Kuu lõpuni oodatakse hiiepilte

Selle kuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite  kuvavõistlusele fotosid, millel on jäädvustatud  hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud  looduslikud pühapaigad. Lisaks Eesti pühapaikade  ülesvõtetele on oodatud ka mujal maailmas  jäädvustatud looduslike pühapaikade pildid.  Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada  ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja  looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning  kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks  jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes  rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini ning võitjad kuulutatakse välja 24.11.2012 Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada vähemalt 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist mingil määral ligikaudu 15%.

Ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks on Kultuuriministeeriumis käivitatud riiklik arengukava, mille esimene viieaastane osa lõpeb tänavu. Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud ning 2012. aasta suvel valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 kohaselt on looduslikud pühapaigad Eesti maastike üheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks.

KIKst saab taas raha küsida

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.

KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.

Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

 

Eesti Teatriliidu Gild ootab loovisikuid liituma

Kaudselt on Teatriliidu Gildi loomine reaktsiooniks ümbritseva maailma muutumisele, kus teatrit tehakse üha enam väljaspool n.ö institutsionaalseid teatrimaju – tänavatel, loomelinnakutes, kultuurikateldes. Ühest küljest tähendab see teatritegemise piiride avardumist, vabanemist, teatri muutumist demokraatlikumaks. Paraku tähendab see ka vanade institutsioonide poolt teatritegijatele pakutud kaitsvate seinte hajumist – vähem püsivaid töökohti, rohkem projektipõhisust, rohkem vabakutselisust.

Nii et ühest küljest on vabadus muidugi meeldiv asi, kuid nagu ikka kaasnevad uue vabadusega ka uued mured ja vastutus. Asjade eest, mida vanasti korraldas tööandja, tuleb vabakutselistel nüüd hoolt kanda ise. Eelkõige puudutab see just loominguväliseid asju – lepinguid, asjaajamist, oma ravi- ja pensionikindlustuse korraldamist jne. Seni on vabakutselised olnud nende muredega sisuliselt lageda taeva all. Igaüks on toimetanud vastavalt oma parimatele oskustele ja äranägemisele, mõni edukamalt mõni vähem. Teatriliidu Gildi mõte oleks nüüd see vabaduse „tüütu“ kaaskoorem neilt oma õlgadele võtta ja loovisikute energiat seeläbi rohkem loometegevuseks vabastada.

Kokkuvõttes ongi Gild eelkõige mõeldud teatriga seotud vabakutseliste loovisikute koondamiseks ühe mütsi alla ja teatrite suhtlemise lihtsustamiskeks nendega. Muidugi on teretulnud ka teatrites töötavad palgalised trupiliikmed – neile tahab Gild olla parim viis oma töö korraldamiseks väljaspool koduteatrit tehtavates projektides. Et see kõik aga reaalselt toimida saaks, peab Gildil olema palju tublisid liikmeid. Lisainformatsioon Teatriliidu kodulehel: www.teatriliit.ee/gild

Allikas: Tantsuinfo kuukiri

Räpina loodusõhtul räägitakse lendoravatest

Täna algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu lendoravatest. Külas on loodusuurija ja lendoravaekspert Uudo Timm.

Näha ja kuulda saab viimaste aastate uuringute tulemustest, mis on lisanud uut teavet lendoravate elukommetest, elupaiga vajadustest ning neid varitsevatest ohtudest. Samuti tuleb juttu lendoravate püsimajäämise võimalustest ja kaitse korraldamisest Eestis.
Uudo Timm on Keskkonnateabe keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja, kes on lendoravate käekäiku jälginud juba 25 aastat.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldab täna Võrumaal kodanikuajakirjanduse konverentsi „Kodanikujulguse tööriistad“. Konverents keskendub teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist. Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverentsile on oodatud kõik, kellel huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.

Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.

Eestimaa tegijatest astuvad konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, säästva ja tervikliku eluviisi portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja portaali Kylauudis.ee esindaja Elina Allas. Konverentsi modereerib Sulev Valner. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee Arved Breidaks. Loe edasi: Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents

Viljandi otsib kaunimaid hooneid

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Teisipäevani saab Viljandi linnas esitada kandidaate kõige kaunima maja konkursile. Konkursi komisjon ootab linnaelanike ettepanekuid Viljandi kenadest uusehitistest, kaunitest korrastatud ja värvitud hoonetest (pereelamud, korter- ja ridaelamud või äri- ja tootmishooned), rajatud või värvitud piirdeaedadest, restaureeritud hoonetest südalinnas ja meeldivatest haljastustest, mis on valminud 2012. aastal. ”Värvid linna” konkursi komisjon teeb 20. oktoobriks kokkuvõtted ja selgitab 2012. aasta tublimad tegijad. Parimatele korraldatakse Viljandi linnapea vastuvõtt koos rae tunnuskirja, rahalise preemiaga ja hoone emailmärgiga ”Värvid linna parim 2012”.

