Erkki Peetsalu

Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Mahetoodete arendaja pälvis vastutustundliku ettevõtte tiitli 2013

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil jagati tublimatele ettevõtjatele välja auhinnad kuues põhikategoorias. Vastutustundliku ettevõtja tiitli pälvis Loodusvägi OÜ, kes on pühendunud eestimaiste mahetoodete arendusele, tootmisele ja turustamisele ning on hea näide sellest, et ühiskondlik vastutus pole vaid suurte ettevõtete pärusmaa.

„Meisse süstis see auhind kindlasti motivatsiooni, et kogukond ka vähemalt moraalselt vastutustundlikku tegevust toetab,” kommenteeris OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.

Samamoodi aitab saadud auhind OÜ Loodusvägi hinnangul vastutustundliku ettevõtlusega seonduvat ka laiemale avalikkusele teadvustada. „Vastutustundlik ettevõtlus tähendab ka seda, et kusagil on olemas vastutustundlik klient, kas mõistab, mida tema iga ost tähendab.“ lausus OÜ Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann.

OÜ Loodusvägi jaoks tähendab vastutustundlikkus eelkõige hoolimist ja seda, et ettevõtte tegevusel oleks võimalikult väike keskkonnamõju. See tähendab näiteks keskkonnasõbralikult ja mahedalt kasvatatud tooraine kasutamist, eelistades kodumaist toorainet. Ekspordiriikidena eelistab Loodusvägi lähedal asuvaid riike (nt Skandinaaviamaad), et transpordijälg oleks võimalikult väike. Samuti peaksid talunikud ja toote valmistajad saama oma töö eest õiglast hinda.

Loodusväe toodetes kasutatav tooraine on 70-90% pärit Eesti mahetalunikelt ning täpselt on teada, kus mingi tooraine tuleb. „Kui tooteid eksportida, siis toob see ka maaelule kaasa jõudsamat arengut” ütles Kristjan Õunamägi. „Võiksime tootmisel kasutada ju ka odavamat Poola marja või Hiinast toodud toorainet. Selline tegevus tooks küll ajutiselt suuremat kasumit, kuid teame, et pikas perspektiivis voolab raha siiski riigist välja ja sellega saeme juba iseenda oksa.”

Samuti soovib OÜ Loodusvägi kummutada müüti, et vastutustundlik ettevõtlus ei pruugi olla kasumlik. Vastupidi- pikemas perspektiivis tasub vastutustundlik tegevus end ära. “Näiteks kui aastaid kunstväetistega põllult maksimumsaaki taga ajada, siis ühel aastal võib põld lihtsalt anda märku, et tema limiit on täis ja saagist ilma jätta. Või kui annabki vilja, siis lähemal uurimisel näeme, et vilja toitainete sisaldus on kordades ja kordades väiksem,” rääkis OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.

Kui 2013nda aasta alguses kuulus OÜ Loodusvägi toodete nimistusse 4 erinevat toodet, siis nüüd kuulub sortimenti 44 toodet, sealhulgas näiteks mahlu, küpsiseid, toorsnäkke, marjapulbreid jm. Tooted valmivad Viljandimaal Eesti Maaülikooli juures tegutsevas Polli Aiandusuuringute Keskuses.

Allikas: OÜ Loodusvägi

Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest. Foto: Eesti Unemeditsiini Selts

Üleriigilise teavituskampaania „Ära istu unisena autorooli!“ raames peatub Unebuss 7.-11. oktoobril viies suuremas Eesti linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Kampaania keskmes on sõidukijuhtide unisus ja väsimus, sellega seonduvad haigused ja riskid ning väsimuse mõju ulatus liiklusohutusele.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

„Unisena auto juhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,“ selgitab hetkeolukorda Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru.

Teavituskampaania käigus kogunevad huvigrupid Tallinnas 4. oktoobril toimuvale konverentsile, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisainfo konverentsist. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Loe edasi: Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel

5.-6. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad nimetusega Birdwatch2013, mida korraldatakse juba kahekümnendat aastat. Selle eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrände tippajale ja meid ümbritsevale elurikkusele.

