 28. Viru Maraton
11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton
19.02.2011 – 41. Tartu Maraton
25.02.2012 – 40. Haanja Maraton
04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton
11.03.2012 – 15.Tamsalu-Neeruti Maraton
Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja Võru Kandle teatriauhinda.
Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse tuleb märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).
Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:
2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)
Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis. Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või e-post: info@vorukannel.ee
Kätlin Hoop
Täna, 6. veebruaril koguneb 2200 rahvaloendajat koolituskeskustesse üle Eesti, kus neil tuleb ühe nädala jooksul omandada loendaja tööks vajalikud oskused ja teadmised.
„Rahvaloendajatel seisab ees väga tähtis nädal, mille jooksul neil tuleb selgeks saada kõik loendaja tööks vajalikud oskused,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse välitööde juht Maris Post. „Koolitus hõlmab suhtlusnõudeid, andmekaitset ja turvanõudeid, rahvaloenduse metoodikat, aga ka arvuti ja selle programmide kasutamist.“
Viie päeva jooksul kuulavad loendajad teooriat, lahendavad praktilisi ülesandeid ning reedel, 10. veebruaril peavad nad kõige õpitu kohta sooritama testi. „Kõige tähtsamad on praktilised ülesanded – loendajad intervjueerivad harjutamise ajal üksteist ja kindlasti jääb neile mitmeid ülesandeid veel ka kodus lahendamiseks,“ rääkis Post.
Rahvaloendajate koolitusnädal algab esmaspäeva, 6 veebruari hommikul 15 koolituskeskuses üle Eesti.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Rahvaloendajad külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 kõiki neid, kes e-loendusel ei osalenud või jäi ankeedi täitmine poolikuks.
Statistikaamet
Läänemaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937.
Vapil on punasel kilbil ülestõstetud tiibade, vasakule pööratud pea ning kuldsete jalgade ja avatud nokaga hõbedane kull. Kulli pea ümber on kuldne võru. Läänemaa vapp põhineb Saare-Lääne piiskopkonna vapil. Läänemaa vapi on kujundanud Günther Reindorff.
Riigiarhiivi näituse „Eesti maakondade lipud ja vapid” tutvustuses on kirutatud, et Läänemaa vapile soovitati 1925. aastal kalu, maavalitsus esitas algul kavandina tuletorni, hiljem asendus see kotkaga.
Pildil Läänemaa vapi kinnitamine.
Näituse galerii: http://riigi.arhiiv.ee/est/galerii-2/
Laupäeval, 11. veebruaril kell 14-18 toimub Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad kogenud kirjutamisõpetajad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Maarika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; kooliõpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.
Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu
Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu. Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat. Tasuta. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
4. veebruaril peeti Paide Gümnaasiumis Eesti Maakilva Rahvaliiga A-finaal, mille parimatel on võimalus jõudu proovida Superliiga finaalis 10.märtsil. Ka see võistlus leiab aset Järvamaal, sedakorda Säreveres.
Parima tulemuse sai veenva 74 punktiga 100-st võimalikust võistkond Hiiu Plokk, teine koht 70 punktiga Tallinnale ja kolmas 69 punktiga Keila Kruvile.
Väljaspool arvestust tegi võistlusel kaasa ka Kuma võistkond. Võetud eesmärk – vältida kogenud mälumängijate seltskonnas viimaseks jäämist – tädeti edukalt. Ka teine osalenud kohalik võistkond Paide Hummel jättis kaks põhivõistkonda seljataha.
Allikas: jarva.ee
Alates möödunud nädalast töötab Rakvere Reaalgümnaasiumis oma telekanal: ReaaliTV, mis hakkab edastama saateid kord nädalas reedeti.
„Kanali eesmärk ongi tutvustada ennekõike Reaalgümnaasiumis toimuvat-toimunut ning sekka ka uudiseid ja lugusid kaugemaltki,“ ütles Reaalgümnaasiumi infojuht Jaanus Lekk, kes on ka ReaaliTV juhendaja. Jaanus Leki sõnul teevad saadet peamiselt gümnaasiumiastme teatriklasside õpilased. „Kuid kindlasti see nii ei jää, sest saateid saavad ja tahavad teha õpilased ka teistest klassidest.“
Reedel eetris olnud esimeses telesaates tutvustati 10.veebruaril Rakvere Gümnaasiumis aset leidvat Rakvere Gümnaasiumi filmifestivali ja võis näha-kuulda intervjuud ühe festivalil osalejaga.