Kõikidest värvitud ja korrastatud hoonetest, piirdeaedadest, heakorrastatud kinnistustest ja vaimukatest lahendustest oodatakse teateid hiljemalt 15. oktoobriks Viljandi Linnavalitsuse majandusametisse (Johan Laidoneri plats 5), telefonidel 43 54 744, 43 54 740 või e-postil viljandi@viljandi.ee

 

Tartus jätkuvad loengud alustavatele linnaaednikele

Kolmapäeval algusega kell 17.15 jätkub  Tartu Keskkonnahariduse Keskuses loengusari “Maheda linnaaedniku  algteadmised”, lektoriks Ulvi Moor Eesti Maaülikoolist.

Loengus jagab Eesti Maaülikooli Aianduse osakonna teadur ja dotsent Ulvi Moor näpunäiteid alustavale aednikule ja saaduste hoiustajale. Ulvi Moor tegeleb aiandustehnoloogiate ning aiasaaduste säilitamise teemade uurimisega. Toimuvas loengus tuleb juttu valdavalt saaduste värskelt säilitamisest. Lisaks ettekande kuulamisele on võimalik esitada lisaküsimusi, sõlmida teetassi kõrval tutvusi teiste linnaaednikega. Samas sarjas on juba toimunud loengud teemadel “Aia planeerimine ja ettekasvatamine”, “Istutamine, külvamine, pikeerimine” ja “Hooldus ja kahjuritõrje” ning taimevahetuslaat.

Loengusarja korraldab Kohaliku Omaalgatuse Programmi abiga MTÜ Tartu Maheaed. MTÜ Tartu Maheaed on asutatud oktoobris 2011 eesmärgiga koordineerida juba toimiva ühise mahe-linnaaia toimimist ning edendada linnaaianduse arengut. MTÜ Tartu Maheaed tegemiste kohta saab lisainfot blogilehelt http://tootsipeenar.wordpress.com või facebookist https://www.facebook.com/tartumaheaed. tartumaheaed@gmail.com.

Lasnamäe noortekeskus kutsub noori osalema linnalaagris

Tuleval koolivaheajal 22.–26. oktoobrini korraldab Lasnamäe noortekeskus linnalaagrit „Sügisene retropositiiv“. Laagrisse on oodatud 7–13aastased
noored.

Linnalaagri raames saavad noored osa paljudest lõbusatest ja harivatest tegevustest nii noortekeskuses kui ka keskusest väljas. Toimuvad mitmed töötoad ning võistlused, külastatakse Sky Parki, Vene teatrit ning Kopli noortekeskust.

Osavõtutasu Tallinna noortekeskuse kaardiga on 39 eurot, kaardita 45 eurot. Hind sisaldab korralikku lõunat ja kõiki tegevusi. Laagris osalemiseks on noorel vajalik ühistranspordi kuukaardi või talongide olemasolu.

Lisainfot laagrikavast ja registreerimisest leiab Lasnamäe noortekeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/lasnamae.

Jäänud on veel üks nädal 2014. aasta laulu- ja tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” registreerumiseks


Eestis tegutsevad kollektiivid saavad registreeruda 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole järgmise laupäeva, 20. oktoobrini. Registreerumiseks on vajalik kollektiivi ühel esindajal täita internetis aadressil register.laulupidu.ee oma kollektiivi nimel taotlus. Hilisem andmete täiendamine on võimalik, kuid seda vaid registreerunud osalejatele. XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.
Järgmise nädalaga lõpeb Eestis tegutsevate kollektiivide registreerumine 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole. Väliskollektiivide ja Välis-Eesti kollektiivide registreerumine algab novembris.
“Registreerumine on siiani kulgenud ladusalt, kuna enamasti on elektrooniline register kollektiividele juba tuttav,” ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee. “Samas palun kõigil oma kollektiivi juhtidele meelde tuletada, et registreerumist ei jäetaks viimasele minutile – see võib tekitada tehnilisi probleeme ning samuti läheb siis kindlasti rohkem aega, kui peaksite vajama abi või soovite midagi küsida”, lisas Maatee.
XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Laulupeo esimese kontserdi kava “Aja puudutus” toob meieni väärtusliku varamu alates esimesest laulupeost. Teise päeva kavas on palju puudutusi tänaste autorite sulest.
XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda, mis on päris, ning ei raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutustest, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Laulupeo kunstiline juht on Hirvo Surva.
Tantsupeo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht on Toomas Lunge ning tantsupeo ideekavandi ja loo autor on Sten Weidebaum.

Kultuurihuvilisi kutsutakse arutlema rahvakultuuri tugevuse üle

Rahvakultuuri Keskus tutvustab 25. oktoobril toimuval avatud seminaril  dokumendi ”Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020” rahvakultuuri valdkonna ettepanekuid.