Vaatluspäevadel osalemine on väga lihtne, selleks tuleb neil päevil vaid linde vaadata. Seda võib teha pikemal linnuretkel, oma
koduaias või kasvõi koduaknast. Eesti Ornitoloogiaühing pakub mitmel pool Eestis võimalust osaleda ka tasuta juhendajaga linnuretkedel.

Kuna vaatluspäevade tulemustest tehakse nii Eesti kui rahvusvahelisi kokkuvõtteid, palume oma vaatlused ka kirja panna ja ornitoloogiaühingule edastada. Kirja tuleb panna ainult need liigid, keda vaatleja tunneb, kasvõi vares ja rasvatihane. Igal liigil palume hinnata ka kohatud lindude ligikaudset arvu.

Oma vaatluste edastamiseks on sel aastal tänu 5D Vision OÜ vabatahtlikule abile valminud mugav online vaatlusvorm. Kellel internetivõimalus puudub, võib vaatlusnimekirja saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Esmaste kiirkokkuvõtete tegemiseks ootame vaatlustulemusi juba pühapäeval hiljemalt kell 15. Kui selleks ajaks ei jõua, siis palume vaatlused saata hiljemalt 11. oktoobril.
Loe edasi: Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel

Projekt “Maale elama” lõpetab rahuloluga

Oktoobriga lõpeb kodanikualgatuslik projekt „Maale elama“. Samas käivad ettevalmistused algatuse laiendamiseks üle Eestimaa. Täna kohtuvad projektis osalenud kogukonnad Halliste Rahvamajas Mulgimaal, et võtta kokku saavutused ning vaadata tulevikku. Skype´i kaudu luuakse telesild projekti tulemusel Värska kolinud perega ning tehakse ülevaade sihtgrupi seas läbiviidud veebiküsitlusest. Samuti arutatakse ettepanekuid oktoobri lõpus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri juures toimuvaks ümarlauaks.

Maale elama kampaania on äratanud paljude eestimaalaste soovi linnast maale kolida. Projekti jooksul on Lõuna-Eesti kogukonnad suhelnud üle 300 huvilisega. Kogukondades koha peal on vastu võetud ja võimalusi näidatud umbes 60 perele. Elukoha on ostnud või elama tulnud 30 peret ja ligikaudu 80 inimest. Kodulehte www.maale-elama.ee on külastanud üle 23 000 inimese. Maal elamise kuvand on meedia abiga muutunud valdavalt positiivseks.

Maale elama algatusega ühinemise vastu on huvi tuntud kõigist Eesti maakondadest, mistõttu on alustatud ettevalmistusi, et muuta algatus üle-eestiliseks. Otsitakse rahastust, et muuta koduleht kogu Eestit katvaks portaaliks elu- ja töökohtadest ning korraldada järgmisel aastal kõiki maakondi kaasav mess.

Kodanikualgatuse „Maale elama“ eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: MTÜ Partnerlus

Korteriühistute foorumil tunnustati parimaid ühistuid

Kolmapäeval Tallinnas peetud Eesti Korteriühistute XVI foorumil “Korteriühistute koostöö omavalitsustega ja Euroopa Liidu struktuurivahendid aastateks 2014-2020” selgitati välja ka Eesti parimad ühistud.

Tiitlid läksid tänavu Tallinnas tegutsevatele korteriühistutele. Parimaks korteriühistu juhiks 2013 tunnistati KÜ E.Vilde tee 123 juhatus, tiitliga “Ilus koduümbrus 2013” pärjati KÜ Kaarmaja ning edukaim renoveerimisprojekt 2013 oli KÜ Sõpruse 202 tervikrenoveerimine.

Korterelamute renoveerimine ning selleks eraldatavad toetused olid kõneks ka ühistute ja poliitikute vahelisel debatil, kus leiti, et elamufondi hea käekäigu juures olulised on kõik kolm osapoolt – korteriühistu, riik ja kohalik omavalitsus. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajade renoveerimine äärmiselt oluline. “Energiasäästu kõrval võiks välja tuua teise olulise aspekti, milleks on vara väärtuse tõus elanike endi silmis. Inimesed, kes panustavad maja renoveerimisse, hindavad seda ka rohkem,” rääkis Mardi. “Renoveerimine saab ikka ja alati teoks vaid tänu aktiivsele ühistule,” kiitis ta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

KÜSK kutsub kaasa rääkima strateegia valmimisel

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu otsustas 24. septembri koosolekul saata KÜSKi strateegia 2014–2020 eelnõu sihtgrupis avalikuks arutamiseks.

