Erkki Peetsalu

Tantsusõbrad vallutavad Tähtvere tennisehalli

Täna kell 15.00 toimub Tartu Tähtvere tennisehallis tantsuüritus Zumbafestival, mille tarbeks suletakse hall pallimängijatele ning tenniseväljakud muutuvad avaraks tantsusaaliks.

Kahetunnist zumbatreeningut Tähtvere Tennisekeskuse 2000 ruutmeetrises tennisehallis viivad korraga läbi kolm zumbatreenerit ning ürituse eesmärgiks on pakkuda kõikidele osalejatele lõbus ja tervislik pärastlõuna, mille käigus saab tutvuda erinevate zumba-stiilis tantsudega ning ammutada üheskoos aktiivsest tantsutrennist hulgaliselt positiivset energiat.

Zumba on tantsuline fitnessprogramm, mis sisaldab endas ladina-ameerika, hiphopi, kantri, kõhutantsu ja paljude muude stiilide tantsuliigutusi ning muusikat. Kuna tegu on lihtsa ja lõbusa treeningviisiga, siis on see toonud tantsusaali ka need, kes pole varem tantsimise ega aeroobikaga tegelenud. Samas on treeningud nauditavad ka kogenud tantsuhuvilistele, nii meestele kui ka naistele.

Zumba treeninguid pakuvad Tartus mitmed spordiklubid ning tantsustiil on kiirelt vallandanud ennenägematu zumbavaimustuse. Tähtvere tennisehalli kolmele tenniseväljakule mahub palju tantsusõpru ning üheks ürituse eesmärgiks on püstitada ka Eesti rekord zumbatantsus.

Üritust korraldab Tähtvere Tantsukeskus, mis on uus ja moodne kolme saali ning laia stiilidevalikuga tantsukeskus Tartus. Keskuses treenib igapäevaselt üle 300 tantsusõbra, kelle hulka kuuluvad lisaks zumbahuvilistele veel tänava-, show- ja vabatantsuhuvilised mudilastest keskealisteni.

Allikas: Tähtvere Tantsukeskuse, www.tartutants.ee

Harmoonikum õpetab mahekosmeetikat valmistama

Viimsis tegutsev Harmoonikum hakkab õpetama, kuidas ise mahekosmeetikat valmistada. 20. oktoobril toimub õpituba, kus tutvustatakse põhitõdesid tervistavate kreemide tegemiseks.

Parimad lähteained kosmeetikumide valmistamiseks on Harmoonikumi info kohaselt Eesti taimede ürditõmmised ja meile tuttavad toiduained: piim, jogurt, kohupiim, kaer ja kama. Lisaks tasub muidugi kasutada ka peenemat kraami, näiteks mesilasvaha, mett, taimeõlisid, kakaovõid, eeterlikke õlisid.

Nahk on inimese suurim organ – kõik, mis sellele satub, imendub ning mõjutab mitte ainult välimust, vaid ka tervist. Õpitoa korraldajad ütlevad, et poekreemid sisaldavad pahatihti minimaalselt toimeaineid, see-eest aga rohkesti mürgiseid säilitusaineid. Need aga võivad teha kasu asemel kahju. Kreemi, milles oleks piisavalt toimeained ning mis oleksid värsked ja tõhusad, kauplused müüa ei saa. See oleks liiga kallis ning rikneks kiiresti.

Mahekosmeetika teemaline koolitus on tasuline. Loe täpsemat infot siit.

Allikas: Harmoonikum

Hiie sõbra aunime ettepanekuid saab esitada kuu lõpuni

Maavalla koda ootab porikuu lõpuni ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks isikule, kes on paistnud silma hiiesõbralike tegudega.

