Autor: Kadi Hainas

Vormsi Olavipäevadel on praamiliiklus eriolukorras

Vormsi saare majakas ja mererand Foto: Vormsi saare Facebooki lehekülg

27. juuli õhtul astub Ott Lepland Vormsi saarel lavale, et tuua publikuni unplugged kontsert (vaata ka videot, kus Ott Lepland selgitab, mis on unplugged kontsert). Ott Leplandi eksklusiivne kontsert Vormsil toob kohale rohkem rahvast kui praamidele ära mahub ning seetõttu on Vormsi Olavipäevade raames toimuv kontsert pannud tavapärase praamiliikluse eriolukorda.

Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise, kui tavapärasel laupäeval. Hommikul kella kümnest sõitma hakkavad praamid jõuavad kontserdi alguseks, kella üheksaks tuua saarele maksimaalselt 900 inimest. Pärast kontserti viivad soovijaid mandrile tagasi kaks öist praami, mis võtavad peale kuni 300 inimest. Praeguseks hetkeks on suurem osa Vormsile väljuvaid praame juba välja müüdud.

Kontserdi peakorraldaja Karl Kermese sõnul pole laupäeval saarel oodatavat rahvamassi Vormsil mitukümmend aastat nähtud. “Eelmise aasta Olavipäevade ajal meenutas Sviby ja Rohuküla vaheline veetee laevarohkeid Veneetsia kanaleid. Iga tunni tagant saabus jahte, kaatreid ja suuri eelajaloolisi aluseid, mis tõid rahvast mandrilt saarele pidustustest osa saama,” ütles Kermes. Ta lisas, et saarele tulles oleks hea auto mandrile jätta, sest sadamast kontserdipaika viib iga reisi lõppedes buss ja Vormsil on kõige mugavam üldse liikuda jalgrattaga.

Vormsi Olavipäevadel tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese. Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale Ott Leplandi akustiline kontserdi, on pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamine.

Vormsi Olavipäevad toimuvad 27-29. juulini. Loe edasi: Vormsi Olavipäevadel on praamiliiklus eriolukorras

Hobesetüünätäl Pokumaal – täämbä hummogu nakass pihta

Täämbä hummogust 28. juulini nakass Pokumaal pihta hobusetüünätal.

Nätä saa hobesega kündmist, niitmist, mõtsatüüd, õdaguti vankriga sõitmine, aidakinon filmi hobestest, Padasoomäe talupaigan hobesetüü seminaar 26. juulil kell 12.

25. juulil Hauka talu man perreõdak “Pastoraalid” . Mängimi karjussemänge, puhumi pilli ja kullõmi muinasjuttu. Hindäle saa soetada karjamärsi üten moonaga.

Kell 19 Hauka talu man Põldsepa Margusse, Jantsoni Jaanusse ja Matvere Marko kontsert “Melanhoolsed meestelaulud”.

Perreõdagu ja kontserdi pilet suurile 10 eur, latsile 5 eur .

Täpsemba aokava löüd kodulehelt.

Manu saa küssü ka kõnõtraadilt 53 425054

 

Elva tänavajooksu avab Erki Nool

Erki Nool 2009. aastal Elva Jooksusarja avaetapil lastejooksude autasustamisel. Foto: Grigori Salmijanov

Pühapäeval, 14. juulil toimuva 5,2 kilomeetrise Elva tänavajooksu avab olümpiavõitja Erki Nool.

Elva tänavajooks on ühtlasi avaetapiks kolmeosalisele Elva jooksusarjale, tulekul on veel 18. augustil Elva mäejooks ja hooaja lõpetab 3. novembril Elva järvedejooks.

“Mul on hea meel, et 2009. aastal käima lükatud jooksusarja traditsiooni on suudetud hoida,” sõnas Nool. “Elval on jooksukeskusena head eeldused, sest aastakümneid korraldati vabariigi meistrivõistlusi murdmaajooksus just Elvas.”

Jooksurada kulgeb Elva Kesk tänaval, Pikal tänaval , Arbi järve ääres ja Kalda tänaval ning Tartu maanteel.

Start jooksu põhidistantsile antakse kell 13 Elva Kesk tänaval pubi Vapper Mäger ees, lastejooksud (400-800 m) algavad kella 12-st. Jooksjaid ergutab raja ääres Rõngu puhkpilliorkester.

Täpsemat teavet saab www.elvajooks.ee. Täna on jooksule eelregistreerimiseks viimane päev, edaspidi  kirjapanek kohapeal.

Homme algab taas suurim lõõtsavõistlus Eestimaal

Teppo lõõtsa 110. sünnipäev Võrumaa muuseumis 2006.aastal

XIX Võru Folkloorifestivalil toimub homme traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja võib selguda lõõtsakuningas.

Folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, laupäeval kell 11 Võru Kultuurimajas Kannel algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti. Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja mujal Võrumaal.

Lähemalt kogu festivali kavast vaata http://www.vorufolkloor.ee/et/kava

Krabi külätiatri “Tulõ taivas appi!” esietendüs Paganamaal

Tulõ taivas appi plakatKrabi külätiatril om lavalaudu pääle saaman vahtsõnõ suvõtükk “Tulõ taivas appi!”
Esietendüs om 13. juulil kell 20.00 Paganamaal. Pääle tuud võit küllä kah kutsu.

Kreekan om elu hull mea hull. Esiki jumala pagõsõ vaesõst Kreekast rikkalõ Eestimaalõ. A olõ-ei elu siin kah peris lill.

Krabi külätiatri koduleht http://krabikylateater.onepagefree.com

Mustvee laadale oodatakse kauplejaid

Juubelipdistustue eel külastas Mustveed ka Euroopa Liidu Parlamendi liige Krstiina Ojuland, keda võtsid vastu Mustvee linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina ja linnapea Max Kaur Foto: Johannes Haav
Juubelipidustuste eel külastas Mustveed ka Euroopa Liidu Parlamendi liige Krstiina Ojuland, keda võtsid vastu Mustvee linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina ja linnapea Max Kaur
Foto: Johannes Haav

Laupäeval, 13. juulil Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäevale pühendatud pidustustuse raames toimuvale laadale on praeguseks registeerunud ligi sada kauplejat.

Mustvee juubelipidustuste peakorraldaja, kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina sõnul on laadale registreerinud mitmeid kohalikke ja ümbruskonna ettevõtteid. Kõige kaugemad kauplejad on pärit Saaremaalt ja Tallinnast. Müügile on tulemas rikkalikus valikus Peipsi ääres kasvatatud köögivilja ja kala, kusjuures oma toodangut on lubanud kohale tuua ka üks suuremaid Peipsiäärseid kalandusfirmasid.

“Praegu on veel laadaplatsil vabu kohti, kuid soovist kauplema tulla tasuks teada anda lähipäevadel,” teatas laadatoimkonna liige, Mustvee kultuurikeskuse administraator Elle Palm.

Linna juubelipidustused algavad aga juba mõned päevad varem. 11 juulil toimuvad mälestushetked kunagise linnapea (täitevkomitee esimehe) Elmar Petersoni haual. Sama päeva õhtul näidatakse kultuurikeskuse pargis öökino. Järgmisel päeval istutatakse kultuurikeskuse parki juubelitamm ning linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina pakuvad kõigile juubelitorti.

Õhtusele kontserdile pääsemiseks saab soodushinnaga käepaelu alates reedest Mustvee Konsumist.

Jaan Lukas

Kogukonnateemaline õhtu Lendava Kotkaga

Rupert Encinas, indiaaninimega Lendav Kotkas. Foto: www.lilleoru.ee

19. juulil toimub Lilleorus põlisrahvale omasele kogukondlikule eluviisile pühendatud õhtu, kus jagab oma rahva kogemusi Rupert Encinas, indiaaninimega Lendav Kotkas.

Õhtu algab kell 18.30 Lilleoru suures välitelgis lugude rääkimisega ning jätkub kella 20 paiku higistamistelgi tseremooniaga, mis annab jutu täienduseks eheda isikliku kogemuse.

Kui soovid osa saada ka higistamistelgist, võta kaasa käterätik ja ujumispüksid/päevitusriided ning natuke midagi kehakinnituseks ühisele lauale pärast tseremooniat.

Lendav Kotkas on põlisrahva esindaja, oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister. Igapäevaselt töötab ta USA-Mehhiko piiri lähedal elavate tohono o’odham indiaanlaste reservaadis, nõustades lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetades oma rahva keelt ja kultuuri.

Vaata Pealtnägija saatele 2012 detsembris antud intervjuud (algus 34:40) ja kuula lauldud laulu.

“Ring kannab tervendavat väge. Ringis oleme me kõik võrdsed. Kui sa istud ringis, ei ole keegi sinu ees. Keegi ei ole ka sinu taga. Keegi ei ole sinu kohal ega sinu all. Püha Ring on määratud inimeste vahel ühtsust looma. Eluring on samuti ring. Selles ringis on koht igale elusolendile ja rassile, igale puule ja taimele. Elu terviklikkus on see, mida tuleb austada siin planeedil tervise loomiseks.”
Pealik Dave, oglaala-lakota

Oodatud on kõik, kes hoolivad oma kogukonnast ja tegutsevad selle heaks!

