Erkki Peetsalu

Loodusvägi tõi turule uudse toortoidu seeria

Kodumaiste mahetoodete väljaarendamisele, tootmisele ja turustamisele pühendunud OÜ Loodusvägi tõi turule uudse toortoidu seeria.

OÜ Loodusvägi investeeris maailma ühe valdkonna juhtiva toidukuivatite tootmisega tegeleva ettevõtte tööstuslikku dehüdraatorisse. Tehtud investeeringul on oluline regionaalne roll, kuna 95 % Loodusväe poolt uues tooteseerias kasutatavast toorainest tuleb siinsetelt mahetalunikelt ning tootmine toimub Viljandimaal Pollis. Soetatud seade võimaldab toota kodumaistest hooajalistest köögi-ja puuviljadest madalal kuumusel kuivatatud näkse, milles säilitatakse viljadele omased kasulikud vitamiinid ja ensüümid. OÜ Loodusvägi arendusjuhi Ahto Vegmanni sõnul oli Loodusväe toortoidu seeria taotluseks luua tervislikud ja maitsvad näksid, kus oleks kasutatud ja väärtustatud võimalikult palju just kodumaist mahetoorainet.

Tooteseeria maksimaalset tervislikkust silmas pidades töötati tooteseeria välja koostöös toitumisnõustaja Kristiina Singeriga. Enamus Loodusväe toortoidu seerias olevast toorainest on kasvanud Viljandimaal Vana-Võidus mahetalunik Eha Kooseri põldudel (tomat, sibul, suvikõrvitsad, till). Maasikad on kasvanud Valgamaal Kopra Karjamõisa maadel Jüri Koppeli käe all ja Viljandimaal Polli maheistandustes. Maitsetaimed jõuvad toornäksidesse Raplamaalt Hillar Aiaotsa aiast. Peet pärineb Võrumaalt mahetalunik Kaja Keskküla põllult ja Viljandimaalt Tarvastust Saariku talust Tiia Klieni käe alt. Õunad pärinevad Viljandimaalt Polli maheaiast. Linaseemnedki hakkavad alates septembrist näksidesse jõudma Raplamaalt (Lehe talu) ja Järvamaalt (Raismikuoja talu).

Kuigi koduturule on kümnesest toornäksi seeriast jõudnud juba viis, näeb OÜ Loodusvägi toortoiduseeria sihtturuna eelkõige Skandinaavia riike.

Allikas: Loodusvägi

Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendina jätkab mahetootja Juhan Särgava

Teisipäeval, 13. augustil toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumeeste Keskliidu Suurkogu, kus järgnevaks kolmeks aastaks valiti Põllumeeste Keskliidu Presidendiks praegune president mahetootja ja Saidafarmi juht Juhan Särgava.

1. augustist asus ametisse Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehena Kalev Kreegipuu, kes vahetas välja üheksa aastat sama ametit pidanud Üllas Hunti.

Suurkogu põhiliseks arutlusteemaks oli uus Maaelu Arengukava 2014-2020. Olemasolevale kavale täiendavaid ettepanekuid ja seisukohavõtud edastatakse Põllumajandusministeeriumile.

Allikas: EPKL

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

Mahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Tänaseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui 5 korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

„Tulundusühistu Eesti Mahe lõid kümme aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,“ ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. „Tänaseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.“

„Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,“ ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik. „Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.“

„TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,“ rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

Kogu Eesti maheturg on tõusutrendis: EMORI andmetel oli kodumaiste mahetoidutoodete käive 2011. aastal ligi kaks korda suurem kui 2009. aastal. Eesti mahetootjad ja -töötlejad pakuvad järjest laiemat valikut kaupa: kui 2009. aastal oli võimalik osta umbes 400 Eesti päritolu mahetoodet, siis möödunud aastal oli neid turul juba üle 800.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Allikas: TÜ Eesti Mahe

Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr

Pulga Jaan om jälleki lasõrtsõõriga maaha saanu, püsü ei tuu miis vakka! 12 juttu kõrda kats, tuu olõki-i nii veidü, ku Pulk plaadi saatõsõnah kirotas. Tuust olõs joba raamadu kokko saano. Mu teedä edimält sääne plaan oll’gi, a kohe tuu kattõ, tuud ma tiiä-i joht.

