Rõuge ootab täna, 15. märtsil kell 10.45 kõiki Ala-Rõuge parklasse, kus ühiselt tervitatakse veteranide murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustelt Kanadast kolme kuldmedaliga saabuvat Karin Lainet.
Autor: Elina Allas
Ökokogukondade valdkonda panustajad on täna koosolekule oodatud
Täna, 15. märtsil toimub Eesti Ökokogukondade Ühenduse kommunikatsioonikoosolek. Kõik, kes on huvitatud selles valdkonnas panustama, on oodatud Tallinnas kohvikusse Kompott (kohe TLÜ peamaja vastas). Koosolek algab kell 17.
KevadSemil Tsolgos tähistatakse uute väljakutsete algust
Räästad juba tilguvad. Saabumas on aasta üks kauneimaid aegu, kui kogu loodus taas talveunest ärkab. Ärkame koos loodusega ja tuleme toast välja, et kohtuda Lasva valla toredate inimestega. Peame maha ühe värskendava kevade alguse peo!
Projekti “Noored ulatavad käe” neljas ehk viimane kohtumine on käes. KevadSem on ukse ees! Tähistame ühte edukat lõppu ja uute väljakutsete algust suure peoga Tsolgo rahvamajas 19. märtsil kell 17- 22.
Meid ootavad kosutavad vestlused, mõnus muusika, maitsvad suupisted ja toredad esinemised. Oled noor või vana, võta kaasa pere, sõbrad ning kaaslased oma külast või seltsingust ja lööge kampa. Ka siis ja just eriti siis, kui te varem meie projektis osaleda ei ole saanud. Kõige suurema inimeste arvuga esindatud küla või seltsingut ootab ees auhind.
Toimub kõige naljakama seltskonna valimine. Üllatused kohapeal. Toimub parima magusa ja soolase küpsetise valimine. Kõik kokanduse huvilised, palun rikastage meie peolauda!
Peojoogid palume endal kaasa võtta.
Peo paremaks korralduseks palume oma tulekust võimaluse korral ka teada anda (kati@kating.ee, tel. 56498816)
Jutusta üks lugu viiendast aastaajast
Portaal soomaa.com kuulutab välja viienda aastaaja lugude jutustamise võistluse.
Reegleid, juhtnööre, selgitusi:
1) Osalema on oodatud inimesed, kes soovivad jutustada teistele huvilistele oma põnevaid lugusid Soomaa suurveest.
2) Saada oma lugu emailiga Aivarile ja Elleriinule aadressile info@soomaa.com.
3) Põnevamad lood avaldatakse veebis http://blog.soomaa.com.
4) Huvilised saavad omale lemmiklugude poolt hääletada klikates vastava loo juures Facebooki “Like” nuppu.
5) 1. maiks enim meeldinud loo autor saab suvel tulla sõpradega Soomaa laukasse ujuma ja parvsauna soomaa.com kulul.
6) Lugu võib jutustada oma nime või ka varjunime all. Korraldajad tagavad kõigile soovijatele anonüümsuse.
7) Lool võib olla üks või mitu autorit.
8 ) Sinu lugu võib olla 100 protsenti tõde, aga võib ka sisaldada ilustavaid väljamõeldisi.
9) Lugu võib jutustada mistahes ajal möllanud suurveest, võib olla ka veel juhtumata lugu.
10) See lugu võib olla juhtunud Sinuga, aga võib olla ka kuuldud tuttavalt. Lugu peab olema juhtunud Soomaal.
11) Lugu olgu kurb või lõbus, õnneliku või õnnetu lõpuga.
Otsime sponsoreid, kes soovivad panna välja eriauhindu erilistele lugudele!
Tehnilisi detaile:
– tekst võiks olla 1 ekraanitäis pikk, A4 lehekülge kirjaridasid (võib olla lühem!) Kui Sul on tõesti pikem lugu, siis tee parem mitme looga sari!
– lugu võib illustreerida kuni 5 piltiga (võib saata manusena või panna veebi : Flickr, Picasa , Nagi jms.
– ja/või videoga (need võiks olla veebis üleval Youtubes, Vimeos, Torus vms)
– ja/või muud veebipõhise meediaga, muusika vms. audio, veebikaart (google maps vms), slaidid (slideshare vms)
– NB! võib olla ka ainult tekst!
Head lugude jutustamist!
Märts on Viljandimaa ja Põhja-Läti noortevahetuste kuu
Viljandi maavalitsuse poolt korraldatava noorte osalusprojekti raames viiakse Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte vahel läbi noortevahetusi „Maailm on mu naabruskonnas!“, kus ühe valla või linna noored saavad käia kas oma maakonnas või teises riigis teise noortegrupi
tegemistega tutvumas.