KÜSK on töötanud pisut üle viie aasta kehtiva strateegia alusel. Oleme omandanud kogemusi taotlusvoorude ja konkursside korraldamisel nii sisu kui ka vormi osas. Täpsustunud on sihtgrupi ootused KÜSK suhtes. Uue strateegia eelnõud oleme ette valmistanud enam kui aasta. Lisaks KÜSK töötajatele on panustanud KÜSK nõukogu liikmed ja hindamiseksperdid ning mõned konsultandid.

Strateegia eelnõud tutvustame hea meelega sügisel maakondades toimuvatel infopäevadel, kuid ootame selle kohta kuu aja jooksul meeleldi tagasisidet ka e-kirjana aadressil kysk@kysk.ee. KÜSK strateegia 2014 – 2020 eelnõud saab lugeda: http://www.kysk.ee/sihtasutusest.

Info: Agu Laius, tel 5082997, e-kiri: agu@kysk.ee

Contra uus laulik nägi päevavalgust

Luuletaja Contralt, keda kutsutakse ka rahvalaulikuks, ilmus 14-aastase vaheaja järel taas lauluraamat, pealkirjaga “Neiuke tuli õõtsudes”. Raamatus on teatrietendustele kirjutatud laule, tõlgitud tekste ja mõistagi ka Contra ühte leivanumbrit – “kavereid” tuntud hittidest. NB! Parimad Erisaate laulud ilmuvad kunagi hiljem, päevakajaliste luuletuste raamatus.

“Neiuke tuli õõtsudes” on Gruusias väga populaarne rahvalaul, mis tõstetud tänapäeva Eesti konteksti ja mõistagi ka meie keelde. Raamatu andis välja kirjastus IlmaPress, väljaannet kaunistavad Alar Kriisa joonistatud väljendusrikkad inimtüübid.

Allikas: Contra

Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba

Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.

Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.

Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.

„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.

Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.

Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.

Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.

Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).

Allikas: Praxis

Mahetootjad soovivad tõhustada koostööd teadlastega

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et Eesti mahetootmise ja -töötlemise tugevdamiseks vajatakse senisest enam teadus- ja rakendusuuringuid. Ka vajatakse mahepõllumajanduse erialaõpet.

„Mahetootjate ees on praegu selge küsimus, kuidas tuua mahedana toodetud toit konkurentsivõimelise hinnaga mahedana märgistatuna meie toidulauale. Praegu müüakse mahetoodang sageli tavatoodanguna maha ja tootja kaotab sellega konkurentsieelise,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

„Mahepõllumajanduse tootlikkuse kasvu võti on kindlasti teadlaste ja tootjate koostöös. Praegu tehakse uuringuid vähestel teemadel ja need ei kata kogu valdkonda,“ ütles Kevvai. „Senisest enam on vaja teha pikaajalisi tootmiskatseid, kuhu kaastakse ka tootjad.“

Töörühma kohtumisel leiti, et ka tootjate koolitus ja nõustamine vajab süsteemsemat lähenemist ning vaja oleks mahepõllumajanduse erialaõpet kutse- ja pikemas perspektiivis ka kõrghariduse tasemel.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teema on töötlemine (sh toitlustamine), turustamine ja järelevalve.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Konju Mõisa Talu alustab kitse- ja lehmapiima müüki

Konju Mõisa Talu alustab kitse- ja lehmapiima müüki Tallinnas. Kogu piim on mahe täispiim, mis ei läbi kuumtöötlemist ja üksnes jahutatakse kohe pärast lüpsmist. Eesti suurima kitsefarmi Konju Mõisa Talu tooted on Eesti kirdeosas populaarsed ammu ja nüüd on ka Tallinlastel võimalus proovida tõelist kitse- ja lehmapiima. Tallinnasse ja Maardusse tuuakse piima igal teisipäeval ja reedel.

Allikas: Maheklubi.ee

Ökojäätiste La Muu pakend pälvis tunnustuse

Möödunud reedel pärjati «Eesti disainiauhinnad 2013» võitjad. «Selleks, et toode müüks ja jääks püsima, on olulised nii hea välimus kui ka hea sisu,» ütleb La Muu karpide disainer Jaanus Veerberk, kes võitis pakendite kategoorias kulla.

