Ilmus uus raamat ilusast ja salapärasest seto tikandist

Valminud on käsitöömeistri Raili Riitsaare uus raamat „Seto tikand“. Tegu on 2007. aastal ilmunud raamatu täiendatud versiooniga, kus autor põhjalikult avab seto värvilise tikandi ilu ja salapära.

Raamatust leiab suure hulga skeeme, jooniseid ja värvilisi fotosid, mis abistavad tikkijat igakülgselt. Samm-sammulised õpetused aitavad nii algajat kui ka kogenud käsitöötegijat tikandi tegemisel ning tikandite kasutamisel tänapäeval. Väljaandes on esitatud geomeetriliste ornamentide ja laia värvide kasutuse tähendus seto kultuuri kontekstis. Esindatud on seto naiste ja meeste rahvarõivaste teema.  Selleks, et Setomaad tundma õppida soovivad väliskülastajad saaksid osa seto kultuuri ja tikandi salapärast, on trükises põhjalik inglisekeelne tõlge.

Mitmete näidendite ja raamatute autor Kauksi Ülle rõhutab: „Valminud seto tikandiraamat toob välja, kui rikas ja mitmekesine on seto käsitöö. Autori kogutud ja tikitud tööproovid näitavad seto tikandi ilu ja variantide rohkust.“

Autor Raili Riitsaar on töötanud aastakümneid Setomaal käsitööõpetajana. Ta on Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia laureaat ja võtab osa MTÜ Seto Käsitöö Kogo tegevustest.

Raamatu väljaandjaks on MTÜ Järveääre ja arvukasse koostajate meeskonda kuuluvad kujundaja Peeter Laurits, fotograaf Evar Riitsaar, keeletoimetaja Nele Reimann, toimetajad Rutt Riitsaar ja Kauksi Ülle. Trükise väljaandmist on toetanud Piiriveere Liider ja PRIA.

Käsitöösõbrad ja huvilised on oodatud raamatu esitlusele laupäeval, 1. detsembril Setomaale Obinitsa galeriisse Halas Kunn algusega kell 13. Raamatu esitlusel tutvustab autor seto tikandi omapära, saab tutvuda näitusega autori valmistatud seto tikanditest ja näha trükisooja käsitööraamatut. Peagi on raamat Setomaal kättesaadav muuseumides ja turismiinfodes.

Rutt Riitsaar, MTÜ Järveääre juhatuse esimees

Toidupank kutsub üles aega võtma ja aitama

Toidupanga jõulukuistel toidukogumispäevadel on rakendust vähemalt 1000 vabatahtlikule abilisele.

Detsembri lähenedes kutsuvad toidupangad häid inimesi, kes ei pea paljuks kinkida mõned tunnid oma isiklikust ajast, tulema kauplustesse appi toidukogumispäevi läbi viima. Registreerimine on alanud. Kui kõik vahetused täituvad, kujuneb sellest vabatahtlike osavõtu poolest uus rekord.

Eesti toidupanga hinnangul on Eestis oluliselt üle 100 000 inimese, kellel on raskusi igapäevase toidu hankimisega. Peredes, kes elavad absoluutses vaesuses, kasvab 45 000 last. Nende perede vajadusi silmas pidades on alustanud Eesti toidupangad traditsioonilist jõulukampaaniat, et koguda kõige vaesemate lastega perede tarvis lisakogus toidukaupa. Kaup jagatakse laiali jõuluajal.

Registreerimiskeskkond on leitav aadressilt osale.toidupank.ee.

Registreerida saab nii üksikisiku kui ka grupina, mis avab ettevõtetele, sõpruskondadele jt hea võimaluse jõulueelses ajas koos midagi head ning toredat ära teha.

„Arvestades, et töö käib kahes vahetuses – kella 12-15 ja 15-18 – on kahe nädalavahetuse peale kokku vaja 17. kauplusesse 1000–1300 vabatahtlikku abilist,“ arvutas vabatahtlike koordinaator Ines Jakobson. „Need inimesed aitavad meil jagada infot ning võtavad vastu poekülastajate poolt annetatavat toidukaupa. Iga kätepaar on väga oluline.“

Toidukogumispäevad toimuvad 8.–9. ja 15.–16. detsembril. Tallinnas: Haabersti Rimis, Sõpruse Rimis, Ülemiste Rimis ja Lasnamäe Cenrtumi Rimis. Mujal Eestis: Tartu Rebase Rimis, Tartu Lõunakeskuse Rimis, Haapsalu Rimis, Jõhvi Rimis, Rakvere Põhjakeskuse Rimis, Narva Rimis, Pärnu Rimis, Võru Rimis, Viljandi Centrumi Rimis, Viljandi Uku Rimis, Türi Konsumis, Paide Maksimarketis ja Rannamõisa Selveris Haapsalu lähistel.

Valgehobusemäe suusakeskus on homsest avatud iga päev

Albu valla Valgehobusemäe keskus on  alates 1. detsembrist avatud iga päev kella 10-20.

Täna õhtul, 30. novembril sõidab rajatraktor esimest korda keskuse rajad läbi ning 1. detsembri varahommikul veel kord. Võimalusel tehakse sisse klassikarada.

1. detsembrist in taas avatud keskuse kohvik, saunad, suusavarustuse rent, laste kelgumägi, keskuse murdmaasuusarajad. Lumelauamäele toodetakse praegu kunstlund ning tõstuk avatakse järgmisel nädalal, kui kunstlumi toodetud. Sel nädalavahetusel saab proovida lumelauaga sõitu ilma tõstukita.

Kõrvemaa suusaradade hooldusest antakse jooksvalt teada.

Pühapäeval algavad Rakvere V kirikupäevad „Usk varna?“


Rakvere kristlike kirikute, omavalitsuse, kultuurikeskuse ja mitmete eraettevõtjate koostöös toimuv kirikupäevade nädal üllatab taas mitmekesise kava ja sügavuti mineva sisuga. Rakvere kui 2012. aasta metsapealinna kirikupäevade pealkiri „Usk varna?“ juhatab küsima usu tähtsuse üle tänases Eesti ühiskonnas. Kas usk kuulub varna või tuleks varnast võtta?
Usu kohast ja rollist nende elus ja loomingus kõnelevad kirjanikud Tõnu Õnnepalu ja Kaur Kender Hannes Hermaküla juhitaval vestlusõhtul „Kirjaniku usk“. Maailma tuleviku ja selle võimaliku lõpu üle arutlevad kolmapäeveasel populaarteaduslikul tulevikukonverentsil majandusmõtleja ning -analüütik Peeter Koppel, usundiuurija ning maiade asjatundja Tarmo Kulmar ja usuteadlane Heiki Silvet. Vastamisi astuvad religiooni ja teaduse vahekorda klaarima üks füüsikaõpetaja ning usundiõpetaja, avatakse Pereraadio Rakvere stuudio ning peetakse maha taas kolmetunnine teleprogramm, mida võimalik jälgida kõigil huvilistel nii raadio otseetris kui ka pildiraadios ning mida juhib Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitch.

Esmakordselt toimub Rakveres kuldpulmapaaride õnnitlemine. Koostöös Lääne-Viru maavalitsusega kutsuvad Rakvere kogudused just kirikupäevade raames kokku kuldpulmapaare kogu maakonnast, et esile tõsta perekonda ja väärtustada abielu nende inimeste kaudu, kes selles eeskuju annavad. 7. detsembril kella 14-ks kogunevad kuldpulmapaarid Kolmainu kirikusse pidulikule aktusele, kus kuldsetele paaridele antakse üle maavanema tunnustus ning tähtpäevalisi tervitab oma lauludega Ervin Lillepea.

Kirikupäevad avatakse ametlikult 2. detsembril kell 11 algaval Rakvere koguduste ühisel jumalateenistusel Kolmainu kirikus ja lõppevad 9. detsembril kell 16 algava kontserdiga Rakvere õigeusu kirikus.

Täpsemat infot kirikupäevade sündmuste kohta saab kodulehelt www.karmel.ee/kirikupaevad,

Rakvere kirikupäevade koduleht

 

Meremäe valda on toodud 10 aastaga ligi 90 000 euro jagu kultuuri

Viivika Kooser.

Laupäeval, 17.novembril peeti MTÜ Meremäe Kultuuriühingu esimest suuremat juubelisünnipäeva.

2002. aastal asutatud ühingu eesmärgiks oli Meremäe kultuurielu mitmekesistamine ja eestvedamine. Üle 10 aasta on kirjutatud ja ellu viidud lugematul hulgal projekte, taotletud märkimisväärne rahasummaga erinevatest fondidest.

Slaidiprogrammiga andis tegemistest ülevaate kõikide eestvedamiste algataja Viivika Kooser. Pika ja põhjaliku ülevaate käigus sai saalitäis rahvast teada, et täiskasvanute ja noorte huvitegevus, erinevad leelokoorid, kirmaskite ja pidude eestvedamine, erinevate heakorratalgute korraldamine, aastaid lauluvõistluse “Laululaev” korraldamine ja paljud teised tegevused on toonud valda kogu tegevusaastate jooksul ligi 90 000 euro jagu kultuuri.

Ühe aktiivsema ühingu olemasolu on Meremäe vallarahva jaoks väga olulise tähtsusega.

“Edasi, ikka edasi, veel ei saa nii kiiresti liikuva karuselli pealt maha hüpata, vaja veel Nulgatare välja arendada, külaplatsid ja muudki, tegevust jätkub ja tahtmist on veel kah!” võttis Viivika Kooser kokku edasised plaanid.

Pille Malkov

Talvõtarõ Haani rahvamajahn

Joba kolmandat kõrda kõrraldasõ’ Haanimaa inemiseq Haani rahvamajahn Talvõtarrõ.

Seokõrd oodami’ teid kuuhn sõpru ja kõgõ perrega mii’ tegemiisi kaema’ ni opitarri perrä pruuvma’ 2. joulukuu pääväl. Päiv nakkas pääle kell 11 ni opitarri man jagus tegemist kõigilõ.

Tulkõ’ opma’:

– vüütarõhn kirivüü kudamist
– sukakundsatarõhn suka nõglumist ni sukakundsa kudamist (katskinõ vai poolik sukk võta’ esi’ ütehn!)
– laulutarõhn regilaulu veerütämist
– miihhitarõhn tüüriistu pruukmist
– verivorstitarõhn verivorsti topmist
– pillitarõhn lõõtsmoonigu mängmist
– vokitarõhn keträmist
– saiatarõhn saia tegemist
– tikmisetarõhn ilokir´ä tikmist
– lumõhelbetarõhn paprõst lumõhebemide lõikmist
– tandsutarõhn tandsurõõmuga tandsmist

Terve päävä mängvä’ noorõ’ perimusmuusigu’ ni raamadukogohn um käsitüüraamatidõ näütüs.
Opitarri taso um annõtuslik. Kotussõ pääl saa kohvi ja tsäivett ni üte euro iist lõunõsüüki kah.

Laupäeval arutletakse Pühajärvel muutuste üle koolis

Sel laupäeval, 24. novembril toimub Pühajärve põhikoolis seminar “Muutused koolis”.

Seminari märksõnadeks on “tõhus kool = hooliv kogukond”. Jutuks tuleb osapoolte koostoime ja tähtsus, kommunikatsioon ja kaasamine. Lisaks räägitakse uue õppekava põhimõtetest ja neist tulenevatest muutustest (õpetamine, hindamine, suhted), õppeainete lõimumisest ja kujundavast hindamisest.

Seminari juhib kogemustega õpetaja, psühholoog, nõustaja, superviisor ja koolitaja Meedi Neeme Rocca al Mare koolist. Meedi Neeme on haridustemaatikas aktiivne kaasamõtleja ja rääkija, tema juhitud kursused on väga populaarsed.

Koolitus algab kell 10 ja kestab neli tundi. Koolitusest osavõtt on tasuta, soovi korral saab teha kohapeal annetuse MTÜle Pühajärve Haridusselts.

Kõik huvilised on väga oodatud!

Kunstnik Ave Nahkuri kodus Raudoja kõrtsis tuleb peagi jõululaat

9. detsembril toimub kunstnik Ave Nahkuri kodus Raudoja kõrtsis Anija vallas järjekordne jõululaat.
Laadal müüakse kõike kohalikku head ja paremat: sinki, vorsti, kala, liha, pekki, õunu, kompotti ja muud, millel head ja mõnusat mekki. Kindlasti ei puudu valikust kohalik ja väljavalitud käsitöö, mis just sobilik jõuluvana kingikotti. Müügil suur valik kunstnik Ave Nahkuri pilte, võimalus otse kunstnikult tellida veel jõuludeks nimeline pilt või kruus.
Kohapeal avab uksed kohvik, kus pakutakse sõbralike hindadega koduseid toite ja küpsetisi. Laadal on kohgal ka professionaalne päevapiltnik, kes teeb nii perepilte kui ka muid vahvaid pildikesi.
Meisterdamis-ja mänguhuvilised lapsed on oodatud Hiireemanda urgu töötubadesse. Kaasa võiks võtta kirjad jõuluvanale, sest avatud on postkontor.
Kes soovivad tulla müüma oma kaupa või vajavad lisainformatsiooni, võiksid ühendust võtta Siiriga tel 5649 5113. Eelregistreerimine kuni novembri lõpuni, müügipinnad piiratud, lauad kohapeal olemas.

MTÜ Partnerlus kutsub projekti “Maale elama” infoõhtutele

Üks näide maaelust. Foto: Elina Allas

2013. aasta jaanuarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt “Maale elama”, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Huvilistele korraldatakse infoõhtud:
TARTUS – teisipäeval, 20. novembril kella 18-20 Domus Dorpatensise ruumides Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, Tartu http://www.dorpatensis.ee/kontaktandmed
VALGAS – kolmapäeval, 21. novembril kella 18-20 Sebra Koolituse 2. korruse seminariruumis Vabaduse 19 (sissepääs Kungla tänavast)
OTEPÄÄ vallas – neljapäeval, 22. novembril kella 18-20 Pühajärve põhikoolis Sihva külas
VILJANDIS – esmaspäeval, 26. novembril kella 17.30-19.30 Vabaduse plats 6 II korruse saalis (turismiinfo majas)

Põlvas ja Võrus on infoõhtud juba toimunud.

Lisainfo: Ivika Nõgel, tel 5115 914, partnerlus@partnerlus.ee

Laupäeval tunnustatakse juba viiendat korda Hiie väge

24. novembril kell 13 Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) viiendat korda toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel autasustatakse hiite kuvavõistluse võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja tänavune Hiie sõber.

Sündmuse korraldavad Maavalla koda, SA Hiite Maja ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Sissepääs on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Hiite kuvavõistluse töödega saab tutvuda siin: http://www.maavald.ee/kuvad/

Sänna kultuurimõis pakub tööd teenuskeskuse koordinaatorile

MTÜ Sänna Kultuurimõis otsib oma loovasse ja ärksasse seltskonda teenuskeskuse koordinaatorit.

Sänna kultuurimõisa teenuskeskus on multifunktsionaalne tänapäevane kogukonnakeskus, kus on võimalik saada järgmisi teenuseid:

  • kaugtöökeskus (olemas kõik vajalik töö tegemiseks: arvutivõrk, WIFI, printer, skänner)
  • noortetuba (lauamängud, mängukonsoolid, Smart TV, DJ-tehnika)
  • raamatukogu (laenutus, lugemissaal, laste- ja noortetuba)
  • avatud internetikeskus (internet 5/1 MB, interneti keskkondade kasutamise juhendamine)
  • lastehoid (ürituste ajal; kasvab välja alternatiivpedagoogikaga lastehoiuks)
  • ökopood (kohalikud ja välismaised ökotooted; kohalik käsitöö)
  • ringid/õpitoad (naiskäsitööklass, puutöökoda, keraamikaklass, väärtfilmiõhtud, kirjandusklubi, DJ-kool, enesejõustamise praktikad jne)
  • pesupesemine (olemas ka kuivati)
  • duši kasutamine

Teenuskeskuse koordinaator hoiab keskuse avatuna, korras ja soojana kolmapäeviti kella 11-19; reedeti kella 11-19 ja laupäeviti kella 11-15.

Tulevaselt koordinaatorilt oodatakse kutse- või kõrgharidust; siirast soovi töötada tänapäeva laste ja noortega; väga head suhtlemisoskust; rõõmsameelsust; siirust; mängulusti; mitteklatšivat ellusuhtumist; noorusliku vaimu olemasolu (vanus ja sugu pole oluline); kogukonna- ja keskkonnateadlikkust; väga head arvutikasutamise oskust; inglise keele oskust.

Sänna Kultuurimõis ei ole lihtsalt töökoht, see on elustiil. Kui sa tunned, et see töökoht on sobilik just Sinule, siis saada CV koos foto ja apetiitse lühikirjeldusega iseenda sobivuse kohta töökohale aadressil: kultuurimois@kultuuritehas.ee. Töökuulutus kehtib kuni leitakse parim kandidaat antud töökohale.

Info: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi Noor) või 5558 8927 (Hendrik)

Tartus toimub täna “krüptopidu”

Teisipäeval, 20. novembril kella 16-19 toimub Tartus “krüptopidu”, mille eesmärgiks on õpetada linnakodanikele oma andmete ja sidekanalite turvamiseks elementaarsete krüptovahendite kasutamist. Krüptovahendite õppimine toimub lühikeste 20-minutiliste erinevatele teemadele pühendatud praktiliste töötubade vormis ja osalejatel soovitatakse kaasa võtta oma sülearvutid ja/või
andmekandjad. Osalemiseks piisab elementaarsest arvutikasutamise oskusest, eriteadmisi pole vaja.

Koht: seminarikeskus ZAAL (Raekoja pl 10, III k)
Lisainfo: https://cryptoparty.org/wiki/Tartu

Sissepääs on tasuta ja töötoad alustavad “nõudmisel”, mistõttu võib läbi astuda millal tahes. Töötubade materjalid avaldatakse hiljem ka veebis.

Üritus on mõeldud eelkõige neile, kellel on vaja käia ringi tundlike andmetega või kes tahavad olla teadlikud infoühiskonna kodanikud. Iseäranis võiks olla osalemisest tulu praegustele ja tulevastele ajakirjanikele, advokaatidele, raamatupidajatele, arstidele, disaineritele, kirjanikele, kunstnikele, poliitikutele, aktivistidele jne. Mõistagi on oodatud ka need, kes eraisikutena muretsevad oma digikeskkonna turvalisuse pärast.

Töötubade umbkaudsed teemad:

* Turvaline veebilehitsemine
* Turvaline paroolihaldus ja autentimine
* Turvaline andmete säilitamine, transport ja kustutamine
* ID-kaardi kasutamine sõnumite krüptimisel ja allkirjastamisel
* Vestlus/sõnumid krüptitud kanali kaudu
* Bittorrenti failijagamise turvaline kasutamine
* Anonüümsuse säilitamine Internetis
* Kohapeal allkirjastatakse üksteise PGP-võtmeid

Töötubasid juhendavad erineva taustaga inimesed vabakutselistest disaineritest kuni Tartu Ülikooli tudengite ja õppejõududeni. Üritust on noortealgatuse korras toetanud Tartu linnavalitsus ja see toimub rahvusvahelise CryptoParty algatuse egiidi all.

Üleskutse: aitame neljalapselist peret!

Vaatamata sellele, et sõna annetus on praeguses Eestis omandanud kahtlase maigu, ootavad MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja  MTÜ Piiri Peal Peipsimaa külastuskeskus  toetama üht Peipsi-äärses vallas elavat noort 4-lapselist perekonda, et neil oleks lihtsam pesu pesta ning lastel oleks oma voodi, kus magada.

Paljud meist mäletavad, millised olid pesu pesemise päevad lapsepõlves – pliidi alla tehti tuli ja pesu pandi keema, siis pesti seda käsitsi ning viimaks loputati mitmeid kordi külmas vees. See oli tõsine päevapikkune töö, mis lõppes perenaiste seljavalu ja külmunud kätega, aga ka säravpuhta pesuga. Kahjuks ei ole rasked pesupäevad igas peres veel lõppenud, sh selles neljalapselises peres. Nii kogutaksegi novembris ja detsembris raha, et osta perele automaatpesumasin, lisaks soovitakse osta vanematele lastele narivoodi. Selleks on plaan koguda 31. detsembriks vähemalt 880 eurot.

Lisaks eraannetajatele toetab narivoodi ostu omalt poolt Võru mööblitootja AS Puuslik, kes loobub seekord kasumist. Aitäh AS Puuslikule valmisoleku eest aidata! Kui toetusi laekub rohkem, siis saab vastavalt pereema soovile osta lastele puudujäävaid riided jms.

Lisaks pesumasinale ja voodile rõõmustaks peret väga:

  • lasteriided (tüdrukuteriided alates suurusest 116, poisteriided alates suurusest 110)
  • voodipesu (topeltlaiad ja tavamõõdus komplektid)
  • mänguasjad ja lauamängud
  • soojad põrandavaibad
  • võrevoodi kõige pisemale

Kingitavad asjad peaksid olema kaunid, terved ja puhtad, mida rõõmuga kasutaks ka ise. Asju saab üle anda Tartus, Peipsi Koostöö Keskuse kontoris (Puiestee tn 71a), varem tuleks aeg kokku leppida Eevava, eeva@ctc.ee või tel 52 13881.

Annetusi koguvad MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja MTÜ Piiri Peal ühiselt. Ükski annetus ei ole liiga väike!

Peipsi Koostöö Keskuse arvelduskonto                               või          MTÜ Piiri Peal arvelduskonto
Swedbank 221012449629                                                                     Swedbank  221033439391
märksõna: annetus (isikukood*)                                                          märksõna: annetus (isikukood*)

* Annetajatel palutakse lisada ülekande selgituse reale oma isikukood. Nii saab annetused deklareerida, see võimaldab toetajatel saada annetussumma pealt tagasi üksikisiku tulumaksu 21 protsenti.

Jälgige http://www.ctc.ee/toeta-st,  kuidas annetuste kogunemine edeneb!

Eeva Kirsipuu, Peipsi Koostöö Keskus

Vallatud ja väärikad Tuuritajad jõudis 30. eluaastasse

Jõgevamaa segarühma Tuuritajad tantsijatest kiirgab ühteaegu nii lustilisust kui ka väärikust, samuti lüürilisust ja jõulisust. Sellistest märgusõnadest koosnevaks kompositsiooniks kujunes ka rahvakuluurikollektiivi 30. aastapäeva pidu Pala kultuurimajas.

Tuuritajate juubelipeole  kogunes peaaaegu saalitäis külalisi. Nad elasid kaasa segarühma sünnipäevaks selgeks õpitud kavale  erineva rütmi ja stiiliga tantsudest. Iseseisvate etteastetega esinesid ka tantsurühma naised ja mehed.

Tuuritajate saamisloost ning tegevusest 30 aasta vältel andis vahetekstides ülevaate Pala kultuurielu eestvedaja Margit Soieva, kes segarühmas ka ise jalga keerutanud on. Tema tagasivaates leidus võrdsetes annustes nostalgiat, huumorit ning  pidulikkust.  “Palal tegutsenud noorteklubi korraldas mitmesuguseid üritusi ja vahel ka vahvaid pidusid. Korra leidsime, et võiksime hakata õppima ka rahvatantsu. Juhendama nõustus tulema kooliõpetaja Silvia Huononen. Nii olidki olemas kõik eeldused tantsukollektiivi loomiseks. Nime tantsurühmal tollal veel polnud,” rääkis Margit.

Kultuurijuht nimetas ajamatkas perioodil 1982-2012 ka agarat kaasaaitajat tantsurühma käekäigule, kes näiteks külateel noormeest märgatates temal nööbist kinni võttis ning andis korralduse tüdruk käekõrvale võtta ja tantsima tulla.  1980. aastate lõppu ja 1990. alguste iseloomustamiseks võttis Margit Soieva inspiratsiooni tollasest Eesti popkultuurist. “Need olid ajad, mil seltskonnas laulsime Onu Bella laulu “Ma võtsin viina ” ning ansambli  Vennaskond tuntuks lauldud “Lili Marleeni” ja “Pilleriini ”

Tuuritajate talent ja entusiasm

Algusaastast tantsib Tuuritajate praeguses koosseisus Meelis Soieva. Noorimaks liikmeks on Jussi Värk, kelle tantsupartneriks Meelise tütar Merin Soieva. Kaugemad esinemiskohad on Tuuritajatel olnud Soomes, Pala valla sõprusvallas Ungaris ja Türgis, kus osaleti tänavu suvel erinevate maade folkloorifestivalil. Möödunud aastal tantsiti aga rahvusvahelisel folkloorifestivalil Europeade Tartu tänavatel ja haljasaladel. Loe edasi: Vallatud ja väärikad Tuuritajad jõudis 30. eluaastasse

Pala kultuurimajas saab vaadata
helikopterilt pildistatud järvesid

Saare järv ehk Saarjärv Saare vallas. Foto: Johannes Haav

Homme, 16. novembril Pala kultuurimajas avataval näitusel  “Järvede kutse” saab vaadata Johannes Haava fotosid, millest enamik on pildistatud helikopterilt.

Näitusel on 17 fotot Jõgevamaa järvedest. “Enamikke veekogusid, näiteks Vooremaa järvisu järvi, olen pildistanud helikopteriga lennates õhust. Inspiratsiooni on pakkunud võrratu vaatemäng järvedest ning muustki maasikust ja elamuslik vaade maastikule kõrgusest,” lausus Johannes Haav, kes on Palal oma fotoloomingut varemgi tutvustanud. “Kohaliku kultuurijuhi  Margit Soievaga on kestnud juba aastaid hea loominguline koostöö nii fotonäituste kui ka arkodionimänguga muusikaliste etteastete korraldamisel.”

Tulevikus on näitust “Järvede kutse” ja teisigi väljapanekuid fotograafe ühendava MTÜ Piltijad kaudu võimalik tellida erinevatesse paikadesse.

Jaan Lukas

Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Merikotkas, kes jäigi nimeta. Foto: looduskalender.ee

Eesti maaülikooli loomakliinikus elujõuliseks turgutatud ja raadiosaatjaga varustatud merikotkas „Nimeta“  vabastati loodusesse 7. septembril 2012. Pärast 2. oktoobri hommikut ei edastanud saatja enam signaale. Kotkaklubi ornitoloogid käisid merikotka viimast asukohta vaatamas, mille saatja oli edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9. Loodeti leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast.

Urmas Sellis: „Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedal asuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva. Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ning tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril pärast kella 15.“
Veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi merikotka hukkumise põhjuseks olema tulistamine. Loe edasi: Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Tartu ülikooli muuseumid kutsuvad perega põnevat akadeemilise pärandi päeva veetmav

Tartu ülikooli ajaloomuuseum.

18. novembril tähistavad Euroopa ülikoolid akadeemilise pärandi päeva, mille puhul toimub alapealkirja all „Elu jälg“ Tartu ülikooli muuseumides ja botaanikaaias mitmeid erakordseid üritusi, mis tutvustavad ajaloost ühel või teisel moel tänaseni jõudnud akadeemilise pärandi säravaid näiteid. Põnevat uudistamist jagub nii suurtele kui ka väikestele.

Kunstimuuseumi eestvedamisel saab kell 14 peahoone kella alt alguse tasuta ekskursioon, mille käigus tutvutakse peahoone arhitektuurilise ja akadeemilise tähendusega nii minevikus kui ka tänapäeval. Külastatakse suurepärase akustikaga aulat ning pööningul asuvat kartserit ja uuritakse, miks ülikool 19. sajandil üldse sellist ruumi vajas. Ekskursioon lõpeb kauni interjööriga ülikooli kunstimuuseumis, kus tutvustatakse üht kahest säilinud Immanuel Kanti surimaskist ning tehakse ringkäik ajutisel näitusel „Kuidas viia kokku korporandid ja õllekannud. Ühe grupipildi restaureerimise lugu“.

Ülikooli loodusmuuseumis on aga suurepärane võimalus taksidermist Andres Lehestiku eesvedamisel teada saada, mis täpsemalt on topised, miks neid vaja on, kuidas on aegade jooksul muutunud eluslooduse säilitamise põhimõtted ja viisid ning kus ja kuidas  topiseid tänapäeval valmistatakse. Loeng algab kell 13 aadressil Vanemuise 46, auditoorium 301. Loengu toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Loe edasi: Tartu ülikooli muuseumid kutsuvad perega põnevat akadeemilise pärandi päeva veetmav

Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Uma Pido kuts jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast pidolõ laulma. III Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võro Kubijal.
 
Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, küläst ja liinast. Noid, kiä koolilatsõn vai tudõngin vai ka ildampa omma’ koorin laulnu, a parla ei laula’; niisamatõ segäkuurõ ja -ansambliidõ naisi ja miihi. Oodõtas kõiki, kinkal om lauluhellü, noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä. Opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn.

Ku Sa arvat, et Su kodokiil om illos ja Sa olõt uhkõ uma kodokotussõ üle, sõs tulõ’ ja näütä’ tuud tervele ilmalõ – tulõ’ esi ja kutsu’ sõbõr vai tutva kah üten!

HELÜPRUUV

Naisilõ nurmõst

PÕLVAN Põlva kultuuri- ja huvikeskuse kooriklassin 6. novembril kell 18.
Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 509 7391. Loe edasi: Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Meremäe vald käivitas elukohakampaania “Omadega mäel”

Alates 1. novembrist Meremäe valda elukoha registreerinud saavad osa kampaaniast “Omadega mäel”.

Meremäelased on kindlasti tundnud mäe väge ning emotsiooni kõrgel Meremäe tornis seistes. Meremäe vald ootab, et kõik kes elavad ja töötavad Meremäe vallas, registreeriksid seaduse järgi Meremäe vallaoma elukohaks.

Vallas ootavad mitmed kümned kodutalud oma lapsi koju. Oma kodukoht ei taha leppida sellega, et kodu külastatakse ainult korra aastas kirikupühal.

“Kampaania “Omadega mäel” näitame, et Meremäe vald ootab tagasi kõiki vallas juuri omavaid inimesi, samuti loodame, et kõik need kes juba elavad või tahavad tulla elama Meremäele esitavad oma elukohateate ja saavad vallakodanikeks,” selgitas kampaania eesmärki vallavanem Rein Järvelill.

Elukoha vahetus on väga tõsine otsus ning seotud ka täiendavate kulutustega. Valla poolt on uutele tulijatele mõeldud 100eurone
kolimistoetus ning talvekartul ja valla kultuurieluga kurssi viimiseks antakse uuele elanikule nimeline Meremäe pass, mis annab õiguse külastada tasuta kõiki passis toodud valla kultuurisündmusi.

Meremäe valla pakkumiste tutvustamiseks on avatud veebileht www.omadegamael.net kus lisaks kampaaniatingimustele on ära toodud meremäelaste jaoks vabad töökohad ning müügis olevad talukohad.

Ööjooks üllatab registreerimise avapäeval soodushindadega

Teisel Eesti ööjooksul oli 6264 eelregistreerunut, neile lisandusid võistluspäeval lapsed.

Homme, 1. novembril algab veebilehel www.eestimaraton.ee registreerimne kolmandale Eesti ööjooksule. Avapäeval on varajastele registreerujatele tavapärasest soodsam registreerimistasu.

„Meie üks suundi on panna ka eestlast enam ette planeerima ja võtma varakult vastu otsusi, kus ja milliseid üritusi näiteks eeloleval suvel nauditakse,“ selgitas Eesti Ööjooksu peakorraldaja Marko Torm.

„Registreerimine läheb lahti sel neljapäeval ja tunnustamaks varajasi registreerijaid on just esimesel päeval ette nähtud tavapärasest soodsam registreerumishind,“ lisas Torm.

Avapäeval on registreerimishinnad järgmised: 5 km (ajavõtuta) – 8 €; 10 km (ajavõtuta) – 14 €; 10 km (ajavõtuga) – 16 €; 21,1 km (ajavõtuga) – 24 €. 10 km osalejate põhipaketis on osavõtutasus sees ka ööjooksu T-särk (väärtus 12 €) ning 21,1 km läbijatel tehniline võistlussärk (väärtus 22 €). Kõikidele osalejatele kingib VIKING LINE ka preemiareisi Soome.

„Mõned päevad tagasi lõppesid Berliini maratoni 40 000 osaluskohta otsa esimese kolme tunniga ja üritus toimub alles järgmisel sügisel,“ selgitas Torm. „Arusaadavalt ei ole meie Berliin, kuid kaks aastat tagasi ei uskunud keegi, et võime võrrelda ennast Helsingiga: Rakvere on Helsingit ööjooksu osalejate arvult juba löönud ja see on kodumaakonna ühine pingutus,“ lisas Torm ja kinnitas, et korraldustoimkond soovib anda endast kõik, et eeskätt läänevirulased leiaksid ööjooksult endale suve mõnusaima ürituse.

Eesti kolmas ööjooks toimub 7. juunil Rakveres. Registreerimine toimub 01.11.2012-31.05.2013 internetikeskkonnas www.eestimaraton.ee, tavapärasest soodsam registreerimistasu kehtib vaid avapäeval. Registreerima on oodatud kõik kepikõnni ja käimishuvilised, kes jooksjate kannul suunduvad samale rajale. Pere pisemad spordisõbrad on oodatud osalema Mõmmi lastejooksul.

Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Timahavanõ võro nätäl om 5.-9. märdikuul. Päält opilaisi omma’ oodõdu üten lüümä ka täüskasunu – kasvai umma kiilt kõnõldõn.

Võro keele nädälil saava’ võrokõsõ’ näüdädä’, ku mahlakit ütlemiisi nä uman keelen tiidvä’ – tulõ konkurss «Kimmäs ütlemine». Võro keelen om häid ütlemiisi ja Võromaal aost aigu löüdünü härksä mõttõ ja hää suuvärgiga inemiisi. Ku mõni asi es olõ’ nii siuhkõ ku vaia, sündü võrrõlus: kõvvõr ku pekri sai. Ku kiäki om oigõ olõkiga, üteldäs: ei elä’, ei koolõ’ / om nigu tukunui.
Säändsit naglapää pihta ütlemiisi lövvüs umajago. No tulõsi nuu kirja panda’ ja saata’ 10. märdikuu pääväs kas kaile.kabun@wi.ee pääle vai kiräga Võro instituuti (Tarto 48, 65609 Võro). Mano võissi kirota’, määndse olokõrra kotsilõ ütelüs käü.
Ja milles mitte – põnõvit ütlemiisi või ka vahtsõst vällä mõtõlda’.
Ossavõtjidõ vaihõl loositas vällä viis avvohinda.

Võro keele nädäli sisse jääs viil kats opilaisi võigõlust: noorõmbit koolilatsi oodõtas 7. märdikuul Võro latsiraamadukokko ettelugõmisõ pääväle «Kullõ’, ma loe sullõ!»; 8. ja 11. klassi opilasõ’ saava’ võtta mõõtu võro keele ja kultuuri tundmisõ veebiviktoriinin «Ütski tark ei sata’ taivast».
Võro keele nädälil hõigatas vällä ka latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie konkurss «Mino Võromaa», järjekõrran joba 26.
Loe edasi: Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks koondama

Kas Sa põled soovist midagi ära teha? Kas Sa tahad muuta Eesti meediamaastikku mitmekülgsemaks? Kas Sa hoolid keskkonnast? Kas Sa ihkad saada ajakirjanduskogemust ja olla osa suuremast tiimist? Kas Sa usud üksiku inimese panusesse? Kas Sa otsid arendavaid väljakutseid? Kui jah, siis võib Bioneeri toimetus olla just Sinu võimalus.

Bioneer.ee toetab kodanikuajakirjanduse väljaandena aktiivset eluviisi, keskkonnahoidu ja arutlevat ühiskonda. Eeskätt vabatahtlike kirjutajate kaasabil valmiva väljaandena kutsume oma meeskonda kõiki huvilisi, kel soov testida end ajakirjaniku rollis, meeskonnatöös või probleemidele lahenduste otsijana. Käesoleval sügisel ootavad Bioneeri muutused. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel hakkame rohkem tegelema vabatahtlike koondamise, koolitamise ja meeskonnatöö arendamisega. Meie eesmärk on läheneda koostöölise kodanikuajakirjanduse mudelile ja vähendada mõttekaasluseta sündinud lugude mahtu. Kaks pead on ju ikka kaks pead.

Lisaks novembris algavale praktilise ajakirjanduse koolitustsüklile alustame autorite nõustamisega ning vabatahtlikele mitmekesisemate väljundite pakkumisega. Loe edasi: Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks koondama

Narvas edendatakse vanemaharidust

27. oktoobril kella 10-16 toimub projekti “Vanemahariduse edendamine Narvas” raames  tasuta koolitus
lapsevanematele. Koolitus leiab aset Narvas Kose tn 12 (endine Kreenholmi kauplusehoone).

Koolitus toimub vene keeles. Koolitusele on oodatud kõik huvilised, kes soovivad saada infot lapse kasvatamise ja vanemahariduse teemade kohta.

Koolitajad: Kristiine Vahtramäe, Eesti Lastevanemate Liit; Zanna Bober, MTÜ Evrika; Zanna Tsvetkova, MTÜ Laine Arengukeskus.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

– pesaharidus;
– mina kui lapsevanem; probleemide kaardistamine;
– koduse kasvatuse tähtsus ja olulisus;
– koostöö kooliga;
– lastekaitsega tegelevate organisatsioonide tutvustus, ülevaade Eesti Lastevanemate Liidu tegevusest.

Koolitusele on vajalik etteregistreerumine: Zanna Bober (vene keeles; tel 5216116; zanna.bober@gmail.com) või Inga Kalvist (eesti keeles; tel 55 575 515; ingakalvist@gmail.com). Koolitusele on eriti oodatud määratlemate kodakondsusega isikud ja/või
Euroopa kolmandate riikide kodanikud (nt Vene Föderatsiooni kodanikud).

Projekti toetavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Sotsiaalfond, EV kultuuriministeerium ja Kolmandate Riikide Integreerimise Fond. Projekti Facebooki kodulehekülg:
http://et-ee.facebook.com/pages/Vanemahariduse-edendamine-Narva-piirkonnas/359734847377644