Hiie sõbra aunimi antakse inimesele, ühendusele või asutusele, kelle tegevuse läbi on käesoleval või eelnevatel aastatel hiis, püha allikas, puu, kivi või mõni teine ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

„Võibolla elab teie vallas või külas vanainimene, kes takistas nõukogude ajal maaparandusel ohvrikivi ära vedamast või hiidepuud langetamast. Võibolla teate kodukohas inimest, kes hoiab vana hiiepaika puutumatuna või on selle isegi aiaga ümbritsenud. Ootame teavet kõikidest sellistest inimestest või asutustest, et kõige teenekam neist austavalt Hiie sõbraks kuulutada,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 20.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Maavalla koda korraldab Hiie sõbra tunnustamist kolmandat korda koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Hiie sõbrast loe pikemalt siit.

Allikas: Maavalla koda

Draamateatri tänaõhtust pidukava näitab ka ETV

Täna tähistab Eesti Draamateater 90 aasta möödumist teatri sünnist. Draamateatri suurel laval etendub sel puhul Priit Pedajase lavastatud pidukava, mis elustab Eesti Draamateatri ajaloo alates teatri eelkäija, Paul Sepa era-draamastuudio loomisest 1920. aastal kuni tänaseni välja.

Laval liigutakse läbi üheksa kümnendi, tuues esile olulisi lavastusi ja teatrielu sündmusi ning meenutades inimesi, kes on Eesti Draamateatri kujundanud selliseks, nagu me seda täna tunneme. Pidukava lõpetab Ardo Ran Varrese juubeliks kirjutatud kantaat „Vastsest templist“, mille kannab laval ette kogu tänane Draamateatri näitetrupp.

Eesti Televisioon teeb pidukavast salvestuse ning näitab seda samuti laupäeval algusega keel 21.40.

Õhtul kell 21.15 muutub aga Draamateatri fassaad üheks suureks kinoekraaniks. Maja esiküljel linastub siis Taavet Janseni, Taavi Varmi ja Andres Tenusaare spetsiaalselt teatri juubeliks loodud 10-minutiline videoinstallatsioon, mis räägib teatrist ja ajast, tärkamisest ja hääbumisest. Videoinstallatsioon jääb jooksval lindil korduma kuni kl 22.15-ni.

Allikas: Eesti Draamateater

Lahemaa Tervisekool korraldab taimetoidu kursuse

Lahemaa Tervisekool korraldab järgmisel nädalalõpul Tallinnas taimetoidu kursuse „Elus toit, päikestoit, parim toit“.

Koolituse läbiviijad Janne ja Sven Suurmaa tõstatavad koolitust tutvustades mitmeid küsimusi, mis puudutavad paljusid: Kas oled mõelnud, miks väikelastel on nii palju energiat ja kuhu energia kaob vanemaks saades? Mis on igavese nooruse, ilu ja elujõu saladus ning kuidas seda saavutada? Mil määral on kõik see seotud toitumisega ja mis on parim toit kehale, hingele ja vaimule? Kuidas saavutada läbi toitumise füüsilist, emotsionaalset ja vaimset tervist?

Taimetoidu kursusel õpitakse koos valmistama tervislikke ja maitsvaid taimseid toite. Retseptid on lihtsad ja valdavalt kodumaisest toorainest. Kursusele on oodatud kõik, keda huvitab toitumine ning kes soovivad oma toidulauda muuta tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

Koolitus toimub Tallinnas aadressil Tondi 8 A (II k), osalemine tasuline. Täpsem info kursuse kohta tel 55615810 või e-postiga info@valguskehas.ee

Riho Västriku ja Jaan Söödi loodusõhtu

Esmaspäeval, 18. oktoobril kell 18.00 toimub Rahvusraamatukogus loodusõhtu “Leena lätetel ja deltas”. Räägivad-laulavad Riho Västrik ja Jaan Sööt.

Leena on Venemaa suurim jõgi. Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Nagu iga hiiglane, saab ka tema alguse piskust – pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks võib uhkustada unikaalse loodusega. Viimased 30 aastat on seda inimeste sissetungi eest ka rangelt kaitstud. Seal elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.

Loodusõhtul vaadatakse filmi „Reis Leena lättele“ (režissöör Vasili Šarana, operaatorid Arvo Vilu, Vasili Šarana, Joosep Matjus, Riho Västrik, produtsent Riho Västrik) ning Riho Västriku fotoprogrammi sellesuvisest ekspeditsioonist Leena deltasse. Laulab Jaan Sööt. Osavõtt tasuline.