Suvistel suusahüppevõistlusel Otepääl võtavad mõõtu parimad

Foto: Jaan Jüris

22.juunil 2013 toimuvad Tehvandi Spordikeskuse hüppetornis suvised suusahüppevõistlused – Jaani hüppevõistlused, kus mõõtu võtavad Eesti parimad kahevõistlejad ja suusahüppajad.

Suusahüppevõistlus toimub sellel aastal juba kolmandat korda. “Võistlema on lubanud tulla spordisõpradele tuntud tegijad – Kaarel Nurmsalu, Martin Nõmmel, Artti Aigro, Siim Tanel Sammelselg, Kristjan Ilves, Han-Hendrik Piho, Kail Piho, Karl August Tiirmaa,” rääkis Jaan Jüris. “Võistlused sõltuvad paljuski ilmast, kuid loodame, et kõik laabub,” sõnab võistluse korraldaja Jaan Jüris.

Suvised suusahüppevõistlused ei erine palju talvistest hüpetest, võistlejate varustus on sama, nagu talvelgi. Pealtvaatajatele on üritus tasuta. Võistlusi korraldab Otepää Spordiklubi koostöös Tehvandi Spordikeskusega, toetab Otepää vald.

Loe edasi: Suvistel suusahüppevõistlusel Otepääl võtavad mõõtu parimad

Labürindifestival ootab huvilisi

Foto: Labürindifestivali Facebooki leht

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Kolm päeva toimuvad Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad.

On ühislaulmist ja tantsu. Õpetatakse lihtsaid ja igavikulisi teadmisi, kuidas kasutada erinevaid trumme ning luua etnorütme. Helide ja liikumisega avatakse oma väe allikad. Esimesel õhtul toimub ansambel Tane Mahuta väelaulude kontsert. Järgmistel päevadel saab kogeda gongimeister Almer Jansu gongiseansse ja maailma rahvaste rütmidel loodud ürgse tantsu tundi. Tom Valsberg koos sõpradega korraldab väelaulude õppimise töötoa.

Mikk Sarve eestvedamisel toimub regilauludest täidetud õpiViia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal
Kurvilise Postitee naabruses tuba, kus kuuleb ka šamaanitrummi. Trummiringi viivad läbi ja teevad kontserdi ka Arno Kalbus ja Kill Kaare, kes on laiemale publikule teada ansamblist Bombillaz. Kristallkaussidel esineb Aivar Täpsi, seda nii India meditatsiooniviisidega koos Raho Langsepaga kui ka koos Triskele Duoga, esitamaks regilaululiste rahvalakoraalide töötlusi. Esinejaid on teisigi, kes toovad ettekandele oma nägemusi väelauludest ja helidest.

Lisaks tehakse ühiseid jooga ja taiji harjutusi, tutvustatakse labürinte ja nende kasutamist tänapäeval. Toimub sütelkõnd, mis pole kindlasti kohustuslik, küll aga võimalusi avardav. Üles on seatud ka esoteerilise, eksootilise ja kohaliku kauba laat. Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule. Soovivad aimu saada ürgsest väest endas ning ümbritsevas looduses. Festivali korraldaja on Aivar Täpsi (MTÜ Tähevalgus). Festivali pileteid saab kohapeal ja müüb Piletilevi.

Festival toimub Viia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal Kurvilise Postitee naabruses

Lisainfo:
www.tuletee.ee

Naiste vahetamine Ranna-Viru Rahvateatris

Etenduse kuulutusPühapäeval, 23. juunil algusega 17.00 esietendub Kunda linna klubis vene autori Juri Poljakovi komöödia kahes vaatuses “Homo Erectus ehk naiste vahetamine”. Etendus kestab orienteeruvalt 2,5 tundi.

Juri Poljakov on sündinud 1954. aastal Moskvas, ta on tuntud kirjanik, mitmete romaanide, filmistsenaariumide ja näidendite autor. Alates 2001. aastast on ta nädalalehe Literaturnaja Gazeta toimetaja.

Lavastaja Tiit Alte sõnul räägib näidend armastusest. Armastusest üheksa- kümnendate lõpu Venemaal. Mis juhtub siis, kui armastus muutub äriks, iseenesestmõistetavuseks, sõltuvuseks, vajaduseks, tüütuseks, elementaarsuseks? Kui inimestevahelised suhted kulgevad risti-rästi läbi armastuse kõiki ühendava orgiani… Mis juhtub siis, kui meeleheidet ravib vaid andumine?

Ranna-Viru Rahvateater on pikkade traditsioonidega harrastustrupp, kes kuni möödunud aastani kandis nimetust Kunda Huviteater. Truppi kuuluvad näitlejad Kundast, Rakverest ja Rannust.

