Elina Allas

Jõgeval kuulutakse pühapäeval välja jõulurahu kogu Eestile

Peapiiskop Andres Põder Jõgeval jõulurahu välja kuulutamas 2012. aasta detsembris. Foto: Johannes Haav — Peapiiskop Andres Põder Jõgeval jõulurahu välja kuulutamas 2012. aasta detsembris.
Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, 15. detsembril kell 16 kuulutab Jõgeval EELK koguduse peapiiskop Andres Põder välja jõulurahu kogu Eestile.

Peapiiskopi rahusõnumis sisaldub mõte: “Kodurahu eeldab üksteisemõistmist, hoolivust ja õiglust nii perekonnas kui ka ühiskonnas. Seni, kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt õnnelik ja rahul olla ükski inimene ega institutsioon. Jõulud kutsuvad heategudele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele. Jõulurahu on kingitus, mis tuleb väljastpoolt, ja sisemine rikkus, mida jagada väljapoole. See paneb kiitma Jumalat ja tundma heameelt inimestest enda kõrval.“

Tseremoonial Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad Jõgeva jõulukuusel kolmanda advendiküünla Jõgeva linnavolikogu esimees Kalmer Lain ja Jõgeva linnapea Aare Olgo. Riigikogu-poolse tervituse edastab Riigikogu esimees Ene Ergma. Üheskoos süüdatakse jõulurahutuli, mis jääb rahusõnumit kandma 2014. aasta kolmekuningapäevani. Jõulumeeleolu aitavad luua Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve ja harrastusetleja Jaana Koppel. Jõulurahu väljakuulutamisele eelneb kõigile linlastele ja sõpradele avatud Maria Listra ja Piia Paemurru jõulukontsert Jõgeva kultuurikeskuses.

Jaan Lukas

Projekt “Lapse hääl!” alustab laste seminaridega Ida-Virumaal

Projekt “Lapse hääl!” toob 5.-6. detsembril kokku kolme vene kooli noored ja nende õpetajad Remniku õppe- ja puhkekeskusesse. Seminari korraldavad UNICEF Eesti, MTÜ Mondo, MTÜ Foorumteater ning MTÜ Lastekaitse Liit.

Esimesel seminaril selgitatakse lastele, mis on laste endi roll oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel ja elluviimisel. Selleks töötatakse koos lastega, selgitades neile, mis õigused on neile ette nähtud ning millised kohustused vastavad igale õigusele. Kõik seminarid on üles ehitatud töötubade meetodil: aktiivne osalemine ning kogemine, erinevad mängud ja simulatsioonid ning ühised arutelud.

Samasisuline seminar leidis aset ka eesti õppekeelega koolidele 26.-27. novembril samuti Remniku õppe- ja puhkekeskuses. Siis osalesid seminaril kolme eesti õppekeelega kooli noored ja nende õpetajad, kes läbisid samu töötube.

Lisaks nimetatud seminaridele leiab aset veel kolm seminari: kaks eesti õppekeelega koolidele (Jõhvi gümnaasium, Avinurme gümnaasium, Iisaku gümnaasium), kaks vene õppekoolidele (Narva Paju kool, Kiviõli kool, Sillamäe Kannuka kool) ning üks ühine suveseminar kõikide projektis osalevatele koolide õpilastele. Projekt kulmineerub laste ja noorte enda poolt koostatud lapse õiguste monitooringuga. Projekti raames välja töötatud materjale, mänge ja töövahendeid saavad hiljem oma töös lastega kasutada kõik huvilised.

Nõmme Tee Selts toob kunagise Nõmme kindlusraudtee ajaloo vanale raudteetammile, nüüdsele kergliiklusteele

Ühena viimastest ettevõtmistest tänavusel kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.

Teabetahvlite paigaldamisega tähistab Nõmme Tee Selts kultuuripärandi aastat ka Nõmmel ning ühtlasi ka 100 aasta möödumist tsaar Nikolai II ukaasist rajada ähvardava sõjaohu tõttu tohutu haardega merekindlus. Selle ehitamisega oli tegelikult alustatud juba paar aastat varem. Teabetahvlid toovad info Nõmme merekindlusega seonduva kultuuripärandi ja ajaloo kohta iga kergliiklusteel liikujani.

Nõmme kindlusraudtee kui I maailmasõja eel ja ajal ehitatud merekindlust teenindav raudtee oli osa Tallinna ümbrusesse, mitmele poole Eesti põhjarannikule ning Soome rannikule rajatud kindlustustest, mille eesmärk oli kaitsta sõjaohu korral Peterburi linna vaenlase eest. Merekindluse hooneid ja rajatisi on siiani mitmel pool säilinud ning Eesti arhitektuuriteadlaste hinnangul moodustavad need olulise osa meie maa militaararhitektuuri pärandist.

Teabetahvlite avamine algab kell 12.30 Rahumäel Pärnu maantee ja kunagise Nõmme kindlusraudtee ristumiskohal, praegusel kergliiklusteel Rahumäe raudteesilla juures. Edasi suundutakse Nõmmele Nikolai von Glehni mälestusambast üle tee asuvale parkimisplatsile, kuhu on paigaldatud teine teabetahvel. Kolmas ja neljas tahvel avatakse Hiiul endise Nõmme-Väikese jaama ja Nõmme kindlusraudtee ringdepoo juures. Tahvlite avamine toimub umbes pooletunniste vahedega.

Nõmme Tee Seltsi on ettevõtmise juures abistanud nii Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Boris Dubovik, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann kui ka Nõmme linnaosa valitsuse osakonnajuhataja Kristjan Kuusik. Nõmme Tee Seltsiga on oma kogemusi Nõmme kultuuriväärtuste taastamisel jaganud Nõmme Koduloohuviliste Koda.

Nõmme Tee Seltsi tegevuse eesmärgiks on Nõmme põliste loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse ning säilitamine, laiemalt aga inimliku linnakeskkonna kujundamine. Eesmärgi saavutamiseks on selts ise osalenud ja teisi elanikke kaasa haaranud nii Nõmme kui ka Tallinna metsade ja parkide kaitsele ning detail- ja üldplaneeringute aruteludele. Selts teeb koostööd teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonidega, samuti ametkondadega linna ja riigi tasandil.

Kadi Alatalu, Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige

Maanteemuuseum korraldab teedeajaloo päeva
tänavu Viljandis

Reedel, 6. detsembril toimuv Eesti maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev on tänavu kolinud Varbuse hobupostijaamast Viljandi pärimusmuusika aita, moodustades osa maanteeameti 95. sünnipäevale pühendatud üritustest.

Teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid. Seoses maanteeameti juubeliga on päeva esimene pool pühendatud asutuse kaugemale ja lähemale ajaloole. Endine peadirektori asetäitja Koit Tsefels räägibmMaanteeametis 1990.-2010. aastatel läbi viidud muudatustest, mehaanikainsener Raimo Unt aga avab oma ettekandes “Mehed ja masinad maanteeameti ajaloos” tehnikaga seotud teemasid. Maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen räägib teemeistrite väljaõppest 1928. aasta maanteede seaduse elluviimiseks.

Teemapäeva teine pool algab Eesti Mälu instituudi teaduri Peeter Kaasiku jutustusega sõjavangidest Tallinna-Leningradi maantee ehitusel aastatel 1945-1949. Kahe viimase ettekande ühisnimetajaks on auto. Tallinna Ülikooli magistrant Argo Ralja annab ülevaate Eesti autokaubanduse arengust 1920.-1930. aastatel ning sama ülikooli doktorant Riho Paramonov käsitleb muutuvaid transpordiolusid 20. sajandi alguse Eesti linnas.

Maanteeameti eelkäija, maanteede ja sisemiste veeteede valitsus loodi 95 aastat tagasi 26. novembril 1918. Juubeliüritusele pühendatud teedeajaloo päev algab 6. detsembril kell 12.30 Viljandi pärimusmuusika aidas (Tasuja pst 6). Päeva avavad maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Teedeajaloo päeva programm.

Võrokesed avasid Riigikogus käsitöönäitus-müügi “Tõmbekeskusest Toompeale”

Võrumaa naised Riigikogus oma käsitööd müümas. Foto: Jaanus Mark

Esmaspäeval, 2.detsembril avati Tallinnas Riigikogu hoone vestibüülis Võrumaa valdade ühine käsitöönäitus-müük “Tõmbekeskusest Toompeale”, mis kestab 4. detsembrini.

Näituse avamisel ütlesid avasõnad Riigikogu esimees Ene Ergma ja Võrumaa omavalitsuste liidu aseesimees Juri Gotmans. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Kõigile Riigikogu liikmetele viidi külakostina kaasa piparkooke, mis olid fraktsioonide kaupa kenasti pakitud.

Traditsiooniliseks kujunenud näitus sai Rõuge valla eestvõttel ja koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga teoks juba 13. korda.

Jaanus Mark

Laiuse seltsimaja 100. aastapäeval süüdati 100 küünalt

Laiusel tähistati pühapäeval kultuuritegijate esinemiskavaga ja küünalde süütamisega kohaliku seltsimaja 100. aastapäeva. Aastaid tühjana seisunud seltsimaja on järk-järgult korda tehtud ja renoveerimistööd kestavad praegugi.

Pidustustel tegi rahvatantuseltsi Meie Mari liige Raine Lindepuu tagasivaate Laiuse seltsimaja sajale aastale, lauldi ja tantsiti koos kohaletulnutega, esines kultuurikollektiiv Meie Mari ning süüdati 100 küünalt. Üheks suuremaks vaevanägijaks sündmuse korraldamisel oli koduloolane Asta Leiten.

1. detsember 100 aastat tagasi oli Laiuse seltsimaja sisseõnnistamise päev. Seltsimaja ehitamise algatas Laiuse tuletõrjujate selts. Tehti kiri majaaluse maa saamiseks ja ka vallast taotleti väikest ehituslaenu. Appi tulid ka teised kohalikud seltsid: karskusselts Püüe, põllumeeste selts, laenu- ja hoiuühisus. 1913. aasta kevadel leiti seltsimaja jaoks sobiv koht Sootaga külas. Ehitusel lõid kaasa peaaegu kõik ümberkaudsed inimesed: kes kinkis ehitusmaterjale, kes vedas kohale, kes annetas raha või tuli kirve ja saega ehitusplatsile. Projekt tehti arhitekt G. Hellati büroos.

“Üks tegusamaid perioode seltsimaja ajaloos oli kindlasti 1914–1934, kui tegutses Laiuse muusika ja lavakunsti ühing, lavastati näidendeid ja operette, tegutsesid laulukoorid ja puhkpilli orkester,” rääkis sündmuse üks korraldajaid, rahvatantsuseltsi Meie Mari juhatuse liige Malle Aia.

1990ndate aastate lõpul Laiuse seltsimaja suleti toonase kohaliku omavalitsuse otsuse tõttu eesmärgiga kokku hoida kulusid. Tühjana seismine tõi kaasa ka lagunemisohu. Viimasel ajal on aga maja järkjärgult korda tehtud ja remonditud.

“Majal ja ka suure saali osal on katus peal. Praegu taastakse saali välisseinu. Usume, et tulevikus on maja taas kasutusel kultuurikoldena, sest muidu polnuks ju mõtet seda renoveerima hakatagi,” märkis Malle Aia.

Jaan Lukas

Teenekat kultuuritegelast Airi Rütterit tunnustati Jõgevamaa aasta kodaniku aunimetusega

Jõgevamaa aasta kodanik 2013 Airi Rütter. Foto: Johannes Haav

Tunnustuse Jõgevamaa aasta kodanik 2013 pälvis kauaaegne kultuuritegelane ja rahvatantsuedendaja Airi Rütter, kelle kultuuriteemalised tulevikumõtted on praegu ennekõike suunatud naistetanstu käekäigule ja 2016. aastal Jõgevamaal toimuvale II Eesti naiste tantsupeole.

Lõppeva aasta sündmustest oli Airi Rütterile üks meeldejäävamaid ja tähendusrikkamiad Eesti naistetantsu eestvedajate kogunemine Jõgevamaal ning rahvatanstuga tegelevate naisrühmade alaliidu moodustamine.

“See ühendus korraldab tuleval aastal Tartus naisrühmade võistutantsimise, kus esmakordselt osalevad ka neidude rühmad. 2014 novembris toimub aga Jõgeval uute naistetantsude konkurss. Järjepidevalt kestavad ka ettevalmistused II Eesti naiste tantsupeoks, mis saan teoks samuti Jõgeval,” ütles Airi Rütter, kes on pälvinud ka Ullo Toomi nimelise stipendiumi, aunimetuse Jõgevamaa kultuuripärl ning on valitud tänavu Jõgeva linna aukodanikuk.

2013. aasta tõi Airi Rütterile rohkesti tööd ja tegemist ka seoses Jõgeva linna 75. aastapäeva tähistamisega. Nii andis ta oma panuse selleks, et õnnestuksid linna juubelirongkäik, sadade inimeste osavõtmisel toimunud pikalauapidu, rahvatanstijate poolt kohvi ja suupistete pakkumine Piibe maanteel sõitvatele autojuhtidele ja muudki ettevõtmised.

Jõgeva kultuurikeskuse pikaajalisel juhtimisel andis Airi Rütter tänavu sügisel teatepulga üle noorema põlvkonna esindajale Ainar Ojasaarele

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits kuulutasid Airi Rütteri Jõgevamaa aastakKodanikuks Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil “MTÜ ja meedia”. Tervislikel põhjustel ei saanud Airi Rütter ise tunnustamisel osaleda, kuid oli edasi saatnud tänusõnad tunnustustajatele ja tervitused kõigile koosolijatele.

Kodanikeühenduste konverentsil tunnustuse pälvinud jõgevamaalsed saavad juba kolmandat aastat kingituseks kunstnike Sülli Reet Vaino ja Eliko Kajaki valmistatud keraalilise taiese.

Jaan Lukas

Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil jagati tunnustusi

Jõgevamaal pälvisid tänavu tunnustuse:

Parim kodanikuühendus 2013 – Maarja-Magdaleena Maarahva Selts

Atraktiivseim kodanikuühenduste tegu 2013 – Jõgevamaa laste ja noorte tantsupäev “Elu kui muinasjutt”, MTÜ SOKUTURI

Aasta kodanik 2013 – Airi Rütter

Parim kodanikuühiskonna toetaja 2013 – OÜ Juta & Kaido

Parim kodanikuühiskonna toetaja 2013 – Eckard Klug

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse tunnustus: Sädeinimene 2013 – Evi Treial

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
tähistab täna juubelit

Täna, 23. novembril kell 19 tähistab aastapreemiate üleandmisega oma 25. aastapäeva Eesti suurim rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid koondav ühendus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

,,25 aastat tagasi ärkamisaja kõrgharjal sündinud seltsist on praeguseks kujunenud peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele noorte ja üldtantsupidude korraldamisel,” tõdes seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela (fotol). ,,ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele regulaarsete koolituste ja ühisürituste kaudu.”

Tallinna lennusadamas peetaval peol annab selts üle aastapreemiad 10 kategoorias. Selts tänab neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi. Tunnustuse saavad aasta kollektiiv, rahvamuusik, looja ja korraldaja. Samuti tunnustatakse aasta koolitajaid ja sponsorid. Eraldi tõstetakse esile aasta sündmus ning maakonna tantsu- või rahvamuusikapidude korraldaja. Ja loomulikult tunnustatakse ka tegijaid pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse.

Peole eelneb kell 16 rahvakultuuri keskuses algav ERRSi üldkogu, kus muu hulgas selgitatakse veel kord ajakirjanduses ebatäpselt tõlgendatud ja suurt vastukaja tekitanud teemat tantsupeole pääsemise kriteeriumide kohta.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Võsu rannaklubis korraldatakse
heategevuslik jõululaat ja kontsert

21. detsembril toimub Võsu rannaklubis heategevuslik jõululaat ja õhtul samas kohas Marvi Vallaste ja Urmas Lattika kontsert.

Jõululaat on avatud kella 11-16. Kell 12 ja 14 loeb lastele ette muinasjutte Kaire Bubnis. Toimub õnneloos ning avatud on kohvik. Päkapikkudel on kindlasti mõni üllatus varuks.

Heategevuslikule jõululaadale on oodatud müüma Eesti omatoodangu müüjad. Eriti oodatud on kõikvõimalik isetehtud (käsitöö erinevad vormid, söödav-joodav jms) esemete müüjad. Made in China ning kasutatud asju laadal ei müüda. Registreerimine kauplejaks on ilma kohustusliku tasuta, aga vabatahtlik annetamine laadapäeval on igati teretulnud. Kogu annetatav tulu läheb Vihula valla haridusasutuste laste kultuurifondi. Registreerimine: pailaps@pailaps.eu.

Kontsert algab samal päeval kell 19. Esinevad Urmas Lattikas ja Marvi Vallaste. Piletid on müügil kohapeal (täiskasvanud 3 eurot, lapsed 2 eurot, koolieelikud tasuta). Kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine laadale müüjaks: www.pailaps.eu.

Täna valiti 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis “101 last Toompeale” valiti täna 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti noortemeelne Riigikogu liige ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid, kes oma osalusega on toetanud ka “101 last Toompeale” projekti.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Sihtasutus Archimedes, kes Euroopa Noorte Eesti büroo kaudu on mitteformaalset õpet propageerides mõtete ja rahastusega toetanud noorte enesearengut sadade noorteprojektide kaudu.

Eelmisel aastal pälvisid aasta laspesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid Darja Saar ja noortekonverents “Lahe koolipäev”.

Lastekaitse Liidu ja “101 last Toompeal” projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil oli hea meel näha, kui paljude organisatsioonide ja inimeste vahel tuli valida, et leida noorte arvates kõige lapsesõbralikumad. Hea meel on tõdeda, Eestis on olemas palju organisatsioone ja inimesi, kes noori innustavad ja neile heas mõttes silma jäävad. Meil on hea meel neid tutvustada.”

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus täna juba 22. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on praegu aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esiletõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Noorte kaasamisest loobudes kaotavad kohalikud võimuorganid suure hulga oma inimeste ideedest ning raiskavad ebaratsionaalselt kohapeal olevaid ressursse.

Soome osatähtsus Eesti põllumajandustoodete ekspordis on tõusuteel

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi sihtriikide seas tõusis 2012. aastal esimest korda esikohale Soome. Tänavu läks esimese üheksa kuuga Soome 18,1 protsenti Eesti põllumajandussaaduste ekspordist.

“Soome on aastaid olnud Eesti põllumajandussaaduste ekspordis oluline sihtriik ja praegu näeme kahe riigi vahelises põllumajandussaaduste kaubanduses tõusutrendi,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Helsingis toimuval seminaril “Toiduainete tootmine ja kaubandus Eestis ja Soomes”.

2013. aasta esimese üheksa kuuga eksportis Eesti Soome kõige rohkem juustu ja kohupiima (15 mln eurot), rapsi- või rüpsiseemneid (14,7 mln eurot), leiva- ja saiatooteid (13,5 mln eurot) ning kastmeid ja sinepit (12,5 mln eurot).

Soomest imporditi esimese üheksa kuuga enim kohvi (10,7 mln eurot), denatureerimata etüülalkoholi (alla 80%) (9,9 mln eurot), värsket või jahutatud kala (7,4 mln eurot), siidrit ja mõdu (7,3 mln eurot) ning linnaseõlut (7,2 mln eurot).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Soome visiidi raames täna ka Soome põllumajandusministri Jari Koskineniga, kellega arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamist Eestis ja Soomes.

Teaduste Akadeemiaga koostöös tuleb Võrumaal Kääpal teaduspäev

Esmaspäeval, 25. novembril külastab Võrumaad Eesti Teaduste Akadeemia ligi 20liikmeline esindus eesotsas president Richard Villemsiga.

Koostöös Teaduste Akadeemiaga korraldab Võru maavalitsus maakonna 9.-12. klasside õpilastele ja neid saatvatele õpetajatele teaduspäeva Kääpa põhikoolis. Oma ettekanded teevad neli külalislektorit: akadeemik Karl-Pajusalu räägib ühisest ja erinevast soome-ugri keeltes, akadeemik Enn Tõugu peab loengu teemal “Pahandused küberruumis”, akadeemik Raivo Uibo annab oma ettekandes ülevaate inimese immuunsüsteemist ning Tartu ülikooli professor Rein Ahas räägib mobiilsuse, edukuse ja regionaalse arengu teemadel.

Teaduspäeval osaleb ligi 170 Võrumaa õpilast ja õpetajat.

Õpilasürituse järel külastavad akadeemikud Parksepas asuva OÜ Estelaxe tootmist ning turismiobjektina Lasva veetorni. Teaduspäev saab teoks Võrumaa omavalitsuste liidu ja Europe Directi Võru teabekeskuse kaasabil.

Tere, olen somaallane!

Somaali rahvas on Euroopas elanud juba 19. sajandist. Ometi ei ole paljusid neist osatud ega tahetud omaks võtta, mis omakorda väljendub võõravihas ja tagakiusamises – nii tööl, koolis kui ka tänaval.

Võta aega ja tutvu nii sõnas kui ka joonistustes haaravalt jutustatud kogumikuga “Kohtu somaallastega”, mis räägib 14 somaallase minevikust ja tänapäevast Euroopa suurlinnades. Idee autorite üheks eeskujuks oli viie aasta eest Eestitki külastanud mõjusa “Persepolise” looja Marjane Satrapi. Loe projekti sünnist lähemalt.

Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Homme, 23. novembril kell 13 toimub Tartus Riia 12 kaitseväe ühendatud õppeasutuste aulas Hiie Väe tunnustamise sündmus. Kuuendat korda kogunev Hiie Vägi on looduslike pühapaikade sõprade aasta tähtsündmus, mida korraldab Maavalla koda.

Sündmusel tutvustatakse hiljuti lõppenud hiite kuvavõistlust ja autasustatakse selle võitjaid. Antakse ülevaade aasta jooksul toimunud pühapaikadega seotud sündmustest ja arengutest. Tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja aasta hiie sõber.

Tervituseks võtavad sõna Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Juku-Kalle Raid, Eesti rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ning Soome omausuühenduse Taivannaula, Eesti rahvaluule arhiivi, Võro instituudi jt asutuste esindajad. Kõlab rahvamuusika. Müügil on järgmise aasta sirvikalender ning pühapaikade toetuseks annetatud paelad. Sündmust juhib kirjanik ja ajakirjanik Sulev Oll.

Tänavu jagatakse tunnustust neljale hiiesõbralikule ettevõtmisele:

1) Rein Maranit tunnustatakse tänavu kevadel esilinastunud dokumentaalfilmide “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis” valmistamise eest. Eesti esimeste, üksnes pühapaikadele pühendatud filmide loomisega on Rein Maran aidanud oluliselt kaasa pühapaikadega seotud väärtuste ja murede tundmisele ja mõistmisele ühiskonnas.

2) Nabala keskkonnakaitse ühingu esindajat, EELK Jüri koguduse vaimulikku ning Saku vallavolikogu esimeest Tanel Otsa tunnustatakse Saku valla Tõdva küla Animäe kui oletatava pühapaiga tutvustamise ja kaitsmise eest. 2011. aastal saavutas kohalikke elanikke esindav Tanel Ots Animäge valdava metsafirmaga AS A&P Mets kokkuleppe, mille kohaselt omanik loobus seal
puid raiumast ning lubas kinkida pühapaiga kohalikule kogukonnale.
Loe edasi: Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Vana-Võromaa kultuurikojas tutvustatakse Peruu kultuuri

Vana-Võromaa kultuurikoja kultuurisari “Maailma kultuuriruum” toimub 28. novembril kell 19 Võrumaa muuseumis, teemaks Peruu kultuur.

Sel suvel alustas Vana-Võromaa kultuurikoda kultuurisarjaga „Maailma kultuuriruum“. Kvartalis korra luuakse Võrus värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla. Eesmärgiks on tutvustada erinevate maade kultuuri piltide, muusika ja maitsete kaudu. Otsitakse vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.

Peruu kultuuriõhtut viib läbi video- ja fotokunstnik Iza Delgedo. Kunstnik on pärit Peruus pealinnast Limast. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, videoid, kuulatakse muusikat, õpitakse mõningaid tantsusamme ja pakutakse traditsioonilist peruu toitu.

Kultuuriõhtule palutakse ette registreerida e-posti aadressil jana@vorumaamuuseum.ee. Osalustasu 5 eurot.

RMK renoveeris Saaremaal Keskranna puhkekoha

Saaremaal Mändjalas on RMK tellimusel renoveeritud Keskranna puhkekoht, mis täna, 22. novembril ehitajalt vastu võetakse.

RMK loodushoiuosakonna Saarte piirkonna juhataja Aili Küttimi sõnul on Keskranna puhkekoht saanud täiesti uue väljanägemise.

„Lagunenud laudteed on asendatud sõelmekattega jalgteedega, rannalisi on järgmisel hooajal ootamas uued rannakabiinid ning käimla,“ rääkis Aili Küttim ja lisas, et 2014. aasta rannahooaja alguseks on RMK planeerinud renoveerida ka Taimeaia ja Järve puhkekohad.

RMK, Kaarma vald ja MTÜ Päikesepesa sõlmisid 13. novembril ühiste kavatsuste protokolli, et teha Mändjala rannaala korrastamisel, tervisekaitsenõuetele vastavusse viimisel ja avaliku supluskoha avamisel koostööd.

Kaarma vallavanema Andres Tinno sõnul toetab vald igati koostööd, mis aitab kaasa rannaala ja ujumiskoha korrastamisele. „Avaliku ranna olemasolu Mändjalas ja selle korrashoid on oluline mitte ainult Kaarma valla elanikele, vaid ka kogu Saaremaa piirkonna puhke- ja turismimajandusele,“ rääkis Kaarma vallavanem Andres Tinno ning lisas, et läbimõeldud tegevusplaani puhul on võimalik rannas majandada nii, et kavandatavad tööd ega ranna külastajad ei kahjusta sealset kaunist loodust.

Renoveerimisprojekti kogumaksumus oli 27 000 eurot, tööde teostajaks oli Saare EREK AS. Projekti rahastati RMK eelarvest.

Järgmisel neljapäeval toimub Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?”

28. november kell 11.30 peetakse Võrumaal Haanja rahvamajas maakondlikku kodanikuühenduste konverentsi “Mis peitub meie taga?”.

Tegu on traditsioonilise mittetulundusühenduste aasta suursündmusega. Sel aastal keskendutakse konverentsil väärtustele ühendustes ja kodanikuühiskonnas. Sügiskonverents on päev täis inspireerivaid kohtumisi, ettekandeid, sõnavõtte, tunnustamist. Üles astuvad MTÜde esindajad nii Võrumaalt kui ka mujalt.

Konverentsi sihtgrupp on potentsiaalsed, alustavad ja tegutsevad ühendused, võtmeisikud ning kõik inimesed, kellele kolmanda sektori tegevused huvi pakuvad.

Konverentsile saab registreerida siin. Võrust väljub konverentsipaika buss. Kes vajab transporti, peaks sellest teada andma e-posti teel: vaa@vaa.ee või telefonil 525 1750. Konverents on kõigile osalejatele tasuta. Konverentsi korraldab Võrumaa arenguagentuur.

Lisainfot: vaa@vaa.ee, tel: 525 1750. www.vaa.ee Loe edasi: Järgmisel neljapäeval toimub Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?”

Põlvamaa arengukonverentsil arutleti
maakonna tulevikusuundade üle

Siim Kiisler Põlvamaa arengukonverentsil.

20. novembril oli Põlva kultuuri- ja huvikeskus tulvil Põlvamaa käekäigust huvitujaid. Põlvamaa arenguprioriteetide ja -võimaluste üle tuli kaasa mõtlema ja arvamust avaldama 219 inimest. Lisaks Põlvamaa inimestele oli arengukonverents kohale meelitanud ka naabreid Võru-, Valga ja Tartumaalt ning Jõgevamaalt ja Tallinnastki.

Konverentsi esimese osa – ettekannetega – alustas regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kes rõhutas, et töökohTade säilimise ja loomise juures on võtmekohaks transpordi küsimused. Hajaasutusega piirkondades ei asu töökohad enam kodu läheduses ning mobiilsuse tagamiseks on tarvilik panustada liikumisteedesse.

Paavo Palk Euroopa Komisjoni Eesti esindusest rääkis Euroopa majanduse tulevikust üsna positiivsetes toonides: kuigi Euroopa Liidu (EL) eelarve esimest korda kahaneb, siis Eestile tulevate toetuste summa kasvab märgatavalt ning Eesti saab kokkuvõttes neli korda rohkem raha EList tagasi kui sinna panustab.

Konverentsi üks oodatuim esineja Kaur Kender loobus viimasel hetkel siiski Põlvamaale tulemast. Kenderi vabanduskirjas seisis: ” Ma vabandan kogu südamest, et ma ei saa tulla. Aga asjaolud on viimase kahe nädala jooksul arenenud nii, nagu oleks tsunaami tabanud vulkaani”.

Konverentsipäeva Kenderi ootamatu mittetulemine tühimikku ei jätnud ning Maila Kuusiku hoogne ja huvitav ettekanne maakonnaplaneeringutest täitis kenasti tekkinud aja. Kuusiku sõnul ei ole planeerimine tuleviku ennustamine, vaid tulevikuks eelduste loomine, sest kui ei teata, kuhu tahetakse välja jõuda, ei ole ka tegevusel palju mõtet.

Konverentsipäeva poolitas meeleolukas Põlvamaa valdade minimess, kus vallad kohalike ettevõtjate, MTÜde ja muude ühenduste kaasabil oma messiboksid olid üles seadnud. Messil pakuti maitsmiseks mitmeid suupisteid, šokolaadi, veini ja uusimaid Tere piimatooteid. Samuti oli nähtaval kaunis käsitöö, turismi- ja puiduettevõtted ning mitmed muud tegevusvaldkonnad.

Päeva teises pooles toimusid maakonna prioriteetide ja haridusteemalised arutlusringid, kus üheskoos mitmeid arvamusi ja ideid edasisteks tegevusteks leiti.

Maret Reinumägi

Rahvusvaheline muusikafestival Darkland Fire IV keskendub tänavu põhjamaisele muusikale

Olles ainulaadne kogu lähipiirkonnas, pakub rahvusvaheline muusikafestival Darkland Fire IV erakordse võimaluse avastada elektro-akustilise süvafolgi ja industriaalse alatooniga elektroonilise seisundimuusika erinevaid varjundeid, põnevaid sümbioose ja lummavaid helimaastikke oma žanrite silmapaistvamatelt esindajatelt.

Seekordne festival keskendub kargele põhjamaisele muusikale, esinejad tulevad Rootsist, Norrast, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Lätist ja Eestist.

Legendaarne Deutsch Nepal Rootsist segab oma muusikasse küll ka idamaiseid alatoone, kuid needki pärinevad peamiselt “maailma katuse” lumistelt nõlvadelt. Bard Tõnu Tepandi annab festivali raames tunnipikkuse kontserdi oma aegumatute ja tuntumate lugudega, mis on eestlasi lummanud juba mitmeid ja mitmeid aastakümneid. Norrast saabub festivalile Svartsinn, pakkudes kaasahaarava retke põhjamaiselt pimedasse maailma, elektroonilisi helimaastikke ilmestamas toekas tšellosaund.

Põhjamaiselt karget ja mehist neofolki pakub Soome bänd Tervahäät, kelle harva toimuvad esinemised on alati elamuseks. Tähelepanu väärib ka Lamia Vox, mis on ühenaiseprojekt Venemaalt Peterburist. Lamia Voxi muusika käsitleb okultismitemaatikat ja teeb seda äärmiselt professionaalse lähenemisega nii meloodiatesse kui ka kompositsiooni. Veel astuvad festivalil üles Anemone Tube Saksamaalt, Enu Kaleidoskops Lätist ja Morgue’s Last Choice Eestist.

Tänavu saavad festivali pileti ostnud tasuta osaleda ka 6. detsembril Rakveres hotelli Art hoovimajas toimuval festivali ametlikul soojenduspeol Darkland Night, kus astuvad üles noored kohalikud kollektiivid Tamhiis (dark elektro), Valendik (melanhoolne elektroakustiline folk) ja Helsingis resideeruv DJ Saiico Prantsusmaalt.

Lisaks eelnevale on festivali piletiga tasuta pääs ka 8. detsembril kell 14 Rakvere Kolmainu kirikusse kontserdile Darkland Fire Advent: Pyhä Kuolema (Soome).

Ülenurmel on huviorbiidis Eesti soost mõisnikud

Eesti põllumajandusmuuseum korraldab täna, 21. novembril kell 11 Ülenurmel mõisakonverentsi “Eesti soost mõisnikud”.

Konverentsi peakorraldaja Ell Vahtramäe sõnul käsitletakse konverentsil kolme teemaderühma: mõisate omandisuhted sealhulgas eesti mõisnikkonna teke pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigile seisustele 19. saj keskel ja mõisate riigistamine 1919. Samuti antakse ülevaated eestlastest mõisnike majandustegevusest ning ajalooliste mõisate tänapäevasest seisust ja majandamisvõimalustest.

Talupojast mõisnikuks saamise võimalustest, eesti mõisnikkonna tekkest ja arengust räägivad Tiit Rosenberg ja Märt Uustalu. Mõisa(südame)te saatust pärast 1919. aasta maareformi käsitleb Kaarel Vissel ning tänapäevasest seisust Valdo Praust. Üksikutest, kuid tüüpilisematest eestlastest mõisaomanike tegevusest, majandamismudelitest ja sotsiaalsest staatusest annavad ülevaate Kersti Lust, Elvi Nassar ja Kersti Taal. Eesti põllumajandusmuuseumi kogudes leiduvat teemakohast materjali tutvustab Lembit Karu.

Eesti põllumajandusmuuseum paikneb ajaloolises Ülenurme mõisas, mille kaks viimast omanikku olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna. Pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe polkovnik Viktor Puskari vahel. Konverents toimub kultuuripärandi aasta raames ning on pühendatud Eesti põllumajandusmuuseumi 45. aastapäevale.

Algas registreerimine seikluslikule rollimängule
Murru vanglas

Alanud on registreerimine vendade Strugatskite jutustuse “Väljasõit rohelisse” alusel valminud seiklusmängule “Insomnius – väljasõit rohelisse”. Mäng toimub 7. detsembril Murru vangla suletud territooriumil.

Osaleda võib kolmes rollis: stalker, teadlane ja valvur, kellel kõigil on täita oma ülesanded. Mäng viib seiklejad endise suurvangla tööstus- ja elualale ning ka eluagsete vangide plokki. Leida tuleb üles erinevad punktid ja nendes sooritada ülesanne ,samal ajal ennast varjates Tsooni valvemeeskonna eest. Teadlased teevad mängijate peal ka erinevaid katseid. Seiklus kestab 4-5 tundi.

Mänguala on 2012. aastal suletud Murru vangla ehk vana nimega Rummu vangla II tsoon, mis oli kasutusel kinnise vanglana alates 1938. aastast. Vanglas oli ligi 1700 kohta riigi karmimate kurjategijate kinnipidamiseks. Alates 2012. aastast on vangla olnud suletud ja suures osas säilinud sellisena, nagu see oli selle sulgemisel.
Mänguala aerofotot näeb siit – http://www.aerofotod.ee/AF/?pilt=159

Mängu registreerida saab aadressil www.partysafari.eu.

Kalevipoja muuseumile annetati
eesti rahvusest Vene kunstniku maal

Alfred Oja teos "Kalevipoja tagasitulek Pihkvast". — Alfred Oja teos “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast”.

Saare vallas Kääpal asuvale Kalevipoja muuseumile annetati Venemaal elanud ja töötanud eesti rahvusest kunstniku Alfred Oja maal “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast “. Töö autori eesti rahvuseepost tutuvustavat sarja on tutvustatud ka maailmanäitusel.

Alfred Oja sündis 1924. aastal Venemaal Kirovi oblastis Oparinos.

“Tema vanemad pärinesid Lõuna-Eestist Võrumaalt ja isa luges lastele ette “Kalevipoega”. Küllap nii kujuneski välja hilisem huvi meie rahvuseepose sündmustiku jäädvustamise vastu kunstis, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Haruldase töö annetasid meile Alfred Oja sugulased Olga ja Kalju Junus, kes on ka varem muuseumit külastanud.”

Tamme sõnul töötas Alfred Oja kunstniku ja õppejõu-professorina Penzas ja tema loomingulise pärandi moodustavad akvarellid, litograafiad, skulptuurid ja tööd teisteltki kujutava kunsti aladelt.

Eesti juurtega kunstniku tehtud “Kalevipoja”-teemalist sarja tunnustati 1958. aastal Nõukoge Liidus üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedaliga ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedaliga. Alfred Oja kunstiteoseid on eksponeeritud erinevates riikides, Eestis olid need esmakordselt näitusel vaatamiseks 1957. aastal. Alfred Oja suri aastal 2000.

Jaan Lukas

Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Jõgevalt võrsunud tantsutreener Joel Juht on peakorraldajaks tänavakultuurifestivalile JJ-Street Baltic Session, mille peakontserdil Nokia kontsertimajas esineb hip-hopi etteastega ka trupp, mille liikmete vanuseks 70+. Joel Juhtile esitab küsimusi Jaan Lukas.

Alustame festivali temaatikast. On tänavakultuur ennekõike linnadele omane kultuurinähtus või tasub selle märke otsida ka maapiirkondadest?

Me ei saa kultuuri võtta linna või maa järgi, see ikka sobib kõigi jaoks ja neid samu tegevusi saab ka teha väiksemates kohtades küll, aga jah, tegijatest on puudus.

Kui palju esinejaid tuleb festivalile teistest Eestimaa piirkondadest väljaspoolt Tallinna?

Teistest Eesti piirkondadest on tulemas kuskil 500 inimest ja kõik maakonnad on esindatud.

Võib-olla on teil infot ka selle kohta, et mõnest külast või alevist tullakse bussitäie seltskonnaga festivalile kaasa elama ja miks mitte ka kaasa tantsima?

Kahjuks paljud linnad ja ka vallad ei tahtnud sellel aastal noori aidata, kuid pean ära mainima, et ainukesena aitab sellel aastal Võru ja Pärnu linn transpordiga, et noored saaksid kohale tulla 20. oktoobril Nokia kontserdimajja.

Loe edasi: Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Mikk Sarv: Kes me oleme?

Tammetsõõr. Taoliste muistsete pühapaikade juures peeti lugu möödunud aegadest ja inimestest ning unistati tulevatest aegadest. Foto: Mikk Sarv

Mikk Sarv

Praegusel hingedeajal, kui meenutame oma esivanemaid, veereb mõte taas küsima: kes me eestlastena siis ikkagi oleme? Igaüks meist teab laulu “Õllepruulija” – selle põhjal oleme lähedased sakslastele. Nagu sakslastele, maitseb ka meile hapukapsas, sealiha ja õlu, need on ikka ja alati olemas meie pidulaudadel. Saksa keel oli meie maal asjaajamise ja valitsemise, samuti teadusuuringute ja õpetamise keeleks peaaegu seitse sajandit. Nii võiksime olla saksa kultuuriruumi pisike saareke emamaast eemal, kaugel kirdes.

Meid valitsenud ja hallanud saksakeelne ülikkond võis, vähemalt osaliselt, olla meie oma verd, nii nagu kirjutas arheoloog Marika Mägi kevadel Postimehes. Huvitav on see, et väidetavalt suhtles see ülikkond maarahvaga maakeeles. Maakeel oli neist enamiku jaoks ka esimene keel, mis lapsehoidjate käest omandati. Nii on meie maal elanud rahvas läbi aegade suhelnud omavahel maakeeles ning muu ilmaga saksa keeles. Maailmaga lävimiseks tuli olla saksakeelne ja -meelne.

Samas on maakeelsus ning maameelsus omakorda vorminud ning kujundanud saksakeelseid elanikke meie maal. Kuuldavasti on enne Teist maailmasõda Eestist lahkunud baltisakslased jätkanud Saksamaal omavahel eesti keeles suhtlemist oma identiteedi säilitamiseks. Baltisaksa teadlased on saavutanud silmapaistvaid tulemusi erinevates teadusharudes. Sageli tõmbame nende ja endi vahele terava piiri – sel pole midagi tegemist meie rahva ja keelega. Kuid kas see ikkagi on nõnda?

Loe edasi: Mikk Sarv: Kes me oleme?