 Avatud seminaril toimub vestlusvoor kultuuripoliitika arengusuundade koostamise juhtrühma esimehe, kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siiliga. Ülevaate töögruppide tõstatatud probleemidest ja nende võimalikest lahendusteedest annab kultuuriministeeriumi nõunik Eino Pedanik. Talle sekundeerivad/oponeerivad töögruppide liikmed ning avatud on vaba mikrofon. Seminaril jagab semiootikadoktor Valdur Mikita oma mõtteid rahvakultuurist tänapäeva Eestis. Kultuuriasjatundja Ditte Winqvist Soome omavalitsusliidust räägib kultuuripoliitikast eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil.

 Rahvakultuuri valdkonnas moodustati kultuuripoliitika üle arutlemiseks kaheksa töögruppi, kuhu kaasati Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Vaimse Kultuuripärandi Nõukogu, Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda, Eesti Rahvamajade Ühing, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit ning erinevate kultuuriruumide esindajad. Valdkondliku arutelu korraldaja oli Rahvakultuuri Keskus.

Tänaseks on rahvakultuuri valdkonna esinduskogud oma ettepanekud riigi kultuuripoliitika arengusuundade dokumenti üle andnud kultuuriministeeriumi juures tegutsevale juhtgrupile.

Seminar toimub Tallinnas Mustpeade Majas.

 



Algas rahvamuusikatöötluste konkurss Pärimuse päitsed

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi „Pärimuse päitsed“.
Konkursi eesmärgiks on saada uusi ja uuenduslikke, kaasaegse kõlapildiga, tantsulugusid. Ootame nii pärimusel põhinevaid tantsulugusid kui ka autoriloomingut, nii instrumentaalmuusikat kui ka laule, kiiremaid ja aeglasemaid tantsuviise. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad Eesti tantsuloojad ja koreograafid uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.

Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav formaadis konkursilugusid ootame 10. detsembriks 2012 kas
1) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: „Rahvamuusikatöötluste konkurss“, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010 või
2) e-postiga viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com.

Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 1. jaanuari 2013. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi tulemusel väljaantava rahvatantsude saatemuusika CD-l ilma täiendava tasuta. CD väljaandmiseks kasutatakse konkursile saadetud faile. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel peale 1. jaanuari 2013.
Konkursile saadetud lugu peab olema salvestusega identselt taasesitatav elavas ettekandes projekti lõppkontserdil 9. novembril 2013 Mooste mõisa Folgikojas. Lõppkontserdil kohtuvad laval konkursi parimad muusikalood muusikakollektiivide ja lugudele seatud parimad tantsud rahvatantsukollektiivide esituses.

Rahvamuusika töötlusi kuulab ja hindab 10-liikmeline žürii (5 muusikute ja 5 tantsijate esindajat) individuaalselt. Žürii liikmete antud punktid kogub kokku žürii tehniline sekretär. Summeeritud punktide paremusjärjestuse alusel selgub 15 parimat lugu, millele asuvad järgneva uute tantsuseadete konkursi raames uusloomingulisi rahvatantse seadma Eesti tantsuloojad ja koreograafid.
Rahvamuusika töötluste konkursi 15 parimat lugu selguvad jaanuariks 2013. Parimad lood ja konkursi võitjad avalikustatakse 9. novembril 2013 toimuval projekti lõppkontserdil Mooste mõisa Folgikojas koos tantsuseadete konkursi tulemustega.
Konkursi peaauhind parima loo autorile on 1000 eurot. Motiveerivad auhinnad on ette nähtud ka teistele kõrgetele kohtadele tulnud lugude autoritele, samuti mitmed žürii poolt antavad eriauhinnad.

Konkurss toimub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toel.

Otsitakse head eeskuju

Jaanus Nurmoja fotol: Noored Rakveres tulevikulinna mängul

Eesti Noorsootöökekus otsib Head Eeskuju: Juba järgemööda viiendat aastat otsime kandidaate konkursile„Hea Eeskuju”. Taaskord on teil võimalus kinkida oma noorele sõbrale 1300 euro suurune stipendium. Stipendium on mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.

Kandidaaks võib olal noor, kes on eeskujuks oma kaaslastele, tegutseb oma kodukandi paremaks muutmise nimel, pakib lastekodulastele kingitusi, aitab vanaema üle tee, kes toob iga päev päikese oma koolikaaslaste ellu!

Heaks Eeskujuks võib saada igaüks, kes on teinud teoks omapärase ja eeskujuliku teo, on vastutustundlik, hooliv ja õpib 7 – 12 klassis või kutsekeskkoolis. Kõiki esitatud lugusid hindab žürii Riigikogu esimehe ja konkursi patrooni Ene Ergma juhtimisel ning Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, Eesti Lastekaitse Liidu, Eesti Lastevanemate Liidu, Unicef-i ja mitmete teiste Eesti arvamusliidrite ja ettevõtjate osavõtul. “Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust. Nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad.

Silmapaistvaid noori ning võitjat ja võiduloo kirjutajat tunnustab Ene Ergma koos üle Eesti kokku tulnud üle poole tuhande noorega konkursi auhinnagalal, mis leiab aset 20.novembril toimuval noortekonverentsil Lahe Koolipäev 2012 Rahvusooper Estonias.