Näidendi on tõlkinud ja lavastanud Tiit Alte, heli ja lava sättis Kaido Veski. Osades: Kertu Kaljund, Kaido Veski, Elli Vallbaum, Tiit Alte, Ille Limberg, Tauno Küngas, Alina Klimova, Hillar Vimberg, Uno Trumm,
Laura Anton ja Egert Veski.

Pärast etendust väljub klubi juurest buss, mis viib soovijad randa jaanikule.

 

Lätted ja loitsud ühendavad raplamaalaste väe

LTP

9. juunil kell 16 algab traditsioonilise rongkäiguga Rapla kesklinnast maakonna laulu- ja tantsupidu, mis sel aastal kannab nime “Raplamaa lätted ja loitsud”.

Raplamaa maakondlikud rahvapeod toimuvad üle kahe aasta, seekord on tulemas ligi 1900 esinejat. Traditsiooniliselt astuvad üles koorilauljad, rahvatantsijad, puhkpilliorkester ning üllatusetteasteid pakuvad kooliteatrite näitlejad.
Pidu on rahvale tasuta ning peo lõpus tuleb ühendakooride ja Siiri Sisaski esituses esmaettekandele tema enda loodud uus ja võimsa väega laul “Eesti rahvas”, mille sõnad on kirjutanud Ado Reinvald.

Laulu-ja tantsupeo läbiv teema on seotud allikatega nii otseses kui ülekantud tähenduses. Valdade esindajad toovad peole vee Raplamaa pühadest allikatest, et kasta tammepuud, mis omakorda sümboliseerib nii Raplamaa ühtsust kui meie igaühe olemise ürglätet. Pärast pidu istutavad peo üldjuhid tamme väljavalitud kohta Tammemäel.
Kooride üldjuht on Vahur Soonberg, tantsude üldjuht Ulvi Mägi. Vahetekstide lugemist juhib ja lavastab Raikkülas elav teatrimees Margus Mikomägi. Kõnekoori teevad Krista Oleski teatrilaagri noored Keava lähedalt Tarsi talust.

Tänavuse Rapla peo teeb eriliseks ka see, et tantsu saadab salvestatud lindimuusika asemel saateansambel ja koorilaul. Ei ole teada, et Eestis oleks koorid varem tantsudele nii palju otse kaasa laulnud. Tõsi, üksikuid etteasteid on ette tulnud varasematelgi aastatel, viimati sai sellist kooskõla nautida tänavusel Harjumaa laulu- ja tantsupeol. Midagi sarnast on plaanis ka 2014. aasta suurel peol “Aja puudutus. Puudutuste aeg”.

Vaata ka: FB: facebook.com/RaplamaaLauluJaTantsupidu?fref=ts

Ürituse info ja kontaktid: peakorraldaja Anne Ummalas tel 55 638 048, anne.ummalas@rahvakultuur.ee ja stsenaariumi koostaja Eeva Kumberg, tel 52 51 852

Koolivaheaeg ja suvi muudavad Viljandimaa bussigraafikuid

Koolides alanud suvevaheaeg jätab Viljandimaal käigust ära õpilastega seotud liine. Alates 10. juunist kuni 31. augustini 2013 jäävad käigust ära avalikud liinid nr 7, 12, 13, 16, 21, 36A, 43A, 54, 56, 66, 67 ja 68. Muudatuse aluseks on Haridus- ja teadusministri määrus 09.01.2012 nr 4, mis määrab ära 2012/2013. õppeaasta koolivaheajad. Liin nr 15 sõidab 21. juunini kuna Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis kestab kool selle ajani.

“Muudatuse näol on tegemist iga-aastase rutiiniga ja seotud õpilaste kooli- ja koduvahelise transpordiga, mis taastub samas mahus sügisperioodil,” selgitas Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhataja Kaupo Kase.

Krati seikluspark Kalevipoja Kojas saab endale õhuatraktsioonid

Krati seikluspark Foto: www.kalevipojakoda.ee

Jõgevamaal Kääpa külas paiknevas kultuuri- ja turismikeskuses Kalevipoja Koda valmivad juuli lõpuks uued õhuatraktsioonid, mis ehitatakse seni juba kolm aastat põnevust pakkunud Krati Seikluspargile lisaks.

“Kõrgseiklusrada Lennuk on esimene kõrgseiklusrada Eestis, kus rada läbivad grupid ning see muudab oluliseks omavahelise koostöö. Mujal seiklusparkides asuvad kõrged rajad on rohkem individuaalsed, korraga on atraktsioonil üks inimene,” ütles seikluspargi ja uue raja idee autor Hannes Soosaar.