27. septembril jagati Balti Filmi- ja Meediakoolis 2013. aasta veebi- ja graafilise disaini võidutöödele auhindu. Kuigi preemiaid jagus paljudele, väärivad kindlasti märkimist graafilise disaini kategoorias ainsa kulla saanud La Muu ökojäätiste pakendid. Toote disaini taga on Eesti esimene pakendidisainile orienteeritud firma KOOR, kes võitis ka pakendikategooria pronksi Saku Koduõlle eest.

Piret Parik, Õhtuleht / Maheklubi.ee

Kolm küsimust kandidaatidele

Hille Hinsberg
Valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert, Praxis

Praxises tegelen sageli sellega, et aidata aktiivsetel kodanikel ja avaliku võimu esindajatel üksteist paremini mõista. Ühist keelt on vaja leida ikka selleks, et üheskoos tegutseda – nii on võimalik rohkem korda saata ning eluolu paremaks muuta.

Seepärast söandan jagada mõned soovitused, kuidas tunda end poliitikas osalisena. Sest kui Sina ei taha sekkuda poliitikasse, siis poliitika sekkub Sinu ellu niikunii. Eriti tugevalt on seda tunda enne valimisi kui iga hääl loeb ja valijad muutuvad tähtsaks neile, kes tahavad asuda ühiseid asju korraldama.

Mõttekas on olla aktiivne ja nõudlik kodanik pidevalt, just valimiste vahelisel ajal. Igalt kandidaadilt tasub ikka ja jälle küsida, kuidas saab kohalik inimene kaasa rääkida omavalitsuse asjade üle otsustamisel. Millised suhtluskanalid selleks kavatseb kandidaat välja pakkuda? Kuidas temaga edaspidi kontakti saaks?

Aga kohalike valimiste aegu on valijal hea võimalus olukorda enda suunas mõjutada. Muutuvad ju praegused võimuesindajad aktiivseks ning tahavad pidada dialoogi kohaliku rahvaga. Kui juhust on, siis võta kandidaadil niiöelda lipsust kinni ja räägi asjalikku juttu kodukoha oleviku ja tuleviku kohta.

Selleks ära jää ootama seda kõnet, mida tulevane rahvaesindaja tahab pidada, vaid esita ise kandideerijale mõned küsimused.
Loe edasi: Kolm küsimust kandidaatidele

Rosma Haridusselts korraldab loengusarja lapse arengust

Hetk kogupere konverentsi avamiselt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusseltsi poolt loodud Rosma Koolituskeskus lükkab käima lapse arengu aluseid tutvustava loengusarja “Lasteaialaps”, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Esimene praktiline loeng teemal “Lapse vajadused ja mäng” toimub teisipäeval, 24. september kell 17:00–20:00 Põlva külje all Rosmal, täpsemalt Rosma waldorflasteaias. Lektoriteks on pikaajaliste kogemustega lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu.

TEEMA: Lapse vajadused ja mäng
• Lapse vajadused − vaba eneseväljendus ja turvalisus.
• Rütmilise elukorralduse mõju lapsele. Piiride kehtestamine. Agressiivsus.
• Kuidas arvestame individuaalsusega? Vaba mäng, loovus.
• Millised tänapäeval pakutavad elamused takistavad lapse tervet arengut.
• Tänapäeva mänguasjade maailm.
• Last arendavad mänguasjad. Nukk, nukumäng.
• Ühe lihtsa mänguasja meisterdamine.
Loe edasi: Rosma Haridusselts korraldab loengusarja lapse arengust

Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega

Ülvi Nool kirjutab projekte vabatahtlikult ja kodukoha arengu toetuseks. Foto: Jaan Lukas

Elukestva õppe Grundtvigi programmist pälvis positiivse rahastamisotsuse Näduvere Külaseltsi juhatuse liikme Ülvi Noole koostatud projekt, mille eesmärgiks on külade ajaloo ja kultuuriloo uurimine ning tutvustamine ka laiemale avalikkusele.