Kandidaate on aega esitada vaid 31.oktoobrini kodulehel www.noortekonverents.ee/eeskuju.
Hea Eeskuju 2011 oli Erki Vellama, kes asutas Järvamaale skate-pargi. Hea Eeskuju 2010 tiitli pälvis Oliivia Narits, kes oli võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise. Hea Eeskuju 2009 oli Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele.

 

Liivakella seminar alustab Tallinnas uut hooaega

Sügis ja kooliaeg on käes. Liivakella seminar alustab oma neljandat hooaega ja seitsmendat semestrit. Sügissemestri esimene arutelu toimub kolmapäeval, 3. oktoobril. Esimene külaline on Tõnis Mägi

Seminari korraldajad kutsusid laulja kohtumisele selleks, uurida, kuidas tal on õnnestunud oma elu selliseks elada? Kas tal on olnud ka raskeid  või isegi väga raskeid valikuid ja mille põhjal ta oma otsuseid on teinud? Mis ja kes  on aidanud tehtud otsustele kindlaks jääda? Tõnis lubas, et kui tema verbaalne võimekus intervjuu käigus peaks ammenduma, siis ta lihtsalt hakkab laulma. Arutelu teemal „Teekond mõistusest südamesse“ algab kell 17  Tallinna waldorfkooli aulas.

17. oktoobril tuleb Liivakella seminarile Gerd Kanter, et rääkida sellest, kuidas ennast mitte liiga tõsiselt võtta. Intervjuu teemaks on „Ego taltsutamise kunst“.

 

Täna algav ettevõtlusnädal täidab Tartu põnevusega

Täna algav Tartus ettevõtlusnädal pakub arvukalt ettevõtlust ja eluviisi tutvustavaid ja propageerivaid tegevusi.  Ettevõtlusnädala puhul on ka Tartu Loomemajanduskeskuses mitmeid koolitusi ja üritusi.

1. oktoobril kell 14-15.30 räägib Margus Uudam  investeerimisettevõttest Ambient Sound Investment teemal  “Riskikapitali huvid investeerimisel start-up’idesse.” Loeng tutvustab erinevaid investeerimisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme ning aitab paremini mõista, milline võib olla koostöö  start-up-firmade ja investorite vahel.

Kell 16 algaval seminaril „Ühisrahastus ja Hooandja kogemus“  räägivad hooandja.ee portaalist selle vedaja Tiiu Sullakatko ning  Ardo-Ran Varres, kes selle kaudu rahastas uue CD valmimist. Kuidas  ühisrahastus Eestis toimib ja kas sellest võib saada oluline toetus loomeettevõtjatele, selgub seminari jooksul.

3. oktoobril kutsub Loomemajanduskeskus käsitöölisi, disainereid ja loojaid Antoniuse õue, kus toimub seminar  “Käsitöö eksport Etsy.com keskkonna kaudu”. Tutvustatakse Etsy keskkonda  ja tingimusi, mida loojad peaksid silmas pidama oma müügikeskkonda  avades.

4. oktoobril toimub juba traditsiooniline Tartu noore kunsti oksjon,  mis seekord kannab pealkirja “Linn”. Müüki tuleb 44 teost nii noortelt kui ka juba tuntud kunstnikelt.

Ettevõtlusnädal Loomemajanduskeskuses lõpeb sisutiheda päevaga Kalevi tänava hoonetes. Kell 11-16 on avatud kunstiturg, kus  Tartu kunstnikud müüvad oma teoseid ja külastajatel on võimalik iga loojaga vahetult suhelda. Toimuvad õpitoad, mille käigus saab arendada loovust, valmistada pitsi, ehteid ja seepi või õppida  stereopildistamist. Kõik õpitoad on osalejatele tasuta ja eelnevalt tuleb registreeruda.

Täpsem info ürituste kohta aadressil http://lmk.ee/koolitused,  registreeruda saab leheküljelt http://ettevotlus.tartu.ee/koolitused.

Ettevõtlusnädala puhul  avab 2. oktoobril loomemajanduskeskuse kõige uuemas majas (Kalevi 17) uksed tervislike eluviiside austajatele Parema Toidu Pood. Poe avab Loomemajanduskeskuses tegutsev ettevõte Parem Elu Koolitused. Parema Toidu Poes leiab laia valiku gluteeni- ja kaseiinivabasid tooteid, tervislikke snäkke, erinevat mahekaupa, oliiviõlisid, pestosid ja käsitsitehtud pastasid Itaaliast. Müügile jõuavad ka ettevõtte enda loodud tooted – linaseemneleivad, puuviljarullid ja gluteenivabad müslibatoonid. Pood on avatud T-N kell 10-16 aadressil Kalevi 17.

Vabaühendused jälgivad valimisi Gruusias

Täna toimuvatele  Gruusia parlamendivalimistele  on kutsutud  üle kolmesaja nii sise- kui välisriikliku vaatleja. Eestist osaleb valimiste vaatlemisel ühingu Korruptsioonivaba Eesti moodustatud kuueliikmeline delegatsioon.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul on valimiste vaatlemisel oluline roll ausate valimiste tagamisel ning vaatlemine aitab suurendada poliitilist läbipaistvust ja tõsta valimistulemuste legitiimsust. Samuti toetavad sellised algatused kohaliku kodanikuühiskonna arengut, luues kontakte ning koostöövõimalusi organisatsioonidega teistest riikidest.