Otseülekannet näed www.looduseomnibuss.ee/otse

Info www.looduseomnibuss.ee

Paku kandidaat Võrumaa aasta isa tiitlile

14. novembril tähistatakse taas isadepäeva. Seoses sellega kuulutab Võru maavalitsus välja konkursi aasta isa tiitlile.

Aasta isa tiitlile võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Esmakordselt anti aasta Iisa tiitel Võrumaal välja 2005. aastal. Aasta isa tiitlid on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo ja Mart Timmi.

Aasta isa 2010 tiitlikandja kuulutatakse välja novembrikuu teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva pidulikul kontsertaktusel.

Võru maavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju tiitli kandidaatide kohta 1. novembrini aadressil Jüri 12, Võru 65620.

Allikas: Võru maavalitsus

Põhjamaade parimad pead Von Krahli Akadeemias

Sel nädalavahetusel räägivad Põhjamaade parimad pead Von Krahli Akadeemias kõige olulisematel teemadel – sünd, surm, seks.

Von Krahli Akadeemia 2010 toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab Von Krahli Akadeemias 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.

Laupäev, 16. oktoober

kell 15:00 Loeng-etendus: Elsa Almås ja Esben Esther Pirelli Benestad (Norra) „Gender Euphoria“
kell 17:00 Loeng: Prof Alain Giami “Seksitööstus, pornograafia ja rahva tervis”

Pühapäev, 17. oktoober

kell 12:30 Loeng: Lars Gösta Dahlöf (Rootsi) “Aseksuaalsuse hämar mõiste – kliinilised aspektid ja millest kõnelevad teadusuuringud”
kell 13:45 Loeng: Märt Läänemets (Eesti) „Isiksuse ja tegelikkuse mõistmise kolm taset budismis”
kell 15:30 – 16:45 Loeng: Olev Poolamets (Eesti) „ Mõtteid peentunnetusest sünnis, surmas ja seksuaalsuses”
kell 17:00 – 18:15 Loeng: Peeter Hõrak (Eesti) “ Suguline valik inimesel”

Loengud toimuvad Von Krahli Teatris (Rataskaevu 10, Tallinn).

Täna kell 11-18 on Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30) avatud veel ka Stine Cathrine Kühle-Hanseni (Norra) näitus “TOUCH” (“PUUDUTUS”). Lisainfo: www.tervishoiumuuseum.ee

Rohkem infot loengute kohta: vonkrahl.ee

Sisemise tarkuse päevad Sikupilli keskkoolis

Sel nädalavahetusel, 16.-17. oktoobril toimuvad Tallinnas Sikupilli Keskkoolis (Kivimurru 9) “Sisemise Tarkuse Päevad 2010”.

“Sisemise Tarkuse Päevad” on enese- ja vaimse arengu ning loodusteraapiate mess, kust kõik osalejad saavad leida ja avastada oma sisemist tarkust, väge ja hingejõudu, ning tutvuda erinevate loodusteraapiatega.

Kahe sisutiheda päeva jooksul on messil võimalik osa võtta erinevatest töötubadest, kuulata põnevaid loenguid vaimsetel teemadel ja tutvuda erinevate teenuste ja toodetega alates esoteerikatoodetest kuni ökokaupadeni. Lastele oma Loovustuba, kuhu on oodatud igas vanuses lapsed.

Ettevõtmise korraldab MTÜ Sisemise Tarrkuse Keskus. Tegemist on Tallinnas tegutseva vaimse keskusega, kust inimesed saavad abi erinevatelt alternatiiv- ja loodusravi spetsialistidelt, osaleda vaimsetel praktikatel, kuulata loenguid, osaleda kursustel, seminaridel ja teraapiates. Lisaks saab laenutada vaimset kirjandust, soetada erinevaid CD plaate, raamatuid ning muid abivahendeid, mis aitavad jõuda omaenda Sisemise Tarkuseni.

Loe lähemalt “Sisemise Tarkuse Päevade” kava.