Mälehtä, et ku tull’ vällä Pulga Jaani laulõplaat, määne naist, olõ õi inämb meeleh ja riioli mano kaema viisi-i minnä, oll’ rassõ tüü nii ohkõist papõrd löüdä, et Jaani käsikiräline vaheleht plaadikaasõ sisse är mahtunu.
Käsikirälidse vahelehe mõtõ olõvat olnu tuuh, et inemise nännü, kuis ilma arvutilda saa õks kah kirota ja tuud om võimalik esiki lukõ, ku lukõ mõistat.

Seokõrd om sõs tävveste vastapite, Pulk tulõ esiki inemiisile, kes kirja ei tunnõ, vasta ja lugõ kõik esi paprõ päält maaha. Esiki nii hää inemine om Pulga Jaan, et ku sullõ timä helü miildü-i, võit naidsammu juttõ tõõsõ plaadi päält tõisi inemiisi ettekandõh kullõlda.

Pulk om vigorimiis! No ja tuu tulõ plaati vai plaatõ kullõldõh ilosahe vällä, et tuud om tä olnu joba noorõst aost pääle. Aoluku ja filosoofiat jakkus ja õigust om kõgõ ülejäägiga, kogoni plaaditäüs, ku mitte pääle. Mu kõrv saa tuust külh arvo, määndse luu ommava kõgõpäält loetu ja määndse ildamba ja määndse tõsõh tarõh ja tõõnõ kõrd, a tuu olõ õi tähtsä.

Tähtsä om tuu, et Pulga Jaani illos Varstu kiil om jälleki vähämbält nii kavvas alalõ ja kullõldav, ku pikält lasõrtsõõri püsüsse. Pulga helü kand ja om selge, jutu ommava huvitava, mis nii vika! Pulgalõ võinu raadiosaatõ vitä anda külh!

A mul hindäl om sääne hädä, et ma olõ tuud jutustavat Pulka umbõlõ pall’o kullõlnu, olõmi mi jo üteh Rahmani, Contra, Ruitlasõ ja kitarrõdõga väega pall’o egäl puul ümbre roitnu. Tuuperäst om tuu tõnõ plaat, kon tõõsõ lugõja pääl, mu jaos esiki huvitavamb. Säält tulõ täämbä viil olõmalda, a umbõlõ tarviligu võrokõisi uma raadio saatõjuhtõ viil vähämbält katõssa vällä.

Ilvesse Aapo, Uma Leht

Eestimaa Aasta Küla 2013: Lustivere külade piirkond

Lustiveres toimumud Põltsamaa valla külade päeval on kasvama pandud "külade puu". Foto: Jaan Lukas — Lustiveres toimumud Põltsamaa valla külade päeval on kasvama pandud “külade puu”. Foto: Jaan Lukas

9. augustil kuulutati Saaremaal Mändjalas toimuval Eesti Külade X Maapäeval “Aastaring külas” Eestimaa Aasta Külaks 2013 Jõgevamaal Põltsamaa vallas paiknev Lustivere külade piirkond.

Eestimaa Aasta Küla valimise komisjoni esimees Ene Ergma teatas pidulikult Lustivere külade piirkonna tunnustamisest aunimetusega Eestimaa Aasta Küla 2013. Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht Külli Volmer märkis, et Lustivere kandile on omane silmapaistev koostöö keskuse Lustivere ja ümberkaudsete külade Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme ja Kaliküla vahel. “See tagab tugeva elujõu kogu paikkonnale. Kui selgus nominendiks saamine, korraldas Lustivere Külaselts eesotsas Riina Paluojaga kodupaiga atraktiivse ja huvitava esitluse, kus vaatasime slaidiprogrammi, tegime jalutuskäigu Lustiveres ja sõitsime ringi piirkonna külades,” lisas ta.

“Mul oli hea meel Lustivere külade presentatsioonil osaleda ja seda ka mõnede omapoolsete soovitustega täiendada,” ütles Kodukant Jõgevamaa juhatuse liige Pille Tutt, kes oli ka üks esimesi, kes õnnitles ja kallistas Riina Paluojat Lustiveresse jõudnud tunnustuse puhul.