Noortevahetuste „Maailm on mu naabruskonnas!“ eesmärgiks on pakkuda võimalust tutvuda lähemalt mõne teise Viljandimaa või Põhja-Läti valla-linna noorteeluga ja peamiste asutuste-organisatsioonidega, mis selle arendamisega tegelevad; pakkuda võimalust tutvuda lähemalt sealsete noorte osalusvõimalustega; saada häid mõtteid ja soovitusi enda jaoks ning samuti anda tagasisidet ja soovitusi teistele vastu ja saada uusi tuttavaid teistes Viljandimaa või Põhja-Läti paikades.
Igast Viljandimaa ja Põhja-Läti vallast ja linnast on ühel noortegrupil võimalik osaleda ühel sellisel noortevahetusel. Noored saavad koos noorsootöötajaga valida, millisesse kohta nad minna tahavad kas Eestis või Lätis, või anda märku, kas nad on huvitatud võõrustamisest. Osalusprojekti raames kaetakse noortevahetuste sõidukulud. Samuti aidatakse kaasa kohtumiste aset leidmisele omapoolsete kontaktide, korralduslike küsimuste ning nõuannetega kohtumiste sisu ja päevakava osas.
Noortegrupid koos juhendajatega saavad anda sellest, kuhu ja millal nad minna tahavad, märku kuni 11. märtsini Viljandi maavalitsuse noorte osalusprojekti projektijuhile kas e-posti (siiri.liiva@viljandimaa.ee)
või telefoni teel (5624 5617).
Projekt tegevus on osa pikaajalisest noorte osalusprojektist, mida Viljandi maavalitsus viib läbi Viljandimaal ja Põhja-Lätis noorte osaluse ja kaasamise suurendamiseks ning noorte ja otsustajate dialoogi arendamiseks. Kõik projektis osalejad aitavad kaasa ühe uuendusliku ja
teedrajava ettevõtmise elluviimisele. Projekti läbiviimist toetavad Viljandi maavalitsus ja programm Euroopa Noored noorte demokraatiaprojektide alaprogrammi kaudu.
Narvas konkureeritakse täna Nobenäpp 2011 tiitlile
Narva kutseõppekeskus korraldab täna, 10. märtsil koostöös sihtasutus Innovega üleriigilise õmblejate kutsemeistrivõistluse Nobenäpp 2011. Iga-aastasel traditsioonilisel kutsevõistlusel hakkavad omavahel mõõtu võtma Eesti kutseõppeasutuste õppurid. Võistlusele on registreerunud võistlejaid üle Eesti.
„Mitmete võistlusel osalejate arvates on võistluse korraldamine Narvas lisaväärtus,” kinnitas üks võistluse korraldajatest, Narva kutseõppekeskuse koduteeninduse ja õmbluse valdkonna juht Tatjana Dolgovskaja.
Võistlusülesanne koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb 45 küsimusest, mis hõlmavad eritehnoloogiat, materjaliõpetust ja seadmeid. Test toimub „Moodle“ õpikeskkonnas, arvutis. Testile vastamiseks on aega 45 minutit.
Praktilist osa läbides täidavad võistlejad ülesannet töötluse tehnoloogilise kaardi järgi, ette on valmistatud toorikud, lekaalid ja töötluse tehnoloogiline kaart. Praktilise osa läbimiseks on võistlejatel aega kaks tundi. Loe edasi: Narvas konkureeritakse täna Nobenäpp 2011 tiitlile
Võrus toimub rahvusvaheline GLOBE koolitus
Võrus toimub 10.-13. märtsil rahvusvaheline GLOBE keskkonnakonverents “Aastaajad ja bioomid”, kus külalislektorid on USA saatkonna toel Eestisse kutsutud ekspert prof. Elena Bautista Sparrow Alaska GLOBE programmist ja Ms. Martha R. Kopplin Alaska Fairbanksi ülikooli arktiliste uuringute keskusest.
GLOBE www.globe.gov ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 111 riigist, nende hulgas ka õpilased 50 Eesti koolist. Õpilaste teostatud keskkonnauuringuid kasutavad kliimateadlased üle terve maailma, teiste hulgas NASA ja Tartu Ülikooli teadlased ja üliõpilased.
Eesti liitus programmiga 1996. aastal ja on tänaseks üks aktiivsemaid GLOBE programmis osalejaid riike.
Konverentsi toimumispaik on Kubija hotell Võrus.
Täiendav teave:
GLOBE Eesti: http://www.globe.ee/globe/seminar/seasons/
Elena Bautista Sparrow: http://classic.globe.gov/html/newsbrief_5_09
GLOBE Eesti kontakt: Kaido Reivelt (kaido@globe.ee)
USA saatkond: Evelin Kokkota (kokkotae@state.gov)
Algas loominguvõistlus “Õnnetus hüüab tulles”
Algas tänavuaastane päästeala loomingukonkurss “Õnnetus hüüab tulles!”, kuhu oodatakse karikatuure- koomikseid ja animatsioone. Konkurss toimub kahes vanuserühmas, alates 16 eluaastast saab esitada karikatuure teemal: “Õnnetus hüüab tulles!” ning alates 6 eluaastast saab esitada õpetlikke koomikseid ja animatsioone teemal: “Mina – õnnetuste ennetaja”.