Telekanal on nähtav siit: http://www.youtube.com/reaalitv
Hilje Pakkanen www.rakvere.ee
E-rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel üle 62% Eesti arvestuslikust elanikkonnast. E-loenduse lõplik osakaal selgub pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist maikuus, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.
E-rahvaloendus lõppes 1. veebruari südaööl (23.59) ja arvesse läksid kõigi inimeste ankeedid, kes olid selle hetkeni loenduskeskkonda sisenenud ja lõpetanud täitmise hiljemalt 2. veebruaril kell 2.00.
Isikuankeete, mille puhul olid loendatud ka inimese leibkond ja eluruum, oli kokku 815 467 ehk 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. “Kui arvestame ka inimestega, kelle leibkonnaliikmetest oli osa loendamata või eluruumiankeet täitamata, on täidetud püsielanike isikuankeete 880 455, mis moodustab arvestuslikust rahvaarvust 66,7%,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Esitatud arvud sisaldavad ka topeltloendatuid. “Kuigi praeguseks pole veel andmetöötluse käigus kõiki topeltloendatuid välja selgitatud, jääb meie hinnangul nende hulk 4-5% piiresse,” ütles Diana Beltadze. Seega e-loendatute osatähtsus eeldatavalt ei vähene. E-loendusel täideti isikuankeet 410 787 mehe ja 469 668 naise kohta (püsielanikud), enamikes vanuserühmades oli e-loendatud naiste osakaal veidi kõrgem kui meestel. E-loendatute vanuseline jaotus oli rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiidu sõnul ootuspärane. “Nooremate tööealiste (vanuses 20-35 aastat) puhul oli e-loendatute osakaal vastavas vanuses isikutest üle 75%, koguni üle 77% oli see ka laste puhul, kelle eest täitsid isikuankeedid nende vanemad. Kõrgemas eas e-loendatute osakaal langes, jäädes vähemalt 60-aastaste puhul 40-45% piiridesse,” rääkis rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiit.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-01.02.2012) said Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Kristo Mäe
41. Tartu Maratonini on jäänud veidi vähem kui kuu ning esimesed üritused on juba peetud. 21. ja 22. jaanuaril toimusid Maailmakarika etapivõistlused Otepääl, kus omavahel võtsid mõõtu erinevate riikide tipud. Samal ajal toimusid ka mitmed rahvale mõeldud vahvad suusaüritused 41. Tartu Maratoni programmi raames.
Laupäeval, 21. jaanuaril võttis paarsada suusasõpra osa meeleolukast ühistreeningust. Raja olukord oli hea ning osalejad tundsid rõõmu koostegemisest.
22. jaanuari hommikul oli lastel aeg lumest rõõmu tunda. Koos 38 teise riigiga tähistas Klubi Tartu Maraton ülemaailmset lumepäeva „FIS World Snow Day” Tartu Maratoni Otepää lastesõitudega. Tehvandi Spordikeskuses lustis rajal 93 tublit väikest suusatajat, keda juhendasid Tartu Suusahullude innukad treenerid. „World Snow Day” üritusel said kõik lapsed numbrimärgi numbriga1, sest iga laps on võitja!
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) korraldatava ürituse eesmärk on edendada suusasporti ja anda lastele võimalus avastada lume võlu. Lisaks pöörab FIS tähelepanu noorte harimisele turvalisuse, keskkonna- ja tervise teemadel. Peagi on käes ka teised Tartu Maratoni suusaüritused: 12. veebruaril sõidetakse Avatud Raja sõit, Tervis Plussi 11. Naistesõit ja Tartu Maratoni ajaloo esimene Tartu Teatemaraton. Juba 19.veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton, millele päev enne eelnevad meeleolukad lastesõidud.
Greete Kempel
Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Kuressaare linna pidulikul vastuvõtul tunnustati tublisid inimesi ja ettevõtteid, kelle tegemised läinud aastal ühel või teisel moel linna arengus silma jäid, ning ettevõtmisi, mida on põhjust oluliseks ja märkimisväärseks pidada.
Tiitli Aasta Tegu 2011 pälvisid Asta ja Harry Leo Kingissepp, kes toetasid 20 000 euroga Kuressaare Linnateatrit, Kuressaare haiglat ja Kudjape kalmistut.
See perekond peab Kuressaare linna oma hingele väga kalliks. Armsast sünnilinnast elatakse küll väga kaugel, kuid oma mõtetes ja tegudes soovib perekond ikka ja jälle Kuressaarele toeks olla. Auhinna võttis vasta Kanadas elava perekonna esindaja Kuressaares Eha Sepp.