“Aasta Küla aunimetuse jõudmine kodukanti on meie vallale üks viimase aja paremaid uudiseid,” lausus Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. “Lustivere ja ümbruses on korrastatud haljasalad, hoonete ja kodude ümbrused ning seal on palju muudki välist ilu. Siinne sisemine ilu väljendub aga kohaliku rahva töökuses, pealehakkamises ja enesetäiendamishimus. Nii on lustiverelased ja selle naaberkülade elanikud omandanud erinevaid kästitööoskusi ja õppinud sugupuud uurima. Peetud on külade vahelisi võrkpallivõistlusi ja ka kultuurisündmus “Tantsuga külast külasse”,” lisas omavalitsusjuht.

“Jõgevamaa külaliikumises on mitmeid pärle, millest üks säravamaid on väärika tunnustuse pälvinud Lustivere. Riina Paluoja, kes on erialalt õpetaja Lustivere põhikoolis, on kaasanud külaliikumisse ka rohkesti noori,” märkis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Loe edasi: Eestimaa Aasta Küla 2013: Lustivere külade piirkond

Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

Eesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek toimub 23.-25. augustil Harjumaal Lilleoru ökokogukonnas. Kokkutulekule on oodatud kõik huvilised.

Eesti ökokogukondade liikumine sai alguse esimesest Lilleorus toimunud kokkutulekust 2006. aastal – sel suvel võtab Lilleoru rahvas VII kokkutuleku rõõmuga oma õuel uuesti vastu. Keskseks teemaks on koostöö.

Programm
Reede, 23. august
12:30 Kogunemine, lõunasöök
14:00 Tervitus- ja avasõnad
14:15 Sissejuhatav sõnavõtt – Toomas Trapido, üks ökokogukondade liikumise ja Teeme Ära asutajatest Eestis, olnud aastatel 2009-2012 Euroopa Ökokülade Võrgustiku GEN-Europe juhatuses
14:30 Ettekanne doktoritöö põhjal “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” – Kaidi Tamm, International Graduate Centre for the Study of Culture, Justus Liebig University Giessen.
15:30 Vaheaeg
16:00 Ettekanne “Kas kogukonnad päästavad Eesti?” – Artur Talvik, filmiprodutsent ja režissöör ning kodanikuühiskonna aktivist.
16:45 Ettekanne “Ökokogukonnad ja koostöö meediaga” – Riina Luik
17:30 Õhtusöök
19:00 Eesti ökokogukondade liikumise ehk Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Osalemine on avatud kõigile kokkutulekul osalejatele ja on heaks võimaluseks saada infot ühenduse tegevuse ja plaanide kohta
20:30 Vaheaeg
21:00 Kontsert – Kati Lumiste ja Silver Sepp
Loe edasi: Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

Plaani karjamõisas õpitakse päikesekella valmistama

Plaani Karjamõis Võrumaal kutsub koolitus-õpituppa “Kuidas rajada päikesekella”, mis toimub 10.-11. augustil 2013 Plaani Karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Koolitust viib läbi Kalev Koppel Triskelion OÜ-st. Mõlemal algab koolitus kell 12.00 ja kestab ca neli tundi. Võimalus osaleda ka vaid ühelpäeval.

Koolitus-õpitoa jooksul peale teoreetilise osa omandamist luuakse praktikana ühiselt päikesekella näidis. Koolitus-õpitoa lõppedes on kõik osalejad omandanud oskused ja põhimõtted päikesekella rajamiseks oma kodude juurde.

Laupäev, 10. august –Teooria ja praktiline osa kell 12.00-16.00

· Päikesekellade ajaloost, päikesekellade erinevatest tüüpidest, päikesekelladest Eestis ja teistest kuulsamatest kelladest.
· Päikesekella töö põhimõte, kella projekteerimine, kasutatav tarkvara.
· Näidis prototüübi ehitamine koduste vahenditega
· Lihtsad juhtnöörid kuidas kodus oma päikesekell püstitada
· Tutvumine objektiga ja selle asukohaga
· Arvutuste tegemine ja projektiga tutvumine

Pühapäev, 11. august – Praktiline osa kell 12.00-16.00

· Tõelise põhjasuuna määramine päikese varju ja ajatabelite järgi
· Kella tunnipostide ja kuupäevade skaala maastikule maha märkimine
· Kella testimine
· Kella ehitamine – postide ja skaala paigaldamine
· Koolitus-õpitoa lõpetamine

Koolitust korraldab MTÜ Plaani Mõis. Info ja registreerimine kuni neljapäevani 9. augustini: tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com. Koolitus-õpituba toetab Leader-programm.