Konkursi patroon on Heinz Valk, kelle arvates võimaldab karikatuur elu valupunkte rõhutada kujutades olukorda võimendatult. “Inimeste elus käivad traagika ja huumor sageli käsikäes ning ka selline tõsine asi, nagu õnnetuste ennetamine saab käia läbi absurdi ja koomika”, arvab vanameister.
Parimad tööd kuulutatakse välja 27. mail Tartus uues Ahhaa keskuses. Võitjatele jagatakse hinnalisi auhindu.
Võistlustöid oodatakse hiljemalt 6.maiks 2011 e-posti aadressil rescue@rescue.ee või tuua Päästeametisse aadressil Tallinn, Raua 2, võib ka viia lähimasse päästekomandosse. Täpsem info ja reeglid: www.rescue.ee.
Lisainformatsioon kodulehel http://www.rescue.ee/35777 ja
Indrek Ints
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja
indrek.ints@rescue.ee
tel 5269800
Otepää vallavalitsus tutvustab valla üldplaneeringut
Otepää valla üldplaneering on koostamisel. Otepää valla üldplaneeringu eskiisile on ettepanekuid teinud valla kodanikud, maaomanikud, vabaühendused ja riigiasutused. Vallavalitsus tutvustab märtsikuu jooksul üldplaneeringut Otepää külades.
Tänaseks on vallavalitsus üldplaneeringule laekunud ettepanekud läbi töötanud. “Arvestades valla arengueesmärke ja kodanike vajadusi, oleme teinud riigiasutustega koostööd nende ettepanekute osas,” sõnas planeerimisspetsialist Merle Anton. “Vallavalitsus on kõigi ettepanekute osas võtnud seisukohad.”
Vastavalt seisukohtadele tuleb üldplaneeringu tekstis ja joonistel teha parandused ja saata uuesti riigiasutustele kooskõlastamiseks. Seejärel esitab vallavalitsus üldplaneeringu volikogule vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks. Avalik väljapanek kestab neli nädalat ja selle aja jooksul saab igaüks selle uuesti üle vaadata ja oma ettepanekud vallavalitsusele esitada.
Kavandatavate paranduste osas tagasiside saamiseks ning enne üldplaneeringu saatmist uuesti riigiasutustele kooskõlastamiseks ja volikogule vastuvõtmiseks soovib vallavalitsus tehtud töö tulemusi laiemale üldsusele tutvustada.
Selleks toimuvad üldplaneeringut tutvustavad kohtumised:
- 15. märtsil Otepää linn ja aedlinn – kell 18 Otepää vallavolikogu saalis (Lipuväljak 13 III korrus)16. märtsil Mäha, Pühajärve, Pedajamäe, Mägestiku, Nüpli külad – kell 18 Annimatsi kämpingus
- 17. märtsil Vidrike, Kaurutootsi, Tõutsi, Koigu, Truuta, Ilmjärve, Kassiratta külad – kell 18 Vidrike puhkemajas
- 18. märtsil Sihva, Kääriku, Arula, Märdi, Raudsepa külad – kell 18 Pühajärve kooli aulas
- 21. märtsil Pilkuse, Vana-Otepää, Kastolatsi ja Otepää külad – kell 18 Veski spordibaasis
Üldplaneeringu eskiis ja riigiasutuste ettepanekud on kättesaadaval valla kodulehel: http://otepaa.ee/areng-ja-planeerimine/planeeringud/koostamisel-olev-ueldplaneering
Täiendav info: Merle Anton, merle.anton@otepaa.ee, tel 766 4820
Tuulegeneraatori käivitamine Nasval seisab
Eesti Energia taga
Baltic Workboatsi 2,3-megavatise võimsusega tuulegeneraator on Nasval juba rohkem kui kuu aega püsti olnud ja Nasvalt Sikassaarde ka maakaabel ammu paigaldatud, kuid Eesti Energia aeglase tööjõudluse tõttu ei saa tuulik veel elektrit toota.
“Eesti Energias toimib professionaalne suutmatus. Asjad liiguvad teosammul, tundub, et seal on inimeste töövõimekus 20–30 protsenti,” põhjendas tuulegeneraatori töölerakendamise viivitust projekti käivitaja Oleg Sõnajalg. “Üks asi tehakse päevas, üks vastus korraga, ei osata näha asju ette. Kui probleem on käes, öeldakse, et seda oleks võinud palju-palju varem öelda. Uskumatu, et Eesti Energias, kus peaks töötama oma ala asjatundjad, on nii palju ebaprofessionaalsust.”