Kalevipoja Kojale, kuhu alla kuulub lisaks seikluspargile ka Kalevipoja muuseum, varakamber ja Saare rahvamaja, loob uus rada lisaväärtuse. Soosaare sõnul saavad külastajad seiklusrajal rakendada nii füüsist kui vaimu. Selleks, et efektiivselt ja heade tulemustega rada läbida, tuleb lisaks kätele ja jalgadele ka pea tööle panna. See, et seiklusraja nimi Lennuk vastab ka Kalevipoja laeva nimele, on Soosaare sõnul kokkusattumus ning nimi tegelikult seikluspargi ehitaja Valdo Kanguri idee.

“See zipline’iga (õhuköiega-toim.) kõrgel sõitmine on ka omamoodi lendamine ja annab vägeva kogemuse. Eks mul on Kalevipoeg kusagil alateadvuses peas ja sealt see motiiv siis pinnale ujuski,” tunnistas Kangur.

Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee

Projekti “Krati seikluspargi kõrgseiklusrada Lennuk” elluviimist toetab PRIA Leader programmi meede Atraktiivne Keskkond.

Contra alustab täna 334 kilomeetri pikkust lipujooksu

LipujuuskTäna, 26. mail kell 11.00 alustab Contra lipujooksu – võrokeste lipp läbib koos Contraga nädala aja jooksul 334 kilomeetrit ning teeb ajaloolisele Võrumaale tiiru peale, läbides kõiki 8 Vana Võrumaa kihelkonda. Lipp jõuab 1. juunil, Uma Pido päeval, kell 12 Võru kirikuplatsile laadamelu keskpunkti, sama päeva õhtul toimub võrokeste suur laulu- ja rahvapidu Uma Pido uue ja sisseõnnistatud lipu all.

Vahetult enne jooksmise algust toimub Võru kirikuplatsil Contra pidulik teelesaatmine. Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann sõnab, et Contra lipujooks on nagu ühe oja voolamine suurde jõkke. “Uma Pido soovib Contrale ja võrokeste lipule kaitstud teed ja head kohalejõudmist. Nagu Võhandu on oluline tuiksoon, mis seob Vana Võrumaad, nii on Contra lipujooks oluline tuiksoon, mis toob Uma Pido ja võrokeste lipu rahvale lähemale.”

Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks.

Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist (lipujooks.tracklog.us), samuti tekivad internetti päeva kokkuvõtted video kujul ning jooksu pildigalerii. Silm tasub peal hoida järgmistel kanalitel:
Contra blogi konnulacontra.blogspot.com
Uma Pido kodulehekülg www.umapido.ee
Uma Pido blogi umapido.wordpress.com
ning Facebookis “Uma Pido” ja “Lipujooks ümber Võrumaa” lehtedel.

Manuses on kaasas jooksumarsruut kaardina, planeeritav marsruut päevade lõikes on järgmine:
26. mai: Võru Katariina – Rõuge – Pärlijõe – Krabi – Pähni – Varstu
27. mai: Mõniste – Saru – Hargla – Koobassaare – Lüllemäe – Haabsaare – Antsla – Urvaste
28. mai: Kärgula – Kanepi – Saverna – Krootuse – Ihamaru – Põlva – Mooste
29. mai: Leevaku – Räpina – Kahkva – Niitsiku – Kamnitsa
30. mai: Orava – Võmmorski – Obinitsa – Lepä – Meremäe – Kalatsova – Vastseliina
31. mai: Kärinä – Misso – Ruusmäe – Plaani – Haanja
1. juuni: Võru

Contra janu kustutab Värska Vesi ning jooksu toetavad ka Nopri ja Taarapõllu talu.

Uma Pido on võrokeste laulu ja tantsupidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Pärandiralli kaksiketapp tuuritab Vastseliinast Põltsamaale

Pärandiralli väljasõidud sellel laupäeval ja pühapäeval kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi esmalt Vastseliina piiskopilinnusesse muuseumiööd pidama ning kohe järgmisel päeval Põltsamaa lossiga uuesti tuttavaks saama. Laupäevase etapi teeb ebatavaliseks see, et muuseumiööle kohaselt on pärandiralli päeva asemel seekord tegu hoopis ööga, Põltsamaal aga tuleb lähema vaatluse alla ajalooliste teede kujunemine ja muuseumide köögipool.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul võeti kaks retke järjest ette partnerite soovil: “Iga pärandiralli väljasõidu paneme kokku
koostöös kohalike korraldajatega – ja kui meid ikka just nimelt muuseumiööks külla kutsutakse, siis tuleb ka öine etapp ette võtta. Vastseliina sündmuse puhul on eriti hea meel ka selle üle, et kaasa sai tulla pärandisaadik Lauri Õunapuu – tänu temale räägime pärandiralli väljasõidul esimest korda regi- ja rahvalaulust.

