Autor: Elina Allas

100 Rakvere kassi-koera otsivad uut kodu

Alates 1. maist lõpetab Virumaal tegevuse Varjupaikade MTÜ loomade turvakodu, mis asus Rakvere lähistel Roodevälja külas. Ligi sajale koduta loomale otsitakse kiiresti uusi kodusid.

Eramaal tegutsenud loomade turvakodu suletakse maaomanike soovil, sest nad vajavad maad muuks otstarbeks. Varjupaikade MTÜ tänab kohalikke maaomanikke heatahtliku ning loomasõbraliku koostöö eest.

Turvakodus on praegu ligi 50 kassi ja 50 koera, kes endale kiiresti kodu otsivad. Need loomad, kes pole 1. maiks endale kodu leidnud, jagatakse viie varjupaiga vahel Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Valka ja Võrru laiali. Kuid praegu on ka kõikides teistes varjupaikades väga suur kohtade nappus.

Seetõttu palume inimestel, kes plaanivad kevadel perre lemmiklooma võtta, tõsiselt kaaluda ka mõnele varjupaigaloomale kodu andmist. See teeks õnnelikuks nii mõnegi kodu igatseva looma ja aitaks väga ruumikitsikust nii Virumaal kui ka mujal varjupaikades vähendada.

Me üritame aprilli jooksul võimalikult paljudele loomadele uued kodud leida. Selles osas on ka kõigi vabatahtlike abipakkumised igati teretulnud – nii loomadest piltide tegemisel, kuulutuste laialijagamisel kui ka muul viisil loomadele kodude otsimisel.

Kontakt: info@varjupaik.ee ja turvakodu.varjupaik.ee

Marlen Utsar

Rahvusvaheline konverents „Toidukultuuri kogumine ja vahendamine: individuaalsed ja institutsionaalsed vaatepunktid“

11.–12. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi ja Kultuuriteooria tippkeskuse koostöös konverents “Toidukultuuri kogumine ja vahendamine: individuaalsed ja institutsionaalsed vaatepunktid”, mis võtab vaatluse alla toidukultuuri mäletamise ja vahendamise individuaalsed ning institutsionaalsed praktikad.

Toidukultuur on rahvusliku ja regionaalse pärandi oluline osa, millel on läbi aegade olnud nii majanduslik kui ka poliitiline tähtsus. Käesoleva sajandi esimesel kümnendil on Eestis ja ka mujal Euroopa riikides hoogustunud avalik diskussioon selle üle, kuidas määratleda oma identiteeti kulinaarse mineviku kaudu. Samas otsitakse riiklikul, ettevõtete ja indiviidide tasandil võimalusi, et toidutraditsioone tänapäevases mõttes atraktiivseks muuta ja sellega nii turiste kui ka kohalikke elanikke gastronoomilisi saavutusi tarbima ja väärtustama suunata.

Konverentsi paneelettekande peab Örebro ülikooli õppejõud, Eestis juba mitmel toidualasel konverentsil esinenud Rootsi toiduetnoloog Richard Tellström, kes räägib toidukultuuri arengust, rollist ja selle uurimisest tänapäeval.

Konverentsil kuuleb nii akadeemilise kui ka praktilise orientatsiooniga ettekandeid 10 riigist, mis käsitlevad toidukultuuri minevikku ja tänapäeva. Neis keskendutakse muutustele, mis on seotud toidu mäletamise, väärtustamise, valmistamise ning pakkumise erinevate praktikate ja teadmistega.

Ümarlaual räägime esmajoones koostöövõimaluste üle muuseumite, teadusasutuste ja teiste selle tegevusvaldkonna esindajate vahel ning arutleme selle üle, kuidas üksikkontaktide tasandil toimuvast koostööst jõuda võrgustikuni, mis toetaks nii infovahetust kui ka erinevaid koostööalgatusi.

– Konverents toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9);
– Konverentsi kava www.erm.ee/2011erm;
– Konverentsi ettekannete otseülekanne veebis toimub aadressil www.erm.ee. Kui tehnilistel põhjustel esineb otseülekandes häireid, siis saab sündmuse salvestust vaadata konverentsi kodulehel hiljem.

Lisainfo: ERMi teadur Terje Anepaio, terje.anepaio@erm.ee

Konverentsi toetavad:
Eesti Rahva Muuseum, Euroopa Liit Euroopa regionaalarengu fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus www.ut.ee/CECT), Eesti Kultuurkapital.

Reimo Rehkli, ERMi kommunikatsioonijuht

Saaremaa talunik sai ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks

Kaarma vallavalitsus andis Andrus Sepale ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks.

Millal, kui palju ja mis otstarbeks on plaanis vähikasvatustiike rajada ning vähke kasvatada, Andrus Sepp ütlema ei soostunud. “Ma ei sooviks sellest rääkida,” lausus ta.

Vähikasvatustiigid rajatakse Kaarma valda Laadjala külla Metsa-Johani maaüksusele ning vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega.

Oliver Rand, Meie Maa

Paku vällä Hurda-preemiä saaja!

Põlva rahvaharidusõ selts jaga 20. kõrda Hurda Jakobi nimeliidsi rahvuskultuuri avvohindu. Põlva küle alt Himmastõst peri rahvaperimüse korjaja ja riigimehe nimeliidsi avvohindu om kats, üte suurus om 1000 eurot.

Üts preemiä antas kimmähe Põlva maakunnan silma jäänüle inemisele. Preemiä saaja olku eesti rahvuskultuuri hääs midägi väega esierälist är tennü vai pikkä aigu mi rahvuskultuuri hoitnu ja edendänü.

Preemiä saajit või pakku egäüts nikani ku 15.04. Põlva rahvaharidusõ seltsile Kesk 16, 63308 Põlva. Teedüst saa tel 799 5157 vai polva.rhs@mail.ee.

Avvohinna antas kätte 23. hainakuu pääväl.

Allikas: Uma Leht

Näputüütarõ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõn

Neläpäävä, mahlakuu 21. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Haini Helena, kiä kõnõlõs helmekunstist ja oppas helmidega käepaila palmitsõmist. Kaeq mano: helenawanje.blogspot.com

Osavõtumass 1.60 õur. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena
Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.

Käivitus viie Leader-piirkonna projekt

30. märtsil algas Leaderi viie tegevuspiirkonna ühine projekt ehk ettevõtlusnõustajate koolitus, mis on Võrus tuntud kohaliku tegevuspiirkonna ülese projektina nimega “Ettevõtlusalane nõustamine Võrumaal”.

30. märtsist kuni 16. maini osalevad viiest Lõuna-Eesti Leader-tegevusgrupist välja valitud 15 ettevõtlusnõustajat koolitusprogrammis, mis kestab kokku 11 päeva ja hõlmab ettevõtluse ning nõustamisega seotud teemasid.

Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnast on osalemas viis koolitatavat: Liina Vähi – MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ettevõtluse meetme nõustaja, Ave Tamra – Uma Meki projektijuht, Martin Mark- ettevõtja, Ivi Martens – SA Võrumaa Arenguagentuur ettevõtluskonsultant, Tiina Hallimäe – Võru linnavalitsuse ettevõtluse vanemspetsialist.

Koolituse eesmärk on arendada ettevõtlusnõustamise tegevust partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja suurendada ettevõtlusaktiivsust spetsialistide kaudu, kes omandavad proaktiivse nõustamise koolituse ja suhtlemistreeningu kaudu. Lisaks Eestis toimuvale koolitusprogrammile on projektiga “Ettevõtlusnõustajate koolitus” kavandatud ka ettevõtlusnõustajate praktika Soomes Kauhanjoel, Suupohja Arendusühingu tegevuspiirkonnas, et tutvuda sealse ettevõtjate nõustamise süsteemiga.

Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo
patrooniks on Evelin Ilves

Evelin Ilves koos naiste tantsupeo korraldustoimkonna liikmetega. Fotod: Klaire Ründva

Eile, kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo “NaiseLugu” presentatsioon, kus osales ka kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.

Evelin Ilvese sõnul on naiste tantsupeo pealkiri ja läbiv teema “NaiseLugu” väga õnnestunud valik.

„Lugude jutustamine on enda  eest seismisel  üks vanimaid  ja praeguses maailmas ka kõige moodsamaid mooduseid. Väga meeldiv, et Jõgeval teevad seda naised tantsu kaudu. Ma arvan, et tants on universaalseim vahend väljendamaks oma rõõmu, kodumaa-armastust, hoolimist üksteisest, aga samuti head meelt tervisest ja liikumisest,” lausus  peo patroon.

Jõgeva maavanem Vikto Svjatõšev kinkis Evelin Ilvesele tantsijat sümboliseeriva rahvarõivas nuku. „Olen veendunud, et korraldajad, tantsijad ja nende juhendajad annavad endast kõik selleks, et pidu edukalt teoks ja “NaiseLugu”  jutustatud saaks,”lausus ta.

Maavanem Viktor Svjatõšev I Eesti naiste tantsupeo üldjuhti Airi Rütterit eduka korraldustöö eest tunnustamas.

Peo saamislugu tutvustasid üldjuht ja pealavastaja assistent Airi Rütter ja korraldustoimkonna liige Valdi Reinas. „Mõnes mõttes algas selle peo ettevalmistamine juba sajandeid tagasi, sest Eesti naine on alati armastanud tantsida ja olude su

nnil teinud seda ka ilma meesteta. Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee käidi esmakordselt ametlikult välja 1988. aastal. Siis polnud aga selle teostajat.  2009. aasta augustis otsustasid esimest Eesti naiste tantsupidu hakata korraldama folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Jõg

eva linna segarühm Kaaratsim ning sama aasta novembris sõlmiti koostööleping nr „1“ ja moodustati korraldustoimkond,” rääkisid nad.

12. juunil Jõgeva linna staadionil toimuvale peole on tulemas 250 tantsurühma 3200 tantsijaga.

Jaan Lukas

Tänavu on järekordne haneseire aasta

Tänavu on järjekordne (üle kahe aasta toimuv) hanede riikliku seire aasta. Nagu ikka on seire all kevadrändel peatuvad haned ja lagled ning lisaks valgepõsk-laglede pesitsemine.
Kevadel peatuvate hanede püsiseirealad on Matsalu (kogu laht ja selle ümbrus), Silma (Haapsalu tagalahed ja ümbruskond), Audru polder (kogu Audru piirkond), Võrtsjärve (Võrtsjärv ja sellest itta jäävad alad Kurekülani), Aardla (hõlmab kogu Tartu ümbruse), Vooremaa  (kogu Vooremaa, ööbimiskohad Soitsjärvel ja Saadjärvel) ning Räpina  polder (polder koos ümbruskonnaga, lääne suunas Meelvani).
Seireajad on 11. ja 24. aprill (+/- üks päev) ning 16. mai (eeskätt lagled läänerannikul).
Haned on kohal ja on, keda loendada. Seireloendused on küll n-ö riiklikult organiseeritud, kuid kõigi hanehuviliste lisavaatlused üle kogu Eesti, eriti aga eeltoodud püsiseirealadel on oodatud ning oleks hea saata haneseire koordinaatorile: aivar.leito@emu.ee

Viljandi maavanem keelas jääle mineku

Võttes arvesse järsku ilma soojenemist ning ilmastikutingimustega  seonduvat jääkatte seisukorda, keelas Viljandi maavanem ohutuse tagamiseks ja õnnetusjuhtumite vältimiseks alates laupäevast, 9. aprillist avalike ja avalikult kasutatavate veekogude, sealhulgas
Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal jääle mineku.

Valga ja Tartu maavanema samalaadsete korralduste tõttu on nimetatud kuupäevast ühtlasi keelatud jääle minek kogu Võrtsjärve ulatuses.

“Ehkki vastav korraldus hakkab kehtima 9. aprillist, paluksin siiski kõigil inimestel jääle minekut vältida juba praegu, kuna soe ilm ja vihm muudavad olusid väga kiiresti ning jää võib inimese raskuse all kergesti järele anda,” toonitas maavanem Lembit Kruuse.

Viljandi maavanema korralduse aluseks on veeseadus ja avaliku teabe seadus.

Küllike Kütt, Viljandi maasekretär

Seebitegu Pikakannu seltsimajas

Pikakannu seltsimajas on laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 võimalik õppida külmpressimeetodil seebitegu. Oma kogemusi jagab Inga Silm, Sophi-nimelise seebisarja autor ja valmistaja.

Sophie seepides kasutatakse peaasjalikult ökoloogiliselt puhtast põllumajandusest pärit tooteid, kusjuures osa seebisisendeid kasvatab pereettevõte oma talus permakultuuri
põhimõtteid järgides.

Seebiõppusel osaleja võib oma maitse järgi võtta kaasa ürte, lillelehti vms, mida ta seepi soovib lisada. Põhimõtteks on, et seebi sisse võib panna kõiki taimi, mis kõlbavad süüa või millest saab teed keeta. Lähemalt loe www.seep.ee.

Õppusel valminud seebist saab iga osavõtja oma tüki koju kaasa, kuid kuna seep peab vormis tarduma 24 tundi, siis kaugemalt tulijad, võtke oma karp seebi jaoks kaasa.

Seebitegu toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm. Osavõtjalt ootame annetust 5€.
Kirjapanekuks ja küsimustele vastuse saamiseks helistage 5028 783 või kirjutage info@pikakannu.ee

Ave Tamra
www.pikakannu.ee

Karilatsi savvusann tege külälisilõ ussõ’ vallalõ

Õnnõ ütel kõrral, mahlakuu 9. pääväl, saa huvilinõ kävvü Karilatsin Põlva talurahvamuusõumi savvusannan ja saia’ ossa Lõuna-Eesti perimüskultuuri kombist!

Savvusanna päivä alostas folklooriansambli Kõivokõsõ. Nimä’ tutvustasõ’ sannakombit. Inne sannalava pääle minekit saa kullõlda’ savvusannakombidõ as´atundja Veeroja Eda juttu, kiä kõnõlõs Võromaa savvusanna kombist ja tuust, kuimuudu om sündsä savvusannan olla’.

Sannalisi hää olõmisõ iist hoolitsasõ’ muusõumi rahvamaja ja Põlva Lõõtspillikooli pillimängjä’ üten tandsupargiga Värten. Tsäijuumise manu’ pääle sanna võinu’ egä tulõja esi söögipoolist üten võtta.

Sanna päsemise jaos tulõ osta muusõumi pilet, miä mass 1,28 eurut.

Savvusannapäiv nakkas pääle kell 12, sanna saa joba kellä ütest niikauga ku lõun´t jakkus.

Tähelepandmisõs! Kona sann olõ-i suur ja kütetäs tedä jo üts kõrd, sis kimmä pääle sanna minekis om vajja hindäst inne teedä’ anda kas e-posti pääle katitaal@gmail.com või kõlistõn telehvoni pääle 79 98 945.

Loe’ savvusanna kotsilõ ka Eesti vaimsõ perändi nimistüst www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/ ja kae http://parimusaasta.blog.com/

Viljandi maavalitsuse tervisetuba korraldab homme tänupäeva

Maailma tervisepäeva raames korraldab Viljandi maavalitsuse tervisetuba 7. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutatakse ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2011.

Foorum-tänupäev peetakse Viljandi maavalitsuse saalis (Vabaduse plats 6, II korrus) ning see algab kell 10. Tänupäevale on korraldajate sõnutsi tulemas Viljandimaa inimesed valla- ja linnavalitsustest, lasteaedadest, koolidest, noortekeskustest ja -ühendustest, perearstikeskustest, äriettevõtetest ja mittetulundussektorist.

Foorum-tänupäeva avavad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap. Päeva peaettekande teemal “Tervis – valik on Sinu!” peab psühhiaater ja spordiarst, Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige ja hooldusravikliiniku juhataja Jüri O.-M. Ennet.

Pärast lõunat keskendutakse foorumiosas tervisedenduse arengu planeerimisele maakonnas ning arutelu veavad Elo Paap ja PKHK Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorep. Töötoas võetakse aga samal ajal kõne alla loovuse ärgitamine tööl ning töötuba juhatab OÜ Raamist Väljas koolitaja Katrin Roosileht.

Päeva lõpul, kella 16-17 on kavas Viljandimaa aasta tervisedendaja 2011 väljakuulutamine, kiidusõnade ütlemine ning pidulik koosviibimine.

Eelmisel aastal pälvis maakonna aasta tervisedendaja tiitli MTÜ Viljandi Rattaklubi juht Loit Kivistik (fotol), kellest eelmisel nädalal sai Viljandi linnapea. Tema tuleb ka aasta tervisedendaja tiitlit üle andma.

Maailma tervisepäeva tähistatakse igal aastal 7. aprillil, mis on WHO põhikirja kinnitamise tähtpäev. Alates 1950. aastast on see päev pühendatud mõnele rahvusvaheliselt olulisele rahvatervise teemale.

ELFi looduskaitsetalgutel käis 4000. osaleja

Talgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Eestis on talgutöö traditsioon tugev ja seda on edukalt rakendatud koristamis- ja heakorrastusaktsioonidena, poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks, aga ka traditsiooniliste töövõtete õpetamiseks ja taaselustamiseks. Siinmail ilmselt kõige kogenum ja edukam talgukorraldaja on Eestimaa looduse fond (ELF).

Eelmisel nädalal jõudsid talgukorraldajad järjekordse verstapostini: 25.-27. märtsil Alam-Pedjal peetud loodus- ja talgulaagris pandi kirja neljatuhandes ELFi loodustalgutel osalenu. Seekord abistati Palupõhja looduskooli puude ladumise, võsaraiumise ja heakorratöödega kooli ümbruses ning metsas augustitormi tandril. Vastutasuks pakkus looduskool oma võimalusi looduse tundmaõppimiseks nii juhendajate abil kui omal käel jõel, luhal, metsas või rabarajal liikudes.

ELFi talgureis kestab tavaliselt kolm kuni viis, vahel koguni 10 päeva. Talguil tehakse looduskaitselisi töid, tutvutakse ümbruskonnaga, käiakse matkaradadel või kuulatakse kohalike loodusetundjate pajatusi, kuid töö ja eneseharimise juurde kuulub ka korralik saun ja lõkkeõhtu laulu ja kitarrimänguga. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni, nii kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Talgutest saab lähemalt lugeda ELFi talgulehelt www.talgud.ee.

Kevadpäikese nautimisega tuleb olla ettevaatlik

Lisaks üha eredamalt säravale kevadpäikesele on viimastel päevadel kõneainet andnud Soome kohal avastatud osooniauk. Paarikümne kilomeetri kõrgusel stratosfääris asuva ja Maa elustikku UV-kiirguse eest varjava osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendavad osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks puhast osooni vaid paar millimeetrit (näiteks 300 DU korral 3 mm).

Märtsis on osoonikihi paksus Eesti kohal keskmiselt 380-390 DU, novembris umbkaudu 290 DU. Sügisel ette tulevad lühiajalised osoonikihi õhenemised (28. oktoobril 1999 registreeriti näiteks osoonikihi paksuseks Eesti kohal vaid 210 DU) siin inimestele erilist ohtu ei kujuta, kuna õhus on tolmu ning ilmad pigem pilvised. Ettevaatlikum peaks aga olema, kui õhuke osoonikiht sattub meie kohale aprillis ja mai alguses, kui päike käib juba kõrgelt ning atmosfä&aum l;r on veel tolmust puhas.

Kui reedel, 25. märtsil mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis nelja päeva pärast oli see näitaja kahanenud vaid 287-le. Ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis siiski kõrgele kerkinud pole: Haapsalus 29. märtsi keskpäeval mõõdetud UV-indeks 3,4 jääb tublisti alla kesksuvistele näitajatele, mis on küündinud Vahemeremaadega võrreldava 8,3 ja 8,6 ühikuni.

Praegu tuleb aga arvestada kohatise lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90 protsenti pealelangevast kiirgusest. Seetõttu jõuab õues viibija naha ja silmadeni tunduvalt rohkem ultraviolettkiirgust, kui pelgalt langeva kiirgusvoo järgi hinnata võiks. Päevitajad ajab jahe ilm ruttu tuppa, aga silmade kaitsmise peale tuleks kindlasti mõelda. Pikemalt särava päikese ja sätendava lumega väljas viibides tasub kanda korralikke päikeseprille, mis lisaks valgusvoo nõrgendamisele sellest ka UV-kiirguse välja filtreerivad.
EMHI

Hakatakse uurima karjavalvekoerte kasutamisvõimalusi saarte lambakarjades

Rahvusvaheline projekt “Knowsheep” (“Tunne lammast”) selgitab välja, kui mõttekas on saartel kasutada lambakarjade kaitsmiseks karjavalvekoeri.

Projektijuht Riina Kaljulaid Eesti maaviljeluse instituudist rääkis, et karjakoerte kasutamine on saartel küllaltki aktuaalne, sest saartel on väga palju looduskaitsealuseid loomi ja linde, keda ei tohi küttida ega tõrjuda, kuid kes teevad kahju lambakasvatajatele. Väljaõpetatud karjavalvekoerad on tõelised karja kaitsjad, kes liiguvad kogu aeg koos karjaga.

Projekti raames kaardistatakse kiskjate tekitatavate kahjude ulatus ja valitakse välja mõned talud, kus hakatakse kutsikaid treenima ja jälgitakse nende tõhusust karja kaitsmisel.

Projekt võtab uurimise alla ka lammaste söötmisprobleemid, arvestades karjamaade iseärasusi saartel. Samuti hinnatakse piloottaludes söötmise korraldamist, karjamaade seisukorda ja karjamaade kasutamist. Lambakasvatajate endi palvel võetakse tõsisema uurimise alla lambaparasiidid, sest rannaaladel on teistsugused parasiidid kui sisemaal.

Projekti “Tunne lammast” eesmärk on arendada lambatoodete kasutamist ja lambakasvatust. Projekt kaardistab lambakasvatuse probleemid Läänemere saarestikus ja töötab välja strateegia. Muuhulgas rajatakse projekti raames Kuressaare turuhoone II korrusele lambateavituskeskus.

Projekti juhtpartner on Eesti maaviljeluse instituut ning partnerid Eestist MTÜ Saaremaa Vill, MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ja Soomest HAMK (Hämeen Ammattikorkeakoulu), Turu ülikool, MTT (Maa- ja elintarviketalouden tutkimuskeskus) ja Västabolandi linn. Kesk-Läänemere Interreg IV A programmi rahastatud projekti “Tunne lammast” kogumaksumus on 1,175 miljonit eurot.

Ain Lember, Hiiu Nädal

Heimtali lasteaiapere põimis käejäljed vaiba sisse

Heimtali lasteaia põnnid oskavad kokatädi Ulvi Sillale väga täpselt näidata, millised käejäljed vaiba sees on nende omad.
Heimtali lasteaia põnnid oskavad kokatädi Ulvi Sillale väga täpselt näidata, millised käejäljed vaiba sees on nende omad. foto: Elmo Riig / Sakala

Heimtali lasteaed tähistab sel nädalal 50. aastapäeva ja sel puhul kudus lasteaiapere kunstnik Anu Raua abiga kõigi laste käejäljed kauni seinavaiba sisse, kirjutab Sakala.

Lasteaia maja ehitati pool sajandit tagasi Heimtali ringtalli kõrvale just samal eesmärgil, mida ta praegugi täidab. Nii saab lasteaiapere täna ka armsa maja juubelit tähistada.

Suure tähtpäeva puhul otsustasid töötajad ja lapsevanemad lasteaiale kingituse teha. Üheskoos meisterdati rõõmsailmeline seinavaip, mille valmistamiseks andis näpunäiteid kunstnik Anu Raud.

Heimtali lasteaia juhataja Thea Pärnamets saab vanas majas ruumist ruumi kõndides osutada viiele vaibale. Nimelt on lapsed ja nende vanemad lasteaiale tähtpäevadeks vaipu kinkinud ka varem. Gobelääni tehti siiski esimest korda ja suure juubeli puhul otsustati sellesse põimida laste käejäljed.

«Iga laps sai oma käekese paberile joonistada ja suuremad lapsed põimisid siin vanemate juhendamisel seda vaipa ka,» rääkis Pärnamets uusima vaiba sünnilugu.

Sedasama kõige uuemat vaipa hakkas lasteaiapere tegema lapsevanema, Heimtali põhikooli käsitööõpetaja Leili Viinapuu juhendamisel. Tema tõi kohale raami, sättis lõimi ja näitas asjaosalistele, kuidas midagi teha. Tema juhendamisel võeti appi ka kunstnik Anu Raud, kes on lõpptulemusega väga rahul.

«See on ilusti välja kukkunud vaip,» kiitis Raud. «Mul on hea meel, et sain näha, kuidas lapsed käe kavandeid tegid. Igaüks valis endale meeldiva värvi. Eriti meeldib mulle keskosa, mis on helge-valge ja kus number näeb nii rõõmus välja.»

Klassikaraadio saade Areaal kutsub tasuta stuudiokontsertidele

Klassikaraadio sünnipäevakuu raames toimub aprillis taas neli tasuta kontserti “Areaal LIVE”. Raadiomaja I stuudios esinevad ansamblid, kes külastanud värske eesti muusika levikuala tutvustavat saatesarja “Areaal”.

Seekord esinevad otse-eetris teise hooaja saadetes käinud Tolmunud Mesipuu, Galaktlan, Mari Pokinen ja Wrupk Urei. Kontserdid toimuvad kell 22-23 raadiomaja I stuudios aadressil Kreutzwaldi 14. Piletivaba sissepääs algab kell 21.30 sissepääsuga vana raadiomaja uksest aadressil Kreuzwaldi 14.

Klassikaraadio korraldab “Areaal LIVE” kontserte teist aastast. Möödunud aasta aprillis olid raadiomaja I stuudios toimunud Mari Kalkuni, TNVVNÜM-i, Maikameikersi ja Kirtana Rasa kontserdid äärmiselt menukad, kuulajaid oli palju nii stuudios kui ka raadio vahendusel. Tänu väikesele kontserdisarjale sai Klassikaraadio otsekontakti kuulajaskonnaga, keda toimetus varem vähe tundis.

Saatesari “Areaal” on teise hooaja lõpuks portreteerinud ligi 70 eesti bändi ja artisti. Iga saade annab võimaluse tutvuda ühe artisti või ansambliga, süveneda muusikasse ja selle tausta. Sarja roll on praegu õhus oleva potentsiaalselt kultusliku muusikakultuuri
kaardistamine, ideede laiali kandmine ja tuleviku tarbeks talletamine.

“Areaal” on eetris pühapäeva õhtuti kell 21 ja kordusena esmaspäeviti kell 23, lisaks sobival ajal internetis. Saadete autorid on kordamööda Tõnu Karjatse, Tauno Maarpuu ja Maria Mölder, saatesarja toimetaja ja koordinaator Maria Mölder.

AREAAL LIVE
Tasuta sissepääs alates 21.30

Areaal Facebookis: http://www.facebook.com/pages/Areaal/117614104947337
Areaal Klassikaraadios: http://klassikaraadio.err.ee/saated?saade=873

Maria Mölder, Areaali toimetaja, maria.molder@gmail.com

Setomaal õpetatakse pühapäeval rekvisiite meisterdama

Setomaal Obinitsas Seto seltsimajas toimub pühapäeval, 10. aprillil rekvisiitide tegemise õpituba.

Rekvisiitide tegemisest räägib ja näidisrekvisiite aitab valmistada Raina Varep, kes on pikka aega töötanud Vanemuise teatris rekvisiitori ja kostümeerijana.

Info ja registreerimine: Rieka 5620 3374.

Sõmerpalu motohalli rajaja hakkab Saaremaal
kala kasvatama

Eelmisel aastal avati Võrumaal Sõmerpalus, kust on pärit Leokite dünastia, Euroopa suurim ilma tugipostideta sisehall motokrosside tarbeks. 40 miljonit krooni maksva motohalli rajamise initsiaator oli Viljandimaalt pärit Peeter Põldaru, kes on ka ise nii mootorratta kui ralliautoga võidu kihutanud.

Nüüd on Peeter Põldaru rajamas Saaremaale Pihtla valda kalakasvandust, mille maksumus samuti 40 miljonit krooni.

“Rallist tuttavad saarlased Henry ja Andro Ots kutsusid mind kampa OÜ Veteko kalakasvandust püsti panema. Maikuu lõpus või juuni algul peaks tootmine pihta hakkama, siis võime sellest pikemalt rääkida. Praegu ehitus alles käib ja tootmistöö pole veel õieti alanud,” rääkis mees eelmise nädala neljapäeval ajakirjanikule ehitust tutvustades.

Põhjus, miks me seal kokku saime, oli selles, et 30. märtsi Meie Maa majanduskülje artiklis “Mõned toetusraha taotlejad hädas omaosalusega” teatas Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi, et kui PRIA tabelis pole 4. veebruaril 2009. aastal määratud investeeringutoetuse kohta andmeid, siis pole ilmselt ka investeeringut tehtud. Saaremaa ettevõtetest mainis Vetekot, kellel tabel tühi, ja kiitis Saare Fishexporti ning Ösel Fishi, kellel kõik nõutud dokumendid esitatud ja tabelisse kantud. Loe edasi: Sõmerpalu motohalli rajaja hakkab Saaremaal
kala kasvatama

Lihtsalt tere

Kaia Roots,
Peetri küla elanik

Kui ma väike olin, õpetasid vanemad mulle järjekindlalt: kõigile oma küla elanikele tuleb tere öelda. Tere kui elementaarne viisakus! Igati põhjendatult – meie väikesesse külla üldjuhud võõrad ei sattunud – ikka olid need kas oma inimesed või nende sõbrad-tuttavad. Kõik tundsid kõiki.

Nüüd on mu omad lapsed vanuses, kus teretamise jutt aktuaalne. Ja mida siis neile õpetada? Küla on enam kui kümme korda suuremaks kasvanud, inimesi ei tunne enam nägupidigi. Kas üks lihtne tere on siis kohane, sobilik ja põhjendatud? Või vanamoodne ja pealetükkiv?

Hommikul kutsikaga jalutades üritan kõiki tervitada. Loogiline, et enne koitu jalutavad külas ringi tõesti vaid oma inimesed. Enamaltjaolt veel ühed ja samad inimesed. Tulemus on mõtlemapanev. Saavad  kaks koeraomanikku kokku, loomad nuusivad  – „tervitavad“ üksteist. Ütlen oma tervituse ja saan vastu terve sületäie erinevaid reaktsioone. Kes kohmab midagi, ise  püüdlikult oma peni vaadates, kes vaatab mujale. Üks noormees jäi mulle suurte silmadega otsa vaatama, nagu oleksin kohatu lähenemiskatse  teinud.  Isegi vist punastasin selle pilgu peale.

Tõsi, on vana kooli mehi, kellega ka paar lauset ilmast vahetame. On ka neid, kes peale mõnd teretamist juba ise täitsa rõõmsalt vastu teretavad ja vahel lausa esimesena. Mõni viipab edaspidi ka autoroolis. Loe edasi: Lihtsalt tere

Sindi seltsimajas toimub täna Pärnumaa laste laulupäev

Täna, 3. aprillil kell 17 toimub Sindi seltsimajas Pärnumaa I laste laulupäev “Kuldmikrofon”, millel osalevad 3-7aastased eelkooliealised lapsed erinevatest Pärnumaa paikadest.

Osalema oodatakse kokku 37 laululast. Kontserdil valitakse välja kõige tublim laulja, kes pälvib tiitli “Tuleviku laulja”. Tiitliga käib kaasas Kuldmikrofoni karikas. Lapsi kuulavad ja hindavad laulupedagoogid Toomas Voll ja Ene Oltre.

Laulupäeva raames on avatud ka kaks õpituba. Ühes saavad lapsed Margrit Kitse juhendamisel selgeks uue laulu “Musituul”, mille autoriks on M. Kits. Pole unustatud ka laulupedagooge, sest teises õpitoas saavad õpetajad õppida laulusaadet väikesel kandlel, juhendajaks Reine Niin. Pärnumaa I laste laualupäeva “Kuldmikrofon” korraldajad peavad oluliseks iga lapse esinemist ning nende sooviks on toetada laste huvi laulmise vastu. Samuti peetakse väga oluliseks õpetaja töö väärtustamist.

Pärnumaa I laste laulupäeva korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp; Sindi linnavalitsus; MTÜ Sindi Teatriselts; MTÜ ModeRato; Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Margit Kits: margritkits@gmail.com, tel 5052 964

Viktor Kaarneem

Eesti noored aserid mälestasid genotsiidiohvreid

Eesti aseri noorte ühing UGUR. Foto: erakogu

31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.

 

Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.

Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast. 

Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.

31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.

Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR

Fakte Aserbaidžaanist:

  • Vabariik taastati 30. augustil 1991
  • Pindala: 86 600 km2
  • Rahvaarv: 9 000 000
  • Pealinn: Bakuu
  • President: İlham Əliyev

Kylauudis.ee tänab

Koolitusel osales ka koer Kofi. Foto: Elina Kononenko

Kylauudis.ee tegijad ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts tänavad kõiki, kes tulid tormisel laupäeval, 26. märtsil koos mõtteid mõlgutama, kuidas teha ühiselt paremini kodanikuajakirjandust.

Täname esinejaid Henn Sarve, Ragne Kõutsi, Sulev Valnerit ja Erkki Peetsalut ning kõiki kohalviibijaid huvitavate mõtetete eest!

Suur aitäh rõugelastele Kerli Kõivule ja Jaanus Margile, kes meile õdusa Rõuge noortekeskuse maja usaldasid ja seminari korraldada aitasid!

Pokumaa otsib töölisi kohalike hulgast

Pühapäeval, 3. aprillil kutsub Pokumaa uus juht Urmas Roht kella 10 ajal Pokukotta vestlusele Urvaste valla inimesi, kes tahaksid Pokumaal töötada püsivamalt või aeg-ajalt kaasa lüüa ajal, mil rahvast liigub rohkem.

Kõige rohkem on oodatud inimesed, kes on töötanud lastega, kasuks tulevad teadmised looduse vallas. Aga võivad tulla ka need, kellel vastavad kogemused vähesed. Lisaks ootab Pokumaa lisajõudu nädalavahetuse ürituste korraldamiseks, ka noori, kes oskavad ja tahavad tegeleda lastega.

Püsivam töö peaks toimuma nädal tööl-nädal vaba süsteemis, sest suvised kogemused on näidanud, et muidu on inimeste töökoormus liiga suur.

Väga teretulnud oleks Puukoks sobiv habemik mees oma lastesõbraliku koeraga. Puuko peaks oskama teha puutööd ja olema napsuvaba ning lastesõber. Puukol on tulevikus Pokumaal tähtis roll, ta peaks koguaeg kohal olema, hea kui Puukosid oleks kaks, sest muidu ei saakski turismihooajal puhata.

Et uue juhi esimene eesmärk on kaasata võimalikult palju kohalikke, ongi eelisjärjekorras Urvaste ja Kanepi valla inimesed. Kanepi inimesed on vestlusele kutsutud samuti pühapäeval – kell 12.