Külaelu edendaja ja ettevõtja Ülvi Noole sõnil on Grundtvigi programmi raames koostatud projekti üheks eesmärgiks uurida külade minevikku ning muuhulgas talletada nii kaugemale rännanud kui ka tänaste külaelanike mälestusi. “Oluline on ergutada ärksamaid noori tegelema kohalike suguvõsade uurimisega. Tähtis on otsida uudseid valikuvõimalusi vaba aja senisest paremaks ärakasutamiseks. On oluline, et vaba aeg moodustaks ühe osa elukestvast õppetööst. Ühistegevusse on tarvis kaasata erinevate põlvkondade inimesi, eriti aga Näduvere ja selle ümbruse külade lapsi ja noori.”

Nool märkis, et läbi aastate on kirjutatud mitmesuguseid projekte, et toetada taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kümmekond aastat noorema Näduvere Küla Seltsi traditsioonide väljakujundamist. “Me tahame vastavalt võimalustele toetada, taaselustada või ajakohastada kunagist pärimuskultuuri, aidata kohalik külaelu majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt paremale järjele,” selgitas ta.

Projekti elluviimine tähendab, et kohalikele elanikele tutvustatakse “Open Government in Europe” liikumise arusaamu, ärgitatakse kaaskodanike teadvuses riiklikku mõtlemist euroopalike põhiväärtuste alusel. Projekti põhilisteks tegevusvaldkondadeks on seminarid õppematerjalide väljatöötamine, kohtumised poliitikute, teadlaste, ajakirjanike, kunstnike ja teiste loomeinimestega,” ütles ta.
Loe edasi: Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega

Vanemuise buss sõidutab koduuksest teatriukseni

Vanemuise teater sõidutab selgi hooajal teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse. Kuna huvi sellise teenuse vastu oli möödunud aastal suur, siis otsustasime tänavu oma areaali laiendada ning lisaks Lõuna-Eesti teatrisõpradele ka pärnakatele omalt poolt vastu tulla.

Kahekorruseline teatribuss toob huvilised etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga. Kohtade arv on piiratud – bussis on 65 kohta. Pakkumine kehtib järgmistele etendustele:

29.09.2013 „KALENDRITÜDRUKUD“ 15 € – Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte-Tartu
23.10.2013 „THRILLER“ 22 € – Pärnu-Viljandi-Puhja-Tartu
17.11.2013 „MUSTA PORI NÄKKU“ 15 € – Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu
22.11.2013 „THRILLER“ 22 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
26.01.2014 „PÄHKLIPUREJA“ 11 € Pala-Kallaste-Koosa-Vara-Tartu
08.02.2014 „HELISEV MUUSIKA“ 16 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
02.03.2014 „CABARET“ 22 € – Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu

Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja tasuta sõit edasi-tagasi. Teatripaketi piletitel ei kehti tavasoodustused. Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Vanemuise teatri kassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Allikas: Vanemuise teater

Osale mahetoidu päevadel Põlvamaal ja Harjumaal

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 21. septembril kell 12.00-15:00 oodatakse kõiki huvilisi Põlva lähistele Peri külla ning pühapäeval 22. septembril kell 13:00-16:00 Lilleoru keskusesse Harjumaal. Toimuvad mahetoidu päevad, kus saab tutvuda mahetoidu kasvatamise ja kasutamisega ning maitsta mahetoitu.

„Tahame tuua mahetoidu teema inimestele lähemale. Kohapeal pakume mahedast toorainest toitu ning üht-teist saab ka kaasa osta. Oma silmaga saab näha, kuidas mahetoodang põllul kasvab ning tegijad ise räägivad, kuidas mahetoidu tootmine käib. Juttu tuleb ka sellest, miks mahetoitu eelistada. Peri külas õpetab Liisi Kutkina huvitavate köögiviljatoitude valmistamist – võimalus on kohe ka järele proovida, kuidas maitseb. Lilleorus saab põhjalikuma ülevaate maitse- ja ravimtaimede poole pealt,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Sel suvel on mahetoidu päevad toimunud juba kolmes mahetalus: Viljandimaal Palu talus, Pärnumaal Sepa talus ja Lääne-Virumaal Taali Mesilas. Mahetoidu päevad on osalejatele tasuta. Täiendava info ja päevade ajakava leiab www.maheklubi.ee sündmuste kalendrist.

Korraldavad MTÜ Lilleoru, OÜ Fio ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Narva-Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine algab uuel aastal

Äsja allkirjastati regionaalministri valitsemisalas Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames teostatava Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimistööde projekti toetusleping. Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.

„Selle projektiga suureneb piirpunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast suur samm edasi,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler ning avaldas heameelt, et vaatamata ajutistele raskustele projekti ettevalmistusfaasis on läbirääkimiste käigus leitud partneritega lahendus, mis võimaldab suurprojekti tähtajaks ellu viia.

Projekti „Kompleksne Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine“ toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse seda 2,5 miljoni euroga. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ning projekt tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Lisainfot projekti kodulehelt www.estlatrus.eu.

Allikas: Siseministeerium

Navitrolla “Kirjak” kaunistab kortermaja Võrus

"Kirjakuga" poseerib Koreli 24 korteriühistu esimees Argo Mõttus. — “Kirjakuga” poseerib Koreli 24 korteriühistu esimees Argo Mõttus.

Võrus on valminud kunstnik Navitrolla järjekorras teine kortermaja seinamaal „Kirjak“, mis on saanud majaelanike ja linnarahva positiivse vastuvõtu osaliseks ning tekitanud naabruses oleva lasteaia kasvandikes vilka arutelu.

„Mulle meeldib selle maali asukoha puhul just see, et „Kirjakut“ näeb iga päev lasteaiatäis mudilasi,“ ütles linnapea Jüri Kaver. „„Kirjak“ on positiivse hingusega teos, nagu Navitrolla tööd üldse, ja ma olen päris kindel, et see mõjutab positiivselt nii lapsi kui täiskasvanuid.“

„Ma olen oma töödega alati tahtnud ärgitada inimesi küsimusi esitama,“ ütles Navitrolla. „Kui inimene esitab küsimusi, siis inimene elab. Ei tohi lakata küsimast!“ Kuuldavasti oli „Kirjaku“ majaseinale kandmist jälginud lasteaialapsed neid ka ohtralt esitanud, sest mõnda aega polnud ju selge, kas seinale tuleb pigem lehm või kaelkirjak.

Kaveri sõnul on linnavalitsuse algatatud kortermajade soojustatud otsaseinte muutmine kunstitaiesteks saanud edulooks, mis pakub kõneainet nii Eestis kui on inspiratsiooni andnud ka välismaalastele. „Meie pakkumine kortermajadele on endiselt jõus: kui otsasein saab soojustatud, korraldab linnavalitsus oma kuludega sellele Võrumaa kunstniku maali kandmise,“ lisas Kaver.

Navitrolla esimene seinamaal, „Tulge meie parki“, valmis umbes kuu aja eest. Kui ilmaolud lubavad, peaks käesoleval aastal seinamaali saama veel kaks Võru kortermaja. Tööd teostab graffiti-kunstnik Sänk.

Allikas: Võru linnavalitsus

Mahepõllumajanduses otsitakse võimalusi tootmise efektiivistamiseks

Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et mahepõllumajanduses tuleb saavutada efektiivsem tootmine ning tagada tõhusam järelevalve.

„Mahepõllumajandusmaa laienemisele peab järgi tulema ka toodang ja selle töötlemine, mis tagaks mahemärgistusega toodangu jõudmise ka meie toidulauale,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Oluline on toetada tootjate ühistegevust nii tootmises, töötlemises kui turustamises – üksikud mahetootjad on eraldiseisvalt edu saavutamiseks sageli liiga väikesed. Esimesi edulugusid heast koostööst näeme näiteks ühistu Wiru Vili näol.“

Töögrupis osalejad tõstsid esile vajadust panustada senisest enam katmikaladel köögiviljakasvatuse, mahesööda- ja seemnekasvatuse ja mahevesiviljeluse arendamisse.

Kõigi valdkondade juures rõhutasid osalejad vajadust toetada aktiivset tootmist, tõhustada järelevalvet, sh muuta kasutajasõbralikumaks järelevalves ja toetuste taotlemisel kasutatavad IT-süsteemid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teemaks on koolitus, nõuanne ja teadmussiire.

Kehtiva mahepõllumajanduse arengukavaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/mahepollumajandus?id=10932

Eesti mahepõllumajanduse statistikaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahepollumajandus-2012.pdf

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal

Aasta mahetootja 2013: Margus Lille, Kiltsimäe talu.

