Viru Jõululaat toimub 14. detsembril Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses Jõhvis
Viru Jõululaat 2013 toimub laupäeval, 14. detsembril kella 10-15 Jõhvis, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse hoones (Kutse 13, sissepääs Tammsaare tänavalt, peauksest).
Laada raames toimuvad mitmed meistriklassid-töötoad nii suurtele kui ka väikestele – Kutsehariduskeskuse puidueriala õpilaste puidu töötuba ja Ida-Virumaa Käsitööseltsi õle- ja pilliroo õpituba.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul otsustasid nad laada koolimaja siseruumides korraldada eelkõige laadaliste mugavusele mõeldes. Et müüjate jalad ei külmetaks ja külastajail oleks mugavam laadal osaleda.
Praeguseks on juba registreerunud üle terve Eesti rohkem kauplejaid kui möödunud aastal.
Kõik on oodatud osalema ja külastama Viru jõululaata.
Autor: Maire Kriis
Sõmerpalus otsitakse motokrossitalente
Motokrossipisik ning Adrenalin Arena kutsuvad lapsi lastehommikule esimest tsiklisõitu tegema. Ootame huvilisi vanuses 4 – 15 eluaastat. Nooremate tsiklitestijate puhul eeldame iseseisvat sõiduoskust abiratasteta jalgrattal.
Juhendaja käe all omandab laps mootorratta esmased juhtimivõtted. Kohapeal on suur hulk spetsiaalvarustust ning valik erinevas suuruses mootorrattaid.
Oodatud on ka lapsed, kellel on tsikkel olemas ning rajale pääsevad ka väikesed sõidumehed 50 jun klassist.
Peale proovisõite (orienteeruvalt kell 14) ootame lapsevanemaid vestlusringi, kus arutleme laste motokrossi teemadel.
Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös korraldatav lastehommik propageerib motokrossi kõige väiksematele, lootuses leida alale pealekasvu ning kummutada müüt motokrossist kui ohtlikust ning valitute spordialast. Korraldajad on veendunud motokrossi positiivses mõjus mürsikutele.
Väikeseid krossisõitjaid oodatakse Sõmerpallu Adrenalin Arenale 20. detsembril kella 10 – 14.
Eelregistrerimine ja lisainfo telefonil 529 6556, e-post: hannes@pyyne.ee
Hannes Prikk,
motospordi treener
Võru linnavalitsus korraldab sissekirjutuskampaania VÕRUS ON MÕNUS!
Kampaania eesmärgiks on kutsuda inimesi Võru linna kodanikeks registreerima. Kõigi registreerunute vahel loositakse välja kümme 100-eurost kinkekaarti.
Kampaanias ei saa osaleda inimesed, kes 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 Võru linna elanike hulgast lahkuvad ja siis uuesti Võru linna registreerivad. Osalevad vaid need kampaania vältel (1.-31. detsembrini 2013) registreerunud, kes on 31. detsembri 2013 seisuga Võru linna kodanikud. Ühiselukohateate esitanud inimeste puhul osaleb iga pereliige kampaanias eraldi.
Kampaania keskendub eelkõige neile inimestele, kes elavad Võru linnas, kuid pole veel linnakodanikud. Inimene, kes elab linnas või vallas ja tarbib sealseid teenused, peaks olema ka selle linna või valla kodanik. Igaüks saab anda oma panuse linna arengule, sest elanike arv mõjutab otseselt linna tulubaasi. Mida suurem on linna tulubaas, seda paremaid teenused suudab linn pakkuda. Lisainfo: Marje Randverilt telefonil 785 0918.
Seto Turismitalo sai tunnustuse UMA TEGU
Meremäe vallas asuv Setomaa Turismitalo on puhkajaid ja külalisi võõrustanud ligi 15 aastat. Kvaliteetse teeninduse ja järjekindla tegevusega on turismitalu saanud tuntuks siin ja sealpool piiri.
Selle aasta Võrumaa Uma Tegu parima tunnustusega toodi välja talu uus peomaja “Taivaalodsõ Nulk” ja “Taivaalodsõ Nulk ja Seto rESTo trükised”. Talu perenaine Laivi Mesikäpp kinnitas, et nüüdsest on peomaja Taivaalodsõ Nulk valmis sünnipäevalisi, pulmalisi, teatrikülastajaid ja teisi kultuurihuvilisi korraga võõrustama ligi 200 ringis ning veel pidas perenaine eriti oluliseks seda, et majja pääsemine ja majas liikumine on mugavaks tehtud ka liikumispuudega inimestele.
