Kadri Valner

Võru folkloorifestivalil tantsitakse täna ungarlaste pilli järgi

XVIII Võru Folkloorifestival jätkab täna oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“. „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Loe edasi: Võru folkloorifestivalil tantsitakse täna ungarlaste pilli järgi

Võru Folkloorifestivali esitleb: Puigal tuleb ungari tantsutuba

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Ungari rahvamuusikaansambel Csürrentő sündis 1997. aastal. Praeguses koosseisus mängitakse aastast 2006. Juba asutamisest alates esitab Csürrentő oma kontsertitel ja tantsutubades peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest.

XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutuba toimub Puiga koolimajas reedel, 20. aprillil algusega kell 21.

Toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

Raplas algab täna õpimess

Täna kell 14 avatakse Rapla Kultuurikeskuses õpimess “Rapla rada 2012” , kus tutvustatakse Raplamaa noortele edasiõppimisvõimalusi nii gümnaasiumites, kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides.

Messil osalevad kõik maakonna gümnaasiumid, kuus ametikooli üle Eesti. Oma esitlustega on kohal ka kaheksa kõrgkooli.
Et huviline paremini kohale jõuaks, on korraldajad liikuma pannud eribussid liinidel Vigala-Märjamaa-Rapla-Märjamaa ning Kohila-Juuru-Rapla-Juuru-Kohila.

Vaata tutvustavat videot ka siit: http://www.youtube.com/watch?v=pK4RC9oDipc

Ruhnu saarel peeti karupäeva

Juba teist aastat järjest tähistasid Ruhnu saare elanikud üheskoos seda ajaloolist päeva, mil karu esmakordselt oma käpad Ruhnu rannale tõstis. Teadupärast eksis n-ö Ruhnu karu 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele ning tekitas sellega nii kohalike seas kui laiemalt meedias ja ühiskonnas elevust. Esimesed teated temast jõudsid saarele teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.

Eile võtsid saareelanikud ette karupäeva matka. Ruhnu saare tegemisi kajastav Ruhnu blogi teatel lookles matkarada mööda nõlvu ja orge, niiskeid samblalaukaid, pliiatssirget metsa ja tormi sakutatud puid. Lapsed otsisid ja leidsid magusaid üllatusi.
“Maastik muutis nägu ning lõpuks viis tee ikka mereni,” jätkab blogi. “Kuunsis istusid lõkke ääres Udo “Rebane” Mägi ja Mitja “Karu” Riisenberg. Väidetavalt küpses tule peal karukints, mis olevat maitsenud küll kahtlaselt sealiha moodi. Rüübati karumarjajooki. Karuteenet ei tehtud, küll aga mängiti. Viktoriin selgitas meie teadmisi karude füsioloogiast ning eluharjumustest. Pärast mängisime rahvamaja katusekorrusel lauamängu.”

Viimaseid päevi saab esitada kandidaate noore looduskaitsja auhinnale

Kuni 18. aprillini saab esitada kandidaate Noore Looduskaitsja Auhinnale. Selle eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.ning omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris,või panustada looduse hoidmisse vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega Eestimaa Looduse Fondi e-postiaadressile elf@elfond.ee.

Noore looduskaitsja auhinda on antud alates 2005. aastast. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt töö eest eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmisel; Indrek Tammekänd, kes töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina ja on Eesti looduskaitsesse panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud zürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours. Annetusfondi on oodatud toetama kõik, kel soov ja tahe noori looduskaitsjaid tunnustada.

Auhind antakse välja 28. aprillil fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012 autasustamistseremoonial, kus ELF annab üle ka enda lemmikloodusfoto auhinna.

Lisa saab auhinna kohta lugeda siit: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Metsaülikool kutsub noori mõtisklema tuleviku kooli üle

Sihtasutus Metsaülikool (SA MÜ) kuulutab välja haridusteemalise esseekonkursi gümnaasiumiõpilastele, kutsudes üles aktiivselt kaasa mõtlema haridusreformist ning kooliga seotud arengutest Eestis. Konkursil võivad osaleda kõik gümnaasiumiastme õpilased. Tähtaeg on 30. aprill. Essee teemaks on “Tuleviku kool” ja võistlustöölt oodatakse arutelu praeguse ja tulevase Eesti kooli teemal.

