Täna, 21. novembril kell 18.30 toimub Kaika koolimajas (Kaika küla, Antsla vald) heliplaadi “Suurõ’ pilvõ'” esitluspidu. Musitseerivad Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal, Arvo Urb jt. Kõik on oodatud kuulama, laulma, tantsima, juttu puhuma. Sissepääs prii.
Autor: Erkki Peetsalu
Jahimehe: ilvessekatastroof!
Joulukuust lätt vallalõ ilvessejahi huuaig, laskmisõ-lupõ om Võro maakunna jahimiihile ant 12, nii Põlva ku Valga umilõ 10. «Ilvessit om hulga, mi maakunna pääle 75–100, a riigiesä võtsõva näide laskmisõ piirnormi veidembäs,» kõnõl’ Võromaa jahimiihi seldsi juht Kivistiku Mati. Mineväaasta saiva Võro jahimehe laskõ 15, Põlva ja Valga uma 12 ilvest.
Et ilvessit om ülearvo pall’o saanu, tuud näütäs jahimiihile tuu, et muido inemisepelgäjä elläi tulõ külä vaihõlõ patsiirmä. «Esi näi uman koton Vahtsõn-Saalussõn, kuis ilves kutsikaga jalot’,» ütel’ Kivistiku Mati. Põlva jahiseldsi juht Veetsmanni Aare ütel’ mano, et timä kodokülän Rasinal aiva pini mineväaasta üte ilvesse puu otsa ja üts miis löüdse vanast laudast ilvessepesä kolmõ pojaga.
Kõgõ hullõmb ollõv ilvesse-trandal Erästvere jahtkunnan. Jahtkunna päälik Rammuli Tiit hinnas’, et tsipa alla ütsä tuhandõ hektäri jahimaa pääl jalotas kuus-säidse ilvest, a paras olnu kats-kolm. No kolm om joba õnnõ Hurmioron: nättü om imäilvest katõ pojaga.
«A kitsi jäi päält mineväst talvõ perrä õnnõ kolmandik!» oll’ jahimiis murrõn. «200st kitsõst om perrä nii 70, paras olnu 130. Mineväne talv tekk kah näile muidoki liiga, a ilves võtt tollõgi är, mis perrä om jäänü.»
«Ja ku mul käve mõnõ aasta iist egä süküs 6–8 kitsõ uibuaida, sõs timahava es tulõ üttegi!» ütel’ Kivistiku Mati. Et kitsi om veidü, tuud näütäs ka tuu, et näid auto ala piaaigu inämb ei jääki: jahimiihile andas joba inämb teedä auto ala jäänüist tsikost. Ka noorõ kuusõistutusõ omma kõik putmalda: kitsõ käve varramba näil kallal. Loe edasi: Jahimehe: ilvessekatastroof!
Kõivupuu Marju: võrukõsõ keelepruuk om vänge, a täpne!
Kümme aastakka Tal’nan. Midä tuu üte võrokõsõ jaos tähendäs?
Harinõmist. Noidõ inemiisi üleslöüdmist, kellele saat otsa kaia ja küssü, et kostkandist sa Võrumaalt peri olõt? Kõnõldas, et Võrumaa om küländ kinniline ja sinnä sisseelämises lätt küländ hulga aigu, sis tuusama asi käü ka suurõ liina kotsilõ.
Talinan olõmisõ mõttõ ütel’ kõgõ täpsembält vällä poig Kaarli: saat tegeldä kõgõga, ilma et tuu väega silmä putus. Tuu om suurõ liina hää puul.
A om ka tõnõ puul?
Jah, mu jaos om tuu tempo. Suurõn liinan om väega pall’u infomürrä. Tuu uputas su är ja tege närvilidses. Tegeligult sul olõ-i vaia kõkkõ teedä, midä sullõ torust sisse topitas!
Liinainemise omma infomüräst nii är väsünü, et uulidsa pääl nii väega iks tõsõlõ otsa ei kae. A nii ei taipa tutvalõ inemisele tõnõkõrd teregi üteldä! Loe edasi: Kõivupuu Marju: võrukõsõ keelepruuk om vänge, a täpne!
Homme tuleb Võrumaa muuseumis kandlepäev
Pühapäeval, 21. novembril algusega kell 12 toimub Võrumaa muuseumi omas majas suur kandlepäeva kontsert.