Peale majutuse, erinevate saunade ja vaba aja tegevuste pakub talu nii seto sööki kui ka traditsioonidest inspireeritud söömaaegasid. Kohalikke traditsioone väärtustavad külalised saavad kuulata soovi korral ka UNESCO kultuuripärandisse kantud ehedat seto leelot.
Pille Malkov
Täna algav noorsootöö nädal keskendub noorte tööeluks ettevalmistamisele
Tänasest kuni 15. detsembrini tähistatakse juba kolmandat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mille fookuseks sel aastal on noorsootöö võimaluste tutvustamine noorte tööle aitamisel.
Noorsootöö nädalaga soovitakse tähelepanu pöörata noorsootöö kaudu loodavatele võimalustele töökogemuse omandamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad noorel tööturul kindlamas seisus olla.
Noorsootöö nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides läbi erinevaid temaatilisi teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. Täpsemad tegevused ja ajakava leiab noorsootöö nädala kalendrist www.entk.ee/kalender
Noorsootöö nädala üldeesmärk on anda noorsootöö tegijatele üleriigiline võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta kohalikul ja riiklikul tasandil nii otsustajate kui ka laiema avalikkuse silmis. Noorsootöö nädal kulmineerub 13. detsembril toimuva noorsootöö inspiratsioonipäevaga, kus võetakse kokku lõppeva noorsootöö strateegia raames toimunud arengud, vaadatakse tulevikku ning samuti tunnustab haridus- ja teadusminister noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid.
Noorsootöö nädalat korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus. Noorsootöö nädal on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist “Noorsootöö kvaliteedi arendamine”, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.
Jaanika Palm
President Ilves tunnustas paremaid vabatahtlikke
Pühapäeval, 8. detsembril tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Pärnu Kontserdimajas parimaid vabatahtlikke. Riigipea nimetas vabakondlikku tegevust kaasaegse Eesti normaalseks osaks: „See, mida alguses vabatahtlikult teeme, võib hiljem kasvada ametlikuks hoiakuks”. President kutsus üles rohkem märkama ja tunnustama kaaskodanike tublidust.
Tänavused parimad vabatahtlikud on:
Heinar Kalam, MTÜ Viljandi lennuklubi, Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing; Ene Tigas, Veriora Mõttekoda, Veriora laat, Pahtpää külaselts; Andrus Saliste, Muraste Külaselts; Lela Lõhmus, Lehtse Evangeelne Vabakogudus; Marek Reinaas, Vabaühenduste liit EMSL, hea valimistava valvur; Hermann ja Pille-Riin Kalmus, Pilistvere kogudus, MTÜ Pillistfer, MTÜ Hoia Oma Tervist, seltsing Pilistvere Noored; Tatjana Klimenko, Narva Noorteparlament (NNP), Narva Noortekeskus; Siiri Sisask, MTÜ Saagu Valgus; Mati Johanson, Puurmani valla vabatahtlik päästja; Triin Mäger, Pärnu linna Noortekogu, liikumine “Vanem vend, vanem õde”, Eesti 4H Pärnumaa piirkond, TÜ Pärnu Kolledži üliõpilasesindus; Ingeldrin Viljak, MTÜ Pärispea Seltsimaja, Pärispea Vabatahtlike Päästeselts; Margus Sinimets, MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts; Ülle Varik, Noorteühing Eesti 4H Pärnumaa piirkond, klubid Lavassaare ja Jõõprekad, Lavassaare Lasteaia – Algkooli hoolekogu, MTÜ Lavassaare Arenguselts, MTÜ Lavassaare Külaselts; Marge Kohtla, MTÜ Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste, Tartu Kalevi Jahtklubi.
Aasta keskkonnategu selgub avalikul hääletusel
Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama ettepanekuid Aasta Keskkonnateo valimisel. 2013. aasta Keskkonnateoks sobib tegu, millega on oluliselt panustatud Eesti elukeskkonna paremaks muutmisesse. Sel korral selgitatakse Eesti loodust või looduse mõistmist kõige positiivsemalt mõjutanud tegu välja internetis toimuval avalikul hääletusel.