Esseekonkursi žüriisse kuuluvad Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Parimad tööd saavad auhinnatud ning avaldatakse Metsaülikooli kodulehel.

Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele metsaülikoolile teemal “Haridus. Haritus” 8.-12. augustini Käärikul.

Tartu Akadeemiline Meeskoor tähistab sajandat sünnipäeva Peterburis

Sadat tegevusaastat tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor annab oma juubelikontsertide sarja kolmanda kontserdi laupäeval, 14. aprillil Peterburi Jaani kirikus.

Kui Tallinna, Pärnu ja Tartu kontserdisaalide jaoks valmistati ette kolmeosaline kontsert, siis Peterburi Jaani kirikus esitatakse seitsmeteistkümnest laulust koosnev üheosaline kava, mis algab Juhan Aaviku lauluga „Hoia, Jumal, Eestit“. Kavast ei puudu ka juba 1922. aastast koori repertuaaris olev Aleksander Läte laul „Pilvedele“ ja koori kauaaegse dirigendi Richard Ritsingu „Laulmata laul“, mida TAM esitas esmakordselt 1941. aastal ja mis püsib koori repertuaaris tänini. Peterburi kontserdipublikule esitatakse ka Tartu Akadeemilise Meeskoori juubeliks Alo Ritsingu kirjutatud „Päikese tõus“ ning meie koorimuusikaklassikute Konstantin Türnpu, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Peeter Süda, aga ka Ester Mägi, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise kooriloomingut ning Rubinsteini, Verdi, von Weberi ooperikoore ja Mozarti kantaat „Päikesele“. Mitmedki koorilaulud on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks tõlgitud vene keelde. Koori juhatab Alo Ritsing ja klaveril saadab Jorma Toots.

Kevad toob ka puugid

Kristel Vilbaste,

loodusajakirjanik

Isegi ilmajaama lumekaardil saab sel nädalal lumi otsa. Vihm peseb olematuks need kübemed, mis veel metsaveeres päikesepaitusest peitu saanud. Lumest vabanev maa hingab ja liigatab. Vaid sellel hetkel kui lumi läheb, hoiab kogu loodus end Emakese Maa lähedal, lumeraskuse all maadligi vajunud taimestik paljastab kände ja kive, mutimullahunnikuid ja peitu pugenud aardeid.

Siis aga äkki, hakkab päike soojalt paistma, kergitab õhutemperatuuri üle maagilise kümne kraadi. Maapind vappub ja rõõmustab, kõik kõrrealgmed imevad end maamahlu täis ja sirutuvad taeva poole. Kulukiht tõstetakse kõrgele, rohelised piigid löövad sellest läbi.

Ühe hetkega saab maa soojaks ja äratab oma putukad-mutukad. Hiidämblikud sibavad iga me sammu peale kihinal-kahinal laiali. Nüüd on õige aeg jääda kuulama nende trummisoolosid. Istun maha ja kuulatan. Ja seal, haavalehe peal, üks asubki kohe jalgadega trummi lööma. Vaevukuuldav krabin, aga küllap see armastatuni jõuab. Loe edasi: Kevad toob ka puugid

Noored vabatahtlikud loodusekaitsjad saavad tööd Euroopas

Eestimaa Looduse Fond koos oma partneritega Euroopas osaleb vabatahtlike vahetusprogrammis La Team, mille kaudu pakutakse neljale noorele vabatahtlikule võimalust veeta juuni algusest septembri lõpuni Prantsusmaal, Šotimaal, Kreekas või Itaalias rahvusvahelises seltskonnas looduskaitselist tööd tehes. Vabatahtlike
reisi- ja elamiskulud välispartnerite juures kaetakse. Programmist saab pisut rohkem lugeda http://conservationvolunteers.eu/la-team.

Kui oled 18-30 aastane ning huvitet, siis palun täida kirjaga kaasas olev ankeet, ning tagasta see koos oma CVga hiljemalt 16. aprillil aadressile siim@elfond.ee. Kui midagi arusaamatuks jääb, küsi samast julgesti nõu.