Esinevad Võru Muusikakooli õpilased ja õpetajad, Võru Loovuskooli ja Antsla Gümnaasiumi kandleansambel “Helühand”, Väägvere külakapell ja Kalle Vassila, Võru Kultuurimaja Kannel kapell, Tuule Kann Tallinnast, Kaisa Nõgene TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast, Ilmar Tiideberg Sangastest ja Väino Kelp Sõmerpalust. Möödunud kandlepäevi meenutatakse fotonäitusega.
Piusal avati digigraafika õpitubades tehtud piltide näitus
MTÜ Lahedad Naised Lahedalt annab teada, et uues Piusa Külastuskeskuses on avatud noorteprojekti digigraafika õpitubade raames valminud piltide näitus. Keskus on avatud reedel, laupäeval ja pühapäeval kl 11- 17, teistel aegadel ettetellimisel tel 53044120 või info@piusa.ee.
Allikas: www.lahedadlahedalt.eu
Setomaal kõneldi täna “ääremaa” ettevõtlusest
Värska kultuurikeskuses täna peetud Setomaa ettevõtluskonverentsil kõneldi “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest. Tuntud analüütikud andsid ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlesid ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.
Riik on edukalt panustanud viie aasta jooksul piirkonna arengusse läbi Setomaa arengu programmi. 2004. ja 2009. aastal teostatud uuringud näitavad, et viimasel viiel aastal on MTÜ-de ja ettevõtete arv Setomaal kasvanud kiiremini kui Eesti keskmiselt. Kasvanud on projektide ettevalmistamise ja teostamise võime MTÜ-de poolt. Setomaa elanike keskmine brutopalk on kasvanud kiiremini Eestis keskmiselt. Viie aasta jooksul on MTÜ-d juhtinud projekte mahus ca 35 miljonit krooni.
Allikas: Setomaa Valdade Liit, www.setomaa.ee
Õnnepank korraldab õnneõhtu
Laupäeval, 27. novembril kell 21.00 toimub Tallinnas Õnnepanga Õnneõhtu. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis muudab inimeste mõtteviisi ning ärgitab inimesi mõtlema ja tegutsema südamega.
Kavas on Õnnepanga tutvustus ning terve õhtu jooksul esineb ansambel TULV, mille repertuaari kuuluvad lood liigituvad peamiselt bluesi või blues/pop-rocki alla. Lisaks räägivad oma kogemustest Õnnepangaga meie enda õnnepankurid. Kui on kedagi, kes on Õnnapanga vahendusel saanud abi ning sooviks seda kogemust ka teistega jagada, siis palutakse võtta ühendust assistendi Ingridiga aadressil ingrid@onnepank.ee.
Loomulikult on üritus avatud kõigile ning õhtu jooksul on soovijatel võimalik liituda Õnnepangaga, vahetada heategusi ning veeta üks mõnus õhtu mõnusate inimestega. Õnneõhtu toimub pubis Seiklusjutte Maalt ja Merelt, osalemine kõigile tasuta. Lisainfot sündmuse kohta siit.
Allikas: Õnnepank
Viljandi waldorfrahvas korraldab Aidas jõululaada
12. detsembril kl 11-15 toimub Pärimusmuusika Aidas Viljandi waldorfpere traditsiooniline jõululaat sealse kooli ja lasteaia toetuseks.
Laadalt leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ja palju käsitööd (külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt, oma lapsevanematelt).
Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida.
Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on avatud lapsehoidjaga mängunurk. Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon ning laadatraditsioonide kohaselt loterii.
Laval on aga palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina ja Maarja, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt.
Sissepääs on prii, tasuda tuleb osalemise eest töötubades. Laada tulu eest ostetakse koolile ja lasteaiale õppevahendeid.
Lisainfo: Gea, tel 58424080. www.waldorf.vil.ee
Allikas: Viljanda Vaba Waldorfkool
Peeti tänuõhtu Rogosi mõisamuuseumi eestvedajate auks
Rogosi mõisa külalistemajas toimus tänuõhtu, kus tunnustati pikaajalise töö eest Helgi ja Elmar Partsi, kes on suure osa oma elust pühendanud Rogosi mõisa ajaloo uurimisele, mõisamuuseumi loomisele ja selle edasiarendamisele.