Korruptsioonivaba Eesti  osaleb valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Gruusia osakonna kutsel ning näeb vaatlemises head võimalust aidata kaasa riigi demokraatia arengule ja toetada oma Gruusia osakonna kolleege, kes kohapeal valimiste vaatlemist korraldavad ja koordineerivad.

Gruusia osakonna tegevdirektori Eka Gigauri sõnul on valimised demokraatia teel liikuvale riigile ääretult olulised ning loodetakse, et need tugevdavad parlamendi rolli riigis veelgi.  Tegevdirektor nendib, et Eesti, Läti ning Leedu on riigid, mida demokraatia küsimustes Gruusias tihti eeskujuks tuuakse ja seega on Baltikumi Transparency Internationali osakondade kaasamine valimiste vaatlemisse oluline.

Lisaks Eesti osakonnale osalevad valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Läti ja Leedu osakondade delegatsioonid.

2011. aasta Riigikogu valimiste ajal osales ühing Korruptsioonivaba Eesti valimiste vaatlemise korraldamisel koos Avatud Eesti Fondiga.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.

Õpetajad toetavad täna algavat arstide streiki

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu organiseerimisel 1. oktoobril algavat streiki, mille peamiseks eesmärgiks on arstide ning õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning kättesaadav arstiabi on rahva edukaks püsimajäämiseks ülimalt olulised. Arstide ja õdede koormus vajaliku arstiabi pakkumisel ning konkurentsivõimeline tasustamine on kindlasti teemad, mida ei saa alahinnata või pühendunud inimeste missioonitundega põhjendada ja sellega manipuleerida.

Õpetajad mõistavad tänu sarnasele seisule arstidega praegust ebameeldivat olukorda, kus ühiskonna arengut takistavate teravate valdkonnaprobleemide selgitamiseks on vaja olnud astuda enda põhitööd ning kutsumust segav samm.

“Õpetajad tunnetavad, kuivõrd alarmeeriv on situatsioon, kus vajaliku ettevalmistuse ning pühendumisega spetsialistid lähevad mujale tööle või tekib üliinimlik koormus või kohti täitma tulevad need, kelle jaoks ei ole see esimene valik”, seisab õpetajate totusavalduses.

Eesti Õpetajate Liit on mures, et meditsiinitöötajate sisuliste ettepanekute ja probleemide asemel on avalikkuse tähelepanu pööratud palganumbritele ja seeläbi suurema sotsiaalse vastandamise tekitamisele.
Seetõttu kutsub Eesti Õpetajate Liit kõiki õpetajaid andma oma vääriline panus tervishoiusüsteemi probleemide ja nende laiema ühiskondliku mõju selgitamisele ja arutlemisele.

Erinevates koolides üle Eesti on kas suusõnaliselt või kirjalikult avaldatud toetust arstide püüdlustele. Eesti Õpetajate Liit tunnustab sellist õpetajatepoolset initsiatiivi ja soovitab õpetajatel vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade üldosades määratud õppe- ja kasvatuseesmärkidele suunata õpilasi iseseisvalt mõtestama ning analüüsima ühiskonnas toimuvat. Soovitame arutleda koos õpilastega asjaolude üle, mis on viinud praeguse kriisini Eesti tervishoiusüsteemis ja millised oleksid ennasthävitavas ressursiraiskamises võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Algas registreerumine 2014. aasta laulu- ja tantsupeole

Algas registreerumine 2014. aasta XXVI laulu- ja XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” . Kõigil Eestis tegutsevatel kollektiividel, kes soovivad osaleda 2014. aastal toimuval laulu- ja tantsupeol on võimalik peole registreeruda 20. septembrist kuni 20. oktoobrini laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris.

XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Aeg on meile kingitud suurim rikkus ja ainus võimalus saada osa ja jagada seda, mis päriselt puudutab. Aeg on meieni kandnud palju eelkäijate puudutusi ja nüüd on meie aeg oma puudutuste läbi luua maailm, mida tahame järgmistele jätta.

XXVI laulupeo esimese päeva kontserdi nimi ongi “Aja puudutus” ja see toob meieni väärtusliku varamu esimesest laulupeost peale. Esimese päeva kontserdi kavaga on võimalik tutvuda siin. 
Laulupeo teise päeva kava on hetkel veel koostamisel. Oma raskusastmelt peaks kava olema võrreldav 2009. aastal toimunud laulupeo teise päeva kavaga. Oodata on palju tänastest puudutustest sündinud uudisoomingut ning ka palasid, mida tunneme ja mis meid täna kõnetavad ja puudutavad. Laulupeole on oodatud kõik tavapäraselt osalenud kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Uue liigina on oodatud ka sümfooniaorkestrid.
XIX tantsupeo ideekavand on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutused, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Tantsupeo repertuaari koostamisel lähtutakse väljakujunenud tavadest ning rühmaliigile sobivusest. Tantsupeol osalevad 2.-3. klassi ja 5.-6. klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad.
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

 

Tallinnas töötab välikino noortele

Septembrikuus töötab Tallinna kaheksa noortekeskuse juures välikino. Juba täna õhtul kell 19 on kõik filmihuvilised oodatud Kristiine noortekeskuse
juurde, kus linastuvad film “Ilus poiss”, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite lühifilm “To Leipzig” ning koostöös dokfilmiklubiga Doff linastub maailmaharidusliku teemaline film “Inimareng”.