Eestis luuakse sotsiaalseid ettevõtteid ühendav võrgustik

Kolmapäeval, 11 aprillil kõneleb Tallinnas Šotimaa sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku loomise kohgemustest selle eestvedaja Colin Campell. Põnev välisesineja on olnud kaheksa aastat Šotimaa sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku arendusjuht (Social Entrepreneurs Networks Scotland – www.senscot.net). Senscoti töö tulemusena kohtuvad ideede ja kogemuste vahetuseks järjepidevalt üle 350 aktiivse sotsiaalse ettevõtte. Kuidas iga ettevõte võrgustiku tegevusest praktilist kasu saab? Kõige kasulikumad õppetunnid Eesti jaoks seminaril välja sõelutaksegi.

Kell 11 Tallinnas Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis algaval kokkusaamisel asutatakse ka MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, kuhu on asutajaliikmetena oodatud kõik võrgustiku liikmena valdkonna arengusse panustamisest huvitatud sotsiaalsed ettevõtted.

Sotsiaalne ettevõtlus on põnev ja võimalusterohke ettevõtlusvorm, mille eesmärgiks on pakkuda lahendusi ühiskondlikele vajadustele. Esimesed sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetel toimivad algatused alustasid Eestis tegutsemist juba 1990-ndatel aastatel. Läbimurre uute sotsiaalsete ettevõtete loomises, kasvus ja avalikkuse huvis selle teema vastu on toimunud paari viimase aasta jooksul.

Selle taga on eelkõige muidugi ettevõtete eestvedajate endi tubli töö, aga ka valdkonna arengu edendajate pingutused. Uus MTÜ aitab kaasa sellele, et enam toetada praegusi eestvedajaid ning innustada looma uusi sotsiaalseid ettevõtteid. Muuhulgas on põletavateks küsimusteks näiteks erinevate toetusmehhanismide loomine (nii Euroopa Liidu kui siseriiklike vahendite abil) ja sotsiaalse ettevõtluse juriidilise regulatsiooni hõlbustamine.

Aita leida aasta ettevõtlusõpetaja ja vabatahtlik

Ettevõtlikku noorust õhutav Junior Achievement (JA) Eesti Sihtasutus paneb oma 20ndal tegevusaastal aluse uuele traditsioonile: soovitakse esile tõsta ja tunnustada silmapaistvaid ettevõtlusõpetajaid ning vabatahtikke, kes on kaasa aidanud meie organisatsiooni tegevustele ning programmide arengule ja levikule koolides.

Kandidaate Aasta Ettevõtlusõpetaja ja Junior Achievment Eesti Aasta Vabatahtliku nimetustele ootame koos põhjendusega meilile junior@ja.ee 3. maiks. Aasta Ettevõtlusõpetaja ning JA Eesti Aasta Vabatahtlik kuulutatakse välja JA Eesti 20. aastapäeva pidulikul juubeliaktusel 11. mail.

JA Eesti tegevusele saab kaasa aidata väga erineval moel:

•    viia läbi koolitusi,
•    korraldada õpilasüritusi,
•    populariseerida ettevõtlusõppe programme koolides, noortele, haridusjuhtidele jt sidusrühmadele,
•    konsulteerida üht või enamat õpilasfirmat,
•    jagada oma teadmisi õpilastele klassitundides,
•    aidata JA Eesti programmide arengule kaasa muul tähelepanuväärsel viisil.

Kui Teile on mõni selline inimene silma jäänud, siis andke temast teada ja põhjendage, miks just tema peaks pälvima JA Eesti Aasta Vabatahtliku tiitli Ootame eelkõige neid kandidaate, kelle vabatahtlik panus on eriti ilmekalt väljendunud just sel õppeaastal. Tore on, kui häid põhjuseid on rohkem kui üks.

Ilmaparandaja keskkonnateated laiast ilmast

Kord kuus valib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio Ilmaparandaja saatele keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik märtsiuudistest on siin.

Värsked uudised briti ajalehest „The Guardian“ pajatavad sellest, et rahvusvaheline reklaamistandardite agentuur ASA keelustas hiljaaegu meedias reklaami, mis soovitas tarbida karusnahka kui keskkonnasõbralikku materjali.