Allikas: www.siseminetarkus.ee

Vabatahtlikud jagavad toidupäeva toetuseks õunu

Ülemaailmse toidupäeva toetuseks jagavad Eesti Toidupanga vabatahtlikud täna Tallinnas Kristiine keskuses ja Ülemiste keskuses kõigile ilusaid sügisesi õunu.

16. oktoobril tähistatakse üle maailma toidupäeva, mille ühendavaks teemaks sel aastal on “Ühiselt nälja vastu” (United Against Hunger). Päeva kandvaks mõtteks on teadvustamine, et meie keskel elab tänaseks rekordilisel hulgal puuduses elavaid inimesi, kes on hädas endale igapäevase toidu muretsemisega. Sellele olukorrale lahenduse leidmine vajab terve ühiskonna – meie kõigi tähelepanu ja koostegutsemist.

Eesti Toidupanga vabatahtlikud jagavad laupäeval Kristiine keskuses (kl 11.00 – 13.00) ning Ülemiste keskuses (kl 12.00 – 14.00) toidupäeva sõnumi toetuseks kõigile inimestele ilusaid sügisõunu. Väljas on ka alanud Toidupanga annetuskampaania kogumiskastid, kuhu igaüks saab Eesti puudustkannatavate inimeste toidulaua katmise heaks kroonimünte annetada.

Toidupank võtab kauplustelt, hulgiladudelt, tootjatelt ning eraisikutelt annetusena vastu üle jäänud toitu, komplekteerib vabatahtlike abiga iganädalaselt toidukastid, ning toimetab need koostööpartneritest MTÜ-de ning sotsiaalosakondade toel puudustkannatavate inimesteni. Praegusel hetkel abistab Toidupank igal nädalal sadu peresid Tallinnas ja Tartus, kuid abi vajab erinevatel hinnangutel ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last üle Eesti.

Toidupanga tegevuse laienemise toetuseks korraldatakse Eesti Pangaliidu, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liidu ning kodanikuliikumise Teeme Ära kaasabil Toidupanga toetuskampaania, mille raames saavad inimesed üle Eesti annetada kauplustes, pangakontorites ja teistes avalikes kohtades asuvatesse Toidupanga mündikampaania kogumiskastidesse kroonimünte. Et Eestis oleks üha vähem inimesi, kes peavad tühja kõhtu kannatama.

Allikas: www.toidupank.ee

Karmistunud müügikord tõi külanaised tänavale

Kylauudis.ee plaanib nüüd ja edaspidi avaldada sõnumeid ka mujalt maailmast. Järgnevalt teeme juttu Horvaatias toimuvast.

Piimatoodete müüginõuete karmistamine Zagrebi turgudel alates 4. oktoobrist tekitas protestilaine pika ajaloolise traditsiooniga juustumüüjate seas.

Maal väikemajapidamistes kohupiima ja juustu valmistavad talunaised ehk kumicad, keda armastavad ühtviisi nii kohalikud perenaised kui linna külastavad turistid, on Zagrebi turgude lahutamatuks osaks. Kohupiima ja värsket kohupiimajuustu müüvad valgetes põlledes külanaised traditsiooniliselt lahtistel lettidel, mõne kohupiimakausi ja juustukera kaupa. Linna toiduameti nõudmisel tuleb aga alates oktoobri algusest kõiki piimatooteid müüa külmletist.

Horvaatia külanaised meeleavaldusel. Foto: Jutarnji List

Selline nõudmine tekitas väiketootjate seas suurt nördimust, kuna vastavate külmlettide soetamine käiks neil üle jõu. Samas ei ole ka turu juhtkond valmis täiendavaid kulutusi pelgalt enda kanda võtma. Nõnda korraldasidki külanaised eelmisel esmaspäeval protsesti-meeleavalduse, mis liikus linna suurimalt turult Dolacilt keskväljakule. Loosungitel seisid üleskutsed säilitada kohalik traditsiooniline toidukultuur ning jätta talunikele alles nende elatusallikas. Meelepaha väljenduseks jagati tasuta kohupiima ja juustu, mille turustamise uued müüginõuded üksiktalunikele praktiliselt võimatuks muudaksid. Loe edasi:

Järgmisel nädalal selgub aasta põllumees

21. oktoobril toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010” võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.