Konkursil saab osaleda kahes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad;
– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted kolmes alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumise ning keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise.
Kokku on auhinnafond ligi 40 000 eurot.
Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013”. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.
Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnateo kategoorias on ankeetide esitamise viimaseks päevaks 4. detsember 2013 ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 10. jaanuar 2014. Konkursi võitjad kuulutatakse välja jaanuari lõpus.
Pille Rõivas
Otepää valla aasta isa on selgunud
Otepää Naisselts valis välja valla aasta isa 2013. Otepää valla aasta isa on Kuno Oja. Aasta isa tunnustamisüritus toimub 9.novembril Otepää Gümnaasiumis. Otepää aasta isa nimetusele laekus kolm kandidaati – Aivar Pullerits, Kuno Oja ja Arvi Anton.
Samas toimub ka traditsiooniline laste sünnikirjade üleandmine.Ajavahemikul 1.aprill-30.september sündis vallas kokku 20 last – neist 12 tüdrukut ja 8 poissi.
Aasta isa Kuno Oja on põline otepäälane, kelle peres kasvab kolm last. Ta töötab Otepää Betoonis klienditeenendajana-logistikuna. Kuno on hea suhtleja ja nii on kõik tema tööd olnud seotud inimestega suhtlemisega. Ta on töötanud politseis ja piirivalves ning panganduse ning kindlustuse valdkondades. Oma töös on ta alati abivalmis ja kohusetundlik. Isana on Kuno hooliv ja sõbralik aga ka nõudlik. Ta innustab oma lapsi tegelema erinevate huvialadega. Vabal ajal tegeleb Kuno aktiivselt spordiga – ta suusatab, rulluisutab ja sõidab rattaga. Kuno laulab ka segakooris Evevko ning kuulub selle asutajaliikmete hulka.
Monika Otrokova
Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus
Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.
Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister
Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!
Võrumaa silmapaistvate mittetulundusühenduste konkurss -Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!- teeb kokkuvõtteid 28. novembril Haanja rahvamajas toimuval mittetulundusühenduste traditsioonilisel sügiskonverentsil, kus tunnustame maakonna MTÜsid, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, silmapaistev ja teistele ühendustele eeskujuks. Seega, ootame Sinult, hea võrumaalane, arvamust ühendusest (MTÜ, SA, seltsing), kes just Sinu arvates tunnustamist vääriks. Lisa nimele ka põhjendus, et ka meil oleks ülevaade ühenduse tegemistest.
Kandidaate ootame kuni 15. novembrini e-postile margit@vaa.ee, või postiaadressile Võrumaa Arenguagentuur SA, Jüri 12, Võru.
Margit Lukka
Võrumaa Arenguagentuur
Põlvamaal maiustatakse muusikaga
Põlva talupoe kaisus asuv Tillu kodukohvik täidab novembrikuu nädalalõpud hõrgutavate muusikamaiustega. Hingedekuuga sai alguse kontsertsari ,,Tilluke muusikamaius”, mis põimib ühte hea muusika, maitsva toidu ning õdusa kohvikumiljöö.
Kontsertsarja avasid 1.novembril esinenud Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Pisike kohvik oli rahvast tulvil ning moodustas koos maheda küünlavalgusega väga hubase koosluse.
Kontsertsarja eesmärk on luua Põlva pubi- ja klubikultuuri kõrvale ka kohvikukultuur. Kuna nii talupoes, kui kohvikus on hinnatud kodumaine käsitöö, meistri originaallooming ja ise tegemine, siis elav muusika on selle kõige loomulikuks jätkuks.
Tillukese muusikamaiuse kontserdid on hurmav kokteil Eesti tippmuusikutest ja meie omakandi tegijatest. Kui kontsertsarja laulsid avatuks Hedvig ja Andre, siis järgmisel muusikmaiuse õhtul (9. novembril, laupäeval) astub üles Moostes lastele muusikat õpetanud Siim Jaanson oma kitarri saatel. Kolmandal kontserdil (15. novembril) on musitseerimas kodukohviku perenaise suur lemmik Jaan Sööt ansamblist JÄÄÄÄR.
Kuna tillukad on seda usku, et terviku moodustavad detailid, siis lisaks hingekeeli paitavale muusikale ning hubasele küünlavalgusele valmib igaks kontserdiks maitsemeeli kõditav erimenüü, kus üheks toiduks on esineja lemmikroog.
Kuigi tavapäraselt on tilluke kodukohvik avatud päevasel ajal, siis kontserdi õhtutel saab kohvikumõnusid naudelda ebatraditsioonilistel aegadel. Nimelt tehakse peale talupoe sulgemist uksed uuesti lahti kell 19, kontserdid algavad kell 20. Nõnda jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada ning kõik meeled meelisklemiseks avada. Kohvik jääb avatuks südaööni, et peale kontserdi lõppu ei peaks keegi kusagile kiirustama ning oleks piisavalt aega kuuldu, nähtu ja maitstu endasse talletada. . Lisaboonusena on samal õhtul kontserdipiletiga sissepääs Põlva ööklubisse ,,Kino” tasuta.
Tänasest algab võru keele nädal
Võru instituut kutsub võru keele nädalal, 4.–8. novembrini, kõiki võrokesi nii kodus kui ka tööl rohkem oma keelt pruukima.
Ergutust saab selleks esmaspäevast neljapäevani ka Raadio 2 hommikuprogrammist „Silmad lahti”, kus saatejuht Indrek Vaheoja õpetab tuntud võrokeste abiga oma kaaslasele Madis Aesmale võru keelt. Mängitakse ka võrukeelset muusikat.
7. novembril toimub Võru lasteraamatukogus põhikooliõpilastele võru keeles ettelugemise päev „Kullõ’, ma loe sullõ!”.
Vana Võrumaa 8. ja 11. klasside õpilastele on mõeldud võru keele ja kultuuri tundmise viktoriin „Ütski tark ei sata’ taivast”. Lingid Võru instituudi kodulehel (www.wi.ee) jäävad avatuks vähemalt nädalaks.
Välja kuulutatakse ka laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus „Mino Võromaa”, mis kannab juba järjekorranumbrit 27. Nagu mullu, saab ka eelseisva võistluse võitja minna eurosaadik Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.
Mitmes Vana Võrumaa koolis peetakse sel nädalal tunde võru keeles ja lasteaedade keelepesarühmi väisavad võrukeelsed külalised: kirjamees Jan Rahman, keeleteadlane Sulev Iva, looduse- ja keelemees Urmas Kalla jne.
Kaile Kabun,
Võru instituudi projektijuht
Toidumessil selgusid Eesti parimad noored teenindajad
1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.
Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.
„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.
„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.
Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013”.
Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.
Liina Liiv
Isadepäevaks valmivad maanteemuuseumis hoidised tarkuseteradest
5.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.
Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.
Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.
Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.
Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk
Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist
Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.
Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.
Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.
Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”
Värska vallavalitsuse eestvõttel on valminud Värska valla „Tule maale“ koduleht. Uus veebileht tutvustab Värska piirkonda maale kolimisest huvitatutele ning teeb uutele elanikele olulise info kättesaadavamaks ja kohanemise kergemaks. Lehe valmimisele aitasid kaasa Piiriveere Liider, MTÜ Tule Maale ja Misso vald.
http://www.tulemaale.ee/kogukond/verska koduleht on suunatud inimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puuduvad vajalik teave ja oskused selle suure sammu ettevõtmiseks. Uus koduleht pakub infot alates vabadest elu- ja tööpaikadest kuni juhatusteni, millisest talust saab piima või mune osta. Lisaks jagatakse uute tulijatega ka juba Värska valda kolinud uuselanike muljeid ja kogemusi, vastatakse küsimustele ja muredele ning otsitakse igale maalekolijale just tema jaoks kõige sobivamaid lahendusi. Info parem kättesaadavus julgustab inimesi ning muudab maalekolimise lihtsamaks.