Täna, 15. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.

„Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.“

„Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,“ ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.

„Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse,“ ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ka tegevus tarbijateavituse suunal väärib tunnustust. Näiteks on mahetalu tegemistega saanud tutvust teha mitme kooli ja lasteaia lapsed.“

Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,“ ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust.

“Parim mahetootja 2013” – Kiltsimäe talu, Margus Lille
II koht – Vatsliku talu
III koht – Tammistu Agro OÜ

“Parim mahetoode 2013” – Tammejuure talu öko kanepiõli
II koht – OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust
III koht – OÜ Wilander mahe õunajook ingveri ja meega

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:
– Kulinaaria OÜ mahe õuna-rukkivaht mahe valmistoidu turuletoomise eest;
– Loodusvägi OÜ mahedad mustika-ingveri küpsised hea tootearendustegevuse eest;
– Vändra Ökopagar OÜ mahe (ÖKO) Must Leib, Mahe (ÖKO) Küüslauguleib heade pakendilahenduste eest;
– FIE Edgar Koltsi ebaküdoonia-kõrvitsa krõps hea tooraine valiku ja uudse tehnoloogia eest.

Külastajate lemmikuks valiti leivapäeval OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust.

Tootjakonkursile kandideeris 7 mahetootjat üle Eesti, tootekonkursile esitati 27 toodet. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja –toodet valiti neljandat korda.

Lisainfo: Airi Vetemaa, tel 5225936.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Pühapäeval selgub Eesti parim mahetootja ja -toode 2013

„Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja aina rohkem suudetakse mahedalt toodetud toodangut ka mahedana müüa, olgu siis kohalikule või välisturgudele,“ ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Hea meel on näha, et juba tuntud mahetöötlemisettevõtetele lisandub täiesti uusi tegijaid. Märgatavalt on paranenud ka pakendite disain ja kvaliteet.“

„Nõudlus mahetoodete järgi aina kasvab ja tarbija väärtustab aina enam tervislikku, keskkonnasõbralikult toodetud toitu,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Me loodame, et tublide tootjate ja toodete esile tõstmine aitab innustada ka teisi, et aina rohkem mahetooteid tarbijani jõuaks. Tulevikus oleks vahva märkida ära ka parim eksportmahetoode, sest meie mahetoodete potentsiaal ulatub kindlasti kaugemale kui ainult Eesti.“

Enne võitjate väljakuulutamist toimub Vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu hoovis ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, toimuvad mahetoidu töötoad lastele ja publik saab valida oma lemmikmahetoote. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Konkursile „Parim mahetootja 2013“ said kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Kandidaadid on mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Parima tooja ja toote valivad välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid.

2012. aastal pälvis parima mahetootja tiitli Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt. Parimaks mahetooteks tunnistati OÜ Kaks Meistrit Kalamatsi Meierei kitsepiimast toorjuust soolvees.

Konkursid toimuvad neljandat aastat, neid korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.

Lisainfo ja ajakava: http://www.maheklubi.ee/syndmused/syndmus/eesti-leiva-paev-ja-sygislaat/

Allikas: Maheklubi.ee

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis toitlustajad kokku mahetootjatega

Eile, 11. septembril korraldas Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) koostöös restoran Atlantis, Tartu Linnavalitsuse ning Eesti Maaülikooli Mahekeskusega mahetoitu tutvustava seminari toitlustusasutustele. Osalejate hulgas oli nii koolide-lasteaedade toitlustajaid kui ka Tartu restorane ja kohvikuid. EDA tähistas sellega oma 20. aastapäeva.

EDA presidendi ja restoran Atlantis juhataja Olga Aasavi sõnul on oma lastelaste parema tuleviku nimel mahetoit ja ökoloogilisem eluviis möödapääsmatud. „Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon tähistab tänavu 20. aastapäeva, toitlustusasutustele mõeldud seminar toimus EDA aastapäeva ürituste raames,“ lisas Olga Aasav.