Aasta põllumeest peaksid iseloomustama järgmised näitajad:
* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat
* toodang on ELi ühisturul konkurentsivõimeline
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja

Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Heisakem täna lipud hõimurahvaste auks

Eestimaa soomeugri liikumise aktivistid kutsuvad üles: tegutseme, et hõimupäevast saaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riiklik püha. Heiskame selleks juba täna – hõimupäeval – meie kõigi hõimurahvaste auks ja toetuseks lipud.

1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil võeti vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt. Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”

Hõimupäevade traditsioon taastati Eestis Jaak Prozese initsiatiivil 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud ligi nädala vältav, Eesti paljudes paikades toimuvate ürituste sari – hõimupäevad –, kuhu lisaks Soome ja Ungari esindajatele on saabunud ka Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased, samuti nende folklooriansamblid. 1991. aastast tähistatakse hõimupäevi ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas, mõneti ka Soomes ja Ungaris.

Mere Marju õpetab täna Tartus kihnu keelt

Raadiost tuttav Mere Marju õpetab täna kell 15 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) kõigile huvilistele kihnu keelt.

Eesti Rahva Muuseumi näituse „Muuseum näitab keelt“ programmi raames on muuseumi külaliseks tuntud raadiotegelane Mere Marju (Marju Vesik). Marju hääl on kõlanud Vikerraadios 2005. aastast saadik, mil ta alustas kihnukeelsete uudiste tegemist. Lisaks sellele on Marju ka aktiivne Kihnu elu edendaja ja Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut juhataja.

Kuidas kõlas esimene kihnukeelne uudistesaade Vikerraadios? Kas ja kuidas on kihnu keel vahepeal muutunud? Mis teemadel tehakse kihnukeelseid uudised ja mida arvavad neist kihnlased? Kas „massakal“ on kihnlasega rääkides kerge ämbrisse astuda? Millega tegeleb Kihnu Kultuuri Instituut? Nendele ja teistelegi Kihnu teemalistele küsimustele saab vastuse ERMi näitusemajas 15. oktoobril kell 15.

Näitus „Muuseum näitab keelt“ on avatud ERMi näitusemajas 19.5.2010 – 02.01.2011. Õpitoas osalmeise tasu 10 krooni sisaldab pääsu ERMi näitustele.

Tutvu näitusega „Muuseum näitab keelt“ www.erm.ee/n2itabkeelt ning teiste näituse õpitubadega http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1815

Allikas: Eesti Rahva Muuseumi, www.erm.ee

Jaak Mae külastab Aegviidus endist kodukooli

Eesti edukamaid meessuusatajaid Jaak Mae kohtub neljapäeval Aegviidu Põhikoolis kooliõpilaste ja vallarahvaga.

Jaak Mae õppis Aegviidu Põhikoolis aastatel 1982-1985, põhjuseks suusataja isa soov panna poiss sporti tegema. Aegviidu kooli kehalise kasvatuse õpetajaks oli toona legendaarne Tiiu Teiste. Aegviidu koolis tegelesid peaaegu kõik spordiga. Tiiu Teiste oli A ja O, kes noori võimlasse või suusaradadele suunas. Hommikul olid tunnid, õhtupoole trenn Puki mägedes. Suusatamise kõrval ka kergejõustik.

Väikest Jaaku meenutavad Aegviidu õpetajad vaikse ja tagasihoidliku poisina. Vempudest ta toona suurt ei hoolinud, treenis sihikindlalt ja õppis hästi. Tunnistustel puha neljad-viied. Kogu vaba aja võtsid treeningud. Olümpiamängudest Jaak Mae toona ei unistanud, küll aga tema õpetaja Tiiu Teiste. “Kui Jaak saaks või jõuaks olümpiale, siis oleks hea,” ütles ta kolleegidele. Kahjuks ei näinud teeneka Tiiu Teiste silmad enam õpilase olümpiadebüüti ega medalit, sest surm viis ta endaga.

Kohtumine Jaak Maega leiab aset neljapäeval, 14. oktoobril kell 12 Aegviidu Põhikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud!

Autor: Tanel Rütman

Navitrolla ja Enn Kasak astuvad jututuppa

Neljapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse traditsiooniline jututarõ, kus seekord kaks põnevat külalist – kunstnik ja filosoof.

Jututuppa astuvad teadusfilosoof ja raamatu “Vaba pattulangemise seadus” autor Enn Kasak ning kunstnik NAVITROLL’A. Mõlemad mehed on Kagu-Eesti juurtega.

Kuulama on kutsutud kõik huvilised. Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee.

Katariina Lauk sai Väätsal kätte teatriauhinna

Eile anti Väätsa põhikoolis näitleja Katariina Laugule üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind tunnuslausega „Sitke ja kirglik nii hinges kui kehas“.

Helmi Tohvelmani mälestuspäeval andis tantsupedagoogi kodukohas auhinna üle Tohvelmani preemia žürii liige Laine Mägi, kes oli 2000. aastal auhinna esimene laureaat.

Auhind määratakse igal aastal kas loominguliselt silmapaistvale näitlejale, kelle plastiline või psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustust, või liikumisjuhile, kelle liikumisseade ühele või mitmele sõnalavastusele on esiletõstmist väärt. Auhind loodi teatrikriitik Margot Visnapi ettepanekul 2000. aastal ning auhinda rahastab Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital. Žüriisse kuuluvad lisaks Laine Mägile veel Margot Visnap, Rein Oja, Indrek Sammul ja Aleksander Eelmaa.

Allikas: Eesti Teatriliit

Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust

Kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet kõneleb, kuidas ta on leidnud Setomaalt oma hingemaastikud, seto ema ja kunstnikele vajaliku sügavuti mõistmise sellest, kes me oleme ja mis on inimeseks olemise väärikus ja väärtus.

Anne, Kärt ja belgia lambakoer Ossu. Foto: erakogu

Mis Teid Setomaaga seob?

Mind seob Setomaaga juba aastatepikkune koostöö kohalike inimestega. Kõigepealt leidsin kümme aastat tagasi endale ja oma kunstiüliõpilastele suurepärase etnograafiapraktika „kodu“ Seto Talumuuseumis. Kõige suurema elamuse said tudengid Seto Talumuuseumis elades, kohalike elanike, muuseumitöötajate ja leelokooride naistega suheldes. Seto inimeste külalislahkus, väärikus ja sügav austus oma pärimuse vastu inspireerib ju kunstnikku ning jätab väga sügava jälje nii tema hinge kui ka loomingusse.
Eesti Kunstiakadeemia on muuseumiga koostöös mitmeid käsitöö tootearenduse rahvusvaheliselt edukaid projekte läbi viinud. Näiteks Seto Leelopäeval esitlesime Kadri Paloveeri disainitud vastsündinud imiku kott-kiike “Pajatus”, mille idee sündis tänu muuseumi töötajate, Kuldatsäuka ja Kirävüü naiste intevjuudele.

Leelopäeval esitlesime ka moeosakonna juhataja Vilve Undiga üheskoos loodud uut kollektsiooni “White wedding (Valge pulm)”, millele leidsime inspiratsiooni just Seto Talumuuseumis toimunud uurimisreiside ajal. Isiklikult seob mind Setomaaga aga see, et siin leidsin endale seto ema. Loe edasi: Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust

Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Ingrid Vooglaid,
ökoküla idee eestvedaja

Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain kaheksa pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.

Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.

Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid. Loe edasi: Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Rosmal alustas Lasteaia Vanemate Kool

Põlva külje all Rosmal waldorflasteaias Täheke alustas täna tööd Lasteaia Vanemate Kool, mis kutsub osalema kõiki vanemaid ja teisi huvilisi.

Lasteaia Vanemate Kool keskendub eelkooliealiste laste arengule, kuna küsimusi just selle kohta esitatakse vanemate poolt järjest rohkem. Rosma lasteaias toimuvatel õhtutel tutvustatakse lapse arengu seaduspärasusi, waldorflasteaia tööpõhimõtteid ja tehakse ühiselt praktiliselt tegevusi. Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja kasvatajatele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta.

476 — Rosma waldorflasteaed Täheke. Foto: Erkki Peetsalu

Lasteaia Vanemate Kooli teemad sel aastal on:
• sünnipäevade tähistamine, mesilasvahaga voolimine, väikelapse areng, kohanemine lasteaiaga
• 6-aastased lapsed lasteaias, maalimine, mängu areng ja tähtsus
• muinasjuttude vajalikkus lastele, küünalde meisterdamine, aastapühade tähistamine lasteaias.

Lektoriteks on staažikad lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu. Töö toimub 12. okt, 26. okt ja 23. nov 2010 Rosmal lasteaias Täheke kell 18.00–20.00.

Konkreetse päeva infot vaata jooksvalt: www.rosma.edu.ee. Küsimustega võib pöörduda Heli Kudu poole: 5224639.

Lasteaia Vanemate Kooli toetab Põlvamaa Europe Direct infopunkt, osavõtjate annetused haridusseltsi tegevuse korraldamiseks on teretulnud.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Järgmise Viljandi folgi teema on “Rütm ja pulss”

2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.

Lisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”

Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.

Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”

Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.

XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival

Saada oma käekiri “Terevisiooni” konkursile

ETV saade “Terevisioon” kuulutas välja Eesti ilusaima käekirja konkursi, kus silmapaistvaima osaleja selgitavad välja Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi, kirjandusteadlane Rein Veidemann ja kirjanik Kadri Kõusaar.

“Terevisiooni” saatejuhi Urmas Vaino sõnul on käsitsi kirjutamine kaduv kunst, aga need, kes ilusasti kirjutavad, on meie seas endiselt alles. “Soovime konkursi abil üles leida inimese, kel on kõige ilusam käekiri. “Terevisiooni” toimetus ootab teie kirju, mille teema ja sisu hindamisele ei kuulu – oluline on käekiri,” ütles Vaino.

Inspiratsiooni konkursi väljakuulutamiseks said “Terevisiooni” tegijad Tallinna Ülikooli eesti kultuuriloo professorilt Rein Veidemannilt, kui temaga saates vesteldi ülemaailmse kirjakirjutamise nädala teemadel.

Rein Veidemann: “See on tõesti õige kui mitte viimane aeg rõhutada käsitsi kirjutamise kultuurilist tähendust, sest tänasel massilisel meilivahetamisel on väga vähe ühist minevikus inimeste kirjavahetusest arenenud epistolaarse ehk kirjakirjutamise kultuuriga.”

Kirja käsitsi kirjutamine on tunnete ja mõtete käega voolimine, meilid aga “toksitakse” arvutisse, osutab professor. See soosivat tema sõnul pealispindust, sest arvutis kirjutav inimene sõltub rohkem tekstiredaktorist kui omandatud kirjaoskusest. “Seda võib juhtuda küll,” oletab professor Veidemann,” et tulevikus, kus kõik on omandanud arvutioskuse näol niinimetatud kolmanda kirjaoskuse, osututakse käsitisi kirjutajatena tegelikult hoopis kirjaoskamatuteks.”

Žürii liikmena pakub Rein Veidemann, et konkursil osalejad võiksid alustada oma teksti nii, nagu algab üks kuulsamaid kirju maailmakirjanduses, Tatjana kiri Oneginile: “Ma teile kirjutan…”

Eesti ilusaima käekirja konkursil osalemiseks on kirjad oodatud aadressil: Eesti Rahvusringhääling, ETV Terevisioon,
Gonsiori 27, 15029 Tallinn. Konkurss kestab 8. novembrini (arvesse lähevad hiljemalt 8. novembri postitempliga kirjad).

Allikas: Eesti Rahvusringhääling, www.err.ee

Novembris toimub Võrus Uma Meki suurlaat

Võrus korraldatakse 13. novembril Uma Meki suurlaat 2010, kuhu oodatakse kauplema peamiselt omakandi toidutootjaid.