Tiitli Aasta Tegija 2011 sai Kuressaare seltsi- ja muusikaelu edendamise ning Saaremaa noorte muusikute motiveerimise eest Sadhu Jam ja Toomas Leis.
Sadhu on hubane kohtumispaik, mis on aidanud ühendada erinevaid elustiile ja maailmavaateid. Pilgeni täis maja, positiivsed emotsioonid ja ohtralt muusikat. Publikule kitsaks jäänud keskkonnast suunduti sügisel Kuressaare kuursaali, et anda sellele majale taas sisu ja eluvaim. Läbi aasta on pakutud uusi ja huvitavaid võimalusi noortele muusikutele ning paljudele kuulajatele.
Linnavalitsus tunnustas tiitliga Pikaajaline Töötaja pikaajalise, silmapaistva ja kohusetundliku töö eest Kuressaare linnavalitsuses keskkonnaprojektide läbiviimisel ning keskkonnakorralduse kureerimisel keskkonnaspetsialist Karli Valti ning töö eest Kuressaare linnavalitsuses omandi- ja maareformi toimingute läbiviimisel ning maaregistri pidamisel vanemmaakorraldajat Piret Laidi.
Aasta Kojamees 2011 on Helju Rattas.
Selle tiitli saamiseks ja silma paistmiseks ei olnud tarvis midagi erilisemat korda saata, vaid numbrid ja tööandja kiidusõnad räägivad iseenda eest – tema tööpanus majahoidjana on poole vanem kui Kuressaare linnas ellu kutsutud konkurss parima kojamehe leidmiseks. Ta on tõestanud oma poolehoidu majahoidjatööle 20-aastase tegutsemisega kahes erinevas ettevõttes. Neist viimases, OÜ-s Kuressaare Elamute Hooldus, 12-aastase tööpanusega, koristades ja hooldades nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.
Aasta Korrakaitsja 2011 – Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.Vaatamata oma noorusele, on ta töötanud end lühikese ajaga politsei esiritta Kuressaare linnas. Parima korrakaitsja tiitli andmisel said paljuski määravaks tema kui politseitöötaja ametialased oskused, lisaks sellele kaasasündinud õiglustunne ja abivalmidus. Temale Aasta Korrakaitsja tiitli andmist on toetanud ka Rootsi tänava naabrivalvesektor, kellel on temaga väga hea koostöö. Majandusauhinnad 2011:
Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja Kuressaare Haigla SA. Erakapitalil põhinev suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal oli Saaremaa Tarbijate Ühistu, samuti OÜ Merinvest. Suurim üksikisiku tulumaksu maksja töötaja kohta oli Skype Technologies OÜ. Suurima üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõte oli Saare Dolomiit-Väokivi OÜ, samuti Arco Ehitus OÜ. Enim töökohti loonud ettevõte oli Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ. Ehitus- ja arhitektuuriauhinnad 2011
Möödunud aastal anti Kuressaare parima ehitise tiitel välja kahe aasta peale – 2009–2010. Seda põhjusel, et keerukates majandusoludes kerkis uusi hooneid varasemast vähem. Tänavu tõdeti taas uute ehitiste liigset vähesust, et oleks tekkinud parimate ehitiste vaheline konkurents ja valikuvõimalus. Seepärast on järgmisel aastal plaanis välja kuulutada Kuressaare parim ehitis 2011–2012.
Konkursil ”Värv Kuressaare majal” kerkisid teiste hulgas esile kaks hoonet, mida kumbagi premeeritakse 325 euroga: Kitsas 8 elamu – väga hea näide Kuressaare vanalinnas järjepideva korrektse tööga korras hoitud puithoonete kompleksist. Pihtla tee 47 kortermaja – korrektselt ja terviklikult teostatud fassaadi uuendustööd. Oma tonaalsusega sulandub hoone hästi olemasolevasse keskkonda, mõjub esinduslikult ja väärikalt. Kaunite Kunstide stipendiumi rahvatantsukunsti edendamise eest pälvis Kuressaare gümnaasiumi algklasside õpetaja ja rahvatantsuringide juhendaja Merle Tustit. Armastust rahvakultuuri vastu ja selle edasiandmist lastele juba algklassidest peale võib pidada tema kuldaväärt teeneks, mida ta oma tagasihoidlikul moel on järjepidevalt edendanud. Aasta Tegu Kultuuris tunnustuse pälvisid 15. Kuressaare merepäevad ja 2. Saaremaa merenädal. Tegijaiks meeskond koosseisus Reet Truuväärt, Villu Veski, Mati Talvistu, Maris Rebel, Heli Jalakas, Jüri Aljas, Andrus Unger, Rein Sepp, Lii Pihl, Nele Teiv, Krista Riik, Lindia Lallo, Edgar Haavik, Eha Talvistu, Andrus Aumees, Oskar Jõgi, Margus Hiet ja Kuressaare noored vabatahtlikud.