Reklaamide nii-öelda valvekoera rollis tegutsev agentuur pidas Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni kampaaniat eksitavaks. Kampaania kandis pealkirja: „Miks on karusloomanahkade kandmine keskkonnasõbralik“ ning see väitis, et karusloomanahk peab vastu kogu inimese eluea ja säästab looduskeskkonda. Lisaks sellele, et reklaam kiitis karusnahka kui kauakestvat materjali, väideti ka, et seda on lihtne taaskasutada ja see laguneb looduses. Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni kampaania ütles sedagi, et loomanahkade kandmine on maaviljeluses üks enim ökoloogiliselt tasakaalus olevaid süsteeme.

Reklaamistandardite agentuur ASA sai antud kampaania kohta kaebuse rahvusvaheliselt loomakaitseorganisatsioonilt, kes väitiski, et reklaam on tarbijaile eksitav. Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsioon ning samuti Rahvusvaheline Karusnahaföderatsioon vaidlustasid antud kaebuse, öeldes, et karusnahk on ikkagi vastupidav ja keskkonnasäästlik toode. Nad väitsid vastulauses, et näiteks naaritsakasukas peab vastu 30 aastat ja enamgi, olles seega vastupidavam kui enamik tekstiilimaterjale. Samas saab kasutatud kasukat ümber töödelda teisteks toodeteks, nagu näiteks kottideks või patjadeks. Loe edasi: Ilmaparandaja keskkonnateated laiast ilmast

Võru maavalitsus ootab Võrumaa aasta ema kandidaate

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile. Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002 aastast, 2011 aastal pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Klarika Hirv. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval, 13. mail Võru kultuurimajas Kannel toimuval emadepäeva kontserdil. Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru Maavalitsus 25. aprilliks.

Raplas on munad puu otsas

Juba neljandat aastat järjest on Raplas kaunistatud ülestõusmispühade eel ringtee keskel asuvat puud värviküllaste papist munadega.

Sel aastal on Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuse kasutuses lausa kaks puud, mida kaunistada, sest pärast teeremonti on kahe ringtee keskel puu.

Munad puu otsas on rõõmsate värvidega meeldetuletus saabuvatest pühadest ja peatselt tärkavast loodusest, mis varsti ise ilma värvilisemaks muudab. Juhendaja Riin Palloni sõnul on enamus mune maalinud lapsed ja noored Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses kunstikursustel osalejad aga oli ka lihtsalt huvilisi, kes soovisid sellises projektis kaasa lüüa. Sel aastal oli uuenduseks veel see, et vanemad osalejad said proovida aerosoolvärvidega maalimist, mis tekitas palju elevust ja uusi ideid. Grafiti stiilis maalimisele ongi tänav ja seinad tema loomulikuks keskkonnaks, Rapla variandis on tänavakunst papist munadel ja puu otsas.

Munad jäävad puu otsa üheks nädalaks, lisades linnaruumi lustakaid värvikillukesi, mis muudavad meeleolu kaunimaks nii kohalikel elanikel, kui ka külalistel. Täname Rapla valda toetuse ja abi eest.

Põlvas koolitatakse noori festivalikorraldajaid

Kaks aastat tagasi alanud rahvusvahelise koostööprojekti “Young Active Creative” raames saavad Põlva ja Läti Ogre noored teadmisi ja kogemusi ürituste produtseerimisel, samuti korraldatakse mõlemas linnas muusika- ja kunstifestivalid. Juba on selle toel Põlvas olnud kaks Uue Ajastu Festivali.

Projekt saigi alguse seda festivali korraldanud MTÜ Munalinna ja Põlva linnavalitsuse koostööst. Üheskoos nõu pidades otsustati edukaks osutunud ettevõtmisele taotleda lisavahendeid piiriülese koostöö programmist.

Eelmisel nädalavahetusel kogunesid noored esimest korda Ogres. Põlvamaalt oli 22 noort. Üheskoos Läti noortega õpiti koolitusel meeskonnatööd, kommunikatsiooni aluseid, festivali idee loomist ning tehti mitmeid praktilisi harjutusi. Samuti lõid noored muusikaansambli. Noorte muusikute ülesastumist saab näha selle aasta Põlva päevadel ning Uue Ajastu Festivalil.

