Autor: Elina Allas

Kodanikuühenduste konverentsid katavad kogu Eesti

Kodanikuühendustes tegutsevad inimesed kohtuvad sellel aastal 12 erinevas paigas üle Eesti. Iga konverents on maakondlik vabaühenduste suursündmus, mis toetab kodanike aktiivset osalemist ühiskonna arengu planeerimises.

Muude teemade seas käsitletakse mitmetel konverentsidel kodanikuühenduste võimet ja suutlikkust oma eesmärke täita. Näiteks Lääne-Virumaal, kus on moderaatoriks Artur Talvik, arutatakse ühenduste tegevusvõimekuse teemal annetuste kogumisest liikmete kaasamiseni. Jõgevamaal on arutlusel kodanikuühenduste panus kohalikesse sotsiaalsetesse muutustesse. Järvamaal räägitakse moderaator Märt Treieri juhtimisel kogukondlikest lahendustest majanduskriisile. Harjumaal avatakse Janek Mäggi modereerimisel kodanikeühenduste jätkusuutliku tegutsemise saladusi.

Kodanikuühiskonna arengu eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler tõdeb, et kodanikeühenduste tegevust tuleb igati toetada, sest tänaseks on neist kujunemas kohaliku algatuse eestvedajad. „Iga selline algatus, mis teeb kogukonna elu paremaks, väärib toetust ja tunnustamist. Kutsun kõiki aktiivselt konverentsidel osalema ja vabakonna tuleviku üle arutlema,“ ärgitab regionaalminister kohalike aktiviste konverentsidest osa võtma.

Konverentse korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös mitmekümne vabaühenduse, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Konverentside toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus regionaalministri valitsemisalas.

Kodanikuühiskonnale loomuomaselt on konverentsidel kasutusel mitteformaalsed ja aktiivset osalust võimaldavad meetodid. Tõsistel teemadel kaasarääkimist soodustavad programmi põimitud spontaansed ja meelelahutuslikud elemendid. Vastastikune austus, kahekõne ja üksteise kuulamine on koostegutsemisel tähtsaimateks väärtusteks.

Esmakordselt kogunevad ühendused üle Eesti kõikides maakondades. Vaid hiidlased on otsustanud teha sündmuse koos saarlastega Kuressaares. Sellise hoo, esinejate ja osalejate hulgaga konverentside festival on Eestis täiesti unikaalne.

Täpsem info ja registreerumine kõikidele sündmustele: www.arenduskeskused.ee

Hõimurahvaste programmi teaduspreemia said liivi ja mari keeleteadlased

Hõimurahvaste programmi esimese rahvusteaduste auhinna pälvisid keeleteadlased: liivi kirjakeelt uuriv Valts Ernštreits ja mari stilistika asjatundja Oleg Sergejev.

Auhinnad määrati kahes kategoorias, mõlema auhinna suurus on 1250 eurot.

Ernštreits sai preemia uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö kategoorias lätikeelse monograafia “Lībiešu rakstu valoda” (Liivi kirjakeel) eest. Sergejev pälvis preemia Uurali keeltes avaldatud teadustöö kategoorias monograafia “Марий йылме. Стилистика” (Mari keel. Stilistika) eest.

Hõimurahvaste programm otsustas rahvusteaduste auhinda anda välja alles tänavu, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustöid.

Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinnale kandideerisid mari, udmurdi, komi, mokša, ersa, handi, mansi, vepsa, karjala, ingeri-vadja-isuri, liivi ning saami teadlased – kokku 25 soome-ugri teadlast. Teoste hindamisel olid nõukogule abiks ka hõimurahvaste programmi stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri tudengid.

Eesti hõimurahvaste programmi sekretariaat otsustas rahvusteaduste auhinna saajad kuulutada iga-aastaselt välja hõimupäeval, mis on oktoobri kolmas laupäev.

Tudengibänd 2012 on Jetpack Stanley

Eile, 19. oktoobril Tartus toimunud Tudengibänd 2012 finaalis valiti parimaks tudengibändiks Jetpack Stanley, kes pälvis auhinnaks 650-eurose auhinnatšeki Is Music Teamilt. Sama bänd võitis ka publiku südamed.

Žürii, kuhu kuulusid Andres Kõpper, Mai Palling, Liina Liiv, Jaak Jarvekülge ja Piret Laos, sõnul oli finalistide tase väga kõrge ja ühtlane.

„Võitja eristus teistest oma noorusliku energiaga,“ rääkis Mai Palling. Žürii sõnul oli võitja laval väga tervliklik ja ehe. „Seda energiat oli nii laval kui ka lava ees, lava kõrval ja lava taga,“ rääkis Piret Laos.

Lisaks premeeriti parima vokalisti tiitliga Indrek Rebast ansamblist the D.A.W.N. ja parimaks instrumentalistiks valiti Mart Volk ansamblist Mandarones. Kõige tudengilikuma bändi eripreemia sai Von Dorpat ning Ö stuudio eripreemia Lone Eskimos.

Tudengibänd 2012 finaalis võistlesid seitse eelzürii poolt 22 kollektiivi hulgast välja valitud bändi.

Noored Kotkad koguvad mälestusi

Noorkotkad mälestamad Rakveres 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Foto: Hannes Reinomägi

Noorte Kotkaste ettevõtmisena kogutakse sel aastal mälestusi kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmete tegevusest aastatel 1989-2000.

Kui on teada, et Lääne-Virumaal elab mõni endine noorkotkas või inimene, kellel on mälestusi Viru maleva Noorte Kotkaste organisatsiooni kunagistest tegemistest, oodatakse teavet aadressil hannes.reinomagi@kaitseliit.ee või telefonil 529 3944 (Hannes Reinomägi).

Saab helistada ka Viru Noorte Kotkaste malevapealik Tarmo Mattile (520 0646), kes aitab korraldada mälestuste kogumist ja talletamist.

Teretulnud on ka sellest ajajärgust säilinud dokumendid, fotod, muu kirjalik või esemeline materjal Noorte Kotkaste tegevuse kohta. Fotode edastamisel palutakse fotode juurde märkida ka selgitused, mida ja keda on neil kujutatud. Palume lisada ka saatja kontaktandmed lisainfo või täpsustuste tarvis.

Noorte Kotkaste Viru malev kogub mälestusi oktoobri lõpuni. Kogutu toimetatakse kokku ajalooraamatusse detsembris.

USA ajakirjandusspetsialist peab neljapäeval Tartus avaliku loengu

Neljapäeval, 18. oktoobril peab Tartu ülikooli sotsiaalteaduste majas Lossi 36-204 kell 16.15 loengu USA ajakirjandusspetsialist Christine Tatum, kes räägib USA ja kogu maailma ajakirjanduse praegusest rollist ühiskonnas ja tulevikusuundumustest. Peale selle räägitakse, kuidas oleks võimalik USAsse õppima, praktikale või tööle pääseda?

Loeng toimub inglise keeles ja on avatud kõigile huvilistele. Tasuta.

Christine Tatum Thurstone on USAs Denveris baseeruva Media Salat Inc. tegevjuht. Ta on endine mitmeid auhindu võitnud tegevajakirjanik, kes on töötanud Chigago Tribune’is, The Denver Postis, The Daily Heraldis ja mujal. Ta on valitud USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism presidendiks. Ta on olnud ametis mitme mittetulundusliku organisatsiooni juhtkonnas, sealhulgas Sigma Delta Chi fondis ja Education Voices’is. Tatum on ekspert, kes orienteerub meediatööstust mõjutava turudünaamika, meediaeetika, meedia arengu ja digitaaluudistoodete ning –teenuste arendamise ja tootmise valdkonnas ning omab parimat praktikat reporteritöös ja kirjutamises. Samuti on ta tegutsenud kodanikuajakirjanduses. Ta on loonud juhendi kodanikuajakirjanduse akadeemiatele ja on selle abil õpetanud paljudes USA suurlinnades.Loengu toimumist toetab USA suursaatkond Eestis. 

Esitleti Koigi valla külade raamatut

11. oktoobril toimus Koigi mõisa peahoones MTÜ Järva Arengu Partnerite (Leader-meede) poolt toetatud ja Sõrandu külaseltsi eestvedamisel välja antud raamatu “Koigi valla külad läbi sajandite” esitlus.

Kohale tulid need, kes aitasid kaasa raamatu ilmumisele, ja inimesed, kes soovisid seda endale soetada, sest raamatuid jagati kõigile kohaletulnuile.

Raamatu toimetamise ja materjalide kogumise võttis enda õlule Kaie Altmets ning materjali vormis raamatuks AS Kuma. Trükkimist toetasid Sõrandu külaselts, MTÜ JAP tegevuspiirkond, maaelu arengu Euroopa põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse, LEADER Eesti.

Fotodega varustasid Koigi Vallaleht, ajalooarhiiv, Paide muuseum, Päinurme koduloomuuseum, A. Leppoja, A. Ansberg, A. Eesmaa, K. Altmets, V. Ranniku, T. Mikussaar, J. Alliksoo, K. Kõljalg, R. Viljat, T. Ruubel, R. Alas, L. Traks, M. Lõhmus, E. Pedak, M. Lillemaa, R. Mülts, L. Menov. Esikaanefoto on pildistanud E. Pedak.

Kuna kõik materjal ei mahtunud kaante vahele, aga on digitaliseeritud, antakse need üle Koigi kooli ajalootuppa, kust neid kõik saavad vajadusel kasutada.

Vaata ka pilte.

Toidupank otsib järgmiseks nädalvahetuseks vabatahtlikke

20.-21. oktoobril toimuvad Toidupanga toidukogumispäevad. Tallinna, Tartu, Narva, Viljandi, Haapsalu ja Järvamaa toidupangad kutsuvad vabatahtlikke end registreerima http://osale.toidupank.ee/. Kõige rohkem abilisi vajatakse seegi kord Tallinna Prisma peremarketitesse.

Üheks vahetuseks on vaja üldjuhul kuni kaheksa inimest.
Siin ülevaade, kuidas registeerimine on läinud, kus vahetused juba täis, kuhu ava veel väga ootame Sind, hea vabatahtlik! Loe edasi: Toidupank otsib järgmiseks nädalvahetuseks vabatahtlikke

„Kuidas müüa setot?“ jõuab Tallinnas lavale

Stseen etendusest “Kuidas müüa setot?” Foto: err.ee

Setomaal kõneainet tekitanud ning Tartus hea vastuvõtu osaliseks saanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio etendus „Kuidas müüa setot?“ mängitakse Tallinnas NO99 teatris 17. oktoobril kell 21.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus
rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles,“ arutles noorte juhendaja Anne Türnpu.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu
ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost,“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.

Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautentsusele ja teisalt on
jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kinni, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.

Juhendaja oli Anne Türnpu. Tekstidega oli toeks Marion Jõepera. Mängivad Taarka Pärimusteatri noortestuudio noored Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

17. oktoobri Tallinna etenduse pileteid (hind 5 eurot, sooduspilet 4 eurot) on võimalik osta lisaks Teater NO99-le ka Piletimaailma müügikohtadest ning www.piletimaailm.com lehelt.

2007. aastal asutatud Taarka Pärimusteatri eesmärgiks on seto kultuuri hoidmine ja arendamine teatri vahendite ja võimaluste kaudu. Taarka Pärimusteatri noortestuudio noorte põhituumik on saanud teatriõpet Tanel Jonase, Merle Jäägeri ning Ain Mäeotsa käe all.

Ettevõtlikud maanaised kohtuvad Riigikogu liikmetega

Maal tegutsevaid naisettevõtjaid ühendav MTÜ ETNA Eestimaal kohtub esmaspäeval 15. oktoobril Riigikogu naisteühendusega, et arutleda mitmete põletavate probleemide üle.

MTÜ ETNA Eestimaal juhatuse esinaine Sirje Vällmann ütles, et 15. oktoober pole valitud Riigikogu külastamiseks sugugi juhuslikult, kuna just sellel päeval tähistatakse rahvusvahelist maanaistepäeva.

“Tahamegi Riigikogu naisteühendusega arutleda selle üle, mida teha, et pered jääksid maale, kuidas arendada maal täiskasvanuharidust ning kuidas parandada maal naiste tööhõivet ning toetada ettevõtlikkust” rääkis Vällmann.

Vällmanni sõnul on naiste tööhõive maaelu arengu seisukohalt võtmetähtsusega küsimus, sest kui naised lahkuvad tööotsingutel linnadesse, siis lahkuvad nendega koos ka pered.

MTÜ ETNA Eestimaal on viinud naisettevõtluse toetamiseks läbi ka mitmeid projekte. Aastatel 2004-2007 kureeris MTÜ ETNA Eestimaal rahvusvahelist naisettevõtlust arendavat FEM projekti.

2012. aastast viib MTÜ ETNA Eestimaal koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga läbi AEF-i rahastatud projekti ETNA Mikrokrediit, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele oma ettevõtte loomiseks.

Kursi pastoraadiemand naudib maalritööd

Pildil on Kursi kirikuõpetaja Sulev Sova ja pastoraadi perenaine Allikee Kubi remonditöödel. Foto: Jaan Lukas

Puurmani vallas  EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtavatel remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.

Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina.

“Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivate inimeste vahetusse vaatevälja. Nii pidasime vajalikus selle  kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine.

Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.
“Seinad on üldiselt hästi säilinud, kuid miskipärast kunagi kaetud õlivärviga, mistõtti ei lase õhku läbi. Sel põhjusel on krohv pudenema hakanud. Pidanuks  kasutama hoopis lubivärvi, mida olemegi nüüdseteks remonditöödeks muretsenud.”

Võimalus leida  inimsäilmeid

Vananenud  põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale,” rääkis Pere.

“Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist,” lisas Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis  ajalugu õppinud.

Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem  ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi, ” ütles Pere.

Remonditakse oma jõududega

Kursi kirikut remondivad koguduse oma töötajad. “Nii on ökonoomsem. Firmadest tööjõu palkamiseks pole kogudusel majanduslikke võimalusi. Värvimine on minu jaoks aga meeldiv vaheldus, kus kasutan ka oma loomingulisust ja naiselikku vaistu,” rääkis Allikee Kubi.

“Piisavalt palju raha on kogudusel kulunud ka remondiks vajaliku projekti tellimiseks ning ehitusmaterjalide muretsemiseks. Kavatseme selle katteks Euroopa Liidu vahenditest toetust taotleda. Südamlikult ja jumalikult oleme tänulikud ka inimestele, kes soovivad kiriku remondi heaks annetada,” ütles  ta.

Jaan Lukas 

Kutse Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsile

Kutsume Sind reedel, 19. oktoobril 2012 Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsile „Kodanikujulguse tööriistad“!

Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverents toimub tänavu Võrumaal taas. Osalema on oodatud kõik, kellel on huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.

Tänavune konverents kannab pealkirja “Kodanikujulguse tööriistad”, keskendudes teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist.

Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt meie konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.

Eestimaa tegijatest astub konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, rohelise eluviisi portaali Bioneer toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi esindaja Elina Allas.

Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverents algab reedel, 19. oktoobril kell 11 Võrus aadressil Koidula tn 7, Võrumaa uues toidukeskuses. Konverents on tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, palume osalemisest kiiresti teada anda. Konverentsile saab registreerida e-posti aadressil konverents@kylauudis.ee hiljemalt 16. oktoobrini.

Kes ees, see mees!

Konverentsi korraldab Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, päeva kokkuvõtteid saab lugeda portaalist Kylauudis.ee. Ettevõtmist toetavad USA suursaatkond Eestis ja europarlamendi liige Ivari Padar. Loe edasi: Kutse Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsile

Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Mustvee linnapea Pavel Kostrominiga nüüdisaegse sadama ehitamise teemal vestlemas. Foto: Klaire Ründva

19. oktoobril toimus Mustvees Peipsimaa arengufoorum. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev avaldas arvamust, et Vasknarvast Värskani ulatuvat piirkonda sobib hästi nimetada Peipsimaaks. Svjatõševi arvates on Peipsimaad külastava turisti jaoks oluline, et ta ühest paigast võimalikult palju erinevaid teenuseid kätte saab.

Küsimustele vastab Viktor Svjatõšev:

Missugune Peipsimaa arengufoorumil välja öeldud mõte tundub teile kõige huvitavam ja säravam?
Olulist  infot ning asjalikke ja mõtlemapanevaid seisukohti oli kõikides ettekannetes. Mulle tundus lihtsa, kuid samas huvitava ideena kogu Peipsi-äärset piirkonda Peipsimaaks nimetada ning toonitada seda meeldejäävalt kõlavat nimetust siinse kultuuripärandi, elulaadi, paikkonnale iseloomulike toodete ja muugi tutvustamisel. Mõiste Peipsimaa on tegelikult juba kasutuses, kuid sellele pakuvad konkurentsi Peipsiääre, Peipsiveere, Peipsi rannik jne.  Peipsimaa peaks teemakohases lingvistikas muutuma domineerivaks, sest võimaldab piirkonda Vasknarvast Värskani senisest veelgi  kompaktsemalt ja efektiivsemalt tutvustada. Minu arvates kõlab Peipsimaa hästi nii eesti kui ka vene keeles ja seda saab hästi tõlkida ka võõrkeeltesse.

Nime taga peab aga olema sisu. Kuidas võiks teie arvates Peipsimaad turistile veelgi magneetilisemaks muuta?
Peipsimaa erinevates paikades kohtab praegugi suhteliselt sageli turiste ja puhkajaid. Sageli jäädakse sinna vaid päevaks-paariks, vahel mõneks tunnikski või ollakse lihtsalt läbisõidul. Pikemaks ajaks jäämiseks tekib suurem huvi ja motiiv siis, kui kohapeal on nüüdisaegsel tasemel taristu: korralikud teed, joogiveevarustus, kvaliteetne internetiühendus,  väiksemate või suuremate sadamate olemasolu jne. Loe edasi: Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Foorum suurendas Viljandimaa meeste
teadlikkust iseendast

Dr. Kristo Ausmees (vasakul) ja Viljandi maavanem Lembit
Kruuse arutlevad, milliseid meetodeid kasutades oleks võimalik veelgi
paremini tervist edendavate sõnumitega meesteni jõuda. Foto: Viljandi maavalitsus

Eile, 21. septembril toimunud II Viljandimaa tervisefoorum näitas, et maakond hoolib oma nii noortest kui ka juba vanematest meestest. Mehed ise kinnitasid omakorda, et nende elukäik läheb neile endile aina enam korda.

Dr. Kristo Ausmees, kes oli kogu päeva üks peaesinejatest, rõhutas, et rasketest aegadest aitab iga meest alati üle kapitali kogumine. “Eelkõige vaimse, sotsiaalse ja füüsilise kapitali kogumine,” täpsustas Ausmees.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul püsib alati vajadus rääkida põhjustest ja tagajärgedest. “Olemata terve, ei saa olla ka edukas,” rääkis Kruuse noortele meestele innustuseks. Vanemate meeste poole pöördudes tuletas Kruuse meelde, et vaid mehed ise saavad kõrge teadlikkusega iseendast oma elukvaliteeti hoida.

Tervisefoorumi hommikupoolik oli pühendatud noormeestele vanuses 15-19 , neid kogunes spordihoonesse 380. Pärastlõunasel vanematele meestele suunatud foorumil oli osalejaid 40. Mõlematel sündmustel arutlesid meestega tuntud Eesti mehed: Ain-Alar
Juhanson, Contra, Lembitu Kuuse, dr. Peeter Laasik, dr. Martin Kivi jt.

Pildista, mida sa sööd!

Paljud inimesed teevad oma igapäevasest toidust pilte ning jagavad neid teistega Facebookis, erinevates foorumites ja fotoportaalides.

Selleks, et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sööb, korraldab Eesti Rahva Muuseum näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ Otsime vastuseid mitmetele toiduga seotud küsimustele: kust tuleb toiduvalmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu valmistatakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib?
Palun saatke muuseumile foto oma toidust! Nii aitate koguda tänapäeva argikultuuri ning pakute näitusetegijatele aruteluainet erinevatel toiduga seotud teemadel.
Kampaania kestab 19. septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!
Küsimuste korral kirjutage: omalood@erm.ee

Võistluse „Noored Euroopa metsades“ rahvusvaheline finaal toimub Eestis

Ka seda lindu peaksid metsatundjad teadma – händkakk.26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

Õpilased panevad proovile teadmised Euroopa metsadest, metsakorraldusest ja looduskaitsest ning esitlevad oma koduriigi metsandust ettekandega.

Eestit esindavad Avinurme gümnaasiumi gümnasistid Pilleriin, Heikki ja Heino Pärn, kes on olnud edukad ka erinevatel reaalteaduste olümpiaadidel. Kuna nende kodu asub keset metsa, on noortel suhe loodusega tugev. Kohtumised metsl

oomadega on äratanud ka sügavama huvi loodusteaduste vastu.
„Kuigi võistlus „Noored Euroopa metsades“ toimub tänavu alles teist korda, on suudetud sellesse kaasata 19 Euroopa riiki. Ühine teema – haridus – on õhutanud metsandussektori koostööle nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Eesti metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo. „Finaalvõistluse korraldamisele Eestis on ühiselt õla alla pannud nii riigimets, erasektor kui ka MTÜ-d.“

Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel Euroopas üle 10 000 õpilase.

Kavala Käe pärimusring teisipäeviti Eesti Rahva Muuseumis

Kõiki 7-14 aastased rahvalikust käsitööst ja rahvapillimängust huvitatud lapsed on oodatud Kavala Käe pärimusringi igal teisipäeval kella 15-17 Eesti Rahva Muuseumi käsitööklassi (Kuperjanovi 9, Tartu).

Tehakse erinevate materjalide ja võtetega rahvalikku käsitööd ning õpitakse väikekannelt, plokkflööti, regilaule ja rahvamänge. Huviringi tasu on 14 eurot kuus (käsitöö ja pillitunnid) või 7 eurot kuus (üks nendest). Lisateave tel 5650 4126, helen.leenu@gmail.com või www.traks.ee

Viimsis on taas tulekul ubinapäev

Juba kolmandat aastat järjest toimub septembrikuu viimasel laupäeval, 29. septembril Viimsi taluturul taas suur õunateemaline turu- ja talgupäev – ubinapäev!

Soovitav on juba oma õunavarusid planeerima hakata, millest õunamahla teha, sest ka sel aastal vurab Hiiumaalt kohale suur iseliikuv mahlapress,mis kerge vaeva ja väikse tasu eest õuntest õunamahla aitab teha. Tuleb aga õunad masinasse kallata, anum alla panna ning mahla voolab ojana! Kodus tuleb mahl kuumutada, pudelisse ja ongi valmis! Kel suurem sügavkülmik, on soovitav värskelt pressitud mahla ka külmutada.

Õunamahla pressib masin sel aastal nii laupäevasel talgupäeval kui ka pühapäeval, kuni soovijaid jätkub. Mahlategemiseks on ka sel aastal vajalik eelregistreerimine, selleks tuleb soovist teada anda, kirjutades ehakai@rannarahvamuuseum.ee või telefonil 5100 281. Juurde märkida ka umbkaudne õunte kogus, mõõtühikuks arvestatakse kartulikotte.

Tegevusi jätkub ubinapäeval kogu päevaks ja kogu perele. Toimub sügis- ja talveõunte näitus, loomulikult on müügil suures valikus õunu ja õunatooteid. Kohapealt saab osta viljapuuistikuid, õunakorve. Avatud on taas ülimaitsev õunateemaline koogikohvik. Loe edasi: Viimsis on taas tulekul ubinapäev

Järgmisel laupäeval on Võrumaal Alt-Lauri talus kapsapäev

Kapsapäev saab teoks laupäeval, 29. septembril Võrumaal Rõuge vallas Lauri külas Alt-Lauri talus.

Kavas:

  • Kapsa ajalooline tutvustus, sekka üks tore kapsajutt
  • Tutvumine põllul kapsakasvatusega
  • Erinevate kapsasortide degusteerimine
  • Kapsas köögi kaudu – vanaaegne ahjuroog „Värske kapsta upõ ja suurmidõga“ ning nüüdisaegsem „Kapstakotledi“
  • Hapukapsa õpituba
  • Praekapsaga leiva tegemise õpituba
  • Seltskonna tantsumängud koguperele
  • Maitsev kehakinnitus 2 euro eest.

Kohapeal mahemeloni, mahearbuusi, suitsuliha, juuretisega talusaia ja leibade ning kõikvõimalike köögiviljade müük, mida põllult veel leida on.

Huvilised on oodatud osalema Võrumaale Rõuge valda Alt-Lauri tallu etteteatamisega tel. 5695 3206 või Facebookis: Alt-Lauri talo ja talopuut või e-posti teel: kajakeskula@gmail.com.

Täna algab Järva noorkotkaste ja kodutütarde sügislaager

Iga-aastane Järva noortkotkaste ja kodutütarde sügislaager toimub 21.-23. septembrini Türi vallas Poaka külas. Laager, mis märgib Järva maleva noorte jaoks välilaagrite hooaja lõppu, on noorte seas üks oodatumaid, sest kolmepäevases laagris saavad nad proovida tõelist laagrirutiini.

Laager algab reede õhtul jalgsirännakuga Kirna seltsimajast laagripaika, sest erinevalt eelmistest aastatest, kui esimene öö veedeti koolimajades soojas, on sel aastal mõlemad ööbimised maastikul. Meeskonnatööd harjutades saavad noored korrata vanu laagritarkuseid ning uuendada oma teadmisi kodutütarde ja noorkotkaste erikatsetel nõutava ulatuses.
Noorkotkastele ja kodutütardele on palutud juhtideks/instruktoriteks Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevliikmed.

Laagri eesmärgiks on korrata üle tulevasteks laagriteks ja luureretkedeks esmaabi-, laagri- ja matkatarkuste-, pioneerikunsti-, kokandus-, side- ja topograafiavaldkonnad ning propageerida noorte seas looduses liikumist ja viibimist kui tervislikku ning kasulikku ajaviidet.

Laagri üldkorralduse eest vastutavad Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor kotkajuht Urmas Piigert ja Noorte Kotkaste Väätsa rühma pealik Raid Saar.

Järva Malev palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ning vajadusel/võimalusel suured koerad kinni panna.

Rakvere kirjandusklubisse tulevad külla Roy Strider ja Tõnu Trubetsky

Teisipäeval, 25. septembril kell 17.30 esitleb Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis oma uut raamatut Roy Strider.

Roy Strider on kirjanik, muusik, rännumees ja ajalehe „Postimees“ pikaajaline kolumnist. Ta on Kesk-Tiibeti administratsiooni ajalehe “Tiibeti hääl” Eesti peatoimetaja ning Dalai Laama Tenzin Gyatso õpilane. Roy Striderilt on varem ilmunud raamatud „Himaalaja jutud“, „Minu Mongoolia“ ning „Punane ja must”.

Kirjandusklubi õhtul esitleb ta oma äsjailmunud mahukat reisiraamat “Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil” ning tutvustab ka oma varasemaid ja peagi ilmuvat uut raamatut.
Muusikaga sisustab kohtumist Tõnu Trubetsky oma ansambliga.

Õunamahla valmistamise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 23. septembril kella 12-16 toimub Luke mõisas perepäev „Kuidas valmistati õunamahla mõisates?“ Lisaks saab maalida kauni pudeli, kuhu saab valada omatehtud õunamahla. Toimuvad sügisesed meisterdamise töötoad. Perepäev on tasuta. Tule kogu perega selle aasta viimasele perepäevale omale sobival ajal päeva jooksul. Toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud kärnerimaja kohvik.

www.lukemois.ee.

Toolse kodutute loomade varjupaik ootab kiisukonserve

Toolse kodutute lemmikloomade varjupaigal on lõppemas kiisukonservid. Hea inimene, palun toeta Toolse varjupaika kiisukonservidega või rahaliselt, et saaks osta kiisudele konservi.

MTÜ Toolse Kodutute Lemmikloomade Varjupaik, konto 221045386487 Swedbank. Selgitus: kiisukonservid.

Tel.5616 3308, e-mail: toolse.kiisukodu@mail.com.

Tänavuse Kangro preemia saab Lauri Sommer

Lauri Sommer Räestu aias. Foto: last.fm

Tänavu juba 23. korda välja antava Bernard Kangro kirjanduspreemia võitis Lauri Sommer oma Võrumaa-ainelise teosega “Räestu raamat”.

Sommeri raamat pälvis tunnustust kui üks hea näide Lõuna-Eesti külaelu, maastiku ja tavade isikupärasest talletamisest. Teos on oluline kultuuri- ja koduloo seisukohalt. Tegu on sooja, südamliku ja meditatiivse raamatuga, täis rikkalikke isiklikke mälestusi.

“Võrumaal üles kasvanud lapsena tundsin, et kogu mu lapsepõlv on üles kirjutatud,” ütles üks žürii liikmetest. “Tajusin lugedes suurt ühisosa.”

Raamatu esimeses osas teeb Sommer põike oma lapsepõlvekandi Sänna külaellu ja oma suguvõsa lukku. Esitatud on mitme põlvkonna saatused, tuues võrdlusi tänapäeva elu-oluga. Teises pooles on juttu Sänna trubaduurist Artur Adsonist ja Sännas sündinud kirjanikust Juhan Jaigist, kelles Sommer leidis neid uurides oma hingesugulased.

Loe edasi: Tänavuse Kangro preemia saab Lauri Sommer