Homme, 23. jaanuaril kell 18 algab Kadrioru pargis värvika karnevaliga hiina uusaasta tähistamine.
Vesidraakoni aasta vastuvõtmine algab Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu teostatud draakonit kujutav kahe meetri kõrgune jääskulptuur. Draakonit tervitatakse traditsioonilise hiina rituaaltantsu ning tuletsirkuse-etendusega. Etteasteid saadab trummiansambel rahvuslikel instrumentidel.
Draakonitantsu esitavad kohalikud võitluskunstide harrastajaid kasutavad oma etteasteks 12-meetrist draakonit, mille Tallinn sai eelmisel aastal kingituseks Pekingilt. Tantsuproove juhendas draakonitantsu instruktor Helsingist.
Peale jääskulptuuri avamist liigutakse draakoni juhtimisel Pillapalu platsile, kus rahvapidu jätkub Pekingi kultuurimeistrite esinemisega. Näha saab trummitantse, hiina rituaaltantse, mustkunsti ja kungfu etteasteid. Taevasse tõuseb ilutulestik, mis ühendab endas idamaise pürotehnika kaunimaid näiteid, muusikat ning videoinstallatsiooni. Kõigil uusaastapidustustel osalejatel on võimalus nautida söögitelkides hiinapäraseid roogi ja jooke.
Kuna Kadrioru kitsastel tänavatel napib parkimiskohti paneb Kultuuriväärtuste amet huvilistele südamele, et võimalusel kasutataks kohalejõudmiseks ühistransporti. Selle hõlbustamiseks pikendab Tallinna transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22-ni.
Autodega tulijatel palutakse oma sõiduk jätta Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valge tänava KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile.
Elva huviala- ja kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafikakunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.
Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud enamjaolt kuivnõeltehnikas. Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid.
Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30.
Merike Järv
Neljapäeval, 2. veebruaril kell 19 esinebVõru kultuurimajas Kannel Valgevene duo GURZUF: akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalesskiy.
Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n’rolli ehedat iseloomu.
Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme.
Vaata ja kuula Gurzufi: http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related
Olete oodatud!
Kätlin Hoop
22. jaanuaril tähistatakse 39 riigis esimest korda üleilmset lumepäeva „World Snow Day”, mille raames toimub rohkem kui 255 lume- ja suusaüritust erinevates riikides üle maailma.
Eestis tähistatakse „World Snow Day” päeva Tartu Maratoni Otepää lastesõitudega Tehvandi Spordikeskuses. Lastesõidud viiakse läbi legendaarsetel murdmaasuusatamise Tartu Maratoni radadel, seega on kõikidel lastel võimalik päris ise järgi vaadata, kus on sõitnud nende emad-isad ja suusaeeskujud.
Sõit algab kell 11, enne MK etapi 15 km meeste- ja 10 km naistesõite. Lastesõitude distantsid on 500 m, 2 km ja 3 km ning vanusepiirangut pole. Rõõmsalt lumisele üritusele on oodatud kõik huvilised! Iga raja läbinud laps saab auhinnaks kuldmedali, Kalevi šokolaadimedali ja diplomi ning jagatakse kuuma teed. „World Snow Day” ajal saavad kõik lapsed numbrimärgi numbriga 1, sest iga laps on võitja! Lumepeolt ei puudu ka lõbusad maskotid.
Lastele, kellel endal suuski pole, on kohapeal abiks suur Suusabuss, kust saab tasuta suuski laenutada. Alates kella 10.30-st jagavad kasulikke näpunäiteid tublid Tartu Suusahullude treenerid, kelle käe all on võimalik teha ka päris esimesed sammud lumel ja osaleda erinevates lumemängudes.
Üritus on kõigile tasuta. Lastesõitudele on soovituslik eelregistreerimine aadressil www.tartumaraton.ee. Interneti teel saab registreerida kuni 20. jaanuarini, tööpäeva lõpuni (kella 17ni). World Snow Day päeval saab registreerida ainult kohapeal.
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) korraldatava ürituse eesmärk on edendada suusasporti ja anda lastele võimalus avastada lume võlu. Lisaks pöörab FIS tähelepanu noorte harimisele turvalisuse, keskkonna- ja tervise teemadel.
Tule ja saa osa suurest üleilmsest „World Snow Day” üritusest Otepääl!
Lisainfot ajakavade ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee.