Edasised koolitused keskenduvad meediale ja reklaamile, festivali finantsilisele planeerimisele, meediasuhtlusele ja muule korraldustöös vajalikule. Loovuse arendamise praktiline tegevus jätkub kunsti ja sealhulgas visuaalkunsti tegevustes. Järgmine festivali korraldusmeeskondade koolitus toimub 14.-15. aprillil Põlvas.

Humana kutsub kapid korda tegema!

Humana „Kapid korda!“ rõivakogumine toimub sel aastal juba kolmandat korda. Kampaania pakub võimalust oma seismajäänud rõivad annetada heategevuseks.

Humana võtab vastu terveid ja puhtaid riideid, jalatseid, aksessuaare, mänguasju ja kodutekstiile, kõike seda, mida saab taaskasutada kas lähedal või kaugel. Nii korjati 2010. aastal kampaania raames 25,4 ja 2011. aastal 24,2 tonni riideannetusi.

Rõivaste taaskasutusse suunamisega saab vähendada vajadust uute loodusresursside järele. Näiteks ühe kilogrammi puuvilla kasvatamiseks kulub 10 tonni vett, 200g taimekaitsevahendeid ja pool kilo väetisi. Ühe uue T-särgi tootmiseks kuluva ressursiga võib taaskasutusse suunata 32 juba kasutuses olnud T-särki.

Rõivakogumiskampaania “Kapid korda!” kestab 12. aprillini. Riideannetusi võtavad vastu kõik Humana poed Tallinnas, Pärnus, Tartus, Narvas, Võrus, Kuressaares ja Haapsalus.

Rõivaste müügist saadud tuluga toetab Humana arenguprojekte, sealhulgas õpetajate koolitamist, lastele suunatud programme ja keskkonnaprojekte Angolas, Mosambiigis ja Malawis.

Seaduste muutmiseks on vaja vaid… miljoni kodaniku häält

Euroopa Liidu liimmesriikide elanikel on nüüd võimalik tõstatada nende jaoks oluline probleem ja paluda komisjonil selles küsimuses midagi ette võtta. Taotluse esitamiseks on vaja, et seda toetaks kokku miljon kodanikku vähemalt seitsmest liikmesriigist.

See käib “lihtsalt”. Alustada tuleb algatuse registreerimisest. Taotluse esitamiseks tuleb moodustada kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt seitse ELi kodanikku vähemalt seitsmest ELi liikmesriigist.

Pärast algatuse registreerimist on komiteel 12 kuud, et koguda vähemalt seitsmest liikmesriigist vajalik arv toetusavaldusi. Liikmesriik läheb osalemisel arvesse, kui seal toetab algatust vähemalt 750 korda rohkem inimesi kui sellele liikmesriigile Euroopa Parlamendis ettenähtud kohtade arv. Algatust võib toetada iga kodanik, kel on vanuse poolest õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Eesti puhul peab algatust seega toetama 4500 (750 x 6) vähemalt 18-aastast inimest. Loe edasi: Seaduste muutmiseks on vaja vaid… miljoni kodaniku häält

Kolmapäeval on hantidel varesepäev

Meile võib ehk kummalisena tunduda, aga hantide lemmikpüha on varesepäev, mida tähistatakse laialdaselt ja mis on saanud isegi ametlikuks tähtpäevaks. Vares on hantide kevadekuulutaja, kes äratab looduse ja annab uue elu. Varesepäeva rituaalid on seotud laste sünnitamise ja naistega.

Eestis räägitakse varesepäevast sel kolmapäeval algusega kell 19 Tallinna Vanalinna Muusikamajas. Siin esmakordselt tähistatavale varesepäevale tuleb külla ühe tuntuima handi folklooriansambli As Ne (Obi naine) kunstiline juht Anastassia Novjuhhova ja ansambli liige Galina Kurganova. Nad esitavad erinevaid looduse ja suguvõsapärimusega seotud rituaallaule ja tantse ning tutvustavad hantide rahvustraditsioone. Mõlemad naised on pärit Handi-Mansi autonoomses ringkonnas asuvast Tegi külast. Õhtu lõpetab handi tantsutuba.