Uuelt kodulehelt leiab infot vabade talukohtade, töökohtade, haridusasutuste, huvihariduse ja vabaaja veetmise võimaluste kohta. Saab tutvuda piirkonna ajaloo, looduse ja kultuuriga. Hankida teavet bussi- ja rongliikluse ja vallas pakutavate teenuste kohta. Lugeda kogemus- ja edulugusid Värska valla elanikelt. Uuele elanikule on kodulehel välja toodud tähtsamad kontaktid, kohalikud töömehed, juurvilja kasvatajad, piima müüjad ja palju muud. Kodulehe kaudu saavad kohalikud kauba või teenuse pakkujad ennast reklaamida oma piirkonna inimestele. Eesmärk on, et uued inimesed teaksid kelle poole pöörduda ja ei telliks töömeest või küttepuid linnast kui kogukonnas on teenuse või kauba pakkuja olemas. Loe edasi: Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”
Orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused toimuvad 2017. aastal Otepääl
Rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni kodulehe andmeil toimuvad 2017. aasta suvel Eestis orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused. Võistluskeskus asub Otepääl, võistluspaigad mitmel pool Lõuna-Eestis.
2006. aastal toimusid ka Otepääl Euroopa meistrivõistlused orieneerumisjooksus.
Rõuge noortekeskuses jätkub koolivaheajaprogramm
Täna, 23.oktoobril kell 16.30 oodatakse noori Rõuge Avatud Noortekeskusesse, kus räägitakse igapäevastest tarbimisharjumustest, šokolaaditööstuse varjukülgedest ning tutvustatakse õiglase kaubanduse põhimõtteid. Esitluse kuulajatel on võimalik osaleda viktoriinis, kus auhinnaks Fair Trade maiustused. Tehakse ka ülevaade šokolaaditööstuse eri etappidest ning koraldatakse šokolaadimäng. Teemat juhib MTÜ EstYES.
Kell 18 algab karaokeõhtu, mida juhivad Janne ja Jaanis.
Neljapäeval, 24.oktoobril tunnustame silmapaistvamaid noori.
Reedel ja laupäeval on noortetubade ja -keskuse noored väljasõidul Lääne-Virumaal.
Rõuge Avatud Noortekeskus
Kerli Kõiv
Lilleorus pandi nurgakivi unikaalsele hoonele
Hõimupäeval, 19. oktoobril paigutati Lilleorus uue avatud keskuse alusmüüri sisse nurgakivi unikaalsele hoonele, mis kerkib ühisrahastuse ja talgute toel. Kivisse müüriti kokkulepe, milles 75 inimest kinnitavad valmisolekut panustada oma aega ja teisi resursse uue maja valmimisse. Tegu on Eestis esimese nii suure objektiga, mis rajatakse kogukondliku ühisrahastuse põhimõtetel ja mille enamik töödest tehakse talgute korras.
Kunagisest Põhuteatrist kerkib Lilleorus õppe-, kultuuri-, kogukonna- ja ökomaja, kus saab edaspidi õppida enesemuutmise kunsti, ökoloogilise eluviisi ja põliskultuuri tarkusi ning nende rakendamist igapäeva elus.
Nurgakivi panekul olid kohal Lilleoru MTÜ ja laiema sõprade ringi liikmed, Lilleoru asutaja Ingvar Villido ja Rae vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanem on uhke selle üle, et taoline Eesti ja ilmselgelt kogu Baltikumi mastaabis unikaalne hoone kerkib just Rae valda. Maja valmimisele on pannud vabatahtlikena õla alla Lilleorus praktiseeritavat eluviisi toetavad arhitektid, ettevõtjad, toetuste organiseerijad, vabast ajast vajalikke töid tegevad ehitajad ja paljud teised. Hetkel käivad vundamendi ehitustööd talguliste abiga ning vundamendiga loodetakse valmis saada veel enne lume tulekut.
Lilleoru uue peamaja arhitektideks on Ain Padrik ja Sven Koppel. “Ehitist planeeritakse loodusehitisena ja võimalikult palju soovitakse kasutada taaskasutatavaid materjale. Hoone ümbrusesse on kavandamisel permakultuuri õppeaed,” sõnab ökodisainer ja Lilleoru MTÜ liige Reet Aus.
Vaida külje all Aruvalla külas asuv Lilleoru keskus on loodud 20 aastat tagasi, toetamaks inimese terviklikku ja igakülgset arengut. Keskust haldab 2001. aastal loodud MTÜ Lilleoru. Paljude vabatahtlike ning Euroopa Liidu rahastuse toel on Lilleoru arenemas rahvusvaheliseks õppekeskuseks ja valmimas on maailmas ainulaadne iidset loomismustrit väljendav Elulille park.
Ehitustööd jätkuvad külmade tulekuni. Soovijail on võimalik tulla talgutele appi.
