2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.
Otepää ettevõtluskonverents peetakse juba neljandat korda. Konverentsil tunnustatakse valla ettevõtjaid – antakse üle Otepää valla ettevõtlusauhind 2013.
Ettekandeid teevad SA Otepää Turism juhataja Margo Krüünvald, TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik, Tammuri talu peremees Erki Saar, Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, õpilasfirma ja minifirma programmi juhendaja Margus Mekk, Ene-Mall Vernik ja Peeter Kangur Kappermäe seltsist, Auto24 Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Konverentsi modereerib vallavanem Merlin Müür.
Eesti Pank emiteerib 7. oktoobril Raimond Valgre muusikale pühendatud hõbedast 7-eurose nominaalväärtusega meenemündi. Münti hinnaga 35 eurot on võimalik soetada Eesti Panga muuseumis või SEB kontorites üle Eesti 7. oktoobril alates kell 13.
Tänavu 7. oktoobril möödub 100 aastat Eesti helilooja ja muusiku Raimond Valgre sünnist. Valgre muusikale pühendatud meenemündil on kujutatud käsikirjaline fragment „Saaremaa valsi“ noodist, helilooja originaalallkiri ja nimiväärtus 7 eurot. Mündi aversil on kujutatud Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2013.
Hõbedast (Ag 925) proof kvaliteediga meenemünt kaalub 28,28 grammi ja selle läbimõõt on 38,61 mm. Müntide tiraaž on 7500.
Meenemündi on kujundanud kunstnik Berbel Lätt. Mündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.
28. septembril toimub Pärnumaal 23. korda skautlik matkamäng, kus 3-6 liikmelised võistkonnad saavad end proovile panna kuiva jalaga jõe ületamises ja kannatanu abistamises, samuti saab proovida oma teadmisi matemaatikas, keemias ja füüsikas ning teha muudki, mis nõuab füüsilist osavust ja kiiret taipu.
Matkamängu korraldab Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev (PSGM), ettevõtmise eestvedajateks on Tori gaidid. Traditsiooniliselt septembri viimasel nädalavahetusel toimuv matkamäng kulgeb Pärnus ja liigub Uulu poole.
Mailiis Jõgis
27. ja 28. septembril toimub Vikerraadio kodulehel keelevõistlus “Tuum”, kus iga soovija saab panna proovile oma oskused, kus tuleb teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.
Tekst avaldati 27. septembri hommikul Vikerraadio kodulehel. Viimane aeg oma töö ära saata on 28. septembril kell 18. Esialgsed tulemused selguvad 29. septembri “Vikerhommikus” kell 9.15.
Esimene “Tuum” toimus mullu, kus tuli kokkuvõte kirjutada Ilmar Raagi esseest “Kultuuritust ei ole olemas.” Kokku esitati 194 tööd. Kõige noorem osaleja oli 11-aastane, vanim 88-aastane, kolmandik osalejatest olid gümnaasiumiõpilased. Esimese aasta võitja oli Liina Pääbo.
Keelevõistluse võitjad antakse teada 18. oktoobril Vikerraadio saates “Uudis+”.
Võistlust korraldavad haridus- ja teadusministeerium, rahvusringhääling ning Tartu ülikooli eesti ja üldkeelteaduse instituut koostöös emakeele seltsi ja emakeeleõpetajate seltsiga. Peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja viis kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.
Täna, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.
Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.
Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab.
Täna, 2. septembril toimusid Otepääl enamikes haridusasutustes kooliaasta avaaktused.
Toimus traditsiooniline pannkoogipäev – Otepää vallavalitsuse töötajad jagasid vallamaja ees kooliõpilastele, lasteaialastele ja lapsevanematele pannkooke.
Koogitegemist lõid kaasa Otepää naiskodukaitsjad ja Otepää Naisselts.
Tänavu suvel korraldas Otepää Avatud Noortekeskus konkursi uue logo leidmiseks.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumetsa sõnul tekkis vajadus uue logo järele seoses keskuse kolimisega. Noortel on kokkusaamiseks nüüdisaegsed ruumid Otepää vallavalitsuse majas.
Konkursile laekus kuus tööd, millest neli oli ühelt autorilt Pukast, kes saatis kavandid postiga, kaks tööd laekus Otepää noortelt. Kavandid olid noortekeskuses teadetetahvlil üleval seitse päeva. Selle aja jooksul valisid noortekeskust külastanud noored oma lemmiku. Noorte lemmikuks sai Liina Laaseri saadetud logo, arvutisse sisestas logo Paul Poderat.
Reedel, 13.septembril kell 19 algab Sargvere mõisas uus hooaeg kinoga.
All saalis saab näha Norra seiklusfilmi Kon-Tiki (2012), üleval saalis linastub J.Põldma-H.Ernitsa “Lotte ja Kuukivi saladus” (2011).
Parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Norra seiklusfilmi Kon-Tiki aluseks on kuulsa maadeuurija Thor Heyerdahli legendaarne Kon-Tiki ekspeditsioon, mille eesmärk oli tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased. 1947. aastal jälgis kogu maailm põnevusega hulljulge norraka ettevõtmist, kes võttis koos väikse kaaskonnaga ette eepilise reisi üle Vaikse ookeani seilates õblukesel balsapuust parvel 101 päeva ja üle 8000 kilomeetri.
Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=e4DZ7svBw7I
Pärast kino on avatud kohvikunurk.
Vajadusel ja võimalusel aitame korraldada transporti 20 km ümbrusest Sargverre ja tagasi.
MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts
7-12 aastasi lapsi oodatakse pärimusringi Kaval Käsi selle sügise esimesele kokkusaamisele teisipäeval, 10. septembril kell 15 Eesti Rahva Muuseumi käsitööklassi (Kuperjanovi 9, Tartu). Käsitöö- ja rahvamuusikaõpetajate juhendamisel tehakse igal teisipäeval kella 15-17 rahvuslikku käsitööd, õpitakse väikekannelt, regilaule ja ringmänge. Tutvutakse ERMi uute näitustega ja uuritakse muuseumi püsiaardeid. Õpitud pilli- ja lauluoskusi on võimalus näidata muuseumi üritustel. Kevadel korraldatakse näitus valminud käsitöödest.
Õnnehaldja Mängumaa (asukoht Tartu tn 23, Võrus) kutsub õpetajaid ja lapsevanemaid osalema vestlusringide sarjas. 5. septembril on teemaks ”Koolikiusamine”, 19. septembril vesteldakse teemal ”Laps ja meedia”.
Vestlusringidega tahetakse pöörata tähelepanu sellele, et iga laps on oluline ja teda tuleb näha sellisena nagu ta on. Arutletakse teemadel, kuidas märgata kas lapsel on lasteaias või koolis probleeme eakaaslastega suhtlemisel, kuidas lapsevanem või õpetaja saaks last toetada ja talle nõu anda.
Vestlusringe aitavad läbi viia Võrumaa Õppenõustamiskeskuse psühholoogid.
Osalemine on tasuline.
Kerli Kallas
Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.
Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.
Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.
Koolirahu kuulutati välja Kuressaare keskväljakul, kus traditsioonilisel tseremoonial kirjutasid ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, lastekaitse liidu president Loone Ots ja Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastasid koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabusid keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.
Kuressaare keskväljak oli kaasaelajatest tulvil ja märg ilm koolirahu väljakuulutamist ei seganud.
Koolirahu väljakuulutamise tseremoonial Kuressaares astusid üles laulja Grete Paia, näha sai õpetajate teadusteatrit ning üheskoos lauldi Rein Rannapi laulu “Rahu”. Pärast ametlikku osa jätkus kontsert, kus esinesid tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased.
Sel aastal on koolirahu moto “Koos on kena!”, millega Kuressaare õpilased rõhutavad koolides positiivse õhkkonna olulisust ja usaldust õpilaste ja õpetajate, noorte ning täiskasvanute vahel, et hoida üksteist arvestavat ning toetavat koolikultuuri – et kõigil oleks koolis kena olla ning hommikul saaks rõõmsal meelel kooli tulla ja sealt rahuoluga lahkuda.
Koolirahu liikumise eesmärk on saavutada üheskoos turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Koolirahu toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist keskkonda, kus kõigil on hea olla.
Varasematel aastatel on koolirahu linna tiitlit kandnud Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Jõgeva ja Sillamäe. Kuressaares kuulutati välja koolirahu linn 2014, milleks on Viljandi. Esmakordselt toimus aktsioon 1999. aastal Tallinnas.
Kutselised kalurid saavad sellest sügisest püüda 10 tonni haugi enam. Mullu oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavuseks haugi püügivõimaluseks 155 tonni. Seda suurendati 10 tonni võrra, seega on uueks püügivõimaluseks 165 tonni.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin selgitas, et kutseliste kalurite jaoks pikenes sügisene püügihooaeg eeskätt nakkevõrkudega püügil, mis muidu tulnuks püügikvoodi täitumisel varem lõpetada. Püügivõimalust suurendati, kuna varu seis on väga hea ja ka paari aasta järelkasv on heal tasemel.
2013. aastal esimese seitsme kuu jooksul on püütud 92 tonni haugi.
7. septembril Padise kloostri müstiliste müüride vahel annab esmakordselt Eestis intiimse ja südamliku sügiskontserdi Rootsi laulukirjutaja ja laulja Sophie Zelmani. Kontsert algab kell 20 Eesti hõbehääl Margus Vaheri esinemisega, millele järgneb kell 21 Sophie Zelmani. Zelmani tegi oma debüüdi juba 1995 aastal ja praeguseks andnud välja andnud 12 albumit. Tema laulud on kõlanud filmides “Iseseisvuspäev”, ” Minu parima sõbra pulm” ja seriaalides nagu “Dawson’s Creek” ja “Vampiiritapja Buffy”.
Padisel kõlav akustiline kava jõuab sügavale kuulaja naha alla – sinna, kus isegi lihtne hingetõmme kõlab, kui maavärin. Sophie kaubamärgiks on imepärane oskus luua ka vaikusesse pinget. Sophie esineb Padisel koos suurepärase muusiku Lars Halap’iga.
Uksed avatakse kell 19, kontsert algab kell 20.
Saal on istekohtadega. Olenevalt ilmast on soovijail võimalik saada ka tekk.
Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 24. augustil kell 19 Tsiistre Külakojas.
Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.
Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.
Helena Kesonen
Augusti eelviimasel nädala viiel päeval on kõik suured ja väikesed lodja- ja loodusesõbrad oodatud RMK Suursoo Looduskeskusesse, kus teisipäevast laupäevani vältab maailma esimene Lodjafestival.
Igal päeval on oma teema – alustuseks jõepäev, vahepeal soo-, kala- ja külapäev ning lõpetuseks järvepäev. Iga päev toimuvad looduslodja- ja viikingilaevaretked sohu, jõgedele või Peipsile, lõunast õhtuni saab osaleda erinevates õpitubades – ehitada traditsioonilisi siseveepaate, õppida puu-, köie- ja sepatööd. Jõepäeval traalime kaldamudas ja uurime väikesi vee-elukaid. Soopäeval saab teada, mis üllatused on sool varuks ja mida on võimalik teha turbast. Kalapäeval kiikame kalameeste maailma ja omandame kalapüügi põhitõdesid. Külapäeval tervitavad teid ümbruskonna külad ja igaüks saab täiendada oma teadmistepagasit maaelu vallas. Järvepäeval selgub, kuidas elavad ümbruskonna järved ning kuidas kuulatakse kalade laulu. Kõikidel päevadel on avatud RMK looduskeskus koos näitustega Emajõe Suursoost ja Eesti kaladest. Lapsi ja lapsemeelseid ootab festivali mängumaa, kus võib mängida vanaagseid jooksu- ja osavusmänge, ronida, pugeda, hüpata, veereda!
Õhtupoolikul haaravad lodjamadrused ja lodjaseltsi sõprusansamblid kätte pillid ja kuulda võib meeleolukaid kontserte. Pimeduse saabudes heisatakse hiiglaslik lodjapuri ning purjekinos linastuvad filmid ja toimuvad Sooülikooli vabaõhuloengud. Hoogsa festivalipäeva lõpetuseks seatakse üles teleskoop ning vaadatakse tähti ja uuritakse kuud.
Vallavanem Romeo Mukk (paremal) annab meenetaldriku parimaks meesosatäitjaks tunnistatud Peter Wüthrichile.
16.-18. augustini Suure-Jaani vallas kestnud IX Külateatrite festivalil valis publik iga päev oma lemmikuid.
Möödunud reedel, esimesel festivalipäeval, valiti parimaks näitetrupiks Vastse Kuuse rahvamaja näitering Põlvamaalt, kes lavastaja Lembit Rätsepa juhendamisel mängis lustakat lugu “Naised kosjas”. Lembit Rätsep mängis ise Passu talu peremeest ja tunnistati parimaks meesosatäitjaks. Naistest peeti parimaks mängijaks Viljandimaal asuva Kolga-Jaani Villem Reimanni rahvamaja harrastusnäitlejat Salle Andressoni, kes kehastas Mandat etenduses “Laip sahvris”. Margus Kummetsit Jõesuu külateatrist Pärnumaalt sai eripreemia Karli rolli eest etenduses “Ei ole kerge olla naine”.
Teisel festivalipäeval pälvis parima näitetrupi nimetuse Avinurme Suveteater Ida-Virumaalt, kus lavastajaks professionaalne teatritegija Malle Märn.
Tänuks publiku lemmikutele anti üle tänutaldrikud.
Parima naisosatäitja preemia pälvis Merike Kernu Alburahva Teatrist Järvamaalt. Ta mängis ema etenduses “Ema läheb mehele”. Parimaks meesosatäitjaks peeti Mees A-d mänginud Erich Einsteini Paide huviteatri etendusest “Kas Kongos on tiigreid?”
Eripreemia pälvis “Abruka Malliga” publiku ette astunud Tornimäe näiteselts Saaremaalt, kusjuures tunnustati terviklikku kokkumängu ja rahvusliku huumori esitamist. Lavastaja Ingla Leis mängis ise Mallit.
Teine eripreemia kuulus Kaalepi küla näiteringile “Kaalepi Kratt” Järvamaalt. Selles näitemängus “Vargamäe mehed Kihnut kaemas” oli oskuslikult kaasatud lapsi.
Eripreemia laureaatide valimisel ütles sõna sekka ka kultuurisündmuse patroon Kalju Komissarov.
Korraldajatele meeldis väga ka Abja kultuurimaja laste näiteringi lavatus “Karlssoni lood”, mille lavastasid Viive Niinemäe ja Ruth Mõttus.
Viimasel päeval osutus truppidest publiku lemmikuks Krabi Külateater Võrumaalt (lavastaja Marje Mürk). Naispeakosatäitjatest olid lemmikuteks Annik Anton ja Daisi Anton Krabi Külateatri etendusest “Suusa kassid” ja meespeaosatäitjatest Peter Wüthrich Võhma kultuurimaja näiteringi Rassijad isetegevuslane, kelle rolliks oli Ludvig Sander Eduard Vilde näidendis “Pisuhänd”.
Auhinnaks parimatele olid Kuhjavere Külateatrite festivali sümboolikaga taldrikud.
RMK on valmis saanud Eestit läbiva matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse haru, mis kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel, Võrumaal.
Vastavatud matkatee lõunaharu on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale 370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni. Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. “Erinevalt möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,” ütles Aigar Kallas.
Nii senisel kui uuel matkatee harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.
Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub vanemaid koos 2-7-aastaste lastega laupäeval, 24. augustil kell 11 Eesti Maaülikooli mahekeskusesse. Prof Anne Luik tutvustab maaülikooli mahekeskust ja õunapuude välikatseid. Maitseme mahlaseid maheõunu ja arutleme mahetoidu ja keskkonnasäästlike valikute teemal. Lapsed teevad koos särasilmsete juhendajatega lõbusat
õunateatrit. Ürituse orienteeriv kestus on 1-1,5 tundi.
Info ja registreerimine e-posti aadressil mirjam.burget@teec.ee või tel (+372) 5343 2408. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.
Eesti Maaülikooli mahekeskus asub Tartu linna piiril Ülenurme vallas Õssu külas. Täpsem info siin: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/
Mirjam Burget
Homme, 20. augustil kell 19 saab Viljandis Sakala Keskuses alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Algselt vabaõhulaval Kaevumäel toimuma pidanud kontsert toimub vihmase ilma tõttu Sakala Keskuse suures saalis. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja
hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.
Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.
„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.
Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt.
Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas.
Maris Aarna
19. augustil toimuval Kinokoja filmipäeval jõuab digikino mobiilse DCP projektori abil (Digital Cinema Package – üldtunnustatud digitaalse kinolevi standard) esmakordselt väljapoole Tallinnat, Tartut ja Narvat.
Et siis kõrgkvaliteediga pilt ja perfektne heli tänasel esmaspäevasel filmipäeval.
Kell 16 animatsiooni töötuba lastele, juhendab Kaili Lehtemaa. Tasuta.
Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused.
Kell 16 eriefektide töötuba suurematele, juhendab Andrew Bond (Tasuta). Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest Matrixi nippideni.
Kell 21.30 Vabaõhukino superägeda romantilise komöödiaga “Päevade vaht”, eestikeelsete subtiitritega. Tasu 3 EUR. Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.
Äike on tänavu elektrivõrgus märkimisväärset kahju tekitanud. Piksest tingitud rikkeid on sel aastal Elektrilevi võrgus toimunud 899, mis moodustab ligi 10 protsenti rikete koguhulgast. Kõige rohkem on äike elektrivõrku kahjustanud Võrumaal (128 riket), Tartumaal (123 riket), Pärnumaal (81 riket) ja Põlvamaal (71 riket), kuid piksekahjudest pole puutumata jäänud ükski maakond.
Seetõttu tasub äikesehooaja jätkudes ja sügistormide eel meelde tuletada, kuidas tuleks toimida, kui elekter ära läheb ja kuidas saab ennetada võimalikke kahjusid. Voolu kadumisel kontrolli peakaitset
Äikese ajal, kuid ka muul põhjusel võib tekkida olukordi, kus välja lülitub korteri või maja peakaitse. Selle sisselülitamine võib osutuda kiireks võimaluseks elektrivool taastada ilma rikkebrigaadi ootamata. Seega on voolu kadumisel asjakohane peakaitse asendit kontrollida. Peakaitse asub enamasti arvestiga samas elektrikilbis. Levinumatel mudelitel tähendab lüliti ülestõstetud asend (märge „ON“) seda, et peakaitse on sisse lülitatud ja lüliti allaviidud asend („OFF“) seda, et peakaitse on väljas. Viimasel juhul tasub proovida, kas lüliti ülestõstmisega õnnestub elektrivool taastada. Rikke põhjus võib olla kas välises võrgus või koduses elektrisüsteemis
Elektririkked võivad olla tingitud kas konkreetse tarbimiskoha enda elektrisüsteemist või välisest elektrivõrgust. Piir koduse ja välise elektrivõrgu ehk kliendi ja võrguettevõtja vastutuse vahel on liitumispunktis, mis on märgitud kliendi võrgulepingus.
Kui naabrid on samuti elektrita ning korteri või maja elektrikilbis on peakaitse sisse lülitatud, siis on põhjust kahtlustada välise elektrivõrgu riket. Selle võimalikult kiire kõrvaldamine on võrguettevõtjate, sealhulgas Elektrilevi ülesanne.
Kui naaberkorterites või kõrvalmajades on elekter olemas, võib suure tõenäosusega olla tegemist koduse elektrivõrgu rikkega. Kuna tööd koduses elektrisüsteemis ei ole võrguettevõtjatele lubatud, saab selle parandamist tellida elektritööde firmadest. Enne rikketelefonile helistamist oota 10-15 minutit
Kui vähegi kannatust jätkub, tuleks voolu kadumisel oodata umbes 10-15 minutit. Selle aja jooksul saab Elektrilevi keskpingerikke korral kindlaks teha rikke ulatuse ja saata klientidele mobiilisõnumiga teate, et tegeleme rikke kõrvaldamisega. Kui võimalik, prognoosime sõnumis ka voolu taastamise aja. Samuti loeme info rikketelefoni automaatvastajale ja nii kuuleb klient numbrile 1343 helistades infot oma piirkonna elektririkete kohta.
Kui klient ei ole meilt rikkesõnumit mobiiltelefonile saanud ja rikketelefoni 1343 automaatvastaja tema voolukatkestuse kohta infot ei jaga, siis tuleks jääda ootele. Pärast automaatvastuse lõppu ühendatakse helistaja meie klienditeenindajaga, kellelt saab rikke kohta küsida. Võimalik, et me ei tea veel rikkest, kuna madalpingevõrgu korral saame rikkeinfo just klientide kõnede kaudu. Seejärel sõidab brigaad olukorda kontrollima ja rikkekohta otsima ning saame alles rikke põhjust teades prognoosida kõrvaldamise aja. Seetõttu võtab madalpingevõrgu kohta info saamine ja jagamine rohkem aega kui keskpingevõrgu puhul, kus ka lülitamisi saab sageli teha kaugjuhtimise teel. Äikese eel tõmba elektriseadmed vooluvõrgust välja
Äikesemõjude vähendamisega arvestame küll elektrivõrgu ehitamisel, kuid täielikult äikeseriski maandada ei ole võimalik. Äikesest tekkiv liigpinge võib aga kahjustada elektroonikat sisaldavaid seadmeid.
Kõige lihtsam ja odavam viis seadmeid äikese eest kaitsta on eemaldada need vooluvõrgust. Kui kuuled lähenevast äikesest või lähed suvel pikemaks ajaks kodust eemale, tõmba mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Tundlike elektriseadmete kaitseks saab soetada ka spetsiaalsed kaitseseadmed, mille kohta leiad lähemalt infot kahjude ennetamise lehelt. Samuti leiad nõuandeid blogikandest Elektrilevi 5 soovitust äikesekahjude ennetamiseks.
Tasub veel silmas pidada, et äikeseoht elektriseadmetele ei tulene ainult elektrijuhtmetest. Lahti tuleks ühendada ka elektroonikaseadmetesse minevad vasest sidekaablid.
2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.