Eesti Maaülikooli professor Anne Luik andis seminaril ülevaate mahetoidu eelistamise põhjustest, selgitades tänapäevase intensiivpõllumajandustegevuse mõju keskkonnale ja inimestele – kuidas erinevad taimekaitsevahendite jäägid toidus mõjutavad meie ja meie laste tervist. „Tartu kui heade mõtete linn võiks ka mõelda mahetoidu kasutamisele. Helsingi on seadnud aastaks 2015 eemärgiks ülemineku mahetoidule 50% ulatuses, oleks ju väga tore, kui Tartu seaks eesmärgiks kasvõi 20%,“ sõnas Anne Luik. Anne Luik julgustas ka toitlustusasutusi mahetoitu proovima ja oma menüüsse võtma.

„Just praegu on Põllumajandusministeeriumis väljatöötamisel mahetoitlustamise täpsemad nõuded, nii et huvilistel on võimalus oma ettepanekuid ja küsimusi esitada,“ rääkis Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ministeeriumi eesmärk on teha nõuded selgemaks ja vähendada mahetoidu pakkumisega kaasnevad bürokraatiat. Juba praegu müüvad paljud maheettevõtted oma toodangut toitlustajatele, kes hindavad neid tooteid just hea kvaliteedi tõttu.

Paraku aga klient sellest teada ei saa, sest mahedale saavad viidata vaid need toitlustajad, kes on mahetoitlustajatena Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all.“

Maheettevõtted näevad toitlustajates häid partnereid ja on valmis koostööks ja paindlikeks lahendusteks. Seminaril tutvustasid oma tootevalikut Kopra Karjamõis, Taarapõllu talu, Vändra Ökopagar, Pajumäe talu, Kalamatsi meierei, TÜ Eesti Mahe, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, Ökosahver ja Lõuna-Eesti Ökokeskus.

Allikas: Maaülikooli Mahekeskus / Maheklubi.ee

Põlvamaal saab matkata “Viimse reliikvia” radadel

Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 21. septembril sügisesele matkapäevale, filmi „Viimse reliikvia“ radadele Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale Põlvamaal.

– Saesaares räägib paisudest Meelis Järvemägi (Keskkonnaameti veespetsialist).
– Matk filmi „Viimse reliikvia“ radadel (6 km, Taevaskoja-Otteni- Taevaskoja), retke juhib Ülo Leitu.
– Matkal peame koos pikniku, kaasa võtta oma leivakott ja jook!

Matk on kõigile tasuta. Selga mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud!

Buss väljub Võrust Katariina kiriku esiselt platsilt kell 10.00 ning jõuab tagasi kell 16.00
Lisainfo ja registreerimine kuni 20. septembrini 2013. a (või kuni kohti jätkub): Helen Kivisild tel. 53006696, helen.kivisild@keskkonnaamet.ee.

Allikas: Keskkonnaamet

Täna toimub heategevuslik moeshow “Koertemood 2013”

Teisipäeval, 10. septembril kell 18.30 toimub Tallinnas Solarise Keskuse Aatriumis juba teist aastat heategevuslik moeshow “Koertetemood 2013”. Õhtut juhib Ženja Fokin. Ürituse peaeesmärk on meeleoluka etenduse ajal koguda raha haigete hüljatud koerakutsikate raviks.

Modellideks on 19 Chihuahua Sõprade Liidu chihuahuat ja üks taks! Näha saab Cedrelle moekat toodangut, sülekoerte kandekotte ja kaelarihmasid Ossu Lemmikloomapoelt ning eksklusiivset Bling-Bling kollektsiooni, mis on valminud Chihuahua Sõprade Liidu ja Cedrelle ühistööna.

Toimub isetehtud koerterõivaste konkursi finaal, kus kohtunikeks on Eesti disainerid, moeloojad ja moega seotud koeraomanikud. Esikolmikule on auhinnad välja pannud ajakiri Mood, Katico, Cedrelle, Piret Kartus, Coolcompany, Niilodesign ja Chihuahua Sõprade Liit.

Chihuahua Sõprade Liidu sülekoerte mängutunni koerad näitavad armsaid ja vahvaid trikke. Etenduse jooksul on kõigil võimalik tasuta nõu saada Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarstilt.

Pealtvaatajate vahel loosime välja Cedrelle lemmikupesa. Publikul on võimalik kaasa võtta ka oma lemmikloomad, et koos etendust nautida. Ürituse peakorraldajad on Chihuahua Sõprade Liit ja koerterõivaste tootja Cedrelle.

Allikas: Chihuahua Sõprade Liit