Teretulnud on kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Seekord jäägu mütsid-sallid-käpikud koju. Väärt laadakaup on aga kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on praeguseks lubanud laadale kauplema tulla Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu, Setomaalt Kolme Sõsara Hõrgutised jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste. Laat toimub Võru spordihallis 13. novembril kell 10-16. Müüjatele ja laadalistele on osalemine tasuta.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info tel 502 8783 ja e-postiga umamekk@voruleader.ee.

RAM koolis jätkub Gaia Hariduse kursus

Eesti Ökokogukondade Ühenduse 17 liiget ja lähemat sõpra viisid kevadel üheskoos läbi Eesti esimese Gaia Hariduse kursuse Rocca al Mare koolis (RAM). Sel sügisel kursus jätkub ning kuuenädalase kursuse raames annavad tunde ka eelmisel kevadel osalenud Gaia Hariduse koolitajad, keda on kümne ringis.

Kursuse raames tutvuvad õpilased kõigi Gaia Hariduse aspektidega (ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ja majanduslik), õpivad, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas neid luua (kasvõi enda vahetus sotsiaalses keskkonnas).

Tegevusse on planeeritud palju liikumist, mänge, filme ja osalevat õppimist. Külastati nii Uue Maailma Seltsi kui ka Lilleoru kogukonda, kuhu toimus ka kahepäevane väljasõit.

Gaia Hariduse programm on alguse saanud maailmas populaarseks saanud ökokülade liikumisest. Eesti Ökokogukondade Ühenduse aktiivsed vabatahtlikud tundsid, et jätkusuutliku elu haridust oleks väga vaja ka Eesti koolides.

Seetõttu lõid umbes 17 vabatahtlikku 2009/2010. aasta talvel Gaia Hariduse Eestile kohandatud mudeli, mis on pidevas täienemises. Rahvusvaheliselt on tegemist kuu ajalise kursusega täiskasvanutele.

Eesti koolides rakendatav programm on Euroopa esimene. Euroopas on üle 300 ökoküla. Eesti ökokogukondade sellesuvisel kokkutulekul toimus ka Gaia Hariduse infopäev. Tulevikus on kindlasti plaanis pikemaid kursusi korraldada ka täiskasvanutele.

Sel suvel korraldas Gaia Haridus, mis on Eesti Ökokogukondade Ühenduse projekt, ka koostöös Vabaharidusliiduga kolm kahepäevast koolitust täiskasvanutele, kes nõudsid kursuse lõppedes lisa.

Allikas: Bioneer.ee

Soolise võrdõiguslikkuse projektid saavad tuge

Ettevõtjad üle Eesti saavad taotleda Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“ tuge oma vastavatele projektidele.

Toetuse andmise eesmärgiks on tööelu kvaliteedi parandamine läbi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste. Toetatakse töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmist soolise võrdõiguslikkuse teemadel ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaste normide rakendamist.

Nii on meetme vahendusel võimalik taotleda rahastust organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse olukorra väljaselgitamiseks ning parendamiseks. Programmi raames saab teostada analüüsi, konsultatsiooni, koolitusi ja nõustamist ning viia ellu olukorra parendamiseks vajalikke tegevusi.

Ettevõtete projektidele on meetme raames eraldatud 2,8 miljonit Eesti krooni. Ühekordne toetus projektidele on vahemikus 50 000 kuni 1 000 000 Eesti krooni. Projektide kestus võib olla kuni 24 kuud ning nõutav omafinantseering on 5% projekti abikõlbulikest kuludest.

Ettevõtetel, kes toetust taotlevad, on analüüsi, konsultatsioonide, nõustamise ning koolituste läbiviimiseks soovitav kaasata soolise võrdõiguslikkuse ekspert. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 30.06.2012.

Taotlusdokumentatsioon ning info taotlusvooru kohta on leitav siit.

Lisainformatsiooni Euroopa Sotsiaalfondi ja meetme kohta leiate veebist.