Eesti um suur maa – meil um kats umakeelist Vikipeediät

Jüva Sullõv

Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.

Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.

Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ. Loe edasi: Eesti um suur maa – meil um kats umakeelist Vikipeediät

Tartumaal arutletakse rahvakultuuri arengute üle

Kolmapäeval 28. märtsil kell 13-17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja konverentsisaalis Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud.

Korraldaja, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, ootab ümarlaual osalema ja kaasa rääkima kõiki, kellele on oluline kultuur Tartumaal ja rahvakultuuriga seonduv laiemalt Eestis. Ümarlaual tutvustatakse Tartumaa Kultuurikoja asutamise ideed, tehakse kokkuvõte mullu sügisel käivitunud projektist „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“. Ümarlauale järgneb mõttering Tartumaa kultuuriteest. Avatud ruumi meetodil arutelu modereerib Mikk Sarv.

Tartus kaetakse puud kudumisgraffitiga

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub kevade tulekul kõiki Tartu linnapuid rõõmsaks kuduma.
Neljapäeval kell 18 oodatakse kõiki näputööd tegema ja õdusalt aega veetma. Tartu keskkonnahariduse Keskuse majas kuulatakse Fred Jüssi Ööülikooli salvestust “Vaikus kui loodusvara”, Kootakse samal ajal koos kudumisgraffiti tarbeks ning juuakse teed.

Avalik kudumisgraffiti on osa Tartu Keskkonnahariduse Keskuse aprillis toimuvatest 10. sünnipäeva tähistamisega seotud sündmustest.

Nii valmivad keskuse koduks oleva Kompanii 10 maja esistele ja Lille tn 10 krundi puudele värvilised kudumikampsunid selga. Sellega tähistatakse looduskeskuse füüsilist paiknemist linnaruumis. Kudumiprojekt põhineb vabatahtlikul tööl.

Kudumisvardad ja heegelnõelad saab keskusest. Aga kui kellelgi on lõnga või juba valmistehtud kudumeid, siis need võib lahkesti kaasa võtta. Nii saavad puud kevadkampsikud kiiremini selga

Nõmmel saab õppida vana maja renoveerima

Nõmme Heakorra Selts korraldab koostöös Säästva Renoveerimise Infokeskusega märtsist juunini loengusarja, kus jagatakse teavet vana maja renoveerimiseks. Loengusarja toetas kohaliku omaalgatuse programm ning seetõttu on see kõikidele osalejatele tasuta. Esimene koolitus toimub 31. märtsil kell 11 Nõmme muuseumis (Jaama 18).

Nõmme Heakorra Seltsi liikme Liisi Tamre sõnul annavad koolitused praktilisi teadmisi materjalide valikust ja kasutusest ruumides, avatäidete renoveerimisest, algupärastest välisvärvidest ja Nõmmele omastest haljastuslahendustest. “Siseinterjööri-teemaline koolitus toimub 31. märtsil Nõmme muuseumi ruumides, lektoriteks tunnustatud meister Jüri Kuusmann lubi- ja savikrohvi ning sisevärvide alal, sisearhitekt Tiiu Lõhmus jagab oma teadmisi eestiaegsetest tapeetidest. Koolitus algab kell 11 ja kestab neli tundi. Päeva jooksul kuulame teoreetilisi õpetussõnu ja tutvume algupäraste materjalidega. Kuulajad saavad vastused oma küsimustele ja lahendused probleemidele,” lisas ta.

21. aprilli loengus käsitleb Tõnu Ploompuu Nõmmele omast haljastust. 12. mail jagab restauraator Kalle Kase nõuandeid akende ja uste renoveerimiseks, Tarmo Elvisto räägib renoveerimise toetamisest ja põhjustest, miks tasub eelistada algupäraseid materjale tänapäevastele. 9. juunil tutvustab rändtisler ja hinnatud renoveerija Vahur Kõrbe välisvärve ning õpetatakse värve ise kokku segama ja keetma, et leida igale koduomanikule sobiv ja unikaalne lahendus.