Kaablitrassi rajamisest Nasvalt Sikassaarde kirjutasime Meie Maas juba eelmise aasta 8. detsembril. Nasva ja Põduste jõe alt on vahepeal kaabel läbi puuritud, samuti mitme maantee alt. Kuna paigaldati vajadusest suurema ristlõikega maakaabel, siis liinikaod on Sõnajala hinnangul poole väiksemad kui näiteks 2,5 kilomeetri pikkusel Salme-Läätsa elektriliinil.
Eesti Energia Jaotusvõrgu projektijuht Andro Ennok ütles, et nemad lähtuvad elektrituru seadusest ja elektrivõrgu eeskirjast. “Kõik projekti kooskõlastused jaotus- ja põhivõrgu ettevõtetega võtavad teatud hulga aega. Kui kõik kooskõlastused on käes, alles siis saame rääkida tuuliku katsetustest. Omakorda võtavad ka katsetused teatud aja, et lõplikult saada kinnitust, et see tuulik sobib sinna võrku. Kogu protsess on pikk ja keerukas,” põhjendas asjaga venitamist Ennok. Loe edasi: Tuulegeneraatori käivitamine Nasval seisab
Eesti Energia taga
Reedel on rahvusraamatukogus hooajatöö mess
Reedel, 11. märtsil kell 11-17 toimub Tallinnas rahvusraamatukogus töötukassa ja EURESi korraldatav hooajatöö mess. Messil osalevad välismaal töötamise, õppimise või vabatahtliku tööga tegelevad organisatsioonid, erinevates Euroopa riikides hooajatööd pakkuvad tööandjad ning üheksa ELi liikmesriigi EURESi nõustajad.
Töötukassa EURESi teenusejuhi Marta Traksi sõnul on hooajatöö messi eesmärk anda noortele inimestele, kes soovivad turvaliselt teistesse Euroopa riikidesse tööle minna, võimalikult palju teavet sihtriikide elu- ja töötingimuste kohta, tutvustada reaalseid võimalusi ja pakkuda tuge teise riiki õppima, tööle, kogemust omandama asumisel.
„Kohale tulevad konkreetsed hooajatöötajaid värvata soovivad tööandjad – näiteks Rootsist, Soomest, Norrast ja Taanist. Seetõttu võiksid huvilised messile kaasa võtta paar eksemplari oma CV’st ,“ ütles Traks. Tööpakkumisi on kokku üle 200. Messile on oodatud Itaalia, Madalmaade, Norra, Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia EURES nõustajad.
Lisaks tööandjatele ja EURES nõustajatele on messil esindatud terve rida õpirändevõrgustikku kuuluvaid organisatsioone. Euroopa Noored Eesti büroo tutvustab erinevaid alaprogramme nagu Euroopa vabatahtlik teenistus, rahvusvaheline noortevahetus, noorte algatus ja paljud teised. EstYes annab ülevaate erinevatest vabatahtliku tegevuse võimalustest Euroopas, Europassikeskuse esindaja räägib europassi CV koostamisest.
Hooajatöö mess on rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) avatud kella 11-17. Osalemine on tasuta!
Ürituse päevakavaga saab tutvuda aadressil www.eures.ee<http://www.eures.ee>.
EURES on üleeuroopaline tööhõivetalitus, mida toetavad kõik Euroopa riiklikud tööturuasutused. Loe edasi: Reedel on rahvusraamatukogus hooajatöö mess
21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust
Metsaomanikud saavad kuni 21. märtsini esitada toetuse taotluse metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatud metsamajandamiskava eest. Taotlusvooru eelarveks on üle 287 600 euro.
Metsa inventeerimise toetust makstakse kuni 100 protsenti metsa inventeerimise kuludest, kuid mitte rohkem kui 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise toetus koos metsamajandamiskava koostamisega on kuni 100 protsenti tehtud kuludest, kuid mitte rohkem kui 16 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritava metsamaa kohta. Taotlusi saavad esitada erametsaomanikud ning neid esindavad metsaühistud.
Eelmisel aastal esitati Erametsakeskusele kokku ligi 1700 taotlust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetuse saamiseks. Toetust taotleti 65 353 hektarile kogusummas 813 053 eurot. Loe edasi: 21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust
Maahingega perenaiste retsepte oodatakse kokaraamatusse
Tegemisel on kokaraamat, kuhu oleksid kokku kogutud retseptid, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd. See oleks omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis sisaldaks mitte profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mis tegelikus elus on kasutusel.
Retseptide ja toitude autoriteks otsime eelkõige maanaisi, kes oskavad meie kodusest toorainest teha maitsvaid ja leidlikke roogasid, millele ei kulu liiga palju aega ega raha. Kui ütlen maanaine, siis mõtlen pigem eluhoiakut kui elukohta, nii et ka linna kolinud maahingega perenaised ja –mehed on teretulnud. Otsime oma pere retsepte, nii argiseid kui ka pidulikke. Otsime retsepte, mis on emade ja vanaemade poolt vihikusse kirja pandud ja mida ka nende tütred teha oskavad.