Ave Oit
MTÜ Lilleoru
Fotod: Mari Kadanik
Täna lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kutseline kalapüük
Alates 10. oktoobrist kuni aasta lõpuni on peatatud ahvenapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna kalasaak on ammendumas. Kutseline kalapüük on kogu ulatuses peatatud neil järvedel kõigi kutselise kalapüügi vahenditega.
Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.
Tartus tähistatakse eakate päeva
Laupäeval, 12. oktoobril korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartus Eesti eakatele kodanikele pühendatud päeva.
Laupäeval, 12. oktoobril tähistatakse Tartus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) eestvedamisel eakate päeva. Üritus algab kell 12 Raekoja platsil virgutusvõimlemisega. Edasi suundutakse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus neuroloog Riina Vibo peab loengu teemal “Insult – mis see on ja kuidas ennetada?”. Kohapeal pakutakse nii kehakinnitust ja võimalust mõõta veresuhkrut.
Kuu keskpaigas toimuv üritus seob nii rahvusvahelise eakate päeva, mida tähistatakse ametlikult 1. oktoobril, ja rahvusvahelise insuldipäeva, mida peetakse 29. oktoobril.
Priit Tohver
Eesti tuletõrjesportlased võitsid MM-il hõbeda
Eesti tuletõrjesportlased võitsid Lõuna-Koreas toimunud tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustel hargnemises mootorpumbaga hõbemedali. Üldarvestuses saavutati tubli kuues koht.
Eesti koondis tuli hõbedale uue Eesti rekordiga 28.96 sekundit. Mootorpumba võistkonda kuulusid Margo Tammepõld, Andro Oviir, Marek Kaldmäe, Ragnar Lai, Timo Laks, Lembit Laks ja Gert Valdsalu. Tegu on Eesti koondise esimese hõbemedaliga tuletõrjespordi maailmameistrivõistluste ajaloos.
Koondisesse kuulusid ka Siim Kaaver ja Kaarel Siimut ning koondist treenisid Ülo Laks ja Aivar Lai. Lisaks hargnemisele mootorpumbaga võisteldi konksredeliga ronimises õppetorni neljandale korrusele, 100m takistusriba läbimises ja 4x100m tuletõrje teatejooksus.
Tuletõrjespordi maailmameistrivõistlused toimusid 1.-5. oktoobrini Lõuna-Koreas, võistlustel osalesid kümne riigi koondised.
Juuresolev foto on tehtud 2013. aasta Baltimaade tuletõrje meistrivõistlustel, mis toimusid Rakveres.
Marutaud tapab aastas 70 000 inimest
Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal kuni 70 000 inimest. Probleemile tähelepanujuhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks.
Enamik hukkunud 70 000 inimesest on arengumaadest pärit lapsed, kes on saanud hammustada marutõbistelt koertelt. OIE hinnangul peaks marutaudi vähenemiseks olema vaktsineeritud vähemalt 70% koertest.
Eesti on marutaudivaba
Marutaud on läbi aegade olnud surmavaim ja seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus maailmas. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis oli 1968. aastal, kui haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu Eesti. Sellest alates on marutaudi surnud sadu kodu- ja metsloomi aastas. Raskeim oli olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutaudi Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal. Alates 2006. aastast on kogu Eestis viidud läbi metsloomade suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist. See on sundinud marutaudi jõudsalt taanduma ja tänavu kevadel võisime kuulutada Eesti marutaudivabaks maaks. Loe edasi: Marutaud tapab aastas 70 000 inimest
Vapramäel tähistatakse rahvakalendripäeva
Pühapäeval, 29. septembril kell 11 tähistatakse Vapramäel mihklipäeva.
Vanarahvatarkus ütleb, et kui mihklipäeval on puud lehes, siis maarjapäeval on lumi maas.
Huvilisi oodatakse tähistama mihklipäeva metsas ja Vapramäe loodusmajas.
Vaatluse all on mets talve ootel, ürituselt ei puudu ennustamine, kombestik ja tõekspidamised. Aga ka rahvamängud ja väike amps.
Vapramäe loodusmaja juures tuleks olla kell 11. Sügisilma saab trotsida sooja ja mugava riietusega. Mihklipäeva viib läbi VVV SA retkejuht Mare Linnamägi.
Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha
Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt