Lastekaitsepäeval toimus Otepää keskväljakul pärastlõunane perepäev „Tule mängi minuga“.
Teha sai palju põnevat: hüpata batuutidel, süüa vahvleid ja pannkooke, lastele tehti näomaalinguid, toimusid joonistusvõistlus ja mitmesugused mängud. Vahvleid küpsetas Otepää naiskodukaitse. Otepää naisselts valmistas pannkooke. Võistlusmänge viis läbi Otepää noortevolikogu. Esines Otepää avatud noortekeskuse tantsutrupp Feeling Good.
Toimus ka Disney lasteriiete müük. Oma tehnikat ja tegevust tutvustasid jõustruktuurid. Väljas oli ka punase risti telk. Lapsed said lustida kahel suurel batuudil.
Perepäeva raames avati ka suvine turismihooaeg. Otepää turismiinfokeskus pakkus oma tegutsemise 20. aastapäeva puhul sünnipäevatorti.
Perepäeva korraldasid ja kaasa aitasid: Otepää kultuurikeskus, Otepää ANK, Otepää vald, SA Otepää Turism, Raivo Kalda, naiskodukaitse, kaitseliit, Otepää noortevolikogu, Otepää naisselts, Eesti punase risti Valgamaa selts, päästeamet, politsei.
Arhailise loomingu festivali Regiöö omaloomingukonkursi (2. juunil 2012 Teatri Kodu saalis) võitis ansambel TUME, millesse kuuluvad pimedad muusikud Gerth (Gerth Jaanimäe), Ice (Jürgen Dengo) ja Darkside (Aleksei Brjantsev).
Teise koha pälvis ansambel Moos ja Sõbrad (juhendaja Sander Gering). Kolmanda koha sai Vaikuse Muusika Stuudio (juhendaja Tõnu Sepp).
Omaloomingukonkursi võitja saab 10 tundi salvestuse ja helitöötluse aega stuudios Helikodu. Teise koha võitja saab samas salvestuse ja helitöötluse aega viis tundi ja kolmanda koha võitja kolm tundi.
Omaloomingu konkurss toimus Regiööl esimest korda, festival ise 11. korda. Žüriid ei olnud, valiku tegi publik.
9. juunil algusega kell 10 toob Araabia bazaar Katariina külalistemaja hoovis Rakvere linnapäevade raames publikuni idamaiste bazaaride melu ja hõngu.
Erinevat stiili idamaist tantsu esitavad idamaise kultuuri selts Alima, külalisesinejad Jõgevalt, Viljandist, Tallinnast, tantsutrupp Kalita, mustlas- ja flamenkotantse esitab huvikool La Tormentita. Ladina tantsud tantsutrupilt Panter.
* Kõhutantsutarbed ja muu idamaine kraam Katrinilt ja Vickylt Idamaa.com rändkauplus „Indiskaja moda“
* OÜÖkokosmeetika pakub looduslikel õlidel ning ürtidel baseeruvaid kosmeetikatooteid
* Bazaar „Tantsijalt tantsijale“
* Kehakinnitust Katariina Keldrilt
Homme, 5. juunil liigub läbi Mulgimaa valdade tuletõrvik, mis kutsub ümberkaudseid inimesi 9. juunil Tõrvas toimuvale II mulgi peole.
Mulkide laulu- ja tantsupeo tuli süüdatakse Helme kihelkonnas Sooglemäel.
«See on endiselt meie mulgi häärberi ehituskoht ja me pole seda siitkandi rahvakultuuri tutvustava suurtalu ideed unustanud,» selgitas asukohavalikut Tõrva linnapea Agu Kabrits.
Tõrvik liigub kaitseliidu lahtisel autol läbi Mulgi kihelkondade ja igal täistunnil tehakse viies keskuses peatus. Seal võtavad II mulgi peo kutsed vastu kohalikud omavalitsusjuhid ning Tõrva rahvamuusika ansambli «Jauram» saatel oodatakse ka ümberkaudset rahvast pooleks tunniks lustima.
«Tule selline liikumine läbi Mulgimaa märgib piirkonna ühist mulgi meelt ja keelt,» lausus Agu Kabrits ja muigas, et kui Mulgi omavalitsusjuhid valdade tasandil veel sõnelevad, siis mulgi asja ajades jõuavad nad kihelkonnasiseselt ikka ühele meelele.
Tule teekonna ja II mulgi peo peakorraldaja on mulgi kultuuri instituut. Instituudi üheks eesmärgiks on Mulgimaa kui ühtse piirkonna arendamine ning kohaliku kultuuri hoidmine. Mulgimaa alla kuulub kokku 11 omavalitsust Viljandi- ja Valgamaalt.
II mulgi peo tõrviku liikumine ja pooletunnised peatuspaigad:
25. juulil esietendab Võru linnateater Võrus vana haigla hoovis (Karja 17, Võru) Jan Rahmani ja Tarmo Tagametsa suvekomöödiat “Haigemaja”.
Võru Linnateatri suvelavastust “Haigemaja” mängitakse juuli lõpus ja augusti alguses kuuel korral. Jan Rahmani kirjutatud humoorikas lugu on fiktsioon Nõukogude aja haiglaelu argipäevast, mida toetab vana haiglahoone visuaalselt nii oma keskkonna kui ka miljööga. Pärimuslikult elustub vana haigemaja võrulaste mäludes uskumatult erksalt. Kuna tegemist on Võrumaa haiglaga, on igal võrumaalasel vana haiglaga seoses rääkida oma lugu. “Minu lapsed on seal sündinud, mina olen ise ka seal sündinud, minu vanemad…” jne on esimesed reaktsioonid, mida enamik võrukaid kohe pajatama hakkab.
Autor: Jan Rahman
Idee autor ja produtsent: Heiki Kelp
Lavastaja: Tarmo Tagamets
Muusikaline assistent: Silja Otsar
Mängivad: Marje Metsur, Heli Teidla, Silvi Jansons, Maive Käos, Gertrud Kinna, Kait Kall (Von Krahli teater), Madis Mäeorg (Von Krahli teater), Martin Liira, Tarmo Tagamets, Siim Sareal, Jüri Kaver ning Võru VI draamastuudio noored.
Lavastusega “Haigemaja” tähistatakse ühtlasi Võru haigla 185. aastapäeva.
Etendused vana Võru haigla hoovis:
25. juulil kell 20
26. juulil kell 20
31. juulil kell 20
1. augustil kell 20
2. augustil kell 14 ja 20
Piletid hinnaga 11 ja 8 eurot on eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 7868 676) ja Piletilevis. www.vorukannel.ee
Võrumaal Pikakannul toimub 9.-13. ja 16.-20. juulil lastelaager “Taaskasutus ruulib”! Õpitakse vanadest asjadest tegama uusi, tundma erinevaid materjale, kuidas neid valmistatakse, millised on loodussõbralikud ja keskkonda säästvad materjalid ning millised mitte.
Õpitakse tegema teadlikke ostuvalikuid. Külastatakse Ragn Sellsi jäätmejaama, et oma silmaga veenduda, mis äravisatud asjadest saab. Loomulikult mängitakse, sporditakse, lauldakse, tantsitakse ja lastakse lastel ka puhata….
Eesti Väitlusseltsi ja karjäärikeskuse VitaTiim ühisprojektiga „Venekeelsete noorte võimalused Eestis“ tutvustati osalejaile kõrghariduse saamise võimalusi Eestis, aidati teha valikuid oma tulevase eriala osas ning õpetati teadlikult oma tulevikku planeerima.
80 õpilast erinevatest Ida-Virumaa koolidest külastasid aasta jooksul noori ja edukaid vene emakeelega spetsialiste erinevatest valdkondadest, esitasid küsimusi, osalesid aruteludes ning õppisid selgeks väitluskunsti põhitõed.
Osalejaid tõid välja, et projekti käigus avastati uusi võimalusi ja valdkondi, mille kohta senini polnud piisavalt infot. Lisaks märgiti olulisena võimalust küsida edukate noorte inimeste käest, kuidas nad ise oma elu ja karjääri Eestis hindavad.
„Enamik küsimustest oli seotud osalejate teadmatusega eriala- ja haridusvalikutest ühiskonnas. Enesekindluse tõstmiseks tegime ka praktilisi ülesandeid – koostasime koos CV ja motivatsioonikirju, katsetasime avalikku esinemist ning pühendasime aega väitlusele,“ ütles Eesti Väitlusseltsi projektijuht Katerina Danilova. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et oluline oli tõsta venekeelsete noorte eneseusku: „Loodan, et oleme suutnud neid veenda – ennast arendades ja teadlikke valikuid tehes on edukaks tulevikuks Eestis kõik teed valla.“
Projekti toetab Avatud Eesti Fond ja viib läbi Eesti Väitlusseltsi koostöös karjäärikeskusega VitaTiim. Projekt kestab septembrist 2011 juunini 2012 ning kaasab 80 õpilast enam kui 20 kooli 9.-11. klassidest.
22.-27. juunini mängitakse Ruusa vanas raudteejaamas suvelavastust “Kuurort Ruusa”.
Käsikirja autoriks on Jan Rahman, lavastajaks Meelis Hansing.
Mängivad rahvanäitlejad Janno Rüütle, Helje Põvvat, Manivald Paulson, Pilar Ots, Taavo Salf, Margus Trumsi, Eduard Paulson, Tõnu Zirnask, Sergei Mestiljainen, Sirli Aia, Hedy Liin, Kristiina Petersell, Leena Nargla, Tiia Kokmann, Viktor Lepland, Sander Mahlakas ja lõõtsamees Toomas Ojasaar. Külalisena riigipea Pätsi osas Indrek Taalmaa.
Kunstnikutööd teostavad Kerttu Murumets ja Marika Lukk.
Inglise keele intensiivkursus ameeriklastest meeskonna juhtimisel saab teoks 02.07-12.07.2012 (esmaspäevast reedeni, kokku 10 tööpäeva) Võrus Uus tänav 21.
Mõnus pingevaba õhkkond, laulud, suhtlemine, harjutused. Kolmes erinevas raskusastmes neli tundi päevas.
Uuendatud kursuse maksumus: täiskasvanutele 30 € ja koolinoortele 20 € (Hind sisaldab kohvipause ja kursuse paljundatud materjale)
Kui olete huvitatud, siis registreerige end e-posti või telefoni teel. Juurde märkida nimi, vanus, kontakttelefon, e-posti aadress,
oma keeletase (algajad, keskaste, edasijõudnud) ja sobivaim kursuse toimumise aeg.
Lisainfo ja registreerimine: elupuukeskus@gmail.com või telefonitsi 56 482 656
Juba sellel laupäeval, 2. juunil toimub Tartus ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi kauaoodatud aastakonverents.
Selleaastase konverentsi teema on “Infost küllastunud ühiskonna väljakutsed”. Konverents algab kell 12 ja kohtumispaigaks on instituudi värske õppehoone Toomemäel (Lossi 36).
Konverentsil esinevad Brüsseli vaba ülikooli meediasotsioloog Nico Carpentier, Marju Lauristin, Halliki Harro-Loit, Maie Kiisel, Age Rosenberg jt. Oma lõputöid tutvustavad nii bakalaureuse- kui ka magistriastme üliõpilased ja samuti on võimalik tutvuda mitmete üliõpilastööde posterettekannetega.
Juba teist aastat järjest ootab Vudila hooaja alguses kõiki asendus- ja turvakodude lapsi mängumaale tasuta lustima. See tähendab seda, et pääset ostma ei pea, on prii käik Vudilasse.
Lapsed saavad kasutada kõiki Vudilas olevaid atribuute, kaasa arvatud veesõidukeid ja ATV-d (mis varem olid lisatasu eest). Hobusõidud, paintball ning toitlustamine tuleks endal tasuda.
Prii sissepääsu saab kasutada 24. maist 24. juunini. Küsimuste ja soovide korral tuleks endast märku anda projektijuhile Anzelale anzela@vudila.ee; tel 5153121.
Kaks imeilusat ilma oma mitmekülgsete võimalustega tegi seda tõepoolest. Kui minnes oligi mõttes vaid korraks läbi astuda, siis enne “uste sulgemist” lahkuda ei raatsinud.
Kohal oli ligemale sada kaubapakkujat seinast-seina tootevalikuga, koeraomanike mõõduvõtt ilusaima koera tiitlile, olid mitmed oksjonid ja viktoriin, linnavalitsuse telgist jagati loosivõite kauni kodu kandidaatide pakkujatele, meeleolukat vaheldust töid oma esinemisega rahva-, kõhu- ja linetantsijad, söögi ja joogi eest hoolitsesid Orissaare Valge Vares ja Kuressaare Lions klubi Piret tublid naised.
“Muljed on väga kirjud, ilmataadile tuleb ainult tänusõnu öelda. Eks me peame mõtlema, mida ohvrialtarile tuua, sest isegi see hommikune väike vihmasadu lõppes parajaks ajaks ära,” on aiapäevade peakorraldaja Reet Truuväärt ürituse õnnestumise üle õnnelik.
Osalejaid oli rekordarv – 94. Korraldajaid ja külastajaid rõõmustas lätlaste arvukas osalemine, koguni viis ettevõtjat oli kohal – kes pakkus roose, kes suveniire, keraamikat, kübaraid-mütse, kes läti leiba jp muud.
“Eriliselt väärib tunnustamist meie lilleseadjate telk, sest kui me otsime ühelt ürituselt iva ja tõsist sisu, siis on lilletelk olnud see koht, kust seda otsida ja leida. Oleme püüdnud aktuaalset teemat just läbi lilletelgi sisse tuua. Kui eelmisel aastal olid alternatiivsed lilleseaded ja materjalide kasutamine suunatud eelkõige lihtsatele taimsetele materjalidele, mida ka igaühel kodu juures leidub, siis sel aastal oli põhirõhk toataimedele ja kuidas neid huvitavalt kompositsioonidesse seada koos aialilledega. Aga ka see, kuidas toalilli suvitama viia,” rääkis Reet.
Osalejate auhindamine
Reede õhtul korraldati osalejatele koosviibimine Roomassaare kohvikus, kus külalised nägid meie kaunist merelist vaadet ja kus tunnustati kõige omanäolisemaid eksponente, mis muide on muutunud juba traditsiooniks.
Lillemissi auhinna sai Kuressaare floristide telk, lillepäevade raskekaallase auhinna said Peipsi kandi puuskulptorid, aiapäevade üllataja auhind omistati Harjumaa firmale, kes näidiskasvuhoone kokku pani, mida on korraldaja sõnul aastaid oodatud. Kõige kaugema nurga Atsiks tunnistati Latrose Valmierast, kellel oli väga ilus lilleline väljapanek.
Lastel oli pikalt uudistamist koerte šõu-matšil, kus ka laps-koer võistlus korraldati, istuda poni selga ja tunda end suure ratsanikuna, aga küllap unistas iga laps ka puuraidurite valmistatud väga erilisest ja pilkupüüdvast mängumajast, mis ei jätnud külmaks täiskasvanuidki.
Peakorraldaja eriline tänu kuulus ka aia- ja lillepäevade projektijuhile Merle Vahale.
Möödunud nädalal alustati Võrus Kreutzwaldi pargis hooldus- ja remonttöid. Tööde käigus kaetakse pargi promenaadipoolne kõnnitee ja n-ö Katariina allee sihi kõnniteeääred graniidist täringukividega, teostatakse muru- ja istutusalade hooldustöid ning paigaldatakse uued prügikastid.
Pargi paviljon, mis on paari viimase aasta jooksul mitmeid kordi vandalismi ohvriks langenud, läbib samuti uuenduskuuri. Looduskaitsealune Kreutzwaldi park, mis ühendab linnaruumiliselt Tamula rannapromenaadi ja rekonstrueeritava Katariina allee, on olnud läbi aegade Võru linna esinduspargiks.
Pargi hea seisundi tagamiseks on tehtud järjepidevalt vajalikke hooldustöid. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) põhifinantseerimisel toimus 2007. aastal pargiteede rekonstrueerimine, 2008. aastal toimusid puude hoolduslõikused
ning 2009. aastal paigaldati parki raamatukujuline infokandja, mis annab ülevaate pargist ja Fr.R. Kreutzwaldi elutööst.
Ka tänavu saavad tööd teoks tänu KIKi toetusele. Töid teostab MPV Ehitusgrupp. Tööde teostamise tähtaeg on juuni lõpp.
30. mail kell 11 toimub Võrumaa kutsehariduskeskuses Väimelas konverents „Digimaailma väljakutsed ja nõuded kohalikele omavalitsustele: digitaalne arengukava, e-teenused, sotsiaalmeedia”.
Konverents annab ülevaate e-teenuste ja IKT-lahenduste trendidest ning valdkonna planeerimise tähtsusest. Samuti tutvustatakse e-teenuste rakendamise häid näiteid kohalikes omavalitsustes.
Arutatakse kodanike kaasamise võimalusi ja selle mõju kohaliku elu arengule. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa analüüsib sotsiaalmeedia võimalusi kohaliku elu korraldamisel. Erinevatest sotsiaalmeedia kasutusvõimalustest räägivad Keila linna pressiesindaja Valdur Vacht ning Rõuge valla arendusnõunik Jaanus Mark. Nüüdisaegsetest e-teenustest omavalitsustes annab ülevaate Võru valla abivallavanem Aigar Kalk.
Tanel Sakrits Carl Robet Jakobsonina. Foto: Liina Laurikainen.
Eelmise nädala pühapäeval peeti Torma vallas Vaiatus Jakobsoni talupäeva. Laadal kauplejatest moodustasid märkimisväärse osa taimede ja istikute müüjad. Mõnedki neist on müümas käinud kõigil talupäevadel
Kõikidel Jakobsoni talupäevadel osalenud Palamuse kandi talupidaja Hellen Kõiv märkis, et kui omal on aias piisavalt lilletaimi, tasub neid ikka laadale tuua.
„Mõnegi taime, näiteks rippuva rosmariini, tõin tänavu laadale esimest korda. Jakobsoni talupäev on teretulnud ettevõtmine ennekõike põhjusel, et siia koguneb maainimesi erinevatest Eestimaa paikadest,” arvas ta.
Taimed olid esimeseks ostuks laadal ka Torma vallavanemale Riina Kullile: „Otsin tomati- ja lilletaimi istutamiseks oma aeda ja sealsesse kasvuhoonesse. Ilmad on ilusad ja praegu on suurepärane aeg aiatöödeks,” ütles omavalitsusjuht. „Jakobsoni talupäev on teretulnud ettevõtmine suuresti just seetõttu, et kohalikud elanikud saavat siit paljugi tarvilikku osta ega pea kodukandist kaugemale sõitma.”
Käsitöömeistritest on igal Jakobsoni talupäeval osalenud vaibameister Helle Metsjärv Põltsamaalt. „Mõned vaibad on tehtud riidekaltsudest, mõned ka ettevõtte tootmisjääkidest. Ekstra seekordse talupäeva jaoks tegin ka patju,” ütles ta.
OÜ Vaiatu Agro juhataja Andrus Paloots nimetas Jakobsoni talupäeva vahvaks ürituseks. „Tundub et rahvast tuleb siia iga aastaga järjest juurde. See traditsioon peaks kindlasti jätkuma,” ütles põllumajandusjuht. Tema abikaasa – masseerija ja kunstnik Marge Paloots – ostis endale laadalt elegantse suvekübara. Loe edasi: Jakobsoni talupäeva visiitkardiks olid taimed ja piirakad
Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulliRäpinähe keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.
Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb – sann käü iks maaelämise manu. Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan. Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb. Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü: olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film. Huviliisi jaos om sannapäivi kõrraldadu ja naid tulõ ka seo suvi. Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman. Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse ”müümise” pääle. Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ. Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.
Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi. Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos. Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.
25. mail kell 20 toimub Sänna kultuurimõisas taas väärtfilmiõhtu. Sel korral vaadatakse prantsuse filmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”. See on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade.
26. mail kell 14 toimub Sänna velokuuris rattaparanduse õpituba. Juhendab rattaspetsialist Mihkel Sälk. Kaasa võib võtta oma ratta, mida saab putitada, või tegutseda velokuuri rataste kallal. Tasuta! Toetab kohaliku omaalgatuse programm.
8.-10. juunil toimub seminar: Kodu.Perekond.Kogukond.
Konverentsil otsitakse ühiselt vastust küsimusele, kuidas tugevdada ja lähendada kodu, perekonda ja kogukonda. Selleks on kolme päeva jooksul mitmed vestlusringid ja laupäeva hommikul loeng permakultuuri põhimõtetest. Kohale tulemine loob võimaluse koos õppida, jagada ideid, unistada, leida uusi mõttekaaslasi ja nii oma elus, ümbruses kui ka laiemas ühiskonnas positiivsetele muutustele tõuge anda.
Rohkem infto: http://looduskodu.wordpress.com/konverents/
7. juunil peetakse Saatses seto muuseumis seminari “Omanäoline Lõuna-Eesti”. Ettekannetega esinevad Tartu ülikooli üliõpilased. Korraldab Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus koostöös Seto instituudiga.
KAVA:
8.30 Buss Saatsesse väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast.
10.00-10.45 Saabumiskohv ja ringkäik Saatse seto muuseumis.
10.45–11.00 Avasõnaq.
11.00–11.20 Anu Toe. Setomaa – omanäoline regioon Eestis.
11.20–11.40 Kadri Villem. Vaateid kurja silma uskumusele Setomaal.
11.40–12.00 Moon Meier. “Seto asja” ajamine jutuvestmise vormis: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
12.00–12.20 Kärri Toomeos-Orglaan. Kirjakultuuri mõju seto muinasjuttudele.
12.20–12.40 Kristiina Tiideberg. Veel ühed tsässonad ehk õigeusu kabelitest Virumaal.
12.40–13.20 Lõunaq.
13.20–13.40 Merlin Mürk. Võru kirjanduse õpetamine Vana-Võrumaal.
13.40–14.00 Triin Laan. Umakultuuri oppaminõ Räpinä kihlkunnah ja opimatõrjali näüdüs.
14.00–14.20 Maarja Hõrn. Setomaa kultuuri eripärale vastavate õppematerjalide näidised 5–7aastastele lastele.
14.20–14.40 Lea Eermann. Eha Lättemäe mulgikeelne luule.
14.40–15.00 Mirjam Nutov. Meediä mõjo hindätiidmisele.
15.00–15.20 Mirjam Potter. Maastiku visuaalsuse hindamine Võrumaa näitel.
15.20–15.30 Seto leeloantoloogia II köidet tutvustab Paul Hagu.
15.30–17.30 Piknik, lõke ja vabas vormis arutelu. Palume kõigil kaasa võtta midagi meelepärast ühisele piknikulauale.
17.30–19.30 Ekskursioon Ahto Raudoja juhatusel. Tutvume Sabolda külaarhitektuuriga, külastame Vana Jüri seebikoda, astume sisse Säpinä tsässonasse.
19.30–21.00 Tagasisõit Tartusse.
Oodatud on kõik huvilised!
Lisainfo ja registreerumine bussile: triin.iva@ut.ee või tel 737 5422.
Festival "Kes aias" 2008. aastal. Foto: ajakiri Lasteaed.
Reedel, 25. mail toimub Põlvas VI eesti rahvamängude festival “Kes aias”. Festivali korraldab juba 13 aastat Põlva lasteaed Mesimumm ning sündmuse põhieesmärgiks on vanade eesti rahvamängude, keele ja kultuuri väärtustamine lasteaia alushariduses.
Mudilastele mõeldud folklooripeo läbivaks teemaks on sel aastal puud meie rahvapärimustes, lauludes-mängudes, puud, mis kasvavad looduses, koduõues, metsas, parkides, puud meie rahvuslikus käsitöös, puud kui elujõu andjad ja kandjad.
Seekordsel festivalil osaleb 14 lasteaeda ligi 350 mudilasega. Kõige kaugemaid külalisi Ida-Virumaalt esindab Püssi kultuurimaja
Sõbraring ja Lääne-Virumaalt Tarvanpää seltsi mudilasrühm. Viimase juhendajaks on tuntud rahvatantsuõpetaja, Eesti meestetantsupidude looja ja lavastaja Maie Orav. Tartumaalt on tulemas Puhja lasteaed Pääsusilm, Tartu linnast Tähtvere
lasteaia mudilased ning Võrumaalt Sõmerpalu lasteaed. Esimest korda osaleb festivalil Suurejõe rahvamaja loovarendusring Pärnumaalt koos rahvamuusik Krista Sildojaga.
Festivali päev algab traditsiooniliselt kell 8 rahvuslipu piduliku hesikamisega lasteaia Mesimumm õuel ning jätkub kell 11 konverentsiga “Igal puul oma juur”.
Teemaga “Hingestatud loodus ja pühad paigad” esineb konverentsil SA Hiite Maja väliuuringute juht Tiit Kaasik, võro keele õpetamisest lasteaedades jagavad teadmisi ja kogemusi Võru instituudi keelepesa mentorid Egle Vodi ja Triin Rõõmusoks. Pärimuskultuuri valdkonna koolitustest annab ülevaate Eesti rahvusliku folkloorinõukogu arendus -ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan. Noorte rollist folklooriliikumises räägib ja joonisfilmi “Loomine” esitleb CIOFFi Eesti noortekoda.
Kell 11 algavad mudilaste kontserdid Põlva pühade puude juures: Põlva kultuuri- ja huvikeskuse taga kasvava tamme ning Põlva kesklinna pargis olev kuusepuu juures.
Kell 13.30 algab festivali rongkäik Põlva linna hiiekohast, praeguse Põlva Maarja kiriku eest, lasteaeda Mesimumm, kus kell 15
jätkub festivali peakontsert koos mängupesade ja ansambliga Anna-Minna.
Festivali peakorraldaja on Põlva lasteaed Mesimumm. Projektijuht on lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja Ülle Podekrat.
Maikuu viimasel laupäeval on kõik jooksu- ja käimissõbrad oodatud Emumäe jooksule. Juba kaheksandat korda hakatakse jooksma ümber Põhja-Eesti kõrgeima tipu. Jooksuga samal ajal toimub ka Emumäe laat.
Start antakse 26. mail kell 13 Lääne-Virumaal Rakke vallas Emumäe vaatetorni juurest. Valida saab 5,5 ja 10 km pikkuse distantsi vahel. Lühem ring on avatud ka kõndijatele. Ümber Emumäe (166 meetrit merepinnast) kulgev jooks on Eesti esimene mäejooks. Jooksuraja madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on ligi 50 meetrit. Jooksul on elektrooniline ajavõtt.
Emumäe jooksurada kulgeb nii mööda kõva pinnakattega kui ka põllu- ja metsateid. Tänavu on esmakordselt kavas ka lastejooks koolieelikutele. Samuti on jooksul uued rajad: võrreldes varasemate aastatega tuleb joosta vähem autoteid pidi ja rohkem mööda metsaradu.
Jooksule on oodatud osalema nii tõsisemad jooksjad kui ka pühapäevasportlased. Möödunud aastal võitis jooksu Taavo Tinno ajaga 36:02, naistest oli võidukaim Grete Tõnne (41:36).
Julgemad saavad otse Emumäe tipus nautida saunamõnusid: TTÜ kultuuriklubi ootab lahkelt kõiki jooksusõpru oma värskelt valminud kilesauna testima. Pere pesamunadele toimub põnnijooks. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kohalike ettevõtete ja elanike poolt välja pandud toredaid auhindu.
Juba teist aastat toimub jooksuga samal ajal Emumäe laat. Laadaplats asub samuti Emumäe vaatetorni juures. Laadal pakutakse alates keskpäevast käsitööd, keraamikat, aiasaadusi, talukaupa, istikuid jpm ning saab ka keha kinnitada.
Oodatud on kõik koos peredega nii jooksurajale kui ka laadale!
Üritust korraldavad MTÜ Emumäe, MTÜ Emumäe Arenduskeskus ja Rakke spordiklubi. Üritust toetab kohaliku omaalgatuse programm.
26. mail toimub Otepää aedlinnas koduõue laat. Aedlinna elanikud, igaüks oma koduõuel, pakuvad kella 10-14 müüa oma aiasaadusi, vanakraami ja muud kasulikku.
Koduõue laada korraldab Otepää Aedlinna seltsing. Seltsingu liige Valdur Sepp sõnas, et koduõue laadad on tegelikult levinud üle kogu maailma.
„Neid korraldatakse nii Ameerikas, Soomes kui ka mujal Euroopas,“ selgitas Valdur Sepp. „Kui meie laat õnnestub, siis on soov, et sellest saaks iga-aastane traditsioon.“
Laadal lööb kaasa kümmekond aedlinna elanikku. Laadapäeval on külastajatel võimalik aedlinnas ringi jalutades leida üles pered, kes oma kaupa pakuvad.
Värska valla sünnipäev algab 2. juunil RMK korraldatud 43 km pikkuse rattamatkaga. Start on Värska RMK lõkkekohas (Värska vana metskonna kontori lähistel) kell 11. Täpsem info www.rmk.ee.
Sünnipäevakontsert algab kell 18 vallamaja parkimisplatsil. Esinevad Värska lasteaialapsed, muusikakooli- ja gümnaasiumiõpilased; rahvatantsurühmad Lustiline ja Käokuld; leelokoorid Leiko, Kuldatsäuk, Verska naase´ ja Laanõtsirk. Meeleolu loovad kohalikud ansamblid Sõõriq, Klapp, Zetod, Taivo Bänd ja Sinu Naine. Tantsuks mängib ansambel Regatt.
Kohapeal saab osta süüa-juua!
Õhtut juhib Silver Hüdsi.
19.- 20. mail saamegi kõik jälle Kalamajas kokku!
19 mai, LAUPÄEV
TETERMANNI MAJAS ja KALJU KIRIKUS (Kalju 1)
Laupäev algab traditsioonilise pannkoogihommikuga Tetermanni majas. Samas on avatud ka 1 euro pood.
Kalju kirikus toimub igal täistunnil 11-16 kontsert, lastele avatud mängunurk.
NB! Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste seenioride jututund. Jututunni järel on seenioridele bussiekskursioon giidiga.
KOTZEBUE PLATSIL
Kell 11-17 toimub Kotzebue platsil suur kevadlaat.
Laadal toimub ka RAAMATUVAHETUS – võta läbiloetud raamatud kaasa ja vaheta uute vastu! Loe edasi: Laupäeval on Kalamaja päevad
Viisu küla III kokkutulek ja jaaniõhtu toimub 23. juunil algusega 13 Järvamaal Viisu pargis. Registreerimine algab kell 12.
Eelregistreerimine kuni 20.juunini.