21. aprilli, 12. mai ja 9. juuni loengute algusaja ja koha teatab Nõmme Heakorra Selts Nõmme linnaosa ajalehes Nõmme Sõnumid.

Täna kell 7.14 algas kevad

Juba ammu on esimesed kevadekuulutajad kohal. Põõsastes võib kuulda uusi tulijaid – kuulda punarindasid, musträstaid, metsvinte, ka võsaraate.

Ka Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt 2012. aasta linnuks valitud väiketüll ja liivatüll on juba Eestisse saabumas. Mõlemad tülliliigid on rändlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas – liivatüll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning väiketüll Ida-Aafrikas lõuna pool Sahara kõrbe. Liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimeses pooles.

Sel aastal nähti neid rekordiliselt varakult – juba 18. märtsil Saaremaal Sõrves. Veel ootamatuma üllatuse pakkus aga väiketüll, keda kohati juba 17. märtsil Tartumaal
Ilmatsalus. Tegemist on selle liigi teadaolevalt varaseima kevadise saabumisega Eestisse. Tavaliselt jõuab väiketüll Aafrikast meile tagasi alles aprilli keskpaigas või teises pooles. Miks esimesed tüllid sel aastal nii vara saabusid, ei oska ornitoloogid veel öelda.

Juba on päiksepoolsetes paikades näha esimesi lumikellukesi. Kevad on päral ja ilmajaam lubab sooja kuni 4 kraadi.

Jõud ja tervenemine tuleb värvitust veest

Värvitu, lõhnatu – see on vesi. Kuidas saab olla miski, millel pole värvi ja miski, millel pole lõhna, meie jaoks nii oluline?

Õuesõppe koolitustel teen õpetajatele tihtipeale harjutust, mis võib esmapilgul veidi kummaline tunduda – ma rivistan nad näoga mõne ilusa loodusobjekti poole ja palun järgemööda mõelda mõnele omadusõnale – minut aega vaadates, kuulates, ümbrust kompides, lõhnu haistes ja lõpuks midagi maitstes.

Tulemused on seinast seina, sageli oleneb ka aasta-ajast, mida õppurid tunnevad. On teatav hulk inimesi, kes on positiivselt häälestatud ja nii nimetavad nad nähtut ja kuuldut ülistavate sõnadega – kaunis, ilus, maaline…

Aga väga paljud märkavad vaadates ja kuulates vaid inimtekkelist visuaalset ja helilist reostust – prahti pargiteel või automüra eemal teel. Küllap kõneleb siin inimloomus.

Raskemaks läheb ülesanne siis, kui nad peavad kompima ümbrust. Tõsi paljud tunnevad murupaitust või maapinna soojust, mõnikord on läheduses mõni puuoks siidpehmete pärnalehtedega, kuid umbes kolmandik ei suuda seekord kiiresti lahendussõna leida.

Hoopis hätta jäävad õpetajad lõhnade tunnetamise ülesandega, reeglina on sügisel pooltel osalejatel nohu ja nad lihtsalt ei tunne lõhnu. See on meie allergiat tekitavate siseruumide tagajärg. Ka läheb lõhnabuketi tunnetamine negatiivsemaks – kõduhais, porilõhn. Siiski kevadel on lõhnadel üks kindel omadus – kevadetulemise lõhn! Loe edasi: Jõud ja tervenemine tuleb värvitust veest

Plaanil õpetatakse sugupuud uurima

Võrumaal tegutsev MTÜ Plaani Mõis korraldab märtsis sugupuu uurimise kursust. Sugupuu uurimise kursus toimub kahel järjestikusel laupäeval – 24. ja 31. märtsil algusega kell 11 Plaani lodges Plaani kiriku vastas.

Kursusel antakse juhiseid kuidas uurida oma perekonnalugu, sugupuud. Tehakse selgeks sugupuude uurimise põhitõed, meetodid, tutvustatakse uurimise võimalusi ja antakse lihtsaid näpunäiteid, et huvilised saaks iseseisvalt esimesi samme astuda. Kursust viib läbi koduloouurija Uuno Ojala.