Elina Allas

Mälestuskontsert Võru Kandles: 20 aastat parvlaeva Estonia hukust

28. septembril kell 18 toimub Võru kultuurimajas Kannel parvlaeval Estonia hukkunute mälestuskontsert.

Esinevad: XXI Sajandi Orkester, dirigent Erki Pehk ning solistid Johan Randvere (klaver), Rene Laur (saksofon) ja Lisanne Altrov (viiul)

Kavas: J. S. Bach, W. A. Mozart, J. Brahms, J. Massenet, J. Sibelius, S. Rahmaninov, F. Chopin, P. Mascagni, A. Pärt, K. Tamra, H. Eller

Kontserdisaalis. Pileti hind 5 €. Eelmüük Võru Kandle kassas ja Piletilevi müügipunktides

***

Kell 17 mälestushetk “Estonia” laevahuku mälestusmärgi juures Seminari pargis.

Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Janika Kronberg

622280_10151237295407978_127077971_o — Janika Kronberg. Foto: Facebook

Tänavuse Kangro kirjanduspreemiaga on Võru maavalitsus otsustanud tunnustada kirjandusteadlast Janika Kronbergi kirjandus- ja kultuuriloolise reisiraamatu “Rännud kuue teejuhiga” eest.

Janika Kronbergi raamat vastab kõigile Kangro preemia statuudi kriteeriumitele. Zürii hindas raamatu puhul selle sisutihedust, tuumakust, kangrolikkust ja rikkalikku kultuuriloolist ainet. Tegu ei ole pelgalt reisiraamatuga, vaid autor toob lugejateni oma rännakud kogu maailmas, mis on ette võetud tuntud eesti kirjanike jälgedes.

Raamat algab reisiga Friedebert Tuglase käidud radadel Hispaanias. Edasised sammud viivad peale Euroopa veel Aasiasse ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse, teejuhtideks Karl Ristikivi, Henrik Visnapuu, Eduard Vilde, Ivar Grünthal, Karl Ast-Rumor jt. Osad raamatu reisikirjad on avaldatud varem nii ajakirjanduses kui ka ajakirjas Looming. Esmakordselt näeb raamatus aga trükivalgust reisilugu “Ex oriente lux. Karl Ast-Rumoriga Indias ja Sri Lankal”. Just Võrumaal Päevakeste külas sündinud ja New Yorgis surnud Ast-Rumor on autori üheks lemmikumaks uurimisobjektiks.

“Rännud kuue teejuhiga” valiti ka 2013. aasta Eesti parimaks reisiraamatuks.

Loe edasi: Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Janika Kronberg

Ilmus Eesti lindude värviraamatu 1. osa

Eesti ornitoloogiaühing andis välja Eesti lindude värviraamatu 1. osa, kus ootab värvimist meie 20 tuntumat lindu, keda hiljem on lihtne ära tunda looduseski.

Värviraamat on mõeldud nii mudilastele kui ka koolilastele, kontoriametnikele kui ka vanaemale-vanaisale, nii algajale linnuhuvilisele lindudega tutvumiseks kui ka kogenud ornitoloogile oma teadmiste kontrollimiseks.

Raamatu on koostanud ja kujundanud Elo Hermann ja Marge Nelk firmast ÕÄ, joonistanud Triin Kaasiku. Värviraamatut on võimalik soetada Eesti Ornitoloogiaühingu kontorist, Tartu Loodusmajast ning Rahva Raamatu ja Apollo poodidest.

XIX Avatud Ühiskonna Foorum toob täna Eestisse maailmaklassi poliitikaanalüütikud

Tänavune Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmus ehk arvult juba 19. Avatud Ühiskonna Foorum vaeb pehme ning kõva võimu omavahelisi suhteid.

Täna, 18. septembril kella 13-18 Tallinnas toimuv foorum toob Eestisse peaesinejana särava poliitikaanalüütiku, president Putini endise majandusnõuniku Andrei Illarionovi. Illarionovi ettekanne püüab leida vastust küsimusele, kuidas liberaaldemokraatlikud riigid suudavad hakkama saada infosõja tingimustes ning milline peaks olema vastus agressorile.

“Eesti kui väikeriigi peamine tugevus on väärtuspõhine pehme võim, mis põhineb avatusel, vabadusel ja vastutusel. Tänase infosõja tingimustes on eriti oluline küsida, kuidas saame neid väärtusi ning sellega end ja oma riiki kaitsta ja tugevdada,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Pärast avaettekannet kuulatakse Illarionovit mõtteid vahetamas Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja demokraatiauuringute organisatsiooni Freedom House juhi David J. Krameriga. Arutelu juhib inimõigusorganisatsioonide võrgustiku Ariadne juht Jo Andrews.

Loe edasi: XIX Avatud Ühiskonna Foorum toob täna Eestisse maailmaklassi poliitikaanalüütikud

Analüüs: sanktsioonide kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni

Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele augustis kehtestatud sisseveokeelu kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud konjunktuuriinstituudi analüüsist.

“Sanktsioonide otseste ja kaudsete mõjude maht Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas. Kokku puudutab keeld maailmas ligi 7,3 miljardi euro eest Venemaale eksporditud toidukaupu, sellest 74% moodustavad kaubad Euroopa Liidust,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “See kaubakogus peab leidma maailmas uue turu.”

Euroopa Liidus mõjutavad sanktsioonid kõige enam Leedut, mille kala- ja põllumajandussaaduste ekspordist läks Venemaale 41%, Poolat (19%), Soomet (19%), Eestit (18%) ja Luksemburgi (12%).

Ülemaailmselt puudutavad sanktsioonid kõige enam piimatooteid, näiteks 11% maailma juustuekspordist läks Venemaale. Eestis puudutavad sanktsioonid kõige enam piima- ja kalasektorit. “Samas on näiteks kalast maailmas puudus ja praegu on hea hetk orienteeruda ümber kõrgema lisandväärtusega kalatoodete valmistamisele,” ütles Josing.

Josing lisas, et hoolimata hetkelisest raskusest on Eestis põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemisel selge perspektiiv.

“Pikas plaanis on maailma toiduturg kasvav, arenev ja suurte vajadustega, seepärast on tegemist Eesti jaoks olulise valdkonnaga. Seda enam, et meie toidusektor on ka võrreldes teiste riikidega igati konkurentsivõimeline,” märkis Josing.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Analüüsi kokkuvõte:

http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2014/uuring-2014-venemaa-impordikeeld-analuus.pdf

Olulisem sanktsioone puudutav info:

http://agri.ee/et/venemaa-sanktsioonid-euroopa-liidu-toidukaupadele

Vanemuises algab homme piletisadu

Vanemuise teater korraldab 10.-13. septembrini piletite soodusmüügi kõigile oma etendustele ja kontsertidele kuni hooaja lõpuni.

Piletisaju nelja päeva jooksul saab pääsmeid osta täishinnast soodsamalt ja mida pikemalt oma teatriskäiku ette planeerida, seda soodsamaks kujuneb piletihind.

Igal piletisaju päeval on Vanemuise teatri suure maja kassas erinev ja eriti soodne päevapakkumine. Suure maja kassas ootab piletiostjaid ka loosiratas. Vanemuise piletisaju soodushinnad kehtivad ka Tallinnas Nordea kontserdimajas ja mujalgi Eestis toimuvatele Vanemuise ringreisietendustele. Küll aga ei laiene soodustused varem tehtud piletibroneeringutele.

Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (Nordea kontserdimaja etendustele) müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas.

Internetis algab piletisadu juba kolmapäeva öösel kell 00.01 ning lõpeb laupäeva hilisõhtul kell 23.59. Netipileti ostjatel palutakse hinna valikul jälgida kindlasti rida “Piletisadu”, mitte “Tavahind”.

Vanemuise repertuaarist leiab enam kui 60 eriilmelist lavastust ja kontserti, uuslavastusi lisandub hooaja vältel ühtekokku 15.

Võrus valmis Ukraina rallimeeskonna “staabiauto”

ASi Sebe Võru remondiosakonnas valmis eriotstarbeline veok Ukraina võidusõidumeeskonnale Ascania Racing. Veokit hakatakse kasutama erinevatel Euroopa võistlustel meeskonna staabimasinana.

Masinal on hüdrauliliselt liikuvad küljed, mida saab liigutada ja nii tekitada veoki sisemusse suure töötoa koos köögi, puhkenurga ja magamisruumiga. Sõidukis on ka dušinurk ja garderoob.

Veok valmis ASi Sebe Võru remondiosakonna ja insener Margus Laasiku koostöös. Võru meistrimehed on rallimeeskonna veokeid valmistanud ka varem – neid on tellitud Ukrainast ja Norrast.

Võru maavalitsuse eestvedamisel valmib lähiajal veebileht www.investinvoru.com, kus antakse teavet maakonna investeerimisvõimaluste ja ettevõtete kohta ning tutvustatakse ka ASi Sebe Võru remondiosakonda.

Vaata 3D pilte veokist: http://www.marguslaasik.ee/?lang=et

Loe Ascania Racingu kohta: http://www.ascania-racing.com/eng.php

Erivajadusega inimesed peavad Türil laulupidu

10. septembril kell 11 kogunevad 250 lauljat Türi laululavale, et pidada maha järjekorras juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on ainulaadne, kuna tegemist on Eestis ainsa erivajadustega inimestele korraldatud laulupeoga.

Seekordsest peost võtab osa ühtekokku 16 koori. Laululava kaare alla kogunevad lauljad üle Eesti psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuvatest organisatsioonidest. Peole tullakse Erastvere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Koluvere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga Türi kiriku juurest Türi laululava juurde, misjärel süüdatakse laulupeotuli.
Peo kava saab olema mitmekesine, esitamisele tulevad nii rahvaviisid, tuntud popplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll – “Oma laulu ei leia ma üles”). Peo lõpulauluna kõlab Tõnis Mägi “Koit”.

Kauni laulu- ja tantsupeoaasta jätkuks on kõik huvilised oodatud Türi laululavale peost osa saama!

Jõgeva ettevõtjad ja omavalitsustegelased peavad koostööpartneritega välisriikidest kontaktseminari

Moldovast Ungheni rajoonist pärit tooted ja trükised 2013. aasta kontaktseminaril Põltsamaa noortekeskuses Juventus. Foto: Ingrid Tamman — Moldovast Ungheni rajoonist pärit tooted ja trükised 2013. aasta
kontaktseminaril Põltsamaa noortekeskuses Juventus.
Foto: Ingrid Tamman

12.-15. augustini toimub Luua metsanduskoolis rahvusvaheline ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste kontaktseminar, kus Jõgevamaa nende valdkondade inimesed saavad kogemusi vahetada ja koostöösuhteid luua sõpruspiirkonade esindajatega välisriikidest.

Teist aastat järjest saabuvale rahvusvahelisele kontaktseminarile saabuvad väliskülalised Jõgevamaa sõpruspiirkonadest Soomest Keuruust ja Kaarinast, Leedust Kaisiadorysest, Moldovast Unghenist ja Valgevenest Voložõnist.

“Rahvusvahelise kontaktseminari korraldamisel on oluline osa logistikal,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Seepärast korraldame seminari eelneva aastaga võrreldes varasemal ajal, see tähendab augustikuus, ja asukohas, millel on kõik vajalikud eeldused olemas: majutus, toitlustus, seminariruum – kõik käe-jala ulatuses. Luual korraldamise põhjuseks on seegi, et seminari üheks teemaks on ka puiduga seonduv, puidutööstus ja puittooted.”

Svjatõšev lisas, et seminari eesmärk on pakkuda meie ettevõtjatele ja omavalitsusjuhtidele võimalust leida uusi kontakte välisturgudel, uusi sidemeid ja tutvusi. Koos arutades on võimalik arendada uusi mõtteid ja koostöösuundi. On võimalik leida endale usaldusväärne tugipartner välisriigis, sest seminarile tulevad koos nii omavalitsusjuhid kui ka ettevõtjad. Niimoodi on tagatud tulijate usaldusväärsus.

Seminari on kutsutud avama väliskaubanduse- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. Maavanem Viktor Svjatõšev annab ülevaate Jõgevamaast ja väljendab oma sõnavõtus soovi, et kontaktseminaril oleks võimalikult palju omavahelist suhtlemist ja koostöövõimaluste üle arutamist.

Loe edasi: Jõgeva ettevõtjad ja omavalitsustegelased peavad koostööpartneritega välisriikidest kontaktseminari

Sänna Leiutajate külakooli uus õppeaasta

Leiutajate külakool Sännas Rõuge vallas Võrumaal jätkab sügisel 2014 oma tegevust koolitusloaga. Alates 1. augustist võetakse vastu avaldusi 1.-2 (3.-4.) klassi astumiseks.

Aasta jagu koolimist Leiutajate külakoolis on möödas ning huvitav vaadelda, mis toimus, mida sai õpitud ja kuidas võiks jätkata.

Kõigepealt aga natukene Leiutajate Külakoolist (Nime koolile valisid lapsed ise. Variantide hulgas oli veel ka näiteks Südakool, Pipi Pikksuka nimeline kool jne)):

Leiutajate külakooli jaoks on tähtis, et igaüks meist oleks austatud, toetatud ja armastatud, et inimene julgeks/suudaks lõõgastuda ja avaneda kogu oma ilu ja täiuslikkusega maailmale. Leiutajate külakoolis käsitletakse inimest kui vaimset olendit. Siin ei ole õpetajaid ja õpilasi, on inimesed, kelle hing soovib õppida ja areneda lähtuvalt üksikisiku eluülesandest, et jõuda oma tõelise olemuseni.

Loe edasi: Sänna Leiutajate külakooli uus õppeaasta

Vähiravifond “Kingitud Elu” jätkab pereisa eduka ravi toetamist

Hille Tänavsuu vähiravifond “Kingitud Elu” nõukogu andis välja järjekordse toetuse. Fondi abiga saab hädavajalikku ravi jätkata 55aastane väikeste laste isa, kes võitleb eesnäärme pahaloomulise kasvajaga. Kevadel sai mees fondi abiga kolmeks kuuks ravimit Zytiga (Abirateron). Nüüd aitab fond tal edukat ravi jätkata, pannes oma õla alla järgmise kolme kuu doosile.

“Meil on rõõm jätkata pereisa mõjusa ravi toetamist, kinkides patsiendile fondi annetajate abiga täisväärtuslikke elupäevi,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. “Kõnealune patsient on ehe näide sellest, kuidas haigekassa jaoks matemaatiliselt mitte piisavalt kulutõhus ja mitte finantseeritud ravi võib konkreetse inimese ja tema pere jaoks olla lausa eluliselt vajalik ja isegi elumuutev, sest millise hinnasildi saaksime kleepida nendele lisaelupäevadele oma abikaasa ja väikeste laste seltsis? Normaalses olukorras oleks praegusel juhul loogiline, et haigekassa võtab hästi toimiva ravi finantseerimise tervisekindlustusega maksumaksja eest üle. Kahjuks need asjad nii ei käi ja see tõestab meie fondi olulisust.”

Tänavu mais andis fondi nõukogu välja esimese toetuse kolmeks kuuks samale patsiendile lootuses, et järgmiste ravikuuride eest tasub juba haigekassa. Praegu ei kuulu aga Zytiga ikka soodusravimite nimekirja vaatamata ravimi positiivsele toimele. Zytiga ühe kuu ravimidoos võib maksta üle 3600 euro ja patsient võib seda vajada kuni aasta.

Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud Elu” jätkab pereisa eduka ravi toetamist

Minister arutab täna seakasvatajate ja jahimeestega, kuidas tõkestada sigade Aafrika katku levikut

Põllumajandusminister Ivari Padar kohtub täna kell 14 põllumajandusministeeriumis seakasvatussektoriga seotud ettevõtjate ja jahiorganisatsioonide esindajatega, et arutada edasiste meetmete üle sigade Aafrika katku vältimiseks.

Põllumajandusminister Ivari Padar annab ülevaate eelmisel kolmapäeval Balti riikide ministrite ja Poola ministeeriumi esindajate kohtumisel arutatust. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel teeb kokkuvõtte taudi senisest levikust naaberriikides ning kirjeldab Eestis rakendatud tauditõrjemeetmeid seakatku leviku tõkestamiseks.

Kohtumisele on oodatud kõik seakasvatajad, sigade vahendajad ja vedajad, söödakäitlejad ja jahindusorganisatsioonide esindajad.

Eestis senini seakatku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on juba kehtestatud puhvertsoon.

Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 6054 750. Samuti on võimalik küsimusi esitada VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu .

Maalimise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 27. juulil kella 12-16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev “Õpime loodust maalima”. Juhendavad kogenud juhendajad. Maalimise vahendid korraldajatelt. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik. Osalemine tasuta. Perepäeva korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Nõo valla Omaalgatuse Fond. Info telefonil 55544 231 ja info@lukemois.ee . Vaata lisaks www.lukemois.ee

Noortepuudus põllumajanduses saab leevendust

Tulevast aastast kavandab põllumajandusministeerium kuni 40aastastele alustavatele põllumajandustootjatele 25protsendilist lisatoetust esimese 39 hektari eest. Suurendatud otsetoetust saab esimesel viiel tegutsemisaastal.

“Eesti põllumajanduses töötajatest vaid seitse protsenti on alla 35-aastased, ligi kolmandik on aga 65-aastased ja vanemad. Et põllumajanduses säiliks järjepidevus ja toidutootmine Eestis ei katkeks, peame vähendama noortepuudust põllumajanduses,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Järgmisest aastast saavad alustavad tootjad suuremat pindalatoetust ja jätkame noortele suunatud toetusmeetmeid ka uues maaelu arengukavas.”

Põllumajandusministri sõnul aitab noorte lisandumine põllumajandusse hoida Eesti maapiirkondi asustatuna. “Laiemalt on noorte toomine põllumajanduse juurde Eesti riigile strateegiliselt oluline nii toidujulgeoleku kui elujõuliste maapiirkondade võtmes,” sõnas minister Padar.

Alustavatele noorte põllumajandustootjatele on ette nähtud 25 protsenti kõrgem hektarimakse esimese 39 hektari eest. Arvestuslikult on 2015. aastal kuni 4200 potentsiaalset tootjat, kes võiksid saada noore alustava põllumajandustootja toetust ca 32 897 hektari eest. Noorte alustavate põllumajandustootjate skeemi rakendamine tuleb otsustada igal aastal järgneva aasta kohta.

Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.

Augustist tõusevad piletite hinnad Viljandimaa avalikel liinivedudel 20 protsenti

Viljandi maavalitsus otsustas alates augustist tõsta bussipiletite hindu nii linnalähi- kui maakonnaliinidel 20 protsenti. Bussipileti hinna tõusu tingib reisijate arvu vähenemine ja liinivedude kulude tõus.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase kinnitas, et avalikel liinivedudel tõusevad piletihinnad 20 protsenti.

«Olukord on selline, et kui riigipoolne toetus avalikule liiniveole on tõusnud ja lagi on käes, siis reisijate arv järjest väheneb. Ka on tõusnud üldised ühistranspordikulud ning osa kommertskaugliine on vaja asendada avaliku liiniveoga,» selgitas Kase hinnatõusu põhjusi terves maakonnas.

Kui praegu maksab ettemaksukaardiga ostetud sõit Viljandi linnalähiliinidel 50 senti, siis alates augustist tuleb sõidu eest maksta kümme senti enam. Need, kes soovivad osta sõidupileti bussist, peavad 80 sendi asemel välja käima ühe euro.

Loe edasi: Augustist tõusevad piletite hinnad Viljandimaa avalikel liinivedudel 20 protsenti

Ühe lossi maagia Padise kloostri varemetes

Kahel pimedal augustiõhtul panevad kolm Eesti suurepärast mustkunstnikku koos külalistega tajud proovile Padise kloostri varemete vahel. Ühe lossi maagia on müstilise õhustiku, elava muusika, peadpööritavate akrobaaditrikkide, tuleinglite ja parimate mustkunstnike Charleka, Meelis Kubo ning Fred-Erik Johansoni kujutlusvõime piirimail reaalsusega mängivate silmamoondustega õhtune etendus Padise kloostri salapäraste müüride vahel.

Juba üle 10 aasta tegutsenud ja auhinnatud mustkunstnik Charlekas on andnud kokku üle 1000 show, mille käigus on ta esinenud nii Eesti esileedile Evelin Ilvesele kui ka Monaco vürst Albertile. Meelis Kubo on mustkunstnik, kes on alates 2006. aastast jahmatanud suuremaid ja väiksemaid vaatajaid nii Eestis kui ka võõrsil, esinenud erinevates telesaadetes ning kirjutanud mustkunstialaseid artikleid. Ja Eesti mustkunsti tipptegijate hulka kuuluva noormehe Fred-Erik Johansoni repertuaarivalik on suurim: leidub klassikalisi ja ajatuid trikke, originaalseid manipulatsioone, suurele lavale sobivaid efekte jne. Lisaks tavaprogrammidele pakub Fred ainsana Eestis etendust, kus laval on vaid mastaapsed illusioonid.

Lisaks silmamoondajatele aitavad maagilise meeleolu loomisele kaasa akrobaate lae alla lennutava Trikivabriku meistrid, erinevate tuletrikkide ja tuletantsudega 2008. aastal alguse saanud ja üle maailma hinnatud Kelfiriuse tuleinglid, kogu etendust saadab parima muusikaga just nendeks õhtuteks kokku kutsutud parimatest parimate muusikutega elava muusika bänd – Mari-Liis Vare – vokaal, “Lendav laud”, Johan Randvere – klahvpillid, Villu Vihermäe – tšello, Marion Aruvee – flööt ja ehk ka mõned üllatuskülalised …

Sündmust toetab Padise vald.

Ühe lossi hääled Facebookis – www.facebook.com/yhelossihaaled

Koolipiima ja -puuvilja kavad saavad mitu muudatust

Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetatakse uuest õppeaastast lisaks viljade pakkumisele ka nende kasvatamist, tervislikke toitumisharjumusi ja seotud keskkonnaküsimusi tutvustavaid ettevõtmisi. Mitu muudatust saab ka koolipiima kava.

“Uuest õppeaastast on koolidel lisavõimalused degusteerimiste, erinevate aiandusürituste ja põllumajandusettevõtete külastustega, millega tutvustatakse lastele toidu kasvatamist,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Lastele räägitakse nende tegevuste juures tervislikust toitumisest, põllumajandusest ja nendega seotud keskkonnaküsimustest.”

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetusel ning koolipiimatoetusel mõlemal muutuvad 1. augustist taotlemisperioodid, mis hakkavad olema: 1. august-30. september; 1. oktoober-30. november; 1. detsember-31. jaanuar; 1. veebruar-31. märts; 1. aprill-31. mai; 1. juuni-31. juuli.

Seoses taotlusperioodide muudatusega lõpeb koolipiimatoetuse taotlejate jaoks senine taotlusperiood 1. juuli-31. august sel aastal 31. juulil. Selle perioodi eest saab taotluseid esitada alates 1. augustist 2014. Koolipuuvilja- ja köögivilja toetuses lisandub suvine taotlusperiood, mida varem ei olnud.

Uutel taotlejatel tuleb alates 1. augustist heakskiitu taotlema tulles mõlemas kavas esitada PRIAle koos heakskiidutaotlusega ka kirjalik kokkulepe haridusasutusega juhul, kui taotlejaks ei ole haridusasutus ise.

Koolipiima ning koolipuuvilja ja -köögivilja toetuste maksmist korraldab PRIA.

Põllumajandusminister: Karusloomakasvatused peavad täitma loomade heaolu nõudeid

Põllumajandusminister Ivari Padar kohtus eile karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate esindajatega, kellega jõuti kokkuleppele karusloomade pidamistingimuste täpsustamises.

Minister Ivari Padari sõnul toimus kohtumine lahendusi otsivas atmosfääris.

“Meil on võimalik valmistada ette määrus, mis võtaks arvesse karusloomakasvatuse eripära ning mida mõlemad osapooled aktsepteeriks,” ütles Padar. “Kuigi loomakaitse organisatsioonid taotlevad pikemas perspektiivis karusloomakasvatuste keelustamist, nõustuti, et ka nõuete täpsustamine on samm õiges suunas. Kindlasti on riigil plaanis veelgi tõhustada järelevalvet loomade heaolu nõuete täitmise üle karusloomakasvatustes.”

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist eesmärgiga parandada karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi. Eelnõu on plaanis saata kooskõlastamisele suve lõpus.

Kohtumisel osalesid Eesti Loomakaitse Seltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus, AS Balti Karusnahk ja Nyckö Farm OÜ, põllumajandusministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti esindajad.

Kuhjavere valmistub kümnendaks külateatrite festivaliks

Avinurme Suveteater on mänginud kõigil kümnel Kuhjavere külateatrite festivalil. Foto: Kuhjavere Külaselts

Kuhjavere külaseltsil on praegu eriliselt toimekad päevad, sest valmistutakse 16. ja 17. augustil toimuvaks külateatrite festivaliks, mida selles Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas paigas korraldakse juba kümendat korda. Tänavugi iseloomustavad festivali sõbralik näitemänguseltskond, suuresti eestipärane ja rahvalik repertuaar, patrooni professor Kalju Komissarovi kohalolek ja mitmed tunnustused edukamatele.

Kõigest täpsemalt rääkisid Külauudistele Kuhjavere külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk ja Kuhjavere külavanem Romeo Mukk.

Kuivõrd nõuab juubelifestival põhjalikumat ettevalmistamist?

Urve Mukk: Kümnes kord lisab pidulikkust. Samas vajab iga-aastane festival põhjalikku ettevalmistust, et kõik selleks sündmuseks Kuhjaveresse tulijad end hästi tunneksid. Sel aastal oleme nostalgia mõttes taas ühe päeva Passaia talu õuel mängimas. Etendused taluõuedel teevad meie festivali omanäoliseks, kuigi korralduslikult keerulisemaks ja panevad suure koormuse võõrustavale pererahvale. Oleme teinud ehituslikke täiendusi külamaja terrassi juures, kus praegu on põhiline mängupaik. Juubelifestivaliks plaanitseme välja anda ülevaatliku trükise seni osalenud truppidest, inimestest ja lugudest suure hulga fotomaterjaliga

Kui palju truppe seekord Kuhjaveresse mängima tuleb?

Loe edasi: Kuhjavere valmistub kümnendaks külateatrite festivaliks

Homme peetakse Suure Munamäe vaatetorni
75. sünnipäeva

Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

ELF tähistab heinateotalgutega oma 15. hooaega

Neljapäeval alanud ja homseni Nedrema puisniidul toimuvad heinateotalgud ja suvekool märgivad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) loodustalgute 15. järjepidevat toimumisaastat. Juubelihõngulised talgud ühendavad traditsioonilised töövõtted, looduskaitse ning uued teadmised ja oskused.

Poolsada talgulist harjutavad käe sisse vanad heinatöövõtted, kuulevad kohalikust kultuuriloost, saavad osa loodusretkedest puisniidu lindude, liblikate ja taimede tundmaõppimiseks, toimub Ööülikooli loenguõhtu ning pärast talgutööd kõlab rahvalik muusika.

ELFi talgukorraldaja ja suvekooli mõtte algataja Siim Kuresoo sõnutsi pole sedalaadi suvekool olemuselt tegelikult midagi uut – heinatööl on mõtteid ja võtteid vahetatud juba aastasadu.

“Sealjuures ELFi talgulised on aastaid suviti mitmetel tähelepanuväärsetel puisniitudel rehadega abiks olnud,” selgitas Kuresoo. “Mullused katsetused vikatitega heina niitmiseks näitasid, et loodustalgulised on valmis kandma ka vanade heinatöövõtete traditsioone.”

Vastriisutud puisniidul salvestatavas Raadio Ööülikooli loengus räägib biosemiootik Kalevi Kull elurikkuse hoidmisest ja loomisest. Talgulisi lõbustab rahvamuusik Kadri Giannakaina Laube, kes mängib eesti lõõtsa ja õpetab traditsioonilisi tantse.

Elurikkuse poolest imetlusväärsete puisniitude pindala on 20. sajandi jooksul paraku kiirelt vähenenud. Suvekooli võõrustav Nedrema puisniit on Eesti suurim ning üks suurimaid ka kogu Euroopas. Siiski ei anna selle praegust pindala võrrelda 20. sajandi algusega, kui see küündis pea 250 hektarini. Enne taastamistööde algust, 1995. aastal niideti sellest vaid ühe hektari suurust ala, kuid praeguseks on see kohalike suure töö tulemusena kasvanud 80 hektarini.

Eestimaa Looduse Fond on looduse hüvanguks talguid korraldanud järjepidevalt aastast 2000. Selle aja vältel on ligi 7000 talgulist teinud tööd ligi 400 talgul. Aasta-aastalt on talgute populaarsus ja arv kasvanud, tänavu toimub üle Eesti 60 talgut ning kõik huvilised on oodatud kaasa lööma. Rohkem infot ELFi talgute kohta leiab www.talgud.ee

Uhtjärve jooks läheb veel rohkem metsa

23. juulil Urvaste vallas 19. korda toimuv ümber Uhtjärve jooks on taas üle elanud olulise uuenduskuuri.

Sel aastal antakse põhijooksu start Nõiariigist ja joostakse senisega võrreldes vastupidises suunas – tõsi küll, sedapidi joosti ka esimestel aastatel 1994-1995. Võrreldes eelmise aastaga oleme jooksu viinud rohkem metsa alla ja lihtsaid tingimusi loota ei maksa, märgi jalgu see-eest küll.

Esimest korda Uhtjärve jooksu ajaloos saab pärast finišit ka saunamõnusid nautida, selle eest hoolitseb Nõiariik.

Start Nõiariigis on kolmapäeval, 23. juulil kell 19. Paarkümmend minutit varem väljub sealt buss MN12 jooksu starti Uhtjärve laululava juurde. Nõiariigis toimuvad ka mudilaste jooksud.

Sellel päeval oleks legendaarne Urvaste spordimees, tänapäevase Uhtjärve jooksu algataja Harri Neem saanud 95-aastaseks. 23. juuli peaks jääma ka tulevikus Uhtjärve jooksu toimumise kuupäevaks, olenemata nädalapäevast.

Jooks kuulub 4. Võrumaa pikamaajooksusarja.

Toetajad: Antsla TÜ, Compressport, Contra, GMP Clubhotel & Pühajärve restoran, Hauka Laada Staadionikontserdid, kirjastus Tänapäev, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Urvaste Vallavalitsus, Valdur Roots, Villike Suveteater, lisaks terve Võrumaa pikamaajooksusarja sponsorid.

Margus Konnula, korraldaja (Urvaste Külade Selts)

Kurgja talumuuseumis tunnustatakse pühapäeval
C.R. Jakobsoni preemia laureaate

Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Pärnumaal Kurgjal antakse pühapäeval, 20. juulil üle C.R. Jakobsoni preemiad ning toimub Kurgja-Linnutaja talu 140. aastapäevale pühendatud Eesti ohustatud tõugude päev.

Pärnumaa 2014. aasta parima põllumehe tiitel omistatakse Atte Jari Juhana Alfthanile, kes on Massiaru Põllumajandusliku OÜ juhatuse liige. Alfthan on koos abikaasa Piretiga loonud Eesti maakarja eliit-tõufarmi ning nende teravilja- ja piimakarjakasvatusega tegelev osaühing on piirkonna olulisim tööandja. Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli saab Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon.

“Jakobsoni preemiaga tunnustatakse Pärnumaa põllumehi ning haridus- ja kultuuritegelasi, kes on andnud panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse,” ütles C.R. Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.

Preemiad antakse üle Kurgjal toimuva Eesti ohustatud tõugude päeva raames, kus tõuaretusühistud esitlevad eesti maakarja veist, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobust ja eesti vutti. Päev toimub koostöös keskkonnaameti, põllumajandusministeeriumi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Linnukasvatajate Seltsi ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Täna esitletakse maanteemuuseumis maanteekunsti festivalil valminud töid

Täna esitlevad kunstnikud Eesti maanteemuuseumis toimuval rahvusvahelisel maanteekunstifestivalil nädala jooksul valminud töid, mis on inspireeritud teedest.

Teisipäevast homseni kestval festivalil käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana.

“Festival on loonud võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,” ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Täna kell 15 esitlevad kunstnikud juba oma valminud töid ka muuseumikülalistele. Tööd on kavandatud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel. Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele on saanud festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Veel täna toimub ühine graffitijoonistamine kunstnik Sänki juhendamisel. Toimub ka asfaldijoonistuste töötuba lastele. Maanteemuuseumis saab näha lühiajalist näitust maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb homme.