Allikas: MTÜ Plaani Mõis

Pühajärve rannapark tehakse korda

Pühajärve rannapark. Foto: Monika Otrokova

Otepää Vallavalitsus esitas Keskkonnainvesteeringute Keskusele projektitaotluse, mille tulemusena on Pühajärve rannaparki tellitud dendroloogiline hinnang, heakorrastusprojekt ja hoolduskava. Riigihanke tulemusena teostab neid töid Kiirprojektid OÜ.

Kiirprojektid OÜ maastikuarhitekt Kadri Maikov sõnas, et hetkel saab pargis näha rohelisega märgituid puid, mille tüve diameeter on üle 5cm. „See tähendab seda, et märgistatud puud on kantud digitaalsele aluskaardile antud projekti tarbeks,“ selgitas Kadri Maikov. „Dendroloogilise hinnangu, heakorrastusprojekti ja hoolduskava valmimise tähtaeg on selle aasta novembri lõpp.“

Hoolduskava valmimisel on oodatud ka kõigi vallaelanike ettepanekud. 16.augustil kell 14.00 tutvustab maastikuarhitekt Kadri Maikov projekti tegemist Otepää vallavolikogu saalis.

„Pühajärve rannapark on nii otepäälastele kui ka külalistele armastatud suvine ajaveetmiskoht, kus toimuvad mitmed suurüritused,“ rääkis vallavanem Merlin Müür. „Kutsume kõiki huvilisi tegema oma ettepanekuid, et vallakodanike kaasabil koostada Pühajärve rannapargi hoolduskava.“
Loe edasi: Pühajärve rannapark tehakse korda

Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Sargvere mõisas on tulemas mitmeid põnevaid sündmusi, muuhulgas Kinokoja Filmipäevad 26. augustil.

13. september, reedel (iga kuu teisel reedel)
17.30-19.00 Alustab Kristiina Ehini loovkirjutamise õpituba
19.00 Sargvere mõisakino
All saalis Toomas Hussar „Seenelkäik“ (2012)
Üleval J.Põldma-H.Ernits „Lotte ja Kuukivi saladus“ (2011)
Piletid 2 eurot suured, 1 euro väiksed
Loe edasi: Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Tuntud eesti kunstniku Johannes Uiga maastikumaalid, mis on alates 1997. aastast on olnud eksponeeritud Otepää Raekojas, kingiti nüüd Otepää vallale – kinkijaks Johannes Uiga vend Endel Uiga. Otepää vald sai 32 Pühajärve ja Otepää lähiümbruse teemalise maastikumaali omanikuks.

Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol. Loe edasi: Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Välismaa noored pürgivad Eesti mahetaludesse tasuta tööle

Mahetalud on muutunud niivõrd populaarseks, et paljud välismaa noored otsustavad lausa oma suvepuhkuse veeta mahetaludes tasuta tööd tehes.

Eelmisel nädalal saabusid noored Taiwanist, Koreast, Poolast, Belgiast ja Jaapanist Kriusilla tallu Harjumaal, et mesindusega tutvuda. Eile said nad esimese kogemuse, kuidas väikses mesindustalus tarudest mett kätte saada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kuigi noored on väga erineva taustaga, on kõigil neil huvi tutvuda Eestis mahepõllumajandusega. Siia jõudsid nad rahvusvahelise programmi Wwoof kaudu, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse tööle üle maailma.

Lauri Tankler, ERR Uudised / Maheklubi.ee

Kuressaare Merepäevade mahetoidutelgis pakutakse maitsmiseks suurt valikut mahetooteid

Kuressaare Merepäevade raames on avatud täna ja homme mahetoidutelk, kust võib leida suure valiku mahetoorainest valmistatud roogi. Toidud on peamiselt lamba- ja lihaveise lihast, pakutakse ka piimakokteili, küpsetisi jm. Kohapeal saab nii degusteerida kui kaasa osta.

„Juba eelmisel aastal oli Kuressaare Merepäevadel avatud mahetoidutelk, mis võeti külastajate poolt vastu suure huviga. Degusteerimistel osales väga palju inimesi ning rahva lemmikuks osutus möödunud aastal grillitud talleliha,“ rääkis Jaan Kiider MTÜst Saare Mahe. „Tänavu on võimalik telgis kohtuda kohalike mahetootjate ja mahepõllumajanduse spetsialistidega, kes tutvustavad tooteid ja vastavad mahepõllumajandusega seotud küsimustele. Mahetoidu telk on avatud 2. augustil kell 14-23 ja 3. augustil kell 10-18.“

Mahetoidu pakkumist korraldavad Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja MTÜ Saare Mahe, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: MTÜ Saare Mahe

Avinurmes alustas tööd uus maheviljaterminal

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Avinurmes alustas tööd 4 miljonit eurot maksma läinud maheviljaterminal. Maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili alustas mahevilja varumist uues maheviljaterminalis Avinurme külje all Maetsma külas Ida-Virumaal.