Oma koht on meie raamatus nii vanaema vahvliretseptil kui ka noore perenaise moodsamatel roogadel, nipikal õunamoosil, vana-aja soolakalal, hoidistel, vormiroogadel, ühesõnaga kõigel, mis on maitsev ja veidike isemoodi tehtud. Usume, et kunagine piirkondlik omapära on siiani säilinud ja tahame seda ka oma raamatus kajastada.
Pöördun Teie poole, et paluda abi osavate kodukokkade-maanaiste või -meeste leidmiseks. Usun, et need, kes toovad messile Olustvere hoidistemessile oma hoidiseid, võiksid olla osavad ja leidlikud ka muude toitude tegemisel ning ehk nõustuksid nad oma retsepte ka meie raamatus avaldama. Toimetaja abiga paneks need retseptid kirja ja kodukokale sobival ajal läheks kohale fotograaf, kes teeks valmisroogadest ka pildid.
Kui oskate juhatada selliseid osavaid naisi või mehi, kes tahaksid selles raamatus oma roogadega osaleda, andke palun teada, võtame ühendust.
Heidi Vihma, toimetaja, tel 5115 018, heidi.vihma@gmail.com
Lõuna-Eesti liikumisfestival “Mina ja sina” kutsub osalema
20. märtsil kell 12 toimub Põlvamaal Mooste uues folgikojas I liikumisfestival “Mina ja sina”.
Festivali eesmärgiks on propageerida liikumist, lapse ja vanema ühist loomingulist tegevust, laiendada selle kandepinda Eestis ning anda kõikidele huvilistele ja harrastajatele võimalus võistelda.
Võistlustest oodatakse osa võtma poisse ja tüdrukuid vanuses kaks kuni 10 aastat koos ema või isaga. Liikumiskava pikkus peaks olema kuni kolm minutit. Kaval võiks olla kindel süžee ja sobilikud kostüümid. Liikumiskava võib sisaldada erinevaid tantsustiile, aeroobika-, võimlemis- ja akrobaatika- või tsirkuseelemente. Tublimatele auhinnad.
Festivali juhib ja muusikalist elamust pakub Hanna-Liina Võsa. Kohal ETV. Avatud kohvik ja kevadkompositsioonide lett.
Nimeline ülesandmine esitada e-postile aruojamaret@hot.ee või telefonil 5160 656 peakorraldaja Maret Aruojale hiljemalt 17. märtsiks.
Mooste Folgikoda on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Festivali korraldab Mooste Vallavalitsus.
Vaata lisa: http://polvamaa.ee
Lisainfo: Maret Aruoja, Mooste vallavalitsuse kultuurispetsialist, tel 792 5434 või 516 0656
maret@mooste.ee
Asutati Rõngu külade ümarlaud
5. märtsil 2011 asutati Rõngu külade ümarlaud, mille eesmärgiks on suurendada inimeste kaasatust valla elu arendamisse ja kohalike otsuste tegemisse.
Ümarlaud on demokraatlik liikumine kodanikualgatuse toetuseks Rõngu valla rahva huve ning õigusi aluseks võttes. Koostööks elanike ja omavalitsusega on tarvis äratada kohalike inimeste usk kaasarääkimisvõimalusse ja sulatada võimuesindajate ignorantsus.
Rõngu vald on praeguste juhtide tegevuse tagajärjel jõudnud Eesti kümne kõige suurema laenukoormusega omavalitsuse sekka. Rahvas kardab, et valla päästab majandusraskustest avalikkusele oluliste objektide müük. Vallavolikogu komisjonid liideti ja järele jäi vaid kaks jooksva töö komisjoni (majandus- ja keskkonnakomisjon ning haridus- ja sotsiaalkomisjon) ning revisjonikomisjon. Liitkomisjonid koosnevad vaid vallavolikogu liikmetest, kellest kaks inimest on seadnud end mõlemasse komisjoni. Kõnekas on see, et Rõngus ei ole arengu-, planeeringu- ega kultuurikomisjoni. See on kohalikule arengule ja paikkonna jätkusuutlikkusele väga ohtlik tee.
Milleks ümarlaud? Ümarlaua liikmed tahavad üheskoos kaasa aidata hea valitsemistava tutvustamisele ja juurutamisele Rõngu vallas. Hea valitsemistava on tõhus ja õiglane avalik haldus, mis hõlmab õigusriiklust, avaliku sektori aruandekohustust üldsuse ees, selgust ja arusaadavust otsuste tegemisel, tulemuslikku otsuste rakendamist, osalusdemokraatiale tuginemist ja konsensusele orienteeritust, avalike teenuste osutamist, võrdset kohtlemist ja kaasatust.
Ümarlaud liidab külavanemaid ja teisi elurõõmsaid ettevõtlikke inimesi, kes tahavad oma elukoha ja kogukonna tulevikku kujundada parimate soovide suunas ja võimalusi otsides. Ümarlaua asutajaliikmeid on 13. Ümarlaud on liitumiseks vaba ja järgmine koosolek toimub 2. aprillil kell 11 Rõngu rahvamajas. Arutlusele tulevad valla ühisüritused (heategevusliku kontserdi korraldamine Rõngu Mihkli kiriku toetuseks, kodukandipäev 21. mail, visioonikonverentsi korraldamine, Rõngu külamängud), ettepanekud ümarlaua töö paremaks korraldamiseks ja toimub uute liikmete vastuvõtt.
Täiendava info saamiseks pöörduda Anu Laasi poole (anulaasile@gmail.com).
Anu Laas, Rõngu külade ümarlaua asutajaliige.
Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega
Kas teadsite, et 11. sajandi lõpu ja 12. sajandi alguse aardeleiud on meil rikkalikumad kui naabermaades? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas te teate, kuidas käis riides ja elas 11. ja 12. sajandi Eesti inimene? Kas teate, millega kaubeldes rikastusid Rõuge kandi hakkajad mehed 9. sajandil? Milliseid lugusid laulsid meie esivanematest meie naaberrahvad?
MTÜ Kalevite Kange Rahvas (www.kkr.muinasmaa.ee ) pakub koolidele Eesti viikingiaega tutvustavat elavat ajalooõpet. Õppe läbiviijad tulevad kohale muinasaegsetes rõivastes, kaasas ka relvad, turvised ja muud muistsed tarvikud. Põneval ja kaasaval moel viiakse osalejad rändama aega, millest eestlane vähe teab, kuid millest räägivad väekat keelt aardeleiud meie mullapõues ja meie naaberrahvaste lugulaulud. 2010 aastal sai MTÜ Kalevite Kange Rahva pakutavast elavast ajalooõppest osa 52 kooli.
Milleks elav ajalooõpe?
On tõsisasi, et keskmine eestlane teab väga vähe oma maa ja rahva ristimiseelsest ajaloost, ka praegustes kooliõpikutes käsitletakse seda perioodi möödaminnes ja hägusalt nagu midagi vähetähtsast, väheolulist. Põhjuseks võib siinkohal tuua asjaolu, et meie teadlaste värsked ajalooteadmised ei jõua ühiskonnani nii kiiresti, kui see arenenud kultuuririikides mujal Euroopas toimub. Loe edasi: Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega
Alustas teatriblogi Teater 3000
Oma tegevust alustas teatriblogi Teater 3000 – esimene teatriarvustuste ajaveeb Eestis – mis koondab erinevate kutseliste teatriuurijate arvamusi. Blogi algatajaks on Teatriuurijate Ühendus ning see asub aadressil http://teater3000.wordpress.com.
Teater 3000 autoriteks on ühenduse liikmed, nende seas näiteks Madli Pesti, Maris Balbat, Hedi-Liis Toome, Ott Karulin, Anneli Saro jt. Blogi eesmärgiks on lisaks eesti teatri mõtestamisele katsetada blogiarvustuse kui žanri võimalusi – sellest ka nimi Teater 3000, sest just 3000 tähemärki on pikkus, millest palju pikemaid tekste on veebis raske lugeda.
Esialgu keskendutakse arvustustele, kuid lähiajal on plaanis alustada ka mitme uue rubriigiga nagu teatrimõiste või mälukild. Kuna Teatriuurijate Ühendusse kuuluvad nii tunnustatud ja kogenud teatriloolased kui need, kes teevad alles oma esimesi uurijasamme, on lootust, et Teater 3000 areneb põlvkondade üleseks teatri analüüsijaks.
Hedi-Liis Toome
Otsitakse tänavust Läänemere aasta põllumajandustootjat
Maailma Looduse Fond, Swedbank, Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning paljud teised keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonid avasid ühiselt „Läänemere aasta põllumajandustootja 2011″ konkursi.
Konkursi eesmärgiks on tuua välja Läänemeresõbralikke põllumajanduspraktikaid ning tunnustada neid põldureid, kes aktiivselt vähendavad väetisainete keskkonda sattumist. Rahvusvahelise konkursi võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.
ELFi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe: „Põllumajanduse keskkonnamõju on väga suur, sealhulgas on see suurim veekogude reostuse allikas. Seetõttu otsitakse põllumehi, kes pakuksid uudseid lahendusi olukorra lahendamiseks.”
Konkurss kuulutati välja ELFi rahvusvahelisel seminaril “Demonstration of environmentally friendly farming” täna, 3. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu saalis. Seminari põhiteemadeks on keskkonnahoidlik põllumajandus ning Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi muudatused. Konkursi kuulutas välja Lennart Gladh ELFi partnerorganisatsioonist Rootsi WWF, kes rääkis ka Ühise Põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmisest.
ELF võtab vastu konkursitaotlusi nii üksikutelt tootjatelt kui ka tootjate liitude või muude huvitatud organisatsioonide esitatud kandidaate. Siinse eelvooru võitja pääseb rahvusvahelisse lõppvooru, konkureerima teiste Läänemeremaade võitjatega. Kandidaatide esitamise tähtaeg Eestis on 31. mai.
Lähem info:
http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1134-otsime-2011-aasta-laeaenemere-aasta-pollumajandustootjat
Sõrves nähti esimest lõokest
Saaremaal Sõrve sääre tipus elav linnumees Mati Martinson vaatles sel nädalavahetusel esimest varakult saabunud põldlõokest, edastab Eesti Päevaleht.
Martinsoni sõnul jõudis kevadekuulutajast suleline pärale edelatuulte toel, kasutades üle Gotlandi saare kulgevat põhirännuteed.
Kuna selgetel päevadel kütab päike õhu juba kevadiselt soojaks, on osa linde ka hääle valla löönud. „Täna laulsid nii õõne- kui kaelustuvid, samuti hakkasid metsvindid laulma,” rääkis Martinson. Saaremaal Nasvas nähti eile ka nelja kuldnokka.
Üle Eesti on maapind alles paksu lumekasukaga kaetud ja praegu saabuvaid esimesi kevadekuulutajaid ootavad ees suhteliselt karmid tingimused. Lõokesed käivad talvitamas Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Pesapaikadesse hakkavad nad tavaliselt saabuma varakevadel pärast esimeste lumevabade laikude teket, sageli juba veebruari lõpus. Lõokeste massiline ränne läheb tavaliselt lahti märtsi lõpus.
Uue-Antslas tuleb lapitöökursus
Neljapäeviti 3., 10., 17., 24. ja 31. märtsil kell 18-20 saab Uue-Antsla rahvamajas osa võtta lapitöökursusest (kokku 10 tundi).
Tutvutakse lapitöö töövahenditega ja õpetatakse erinevaid lapitöötehnikaid. Kursuse käigus õmbleb osaleja juhendaja käe all omale lapitehnikas eseme. Kursusel osalemine on tasuta ja pole ka vanusepiirangut. Kaasa võtta puuvillaseid kangajuppe, töövahendid on kohapeal olemas. Karille Õpitoa toimumist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Info ja registreerimine tel 5806 9541 või karille.bergmann@gmail.com.
Võrumaa taluliit korraldab teraviljakasvatajate konverentsi
Reedel, 11. märtsil toimub Võrumaal Sulbis Roosu talu vabaajakeskuses teraviljakasvatajate konverents.
Päevaprogramm:
9.30 Kogunemine, registreerimine
10-11.30 Eelmise aasta iseärasused ning taliviljade praegune seis – Peeter Viil
11.30-12.30 Erinevad taimekaitsepritside pihustid – Jaanus Põldma
12.30-13 Oma kogemustest räägib aasta põllumees Mart Timmi
13-13.40 Lõuna
13.40.15.30 Efektiivne väetamine. Turuolukord – Tiiu Tarang, Avo Kons.
15.30-16.30 Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel, tuulekaera levik ja tõrjeabinõud, värske puu- ja köögivilja turustamine – Benno Laks.
16.30–17.30 Nõuandesüsteemist ja nõuandetoetusest – Sirje Madisson
Infopäev on tasuta.
NB! Eelregistreerimine on vajalik. Registreerida tuleb 9. märtsiks tel 517 6330, 5349 9454 või e-posti aadressil marika@vaip.werro.ee.
Üritust toetab Euroopa Liit.
Avastusrännak kindamustrite maailma
Näitus on avatud Eesti rahva muuseumi näitusemaja fuajees 26. veebruarist kuni 20. märtsini.
Kristi Jõeste kindanäitusel „Kirjatud teekond“ on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uued omanikud. Kuna inspiratsiooni on suures osas saadud ERMi kindakogust, siis kujutab „Kirjatud teekond“ päriselt aset leidnud avastusrännakut kindamustrite maailmas.
Olugugi, et 150 aastat tagasi oli kinnastel lisaks suurele tarbeväärtusele ka kindel koht erinevates rahvapärastes rituaalides, pole autori ambitsiooniks taaselustada neid endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid juhtida tähelepanu ning panna kaasaegseid märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.
Vaata ka autori käsitööblogi: kristijoeste.blogspot.com
Lisainfo: Kristi Jõeste, Viljandi käsitöömeister, kristi.joeste@gmail.co, tel 520 0340
Reimo Rehkli
Märtsis saab oma vanad asjad saata Uuskasutuskeskusesse posti teel
Märtsikuu jooksul on võimalus pühkida tolm kaua kapis seisnud riietelt, jalanõudelt, raamatutelt, nõudelt ja mänguasjadelt ning annetada need SmartPOSTi abil Uuskasutuskeskusele.
„Kindlasti leidub kõigil kodus asju, mis kasutust ei leia, ent on endiselt terved ja kasutuskõlblikud. Kui tavaliselt saavad inimesed tuua oma asjad Uuskasutuskeskuse kogumispunkti, siis seekordse kampaania raames soovime pakkuda uudset võimalust saata pakk abivajajaile igapäevatoimetuste kõrvalt,“ ütles Uuskasutuskeskuse tegevjuhtKatriin Jüriska.
Lasterikaste Perede Liidu presidendi Kalmer Hütti sõnul on Eestis ligi 4500 lasterikast pere ning paljud neist on tänulikud igasuguse toetuse ja abi eest.
„Lasterikkad pered vajavad kõike seda, mida tavalised peredki, lihtsalt neil kulub asju suuremas koguses. Oodatud on terved ja kasutuskõlblikud riided, jalanõud, sportimisvahendid, mänguasjad, aksessuaarid, majapidamistarvikud ja muu,“ sõnas Hütt.
„Kui siiamaani võis Uuskasutuskeskusele asjade annetamine olla inimestele väljastpoolt Tallinna tülikas, siis nüüd on inimestel üle Eesti võimalik teha kerge vaevaga üks varakevadine heategu,“ lisas Itella SmartPOSTi tegevjuht Risto Eelmaa. Loe edasi: Märtsis saab oma vanad asjad saata Uuskasutuskeskusesse posti teel
Kihelkonnal alustatakse küla kodu-uurimisega
Saaremaa Mihkli talumuuseumi juhataja Tiina Ojala soovib algatada Kihelkonna vallas küla kodu-uurimise, et talletada väärtuslikke teadmisi oma kodukohast, vahendab ajaleht Kihelkondlane.
7. veebruaril 100 aastat tagasi sündis Tagamõisas üks väga auväärne mees – Voldemar Miller (1911–2006). Üheks tema paljudest töödest on olnud sõjajärgse Eesti kodu-uurimise liikumise eestvedamine ja koolinoorte kodu-uurimise juhendamine.
“Voldemar Milleri mälestusaastal on vägagi sobilik alustada ka tema sünnikodu kihelkonnas meie oma külade ajaloo uurimisega,” leidis Tiina Ojala.
Ojala hinnangul on kodukoha tundmaõppimine inimesele loomuomane.
“Koduümbruse kujunemise, ümberkujunemise, elanike päritolu, naabrite ja naabruskonna tekkeloo, kogu kodukandi tuntuse, selle põhjuste, kaugema ajaloo üksikasjalikum uurimine, lähema, osalt mahasalatud mineviku äraseletamine – see on põnev tunnetustegevus,” lausus ta.
Tiina Ojala sõnul on ta tihti sattunud olukordadele, kus tekib terve hulk küsimusi, millele vastust veel ei ole. “Eelmise aasta lõpul küsitlesin ühe mandri ajaloolase palvel kohalikke inimesi. Küsimused puudutasid Muhu Madlit ja temanimelist mändi. Rõõm oli kogeda, kui palju on meie inimestel väärtuslikke teadmisi oma kodukohast. Kahjuks ei ole neid andmeid kuskil kirjas. Siit tekkis kindel soov kokku kutsuda kodu-uurimisring,” rääkis ta.
Kihelkonna raamatukogus on aastate vältel kogutud kaante vahele materjale küladest. Valmis abistama on ka Saaremaa muuseumi teadurid.
Nii oodatakse kõiki inimesi, kes peavad vajalikuks talletada oma koduküla ajalugu tulevastele põlvedele, reedel, 11. märtsil kell 10 Kihelkonna raamatukokku.
Alver Kivi, Meie Maa
Metsanduse CD-plaat keskkonnateabe keskuselt
Keskkonnateabe keskus on välja andnud Eesti metsandust tutvustava interaktiivse CD “Estonian Forestry 2011“, mis annab ülevaate Eesti metsavarudest, metsapoliitikast, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade elurikkusest ning kaitsest. Plaadil on ka eraldi peatükid metsatööstusest ja puidukaubandusest, jahindusest, metsateadusest ja -haridusest. Plaadi autorid on metsandusvaldkonna tunnustatud eksperdid ning selle koostamist ja väljaandmist on toetanud keskkonnaministeerium. Plaadil olevad materjalid on ingliskeelsed.
Kõigile Eesti metsadest ja metsandusest huvitatutele mõeldud andmekandja ei eelda varasemaid teadmisi valdkonnast. Tekstid on rikkalikult illustreeritud jooniste, fotode ja kaartidega. Materjali aluseks olev “Estonian Forestry 2009” on koostatud 2009. aastal XIII üllemaailmse metsanduskongressi tarbeks. Uues väljaandes on tekste ja andmestikku ajakohastatud ning täiendatud.
Plaati “Estonian Forestry 2011” on võimalik tellida keskkonnateabe keskuse raamatukogust (Mustamäe tee 33, Tallinn. Kontakt: Helene Luuk, e-post: helene.luuk@keskkonnainfo.ee) ning alla laadida või kasutada keskkonnateabe keskuse kodulehe http://www.keskkonnainfo.ee kaudu.