Perekond Partsid on muuseumiga tegelenud juba 45 aastat. Rogosi mõisa muuseum on üks vanimaid väikemuuseume Võrumaal. Tänusõnu tulid ütlema Võrumaa Muuseumi filiaali juhataja Maimu Telk, Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kultuuri alal Peeter Laurson, Haanja vallavalitsuse esindajad, Haanja-Ruusmäe Põhikooli direktor Urmas Veeroja ning endised kolleegid ja tuttavad Ruusmäe kooli päevilt.
Kuis nuuri kodo tagasi saia
Talis Tobreluts,
Põlva maavalitsusõ nuuritüü juht
Mul ei olõ külh õkvalt säänest pilti vai tabõlit iih, ku pall’o nuuri taht päält ammõdi selges opmist umma kodokanti tagasi tulla. A käve paar nädälit tagasi Põlva ütisgümnaasiumih 9. klassilõ «Tagasi kuuli!» tunni andmah. Küsse nuuri käest, et kes taht är minnä ja kes taht jäiä? Oll’ noid, kes tahtvagi är minnä, et Põlvah olõ-i midägi tetä. A uskmalda pall’o ütli, et nimä tahtnu külh jäiä.
Sääne tahtminõ tulõ seestpuult: inemisel om huvi tah maakotussõh midägi är tetä. A noorõ läävä kavvõmbahe, Tartohe ja Tal’nahe edesi opma. Et nä säält tagasi tulõssi, piät näil olõma sääne asi, mis näid siin hoit.
Pere muidoki om, a võissi olla ka määnegi mitteammõtlik tüü: toimõndaminõ seltsih vai organisatsioonih. Ma esi lätsi 2008. aastagal ülikuuli opma, a pidi iks kõikaig Põlvah käümä:toimõndi Põlvamaa nuurikogoh. Sääl omma kuuh targa, hää ja huvitõdu noorõ, kes tahtva midägi är tetä.
Nii oll’gi mul siin pere ja tuu mitteammõtlik tüü. Saa es tuu iist rahha, a sai sändse emotsionaalsõ pai. Niimuudu tulõgi inemisel tunnõ, et kodokandil om tedä vaia. Loe edasi: Kuis nuuri kodo tagasi saia
Lilleoru annab välja heategevusliku ürdikalendri
Harjumaal Aruvalla külas tegutsev MTÜ Lilleoru sai valmis heategevusliku 2011. aasta ürdikalendri. Igalt müüdud kalendrilt läheb 15 krooni sihtasutuse Dharma loodud “Lastekodunoorte stipendiumifondi”, mis on mõeldud selleks, et aidata lastekodust pärit noori hariduse omandamisel ja iseseisva elu alustamisel.
Lilleoru ürdikalendris on iga kuu kohta väikesed positiivsed mõtteterad ja tervislikud nõuanded apteekrist taimetargalt Maret Makkolt. Taustaks imeilusad fotod Lilleoru Elulille pargist ja ürdiaiast loodusfotograaf Aimar Sääritsalt. Kui aasta läbi saab, võib kalendri osa välja lõigata ja kasutada trükist kui heade nõuannetega ravimtaimeraamatut. Seinakalender on A3 formaadis.
Oma panuse noorte abistamiseks saab anda igaüks, ostes kalendri ettetellimisega, sest kalendrid trükitakse valmis niipea, kui saadakse kokku trükkimiseks vajalik rahasumma. Kalendri saab tellida interneti teel siit. Kalender saadetakse tellijale koju hiljemalt detsembri alguses. Heategevusliku kalendri hind on 95 krooni, millele lisandub saatmiskulu.
Lilleoru on inimese terviklikku arengut toetav looduslähedane õppe- ja elukeskkond Aruvalla külas Rae vallas Harjumaal. Lilleorus asetseb kogu maailmas ainulaadne Elulille park ning mahepõllumajandusliku ürdiaia üks osa paiknebki just Elulille kujundi suurtel õielehtedel. Siia on rajatud peenrad, kus kasvatatakse väekaid ravimtaimi, millest valmistatakse kohapeal ka tervistavaid teesegusid.
Dharma “Lastekodu noorte stipendiumifond” on selleks, et aidata lastekodus kasvavatel põhi- ja keskkooli lõpetavatel noortel saada parem haridus ning võimalused oma iseseisva elu alustamiseks. Stipendiumid on suunatud tublidele noortele, kes alustavad iseseisvat elu ja plaanivad õpinguid jätkata kas kutsekoolis või ülikoolis. Noor võib ise otsustada, milliseks otstarbeks ta stipendiumi kasutab.
2010. aasta augustis maksti SA Dharma fondist välja viis 1000-kroonist stipendiumi põhikoolilõpetajatele ning viis 2000-kroonist stipendiumi gümnaasiumilõpetajatele.
Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee, www.dharma.ee
Osale muusikakuulamise eksperimendis
Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut otsib katseisikuid muusikakuulamisega seotud eksperimendi jaoks. Katse korraldatakse laupäeval, 27. novembril Nokia Kontserdisaalis algusega kell 10 ja planeeritud lõpp kell 14. Kõik katseisikud saavad ka kõhu täis.
TLÜ Psühholoogia Instituut viib ettevõtte Eventech OÜ tellimusel läbi eksperimendi, milles uuritakse kontserdikuulajate eelistusi heli erinevate parameetrite suhtes. Laval on elavat muusikat esitavad koosseisud (viiul ja klaver, klaver ja vokaal, kammeransambel, bigband, popartist jt). Katseisikutel tuleb hinnata kuulatava muusika suhtes etteantud tunnuseid.
Ekseprimendile vajatakse umbes 250 inimest. Korraldajate eesmärk on, et unikaalses katses osaleksid võimalikult erineva vanuse ja erineva muusikalise taustaga inimesed ehk nn läbilõige kontserdipublikust.
Huvilistel palutakse registreeruda aadressil www.tlu.ee/eksperiment
Lisainformatsioon: Tiina Tambaum, tambaum@tlu.ee, tel 53424504.
Allikas: Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskus
Koolilatsi 23. võrokiilne jutukogo
Koolilatsi võrokeelitside kirätöie võistlusõ “Mino Võromaa” 23. kogomigu päälkiri om “Kukõrkuuti vikakaar”. Raamatut näüdätäs 25. märdikuu pääväl kell 15 Võro instituudin.
Seokõrdsõ “Mino Võromaa” võistlusõ võidujutu kiroti Rebäse Mathias (Põlva ÜG 3. klass), Mällo Allar (Orava PK 5. klass), Sulaoja Stella (Mikidämäe PK 9. klass) ja keskkoolijaost Liini Hedy (Põlva ÜG 11. klass).
Raamatuhe om kor’at võistlusõ parõmba luu, toimõndaja om Laube Kadri, pildi tsehkendi Navitroll’a ja Hanslepä Pia.
Raamatun om nii välläkujonu teemadõl kirotõduid juttõ (vanaimä-vanaesä mälehtüse umast latsõiäst), a ka peris vahtsit ja esieräliidsi asjo. Näütüses luulõtuisi, midä kutsutas limerikes ja kon seen piät olõma inemise- vai kotussõnimi.
Võro Kreutzwaldi kooli tütrik Lahe Laura kirot’ sändse limeriku:
Contra tsuklõs Tamulan,
Värnik ujos Vagulan.
Mano astus Alar Sikk,
kes om kasvult peris pikk.
Vesine om Võro liin.
Allikas: Uma Leht
Paberkunstist on saanud täiskasvanute mängumaa
Rahvusvaheline internetipõhine kunstigalerii on peagi valmis oma liikmeks võtma Kadrina pabermassi-huvilist, kellele ei jää tundmatuks paberi voolime, töötlemine ja kunstiks muutmine.
Jutt käib Kadrina lasteaia õppelajuhatajast Maia Mägist, kelle e-postkasti peaks lähitulevikus saabuma rõõmustav uudis tema ametlikust vastuvõtust papiermache.co.uk liikmeks. Maia enda sõnul trambib ta juba jalgu, sest tahaks kannatamatult avada seda kaua oodatud kirja.
Mägi nimetab pabermassiga tegelemist ja voolimist tagasihoidlikult oma suureks hobiks. Tegelikult on ta käinud ka teisi huvilisi koolitamas ning tema magistritööna valminud uurimus avaldus raamatuna “Vahva paber” lasteaiarüblikute käelise tegevuse mitmekesistamiseks.
Maia Mägi räägib õhinal ka nimetatud netileheküljest, kus vaid registreeritud kasutajad saavad aktiivselt oma pabermassi-kunstitöid eksponeerida, foorumites kirjutada ja muidki huvitavaid asju teha.
Suure asjahuvilisena oli Maia valmis selle pika liikmeks astumise protsessi ette võtma, sest on leidnud teiste kunstiharrastajate galeriidest “vapustavalt häid asju”.
Kohe-kohe tuleva e-kirja saabudes on Maia Mägi teine eestlane selles kirjus papiermache-klannis, millest paljudel ehk aimugi ei ole. Hoiame Maiale pöialt!
Autor: Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane
Kihelkonna kool testis esimesena õppetöös tahvelarvutit
Kihelkonna kool Saaremaal osales 11. oktoobrist 13. novembrini Eestis esimese õppeasutusena eksperimendis, milles kasutati 1. klassi õppetöös tahvelarvutit, kirjutab tänane Meie Maa. Põneval teemal loe edasi siit.
Allikas: Meie Maa
Tegevust alustab uus kodanikumeedia telekanal veebis
Novembrist alustab Vikerkaarsilla keskkonnas VikerkaareTV, mille eesmärgiks on täiendada inimeste sisemist kasvu soodustavaid teemasid audiovisuaalsete vahenditega.
Uue kodanikumeedia kanali üks eestvedajaid Ragnar Kurm ütles, et VikerkaareTVs keskendutakse plussmärgilisele ja vastavalt sellele vaadeldakse plussmärgiliselt ka meie ümber ja meie sees toimuvat.
VikerkaareTVs käsitletavad teemad:
* erinevate teraapiate, praktikate jt inimese tervenemist ja arengut toetavate meetodite tutvustamine
* sündmusi ettevalmistav ja sündmusi kajastav info
* portreelood oma teed otsivatest ja oma tee juba leidnud inimestest
* kodumaiste ökotoodete tutvustamine
* pikemad vestlussaated ühiskonnas arutlemist vajavatel teemadel
* dokumentaalfilmid Vikerkaaresillaga haakuvatel teemadel
VikerkaareTVl on professionaalne võttegrupp ja videotehnika ning montaaž. Tegijad hakkavad ise sündmustel kohal käima ja tegema intervjuusid, reportaaže, uudislugusid, lühemaid ja pikemaid tutvustusi kursustest, toodetest jms. VikerkaareTV sünnib koosloomises.
Huvi korral loe lähemalt siit.
Vaata ka VikerkaareTV tutvustust:
Vikerkaare TV from Vikerkaaresild on Vimeo.
Allikas: Vikerkaaresild
Avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse eestvedamisel loodud nimistu kodulehel saab alates 16. novembrist sõnas, pildis ja helis tutvuda esimeste sissekannetega. Muuhulgas saab teada, kes on kohvilähker ja kes odratolgus, kuidas teha käkisuppi või suitsusinki, mis on kuurits ja palju muudki.
Vaimse kultuuripärandi nimistu sai alguse pilootprojektist Hiiumaal, kus arutelud sellest, millised oskused ja kombed on hiidlastele omased ja olulised, viisid eduka projektini „Meistrilt õpitud”.
Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti liitumine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.
Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuses hakkavad toimuma koolitused “Vaimne kultuuripärand, selle hoidmine ja kaardistamine”, mida rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond programmist Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes.
Vaata lähemalt siit.
Allikas: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
Pilistveres peetakse kihelkonnapäeva
Pilistveres peetakse 27. novembril heaks traditsiooniks saanud kihelkonnapäeva. Ettevõtmine toob kokku Pilistvere kihelkonna omavalitsuste aktiivsed taidlejad, aktiivsemad kodanikud ja omavalitsuste juhid.
Pika traditsiooniga kihelkonnapäev toimub juba 22. korda. Päev algab kihelkondliku ümarlauaga Pilistvere pastoraadis kell 14.00, kus arutletakse külaelu teemadel. Selle aasta eestkõnelejaks on Sven Mikser.
Edasi süüdatakse küünlad kihelkonna tuntud inimeste kalmudel. Järgneb jumalateenistus ning seejärel toimub taidluspidu Pilistvere rahvamajas. Kihelkonna päev toob kokku Kõo, Imavere, ja Türi valla ning Võhma linna ärksad inimesed.
Valla tetti Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht
Tõõsõpäävä, märdikuu 16 pääväl tetti vallalõ Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht, kost saa kaija teedüst, määndse mõistmisõ ja tiidmisõ omma Eestimaal prõllatsõl aol üte vai tõsõ kandi inemisi jaos tähtsä. Nimistühe oodõtas kirjapanõkit kogokundõ ja paikkundõ elävist kombist, midä om edesi ant aost aigu vanõmbilt noorõmbilõ ja mille jakkumist tahetas edespidigi.
Nimistü otsa teivä valla võrokõsõ ja hiildasõ, kiä omma uma kandi perändilisi tiidmisi joba kodolehe pääle pandnu, kirjapandmisi oodõtas nüüt ka tõisi nukkõ ja kogokundõ käest.
Vanalt Võromaalt om edimält kirja saanu säändse mõistmise ja tiidmisõ, miä omma seole kandile esiumatsõ vai omma tuntu-teedä. Vana Võromaa ku kotus esi, võromaa vana rahvalaul, võro kiil, lõõtsamängmine, savusannaga köüdet tiidminõ, sõira tegemine, liha savvutamine sannan, seenen käümine ja siini süüminõ, kuuritsaga kallo püüdmine, lastukorve kudaminõ, Võromaa matusekombõ ja rahvameditsiin Võromaal.
Mõistmisõ-tiidmisõ kirjapandminõ jakkus ja kiä taht mõnt kogokunnalõ tähtsät asja nimistühe panda, võinu nõvvu pitä ja api küssü allpuul nimmat inemisi käest.
Milles sääne nimistü ja netikotus hää om? Tähtsist asjust tulõ iks kõnõlda ja noid ka tõisile tutvas tetä. Kodoleht ja sääl ollõv nimistü ommagi tuu kitmisõ-kotus. A ku inemise tundva, et määnegi tiidminõ om tähtsä ja tuu piäs ka latsi kaudu edesi minemä, sis ei saa õnnõ nimistü pääle luutma jäijä.
Seos lehest võisi edespiten olla kogokundõl tukõ uma perändi hoitmisetüü man, lehe päält võit nätä, midä ja kuimuudu tõse tegevä, mida tähtsäs pedävä ja kuimuudu ohon ollõv tiidmine jäl jõudu või saija.
Kodoleht om tettü Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arõndus- ja Koolituskeskuse iistvõtmisel, kaija saa tuud alaten 17. märdikuu pääväst internetikotusen www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu
Täpsämb teedüs:
Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist, tel 6009177, e-post: kristiina.porila@rahvakultuur.ee
Külli Eichenbaum, võrokene, vaimsõ kultuuriperändi as´atundja Võromaal, tel 56611924, e-post: kylli.eichenbaum@gmail.com
Uudisse pandsõ kokko Külli Eichenbaum
Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu
Kõik kunsti- ja kirjandushuvilised on oodatud esmaspäeval, 15. novembril kell 17 Elva linnaraamatukokku Merle Silla orhideemaalide näituse avamisele, kus saab osta nii maale kui ka soodushinna ja autori autogrammiga esikromaani “Soovituskirjad”.
Inglismaal Cambridges elav ja töötav Merle Sild on tegelikult Tartu tüdruk, sündinud 7. märtsil 1960 ja lõpetanud Tartu 8. keskkooli Vello Saage kirjandusklassi. Ülikoolis aga õppis hoopis õigusteadust ja saksa keelt. Miks?
“See on kummaliselt ebaõiglane, et me peame tegema eluliselt tähtsad valikud siis, kui me elust veel midagi ei tea, ei tunne iseennast, oma andeid ega oma võimalusi,” ütleb Merle Sild. Ülikoolis õppis Merle õigusteadust ja saksa keelt, töötas kohtutäiturina, ajalooarhiivi fondihoidjana ja siiski ka saksa keele õpetajana ja pidas paari kohvikut. Ent kogu aeg püsis meeles, et kunagi meeldis talle teha hoopis muud.
“Oleksin nagu oodanud parajat aega. Oli teadmine, et elu algab homme, homme hakkan ma tegema midagi, mis mind tõeliselt huvitab,” räägib Merle. “Keegi oleks nagu pidanud tulema ja mulle kätte näitama, mida ja millal tegema hakata. Mingil hetkel sain aru, et kui ma kohe ei alusta, ei alusta ma kunagi ja keegi teine ei saa minu eest ära teha neid asju, mis võivad mu ellu ilu ja tasakaalu tuua.”