Kinod avatakse ka Kopli, Mähe, Männiku, Lasnamäe, Pääsküla, Kose ja Haabersti noortekeskuse juures. Filmiõhtute jooksul saab näha erineva sisuga
maailmahariduslikke filme, noortefilmi ning Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite lühifilmi. Lisaks näidatakse võistlusel “Filmid õue” osalevaid parimaid noortefilme. Halva ilma korral toimuvad linastused noortekeskuse siseruumides.

Kõikide linastuste kellaaegade ning näidatavate filmide kohta leiab täpsemat informatsiooni Tallinna noorte infokeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/valikino. Osalemine on tasuta.

Rahvakultuuri koolitustunnid Sadala rahvamajas

Jõgevamaa ja Ida-Virumaa lapsed ja noored õppisid Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimunud kahepäevasel koolitusel eesti ja teiste rahvuste laule, pillilugusid ja tantse.  Õppepäeva lõppkontserdil käidi esmakordselt välja idee moodustada Sadala kandi poistest, tüdrukutest, nooreestest ja neidudest rahvapilliorkester  ja kui huvilisi jätkub siis ka teisi muusikakollektiive.

Lõppkontserdil esinesid koolitusel õpitud repertuaariga Jõgeva muusikakooli noorte rahvamuusikaansambel  tuustarid ja lasteansambel Nöpsid. Õpetaja Eha Niglase juhendamisel oli selgeks õpitud  kolm uut laulu, kandlelugusid, samuti muusikapala juudi rahvaloomingust  ja vene tantsulugu “Troika”. Koos emaga oli õpetamas ka Eesti Muusikaakadeemias koolimuusikat õppiv Agu Niglas, kes tänaseks sõitnud Saksamaale Heidenbergi vahetusüliõpilaseks.  Esinejaid tänades ja kiites tegigi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt teatavaks idee  luua  Sadala külades elavatest lastest ja noortest koosnev rahvapilliorkester.

“Muusikahuvilisi meie kandis jätkub. Küllap leiame ka kohapealt või lähiümbrusest  õpetajaid- juhendajaid.  Kui kõik ootuspäraselt laaabub  on moodustav orkester juba järgmisel aastal meie rahvamajas publiku ees.  Võimalik, et edaspidi tekib ka noorteansambleid, kes laulavad-mängivad tänapäevasemaid rütme. Siinsete noorte kultuurihuvis ei tasu aga kahelda. Selle tõenduseks on ka nende aktiivnekaasa löömine  Hugo Raudsepa näitemängus “Roosad prillid”, kus mitmeid tegelasi mängitakse. ”

Erinevatest maadest pärit tantse õpetas koolitusel Triinu Nutt Tartumaalt. “Näitasin sammud ette ja kes tähelepanelikult jälgisid oskasid üsna ruttu õigesti järgi teha, ” lausus ta.   Kiviõli kunstide kooli õppealajuhataja ja kandleõpetaja Kaarin Aamer õpetas mitmed kandlepalad selgeks ka Sadalas. Koos temaga olid õppepäevadele tulnud ka mitmed kooliõpilased Ida-Virumaalt. “Sadala rahvamajas on äsja remontitud nägusad ruumid ja meeldivad inimesed.  Toitlustaja Luule Väin hoolitseb oma maitsvate ja tervislike  roogadega selle eest, et kõht kellelgi tühjaks ei jääks. Sellises hubases õhkkonnas jääb ka õpitu paremini meelde ” lausus Aamer.

Mitmedki rahvamuusikatarkuste ja -vilumuste alal Sadalasse  koolitusele tulnud  on selles kultuurivaldkonnas juba  silma paistnud.  Nii olid kohal erinevaid pille mängivad ja lauljatenagi tuntuks saanud vennad Tanel ja Karl Sakrits ja nende noorem veli Georg.  Nii õpitubades kui ka laval võis kohata ka Tabivere rahamuusikastaari Artur Aunapit. “Muusikahuvi tekkimises ja arenemises on väga oluline just peretoetus. Arvestades seda püüan poja esinemistele võimalikult palju kaasa elada, ” ütles pereisa Henn Aunap.