Laupäeva õhtul Vastseliinas on esimest korda pärandiralli kavas ka loeng arheoloogiasõpradele: Ingmar Noorlaid räägib Võrumaa põnevast arheoloogiapärandist. Juba kogenud pärandirallitajatest on Vastseliinas kaasas nii Heiki Pärdi kui Jürgen Kusmin, nendega tuleb juttu Eesti ja Seto piirialade omapärasest ehituspärandist ning Võrumaa pärandkultuurist.

Pühapäeval on Põltsamaa lossis päevakorral pärandi kogumine ja säilitamine – olgu siis muuseumis või kogukonnas, juttu tuleb ka vanast teedevõrgust Põltsamaa ümbruses ning piirkonna pärandkultuurist. Uueks teemaks pärandiralli kavas on muuseumitöö köögipoolega tutvumine. Eesti Rahva Muuseumi giidid korraldavad õpitoa, kus mõne osalejal kaasas oleva eseme kirjelduse kaudu õpime tabama meid ümbritsevate asjade kultuurilist väärtust. Lahti räägitakse ka see, mida tänapäevase kultuuripärandi kogumine, uurimine ja säilitamine üldse tähendab – kuidas otsustada, mida
tasub alles hoida.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis. Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgminerallipäev toimub 25. mail Saueaugu Teatritalus ja keskendub taluarhitektuurile. Lähemalt Pärandiralli kohta:

www.parandiaasta.ee/ralli.

Täpsustatud andmetel osales tänavusel Teeme Ära talgupäeval 40 098 inimest

talgukaart_2013_loplikTeeme Ära talgupäeva meeskond annab teada, et talgujuhtidelt kogutud täpsustatud andmetel osales tänavuse talgupäeva raames korraldatud 1522 talgul kokku 40 098 eestimaalast (3,1% elanikkonnast). Suurima talgute ja talguliste arvuga maakond oli Harjumaa, kus osales 374 talgul kokku 12 085 inimest. Omaette rekord püstitati aga Saaremaal, kus peetud 155 talgul lõi kaasa 11,7% sealsest elanikkonnast.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune vägev talgupäev on märgiks kogukondade tugevnemisest ja kodanikuaktiivsuse kasvust. “Kuiv statistika ei ole küll parim viis talgupäeval toimunu kirjeldamiseks, ent aasta-aastalt suurenev talgute ja talguliste arv kõneleb headest suundumustest vabatahtliku tegevuse hoogustumisel. Oleme talgupäeva meeskonnaga rõõmsad, et üha enam inimesi on valmis talguid eest vedama ning nende üleskutse koostegemiseks kõnetab üha rohkem eri vanuses ja eri eluala inimesi üle Eesti,” lausus Tüür.

Eesti Rahva Muuseumiga koostöös läheb edasi talgulugude kogumine. Nii t algupäeva lood, videod, pildid kui ka talgujuhtide tagasiside annavad tunnistust talgutraditsioonide kandvusest ja kogukondliku läbikäimise olulisusest inimeste jaoks. Praeguseks tagasisidet andnud 412-st talgujuhist tervelt 99% on valmis talguid korraldama ka edaspidi. Talgu lugusid ja pilte saab vaadata ning jagada aadressil www.teemeara.ee/talgulood.

Loe edasi: Täpsustatud andmetel osales tänavusel Teeme Ära talgupäeval 40 098 inimest

Viljandi muuseum peab sünnipäeva ning tähistab muuseumiööd

Foto: Viljandi muuseumi kodulehekülg
Foto: Viljandi muuseumi kodulehekülg

Viljandi muuseum pakub 18. mail kõigile huvilistele võimalust 12 tunni jooksul tutvuda muuseumiga pikemalt ja põhjalikumalt ning täiesti tasuta.

14. mail möödus 135 aastat arheoloogiliste kaevamiste alustamisest Viljandi ordulinnusel. Viljandi muuseum loeb seda kohaliku museoloogilise tegevuse algust oma sünnipäevaks.

Nende tähtpäevade puhul algab kell 11 ja 14 muuseumi lugemissaalis esitluste plokk, kus muuseumitöötajad tutvustavad muuseumikogu ja selle kujunemist. Üks esitus kestab koos küsimustele vastamistega kuni 30 minutit. Muuseumi kujunemisest kõnelevad direktor Jaak Pihlak ja teadusdirektor Ain Vislapuu. Muuseumikogu tutvustavad põhjalikumalt peavarahoidja Marika Oder, koguhoidjad Tiina Jürgen, Tiina Parre, Ebe-Triin Arros ja Heli Grosberg.

Kell 11 ja 15 saab koos giidiga teha muuseumi näitusemajas ringkäigu, kus lisaks püsinäitusele Viljandimaa ajaloost on avatud 1970. aastate laste elu kajastav näitus “Lapse põli”.

Kell 18-23 toimuva muuseumiöö hüüdlause on sel korral “Öös on inimesi!” ning Viljandi muuseum pakub lisaks tasuta muuseumikülastusele võimalust kuulata kell 19, 20, ja 21 muuseumisõprade lugusid Viljandimaaga seotud värvikatest isikutest, osalemist muuseumimängus “Otsi, leia, avasta!” ning Viljandi piltnike Jaan ja Hilja Rieti fotode kava vaatamist.

Perekond Rieti fotopärandit tutvustab Viljandi muuseumiööl ka Kondase keskus näitusega “Eesti meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja olustik stereopiltidel 1902-1935”.

Viljandimaal pakuvad muuseumiööl kell 18-23 tasuta sissepääsu veel helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum, kus on avatud mitu näitust ning soovi korral saab enesele tasuta valida sobiliku ilukirjandusliku teose.

Kogu muuseumiöö programm Eestis: www.muuseumiöö.ee.

Pihkva oblasti kooliõpilased külastavad Otepää Gümnaasiumi

Tegemist on pilootprojektiga12.-18.05 külastavad Pihkva oblasti Piskovitši Keskkooli õpilased ja õpetajad Otepää Gümnaasiumi. Külastus on osa suuremast pilootprojektist, mille eesmärgiks on vene keele õppe kaasajastamine Lõuna-Eesti gümnaasiumides ning eesti keele ja kultuuri tutvustamine Pihkva oblasti noortele.

Otepää Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Margot Kerese sõnul on Otepää Gümnaasium ainuke Valgamaa kool, mis selles projektis kaasa lööb. “Piskovitši Keskkooli õpilasi võtavad vastu meie 10.klassi õpilased,” rääkis Margot Keres. “Õpilased viibivad nädala jooksul koolitundides, tutvuvad Otepää vaatamisväärsustega, külastavat Tartut, reedel on perepäev, kus õpilased ööbivad peredes.”

Teisipäeval, 14.mail, külastasid Piskovitši kooli õpilased ja õpetajad Otepää Vallavalitsust ning kohtusid vallavanema Merlin Müüriga. Kooli õpilaste sõnul meeldib neile Otepääl väga. Piskovitši kooli õpetajad märkisid, et Otepää Gümnaasiumi tehniline tase on väga hea – koolis tutvuti keeleõppevõimalustega ning käsitööpinkidega. Eakaaslastega suhtevad Piskovitši kooli noored inglise ja vene keeles.

Pihkva oblastis asuv Piskovitši Keskkoolis õpib 269 õpilast. Kool asub ligikaudu 10 km kaugusel Pihkva linnast.

Õpilasvahetuse näol on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on vene keele õpetuse kaasajastamine Lõuna-Eesti koolides ning õpilastele vene keele praktiseerimise võimalusi pakkumine. Lisaks nädalasele osalemisele vene kooli õppetöös ja tutvumisele Venemaa koolisüsteemiga pakub projektis osalemine nii aine õpetajatele kui õpilastele võimaluse tutvuda Pihkva oblasti vaatamisväärsuste ja vene kultuuriruumiga.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad haridus- ja teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maavalitsused. Projektis osalevad lisaks Otepää Gümnaasiumile veel Põlva Ühisgümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Vastseliina Gümnaasium.

Tallinna Noorte Infokeskus kutsub koolikiusamise jätkuseminarile

30.aprillil, algusega kell 18.00, toimub Tallinna Noorte Karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) seminar Koolikiusamise lõpetamine II – oma vastutuse ja osaluse rajamine.

Tallinna Noorsootöö Keskus on korraldanud mitmeid koolitusi koolikiusamisest. Viimaseks edukaimaks koolituseks osutus käesoleva aasta märtsis läbi viidud Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži korrektsioonipsühholoogia õppejõu Erik Rüüteli koolikiusamise lõpetamisele suunatud seminar. Probleemi tõsidusest ja osalejate soovist lähtudes jätkame koolitustesarja ka aprillis.

Koolikiusamise lõpetamine algab kõikide kaasamisest ning igaühe isiklikust vastutusest. Millised on need enesekindluse fundamentaalsed talad mille peale peaks rajama oma vastutuse õpetaja, lapsevanem, õpilane? Kuidas julgeda ja tunda end enesekindlalt astudes esimest ja ka järgnevaid samme koolikiusamise lõpetamise suunas? Koolikiusamise lõpetamise II seminar puudutab osalejate enesetaju ja kontrolli ning kontsentreerub reaalsetele individuaalsetele oskustele teel lõpetamaks koolikiusamist.

Seminari juhib Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi doktorant Erik Rüütel, kes on töötanud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kliinilise psühholoogina, Tallinna Laste Turvakeskuses osakonnajuhatajana ja Tallinna Vangla direktori asetäitjana taasühiskonnastamise alal.

Seminar on tasuta!

Lisainfo ja registreerimine:
janne@taninfo.ee

Otepääl saab taas matkata

21.aprillist algavad taas Otepää matkad. Matkamine toimub sarnaselt eelmistele aastatele, kus igal osalejal tuleb vabalt valitud liikumisviisil (jalgsi, joostes, kepikõnd, rattaga) läbida matka sihtpunkt.

Otepää valla spordijuht Martin Teder sõnas, et sellel aastal on ette antud ka soovituslik tähistatud marsruut. “Kõik matkajad saavad esimesel osalemiskorral endale matkapäeviku, kust leiab infot matkade toimumise kohta ning kuhu kogutakse osalemist kinnitavaid templeid,” rääkis Martin Teder. “Kokku toimub kümme matka, hooaja lõpetamisel võtame sõnas ja numbris matkadega seonduva kokku, teeme viktoriini, loosime tublimate osalejate vahel välja meeneid ja kuulame osalejate muljeid.”

Sihtpunktid on avatud kell 09.00-11.00 ja nendes ootab matkajaid sooja tee või värskendava joogiga matkajuht Helle Tallo. Matku korraldab SA Otepää Spordirajatised ja toetab Otepää vald. Loe edasi: Otepääl saab taas matkata

Tänasest saab end kirja panna Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

teemeara_logoLõpuks ometi on kogu Eestimaa hakanud lume alt välja sulama ja tõelised kevadilmad annavad uut hoogu ka üle-eestilise talgupäeva ettevalmistustele. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi valima talguveebist aadressil www.teemeara.ee endale sobivad talgud ja end 4. mai talgupäevale osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuse seisuga sai Teeme Ära kodulehel valida 627 talgu seast, ent uusi talguid lisatakse iga päev.

Kõik, kes soovivad kaasa lüüa Teeme Ära talgupäeval, saavad end osalejana kirja panna talguveebis, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Endiselt võib registreerida ka uusi talguid, selleks on sinine nupp “Korralda talgud”. Teeme Ära meeskond soovitab märkida talguveebi ka need talgud, mis toimuvad vahetult enne või pärast 4. mai talgupäeva.

Loe edasi: Tänasest saab end kirja panna Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Eroakadeemia tähistab 15. sünnipäeva näitusega Rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 9. aprillil kell 16 Euroakadeemia 15. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest.

Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid. Lisaks fotokollaažid aastate jooksul toimunud üritustest.

Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete, tõlke-, ärijuhtimise, keskkonnakaitse ja kujunduskunsti teaduskond. Euroakadeemial on ligi 2000 bakalauresekraadiga, rakenduskõrgharidusõppe diplomitega ja magistrikraadiga lõpetajat. Kõrgkool on Euroopa kaugõppe ja e-õppe võrgustiku (EDEN) liige, üliõpilased ja õppejõud võtavad osa Euroopa Komisjoni mobiilsusprogrammidest ERASMUS ja DoRa, partnerina osaleb kool Läänemeremaade säästva arengu ja Balti Ülikooli programmis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Räpina loodusõhtul kuulatakse loodushelisid

Foto: sxc.hu

Kolmapäeval, 17. aprillil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kõrvad lahti looduses” bioloogi, loodushäälte salvestaja ja loodusfotograafi Veljo Runneliga.

Loodusõhtul saadakse teada miks, millal ja kuidas linnud häält teevad. Jagatakse nippe kuidas paremini linnulaulu meelde jätta ja hääle poolest sarnaseid liike eristada. Helisalvestiste abil õpitakse tundma millised on ilusaimad, veidramad, aga ka tavalisemad linnulaulud.

Kuulajad saavad häid nõuandeid kuidas ise loodushelisid salvestada. Muusikaliseks vahepalaks helid linnumaailmast koos fotoseeriaga kaunist Eesti loodusest.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Tallinna noorte karjäärikeskuses õpetatakse kodulehe tegemist

Foto: sxc.hu

Kolmapäeval, 10.aprillil, algusega kell 16.00, toimub Tallinna noorte karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) tasuta seminar algajatele “Kuidas teha lihtsat kodulehekülge?”

Kas ilma erialase hariduseta saab kodulehte teha? Millest alustada? Mis programmi kasutada jne? Vastused küsimustele saad, kui külastad seminari.

Seminar on vene keeles.

Registreerimine kuni 9.aprillini e-maili: jelena@taninfo.ee või telefoni teel 641 2271