Terminali säilituspunkrid mahutavad 10 000 tonni ja valmiv puistehall 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Kogu projekti maksumusest moodustas 1,9 miljonit eurot maaelu arengukava toetus.

„Tegu on kogu Euroopas ainulaadse investeeringuga, sest mahetootjate ühistööna loodud terminal koondab kvaliteetse mahevilja, luues seeläbi Eesti mahetootjatele paremad müügivõimalused,“ ütles TÜ Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming. „Varem puudus Eestis vajalik võimsus mahevilja kuivatamiseks viljakoristusperioodil. Kuigi terminali lõppvalmimine ja pidulik avamine jäävad septembri lõppu, siis juba praegu, käesoleval koristusperioodil pakume Eesti mahetootjatele vilja kuivatamise, sorteerimise ja ladustamise võimalust. Ka asub uues terminalis labor,“ lisas Mai Tooming.

Wiru Vili müüs möödunud aastal kokku 15 000 t mahevilja (sh ca 97% eksport). Kuigi suurema osa Eesti maheviljast moodustab kaer, siis viimasel ajal on suurenenud ka rukki, herne, nisu, odra ja rüpsi kogused.

Allikas: Wiru Vili TÜ

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

Ajakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Võromaalt löüti haruldanõ kimalanõ

Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»

Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.

Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.

A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.

Harju Ülle, Uma Leht

Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Pühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.

Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.

„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.

Sünnipäeva puhul on muuseumisse sissepääs terve päev tasuta. Loe edasi: Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Läheneb Eesti ökokogukondade huviliste suvekokkutulek

Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.

Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.

Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Tänasest saab heinaaeg läbi, algab lõikusaeg

Täna on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati kuu jagu madalamale langenud päike ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.

Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.

Mõnel pool on otsesõnu hoiatatud jaakapäeva järel heina tegemast, sest see viib talvel loomadelt tervise. Teisal jälle on öeldud, et jaakapäeva järel pole tarvis kuhjale vööd ymber panna. Vöö panemise all mõeldakse maausu yht tavalisemat taiga – piiramist. Vöö saab nõnda, kui ymber kuhja käies vajutatakse kätega heinte vahele vöökoht sisse, veetakse köit või piiratakse seda kuidagi teisiti.

Vöötamine ehk piiramine hoiab kuhja kõige halva eest ja tagab, et sealt jagub heina kauemaks. Kuhja vöötamine kaitseb isegi pikse eest, kuid mitte jaakapäeval. Nagu esimesel ja teisel heinapyhal (02.07 ja 13.07), ei tohiks selgi päeval kuhja teha.

Kui heinatöö lõpeb jaakapäeval ilma suurema pidulikkuseta, siis uudserukki lõikamist, eriti aga uudseleiva või uudsepudru tegemist on peetud kangesti tähtsaks. Seda eriti maa lõunaosas, kus vili kypseb varem. Põhja pool on jaakapäevaks uudseleiba tehtud vähem, ja kui, siis tavaliselt põua või nälja sunnil.

Loe lähemalt: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik&id=4949&op=lugu

Allikas: Maavald.ee

Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht

Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Saksamaa maheettevõtted sobivad Eestile eeskujuks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastab täna ja homme Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal kohalikke mahe- ja ühistulisi ettevõtteid ning kohtub liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga.

„Schleswig-Holsteini liidumaa on Eestile hea eeskuju mahetootmise osas,“ ütles Seeder. „Kui Eestis on mahepõllumajandusmaad väga palju ja toodangut pigem vähe, siis seal on olukord vastupidine. Meil tasub sinnapoole vaadata ja leida koostöövõimalusi, mis aitaksid ka Eestis jõuda mahetoodangu suurenemiseni.“

Visiidi käigus külastatakse reedel mahetootjate ühistulisi ettevõtteid Landwege ja Domäne Fredeburg, kellega arutatakse mahetootmise, biogaasi, ühistulise tegevuse, otseturustuse ning koolituse ja nõustamise võimalusi. Laupäeval tutvutakse mahe kana-, sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõttega Buchenhof.