Koolituse pidulikul lõpetamisel laulis ka Torma valla segakoor Sõbrahing Mare Talve juhatamisel. Külakosti tõi seto pärimusmuusikaansambel Klapp , mille liikmed Toomas Valk , Jalmar Vabarna ja Kristian Priks on Seto Kuningriigis kuulutatud parimaks karmoškamängijaks, kasatski tantsijaks ja kandlemängijaks. “Maalähedaste inimestena tunneme end Sadalas  igati hästi. Meie repertuaariks on seto rahvamuusika ja eriti tantsulood, mida Setomaal tantsitakse. Samuti esitame omaloomingulisi lugusid, ” ütles kitarrist Jalmar Vabarna , kes legendaarse seto rahvalauliku Anne Vabarna lapselapselaps.

Pille Tutt  märkis lõpetamisel, et Avatud Külaväravatel andis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Sadala Külade Seltsile üle Jõgevamaa hõbemärgi ja Jõgevamaa aastaraamatu 2011 ja maakonna tunnusmaiustuse   ja palus need  edasi kinkida mõnele tublile kultuuritegijale. Seltsi poolt oli väljavalituks talupidaja Ants Maanre, kes mängib peaosa näitemängus “Roosad prillid ”

Koolitus päeva läbiviimist toetasid  Kultuuriministeeruum, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Eesti Rahvakultuuri Fond, oma kultuurisõbraliku suhtumisega pani üritusele alla, kas Riigikogu liige Aivar Kokk, kes tegutsenud ka harrastusmuusiku ja heliloojana.

Jaan Lukas

Paneme rohelistele toodetele märgid külge!

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias. Selleks tuleb minna poodi, leida rohelised tooted ja märgistada need nii, et ostjad oskaks teha õigeid valikuid.

Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv kampaania „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustame tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.

Sinu abi vajame ennekõike Sulle sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada. Soovi korral saad sõbra kaasa võtta, sest seltsis on lõbusam ja silm teravam.

Vabatahtlikele pakume temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldame ka ühisüritusi.

Kui soovid „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, registreeru sellel lehel. Palun vali ka, millises poes soovid kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.

Kaupluste nimekiri täieneb jooksvalt, seega soovitame registreeruda ka juhul, kui Su kodupoodi hetkel nimekirjas pole. Ka muude tegevuste loetelu
leiad registreerimisvormist. Vali üks või lausa mitu meelepärast tegevust.

Sillaotsa talumuuseum tähistab 30. juubelit

Rehepeks Sillaotsa Talumuuseumis Mihklipäeval 2009

13.-14. septembril tähistab Sillaotsa talumuuseum Raplamaal oma 30. sünnipäeva koostöökonverentsi ja ringsõiduga ajaloolistel objektidel.

Neljapäeval toimuval konverentsil, mis kannab pealkirja „Ajaloopärandi säilitamine külas – Sillotsa talumuuseum 30“,  räägitakse erinevatest koostöövormidest: muuseumijuhataja Kalju Idvand annab ülevaate  koostööst kogukonnaga, Kaelase Kooli õpilaste õpetusest Sillaotsal teeb ettekande Neeme Ellermaa, kolme valla koostööst räägib Järvakandi vallavanem Mart Järvik. Veel tutvustab ERM-i omakultuuride osakonna tööd Külli Lupkin ja väikemuuseumide tulevikku Heiki Pärdi.
Konverentsiga tähistatakse ka Järvakandi klaasimuuseumi 10. sünnipäeva.

14. septembril toimub Märjamaa, Vigala ja Järvakandi valla ajaloomälestistega tutvumine. Ringsõidul tutvutakse kohalike giidide eestvedamisel järgmiste objektidega: Konovere sild, Kuuda seminar , Vana-Vigala mõis ja mõisapark, Hirvepark,  Oese koolimaja, Vigala vallamaja, Raba koolimaja, Vigala kirik ja kalmistu, Manni kõrts,  Päärdu mõis, Velise mõis, Velise Kihelkonnakool, Velise kirik ja kalmistu, Mäe talu (Ants Lauteri sünnikodu), Valgu mõis ja park, Järvakandi mõis, Järvakandi Ministeeriumikool, Järvakandi Klaasimuuseum.

Ettevõtmiste korraldajad on Sillotsa Talumuuseum, MTÜ Koduloolane, Märjamaa Vallavalitsus. Toetajad on Kohaliku Omaalgatuse Programm, Märjamaa Vallavalitsus.

Kas sead teevad seatempe?

Kristel Vilbaste

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?

Rõuge otsib iseloomulikku ruutmeetrit!

Rõuge rahvamaja kuulutab välja fotokonkursi “Ruutmeeter Rõuget”. Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Tuleb vaid pildile jäädvustada see, mis fotograafi arvates Rõuget iseloomustab: on see siis kelmika baretiga tammetõru Rõuge pargis kasvaval tammepuul või härduspisar lapselast Rõuge kooli saatva vanaema põsel, rääkimata suursugusest Eesti Ema kujust Rõuge mäenõlval.
Võisteldakse kahes vanuseastmes:
· lapsed kuni 16-aastased k.a.
· 17-aastased ja vanemad.

Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni 3 pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-mailile: rahvamaja@rauge.ee Fotod esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress, e-posti aadress, telefon). Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Picasa fotokeskkonda.
Fotode saatmisega kinnitab konkursil osaleja, et tema poolt esitatav foto kuulub talle või ta omab õigusi selle levitamiseks. Konkursi korraldaja ei võta vastutust lisatud fotode autoriõiguse eest.
Foto autor annab konkursile esitamisega korraldajale õiguse kasutada pilte Rõuge reklaamimiseks ja erinevate ürituste turundamiseks. Pildi kasutamisel märgitakse ära autori nimi. Korraldaja jätab endale õiguse küsida autorilt pildi originaalfaili.
Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jne.
Fotokonkurss kestab 01.sept. – 30.nov. 2012
Fotokonkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab igakuist kokkuvõtet maailma keskkonnauudistest.

Tänane välisuudiste rubriik on vägagi tehnoloogiahõnguline. Huvitaval kombel oli augustikuu keskkonnauudistes palju juttu robotite võidukäigust. Üheltpoolt kajastati seda, kuidas robotid on appi tulemas keskkonnahoiu seisukohalt, teisalt aga seda, kuivõrd uued robotid sarnanevad oma omadustelt loomadele või inimestele.

Olen korduvalt kajastanud uudiseid, mis räägivad sellest, et järjest enam välja, et inimeste ja ahvide vahelised vaimsed erinevused ei ole nii suured, kui varem arvati. Täna aga alustan uudistega teadusvallast, mis annavad märku sellest, et robotite vaimsed võimed liiguvad järkjärgult inimestele lähemale.

BBC uudised kirjutavad, et USAs Yale´i Ülikoolis on praegu sündimas robot nimega Nico, kes suudab iseend peeglis ära tunda ehk tegu on taaskord ühe sammuga mõtlevate robotite suunas. Nicot arendatakse eesmärgiga, et ta suudaks peeglit kasutada selleks, et interpreteerida enda ümbruses asetsevaid objekte, nii nagu näiteks inimene kasutab auto tahavaatepeeglit teiste autode jälgimiseks.

Robotile antakse ruumilise mõtlemise ülesandeid, kus ta peab aru saama oma käe peegeldusest. Edasi aga on plaan robotit sooritama panna niinimetatud täielikku peegli-testi, mis on klassikaline eneseteadlikkuse test. Test on välja mõeldud 1970ndatel aastatel ning senini peamiselt loomade peal katsetatud.

Loomadele antakse kõigepealt aega peegliga ära harjumiseks. Seejärel pannakse nad magama ning nende nägudele tehakse lõhnatud ja mittekombatavad värvilaigud. Sellega, kuidas loomad reageerivad üles ärgates enda peegeldusele, hinnatakse nende eneseteadlikkust. Vaadeldakse, kas loomad hakkavad kontrollima värvilaike oma kehal või reageerivad nii, nagu need ei oleks nende  endi peal. Loe edasi: Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Kõuejumala näpuviibutus

Kristel Vilbaste

Suvi on tänavu olnud nii vihmane, et isegi vanemad inimeste jaoks on see tavatu. Mäletan oma lapsepõlvest vaid üht sellist suve – see oli suvi, kui kõik mu suvekleidid uhiuutena lastele pärandusid, muidu olid nad ikka puude otsas ronimisest kolmnurkseid paranduskohti täis.

Vihma on tõesti tulnud otsatult. Kuid on olnud ka põualeitsakut, alalõpmata põrkavad kokku hiigelsuured sooja ja külma õhu massid ja käristavad taevast kõue.

See on olnud ka suvi, mis pakub kõige imelisemaid vaatepilte säravast päikesest, punasest äikesest, vikerkaaresildest ja vesipükstest.

Põnev on vaadata, kuidas tormituuled keerutavad taevavõlvil kokku kõuealasi. See on hiigelkõrge pilv, mis äkki suvetaevasse valgete pilvenupsukeste vahele tekib, enamasti vahtvalge ja hirmuäratav, siis äkki tõuseb kohutav tuul, mis vajutab maani sünksinised pilved, neist ripub keerlevaid pilvelonte, mis aegajalt vesipüksina maale ulatuvad ja kõike endasse imedes oksad ja heinapebred tantsima paneb. Mõnikord keerutatakse kaasa terve puu, lapsevanker või majakatuski. Tõsi, sel aastal on purustavaid keeristorme olnud siiski vähe.

Aga sest sünksinisest kõrgest kõuepilvest vaatab vahel välja Kõuetaat ise. Nii oli ka paar nädalat tagasi Tartus, õhtu eel, kui lillepeenraid kastsin. Äkki oli õhtutaevas kõrge sinine pilv, mille alasist kasvasid päikesekumas välja punased sarved. Sel sarvikul olid isegi silmad ja suu. Pikk pahem käsi sirutas end Rakvere suunas, kuhu Euroopa äikesekaart oli lubanud ööks suurt äikesetormi. Ilus oli kõuejumal ja õige ka tema sõnum, Pandiveres läks öösel kõvaks mölluks. Loe edasi: Kõuejumala näpuviibutus