Greete Kempel
Kümme aastat tagasi, 15. jaanuaril 2002. aastal loodud Järvamaa Infoportaalist jarva.ee on kujunenud täna välja maakonna oluline infoallikas. See on keskkond, mis toimib tänu mitmekülgsele koostööle ning aitab vahendada järvamaalaste õnnestumisi, häid ideid ja arendavaid koostegemise võimalusi nii tekstis, pildis kui videos.
Maakonna infoportaali toimetaja Anu Ansbergi sõnul on läbi aegade Järvamaa infoportaali jaoks olnud oluline pakkuda aktuaalset ja asjakohast Järvamaad puudutavat informatsiooni. Portaali eesmärk on tugevdada maakonna identiteeti ja olla avatud teabekanal maakonda puudutava info pakkumiseks kõikidele huvilistele.
Eile õhtupoolikul ootas Järvamaa infoportaal kõiki koostööpartnereid ja portaali kaastegijaid Järvamaa turismiinfokeskuses toimunud tänuüritusele.
Alates laupäevast, 21.jaanuarist viib buss spordihuvilisi Haanjasse suusatama.
Buss väljub laupäeviti kell 10 Rõuge korrusmajade parklast ja 10.05 Rõuge koolimaja juurest. Haanjasse sõidetakse Rebase teed mööda. Suusabussi pilet maksab 1 euro (edasi-tagasi). Kohapeal ollakse 2 tundi. Ootame aktiivset suusabussi kasutamist! Buss käib seni kui huvilisi on.
Eelmise aasta lõpus valmis eestikeelne käsiraamat vabatarkvaralisele 3D programmile Blender. Motivatsioon juhendmaterjali tõlkimiseks tekkis riigikutsekooli Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijate õppekava koostamisel, kui Blender oma võimaluste ning hinna poolest kursuse baasplatvormiks valiti. Eestikeelsete materjalide puudumisel otsustati need luua. Blender on laiade võimalustega tasuta graafikaprogramm, mis võimaldab modelleerimist, virtuaalset voolimist, valmis arvutatud piltide keerukat järeltöötlust ning pakub ühtlasi ulatuslikke animatsioonivahendeid. Sedavõrd laia funktsionaalsusega programm on unikaalne kombinatsioon, mis võimaldab luua filme, arvutimänge ja 3D-printerite vahendusel ka
ruumilisi objekte.
Jaagup Irve on üks juhendi tehnilistest toimetajatest. Vaba tarkvara vaimus on programmi käsiraamatu tõlge kõigile vabalt internetis loetav. Projekti keerukus seisnes peamiselt valdkonna uudsuses ning seetõttu ka sõnavara puudumises. Käsiraamatu tõlkimiseks tuli leida vaste enam kui 400 ingliskeelsele terminile ning seetõttu kaasati tõlkimisse peamiselt valdkonnaga tegelevad eksperdid.
Tõlgitud käsiraamatu leiab aadressilt: http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual
Kodumaine Blenderi kogukonna foorum: http://blender.org.ee/
Blenderi tasuta allalaadimiseks külastage: http://www.blender.org/
Raul Kübarsepp, Blender.org.ee
Üha enam tekib vanematel küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta. Aeg on küps, et otsida ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid! Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Esimeses loengusarjas „Eelkooliealine laps” saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:
– kuidas lapsed mängivad ja õpivad? millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
– kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad?
– millal on laps valmis lasteaiaks?
– mis on tervislik pedagoogika?
– millised on lapse arengu põhitõed?
Loengud toimuvad Võrus Lembitu tn 2 II korrusel (Võru Loovuskooli ruumides) laupäeviti kella 11-14.
21. jaanuaril on teema ”Suhted ja suhtlemine”: Lapse ja vanema suhted: piirid, kiitmine ja karistamine. Laste omavahelised suhted, kaaslastega arvestamine. Lasteaiaküpsus.
11. veebruaril ”Rütm – kindlustunne või rutiin”: Päevarütm, nädalarütm, aastarütm, kuidas see toetab lapse arengut. Mäng. Eakohased mänguasjad. Last arendavad lelud.
25. veebruaril ”Kasvamine”: Lapse areng enne kooli. Vanema ja lapse kooskasvamine. Jäljendamine/eeskuju. Õppimine eelkoolieas. Televisioon ja arvuti.
Terve Pere Kooli loengusarja juhib 20-aastase kogemusega lasteaiapedagoog, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised.Loengu tasu on annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.
Lisainfo:
Pille Sõrmus / e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu / e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819
Rõõmsa kohtumiseni!
Heli, Pille ja Mari