Tartu kunstikoolis oli Merle saanud ka kunstiharidust, kuid maalima julges hakata alles 2000. aastal. Esimene isiknäitus Soomes Tampere Eesti klubis oli 2004. aastal. Pärast seda sõitis Merle tööle Inglismaale, kus leidis Newcastles kujutava kunsti kursused. Loe edasi: Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu
Võru kohvik-laboris Ajaajaja esitletakse „Lemberaamatut“
Võrus alustas tegevust eneseväljendusklubi kohvik-labor Ajaajaja, mis pakub võimalusi sari-orienteerumiseks erinevates kultuurivaldkondades. Esimene kogunemine toimub sel reedel.
Kohvik-labor Ajaajaja ürituste sari saab alguse reedel, 19. novembril kell 20.00 Võru Kultuurimajas Kannel Tartu Noorte Autorite Koondise armastusluuletuste kogumiku „Lemberaamat“ esitlusõhtuga, mis pakub luulet, vestlusi, muusikat, kärtsu, mürtsu, kooki, kohvi ja muud reede õhtusse sobivat.
Loominguline ühendus Tartu NAK on tuntuks saanud väljakutsuvate luuletuste, särtsakate esinemiste ja rahva meeltes helisevate muusikapaladega. NAKi liikmed on korduvalt jõudnud Eurovisioonile ja kaunistanud klantsajakirjade kaasi. Kaua püsis edetabelite tipus Tartu NAKi eelmine ühisteos „Väike pornoraamat“. Skandaalse pornoraamatu loogilise jätkuna ilmub nüüd armastusluuletuste kogumik.
Tartu NAKiga seotud iginoored loojad viljelevad ühtviisi edukalt nii kirjandust, kunsti kui muusikat, mida kõike saab ka „Lemberaamatu“ esitlustel kuulda-näha.
„Lemberaamatu“ illustreerisid viimastel aastatel NAKiga liitunud noored naiskunstnikud HuupI, Marja-Liisa Plats ja Kristina Viin. Luuletustega on esindatud Contra, Hasso Krull, Kristina Viin, Aapo Ilves, Kauksi Ülle, Andra Teede, Veiko Märka, Leo Luks, Jaan Pehk, Jan Rahman, Priit Salumaa, Huupi, Mika, Kader, Wimberg, Jüri Kolk, Vahur Afanasjev ja
Olavi Ruitlane. Raamatu toimetas poetess Andra Teede ja kujundas kujundaja Andres Rõhu.
Lisaks NAK-lastele astub üles rock-grupp S.E.K.S. Ürituse korraldavad MTÜ Taevapõder ja Tartu NAK. Kohvik-labor AJAAJAJA toetaja on Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
Allikas: MTÜ Taevapõder
Kirjandusmuuseum kogub lasteaiapärimust
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad kuni 31. jaanuarini 2011 pärimuse kogumise aktsiooni, millest oodatakse osa võtma õpetajaid-kasvatajaid lasteaedadest üle Eesti.
Lasteaias veedab laps suurema aja oma argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta teadmisi ka oma rahva (pärimus)kultuurist. Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast laste loodud pärimust, mis levib nende endi keskel. Teiselt poolt on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos lastega mitmesugustel praktilistel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel jms) eesmärkidel.
Õpetajate ja lasteaia osa lastefolkloori kujundamisel on väga oluline, seetõttu palume lasteaiaõpetajate abi lasteaia traditsioonidest laialdase ülevaate saamiseks. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kolmel alateemal: 1. Tähtpäevad ja peod. 2. Mängud. 3. Jutud ja ütlemised.
Küsitluskavale saab vastata veebilehe http://www.folklore.ee/kp/lp kaudu või meiliaadressile piret@folklore.ee, paberile pandud lood palume saata Eesti Kirjandusmuuseumi postiaadressil Vanemuise 42, Tartu 51003, märgusõna: “Lasteaiapärimus”.
Tööle palutakse lisada oma nimi, lasteaed, vanus, elukoht ja kontaktaadress. Soovi korral võib jääda anonüümseks.
Vastused säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (asukohaga Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus) ja neid kasutatakse uurimistööks. Parimatele vastajatele on kingitused.
Täpsem info: Piret Voolaid, e-post piret@folklore.ee, tel 7377742
Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum
Pärnus esineb täna kultuskirjanik Anatoli Nekrassov
Anatoli Nekrassov on Eestis tuntuks saanud eelkõige oma raamatute “Emaarmastus”, “Elavad mõtted”, “Lätted”, “Suguvõsa. Perekond. Inimene”, “Egregorid”, “Mees ja naine” jpt kaudu.
Psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov juhendab mitmetes riikides armastuse- ja pereteemalisi seminare. Tema peamine töömeetod on anda inimesele impulss, leidmaks vastuseid enda seest.
Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka. Kolmnurgad võivad olla erinevad: mees-naine-töö, mees-naine-lapsed, mees-naine-vanemad, mees-naine-sõbrad jne. Kõige suuremat valu tekitavad klassikalised armukolmnurgad, kus paarisuhte paneb proovile teine naine või teine mees.
Seminar toimub pühapäeval kell 17.30–19.30 Pärnus hotellis “Strand” (Tammsaare pst 35).
Mõtteid Anatoli Nekrassovilt:
* Elu kõige suurem väärtus on suhted, esmajoones suhted mehe ja naise vahel.
* Kus on see hetk armastuses , mil mehe ja naise suhtesse tekib mõra? Kõik saab alguse lapsepõlvest! Naise , mehe ega tegeliku elu mõtet ei selgitata lastele perekonnas ega ühiskonnas. Seda ei tee keegi – ei perekond, kool, isegi ülikool mitte. Täiskasvanuellu astudes ei tea inimesed, miks ühinetakse paaridesse ja luuakse perekond – nad lihtsalt käituvad nii nagu teisedki. Ja siis ootab igaüks kaaslaselt, et just tema looks selle armastuse ja heaolu atmosfääri, mida loodetakse.
Dirhami sadamasse rajatakse kalanduskeskus
Kalanduskeskuse rajab MTÜ Dirhami Kalurite Koda. Vana hoone lammutus on juba alanud, kalanduskeskuse esimene etapp peaks valmima järgmise aasta kalapüügihooaja alguseks. Esimese etapi valmisehitamiseks sai Dirhami Kalurite Koda Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 ligi 3 miljonit krooni, sellele lisandub ligi 800 000 krooni suurune omaosalus.
Kalanduskeskuse esimesel korrusel on kavas avada muuseum, mis tutvustaks rannakalanduse traditsioone ja rannaelu, samuti eesti kalu. MTÜ Dirhami Kalurite Koda asutati läinud aasta lõpus ja see ühendab kohalikke rannakalureid.
Allikas: Lääne Elu, www.le.ee
Harku valda kerkib 144 kohaga lasteaed
Reedel sai nurgakivi Harku valda Tiskre külla ehitatav Alasniidu lastead, mis on esimene Public Private Partnership põhimõttel ellu viidav koostööprojekt Harku vallas. Lasteaed valmib 2011. aasta kevadeks ning uues majas saab olema 144 lasteaiakohta.
Harku vallavanema Kaupo Rätsepa sõnul on Alasniidu lasteaed oluline projekt, kus vald ja erasektor on leidnud võimaluse teha koostööd. „Valla elanike arv on viimastel aastatel suurenenud eelkõige just lastega perede arvelt ning lasteaiakohtade nappus on meil tõsine probleem.“
Rätsepp selgitas, et riik on pannud omavalitsustele ülesandeks tagada oma valla kodanikele lasteaia koht, samas aga on seadnud mitmeid piiranguid – vähendanud omavalitsuste tulubaasi, ka on omavalitsustel keelatud laenu võtta. „Selline olukord sunnib valda leidma uusi võimalusi ja alternatiive, et talle pandud kohustusi siiski täita,“ ütleb ta. „Koostöö Arco Vara ning YIT Ehitusega on heaks võimaluseks lahendada lasteaiakohtade probleem erasektori toel. Usun, et see projekt kujuneb edukaks ja et ka tulevikus tehakse erasektoriga koostööd.“
Uue lasteaiahoone omanikuks on Arco Vara AS 100-protsendilisele tütarettevõttele Arco Investeeringute AS-ile kuuluv Alasniidu LA OÜ ning üürilepingu kohaselt võtab Harku vald lasteaia omanikult üürile 12 aastaks. Hoone ehitab AS YIT Ehitus ning selle maksumuseks kujuneb 21 miljonit krooni.
Allikas: Harku vallavalitsus