Samuti on Schleswig-Holsteini visiidi raames plaanis kohtumised liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga. Kohtumistel arutatakse edasist koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel. Lisaks osaleb Seeder liidumaa peaministri Thorsten Albigi vastuvõtul.

Eesti Põllumajandusministeeriumil on Schleswig-Holsteini liidumaaga pikaajaline koostöö, mille raames on viidud ellu paljusid põllumajandushalduse, teaduse, hariduse ja ühistegevuse projekte.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees

Üllatusvõitja Peeter Tarvis finišeerimas. Foto: Jarek Jõepera

Samsung Estonian Cup rattamaratonide neljanda etapi Fuji Rakke Rattamaratoni võitis Peeter Tarvis Raplamaa Rattaklubi KoMo võistkonnast. Eelmise aasta võitja, Eesti ainus maastikurattaproff Martin Loo lõpetas võistluse kolmandana, Markku Ainsalu järel. Kokku osales pühapäeval Rakke Rattamaratonil 1622 ratturit.

Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Rakke ümbruses sõidetud 59 kilomeetrine rattamaraton toimus suurepärastes tingimustes. Võistluse favoriit, UCI reitingutabelis 21-le positsioonile tõusnud Martin Loo proovis äraminekut distantsi esimesel kolmandikul, kuid liidergrupp püüdis Loo taas kinni. Raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus asunud Premium7 vahefinišis võttis võidu Caspar Austa, Alges Maasikmetsa, Erki Pütsepa ja Martin Loo ees.

Emumäele järgnenud laugemal, kuid kiirel rajaosal keegi kohe ründama ei hakanud. Esimesena otsustas kiirendada U-23 vanuseklassis sõitev Peeter Tarvis ning tema järel ka Markku Ainsalu. Kuna sarja liidrile Alges Maasikmetsale, kes jälgis eelkõige oma põhikonkurent Caspar Austat, selline stsenaarium sobis, hakkasid Tarvis ja Ainsalu jälitajatega vahet kasvatama. Martin Loo eestvedamisel hakati jooksikuid aktiivselt püüdma viimasel kümnel kilomeetril. Vahe vähenes, kuid oli kärisenud juba sedavõrd suureks, et Tarvis võttis kindla võidu. Teisena veeres üle finišijoone Ainsalu ning kolmandana Martin Loo.

„Loomulikult oli keeruline aga läks õnneks, et eest ära sain,“ rääkis Peeter Tarvis mõned minutid pärast finišit. Kiireim mees rajal kiitis muuhulgas korraldajaid rajamuudatuste eest, mis võitja sõnul tegid võistlustrassi mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Loe edasi: Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees

Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Loe edasi: Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Väelidse pümme inemise

Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht

Keväjädses muusõumiüüs naas’ Mõnistõ muusõum uurma katõ tuun kandin elänü väelidse pümme inemise – rahvalauligu Pümme-Katrõ ja selgelenägijä Pümmetädikese ello. Et mõlõmba elolugu om põnnõv, a kah’os hämmär, sis uut muusõum teedüst mano.

Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.

«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».

«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»

Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Loe edasi: Väelidse pümme inemise

Lilleorus tuleb kogukonnateemaline õhtu Lendava Kotkaga

Sel suvel on taas Eestisse tulemas Rupert Encinas, indiaaninimega Lendav Kotkas, ja palusime tal jagada oma rahva kogukondliku eluviisi kogemust. Sellega seoses toimub kogukonnateemaline õhtu, kuhu on oodatud kõik oma kogukonna heaks tegutsevad head inimesed.

Õhtu algab kell 18.30 Lilleoru suures valges telgis lugude rääkimisega ning jätkub kella 20 paiku higistamistelgi tseremooniaga, mis annab jutu täienduseks eheda isikliku kogemuse. Loe lähemalt http://lilleoru.ee/et/content/kogukonnateemaline-ohtu-lendava-kotkaga-19-juulil-lilleorus

Lendav Kotkas on oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister, kes elab oma hõimu keskel reservaadis. Igapäevaselt töötab ta USA-Mehhiko piiri lähedal tohono o’odham indiaanlaste heaks, nõustades lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetades oma rahva keelt ja kultuuri.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee