Aksel Lõbu

Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Laupäeval Kuremaal MTÜ Marlau eestvedamisel toimuval Jõgeva valla päeval selgitatakse läbi võistluste välja piirkonna sportlikuim küla, peetakse laata „Kohalik ja naturaalne“ ja esinevad mitmed kultuuritegijad. Eredaid elamusi oma lauluga pakub Grete Klein. Jõgeva valla päeva juhib Rakvere teatri tippnäitleja ja teleseriaalide staar Tarvo Sõmer, kes enne sündmust andis intervjuu Külauudistele.

Rakverelasena läbite Jõgeva valda kui mööda Piibe maateed Tartu suunas sõidate. Milline on teie teadmistepagas aga sellest paikkonnast ja kuivõrd põhjalikult tuleb vallapäeva juhtimiseks ette valmistuda?

Sõites Tartu suunas olen möödunud tõesti Jõgeva valla looduskaunitest ja kultuuriloolistest paikadest: Vaimastverest, Paduverest, Kuristast, Kassinurmest jne. Ja kui sõidame külalisetendusele siis kogu Rakvere teatri trupiga külastame sageli mõnda teeäärde jäävat toitlustusettevõtet.

Arvestades kiiret elutempot on põhjalikumad ettevalmistused Jõgeva valla päeva juhtimiseks toimunud paar päeva enne sündmust. Loen Jõgeva vallast jutustavaid raamatuid, kogun andmeid ja fakte ka internetist.

Kui erinev on rahvaürituse juhtimine ühes või teises paigas?

Paljugi sõltub kohapealsest olukorrast, inimeste meeleolust, kaasalöömist tahtest. Kui kuskil kipub midagi toppama jääma, tuleb oma ergutuste ja julgustamisega kaasa aidata. Ikka peab midagi tagataskus olema.

Loe edasi: Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Kuhjavere Teatrikohvikus etendus näidend maaettevõtluse ajaloost

Tänassilma näitering Pupud Jukud. Fotod: Kuhjavere külaselts

Viljandimaal Suure-Jaani vallas toimunud Kuhjavere külateatrite festivali traditsioonilisel eelsündmusel, Teatrikohvikus, etendas Tänassilma harrastustrupp maaeluettevõtluse möödanikku tutvustava näidendi.

Teatrikohviku avas Kuhjavere külavanem ja külaseltsi juhatuse esimees Romeo Mukk. Koosolijate lemmikuks kujunes noor lõõtspillivirtuoos Ainar Arula. Harrastusteatrimaailma tuntud tegija trupp Pupud Jukud Tänassilmast etendas „Jõeoru villa lugu“.

Etendus andis läbi tõsielufaktide ja huumori ülevaate ettevõtlustegevusest hoones, kus tegutsenud meierei, vorstivabrik ja viimased kümme aastat toitlustusja majutuskoht. Kunagine tootmishoone asub Tänassilma külje alla, seda kutsutakse Jõeoru villaks.

Muusikalist meeleolu lõõtspillidel lõid isa ja poeg Ain ja Ainar Arula SuureJaani vallast Taevere külast. „9aastane pillimees Ainar kujunes publiku lemmikuks, aplaus talle oli silmapaistavalt tugev,“ rääkis Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Loe edasi: Kuhjavere Teatrikohvikus etendus näidend maaettevõtluse ajaloost

Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Mari-Liis Laanemaa siidimaal "Jõhvikamandala". — Mari-Liis Laanemaa siidimaal “Jõhvikamandala”.

Kolmapäeval kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“.

Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringikuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta
jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.

Mari-Liis Laanemaa on Eesti kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.

Loe edasi: Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Männisalu küla kokkutulek — Männisalu küla 2015. aasta kokkutulek

Väike-Maarja vallas asuva Männisalu ehk endise Naraka küla kokkutulek toimub laupäeval, 30. juulil kell 13 küla mälestuskivi juures.

Osalejatel palutakse pikniku jaoks kaasa võtta veidi oma toidupoolist.

Männisalu küla esmamainiti 1284. aastal Narenkayve nime all ja vähem kui sajandi eest asus seal 31 talu, kuid tänaseks on küla elanikest tühi. 1980. aastal lahkus viimanegi külaelanik ning majad lükati kolhoosiaegse maaparanduse käigus kokku.

Inimesed pole Männisalut siiski unustanud ja suviti-sügiseti liigub seal arvukalt seenelisi ja marjulisi. Mis aga eriline – juba enam kui 30 aastat kogunevad traditsiooniliselt juuli viimasel laupäeval Männisallu küla endised elanikud, nende küla mälestuste najal üles kasvanud järeltulijad ja teisedki, kes end Männisaluga seotuna tunnevad.

Loe edasi: Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

24. juulil teoks saanud avatud talude päeva üks kandvamaid eesmärke oli tõestada põlvkondade järjepidevuse ja mitmekülgse põllumajanduse olulisust maaettevõtluse ja elulaadi püsimajäämisel ja arendamisel.

Kõigest sellest said põhjaliku ülevaate ligi nelisada inimest, kes külastasid Jõgevamaal Torma vallas Ookatku külas paiknevat Miku talu.

Miku talu on adramaarevisjonis esmakordselt mainitud 1758 aastal. 1990ndate lõpus asus peremees, varem majandis töökoja juhatajana töötanud Sulev Tutt siin taastama talu elulaadi nii majandustegevuses kui ka teistes eluvaldkondades. Nii esiemade-isade elutarkusele kui ka kaasaegsele põllumajandusele orienteeritud elukeskkonna võtsid kiiresti omaks kultuuritöötajast perenaine Pille Tutt ja nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsed Kertu ja Mikk.

Mikk Tutist on saanud nüüdseks teraviljakasvataja haridusega noorperemees ja mõnedki põllumajandusharud on tema korraldada ja vastutada. Avatud talude päeval viiski tema külalised ekskursioonile karjamaale vaatama lihaveiseid ja tutvustas nende kasvatamist.

„Sulev Tutil ja tema pereliikmetel jätkub põllumehele tarvilikku nutikust ja ettenägelikkust. Nii lõpetati õigeaegselt ebatulusaks muutunud piimatootmine ja laiendati teraviljakasvatust, asuti kasvatama lihaveiseid,“ rääkis üks pererahva sõpradest.

Loe edasi: Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Paduvere talumuuseumis toimus hokitantsu esmaesitlus

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas. Foto: Tiit Lääne — Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas.
Foto: Tiit Lääne

8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.

Mõte „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70. aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad ning ka koos hokit mänginud.

„Otsisime muusikat, mille saatel Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga. Esinemiseks vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.

Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.

Jaan Lukas

Hiiumaal avati hiigelleiva lahtilõikamisega Eesti Toidutee

Üle meetrise leiva lõikamine. Fotod: Kristo Mäe

Täna, 1. mail avati hiigelleiva lahtilõikamisega Kärdlas Eesti Toidutee, mis ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusasutust üle Eesti.

Toidutee ettevõtted pööravad tavapärasest suuremat tähelepanu Eesti kohaliku toidu edendamisele ning kodumaise tooraine kasutamisele. MTÜ Eesti Maaturism tegevjuhi Raili Mengeli sõnul on Eesti Toidutee heaks ja praktiliseks teejuhiks meie kohalike toitude juurde. “Toidutee ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusettevõtet, mis on oma menüüdes keskendunud kodumaisele toorainele ja kohalikele maitsetele,” ütles Mengel.

Viimase aasta jooksul on kõik Eesti Toidutee ettevõtted saanud personaalset nõu nii menüü koostamise, kohalike toorainete kasutamise kui ka teeninduse parandamise kohta. Eesti Toiduteed veab Maaeluministeeriumi tellimusel maapiirkondade turismiettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Maaturism.

Eile õhtul kuulutati Suuremõisa lossis välja Hiiumaa maitsete aasta ja maaeluminister Urmas Kruuse andis Hiiu maavanemale üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli ja 1,5 meetri pikkuse rändkahvli, mis hakkab koos tiitliga liikuma mööda toidupiirkondi. Täna anti Hiiu vallavanemale üle Hiiumaa maitsete aasta lipp, mis heisatakse Kärdla keskväljakul.

Loe edasi: Hiiumaal avati hiigelleiva lahtilõikamisega Eesti Toidutee

Sel suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur

Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad Foto Urmas Saard — Foto: Urmas Saard

Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) kogunes reedel riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati valmisolekut võimalike seakatku puhangute tõrjumiseks seakatku leviku kõrgajal eeloleval suvel.

Komisjon leidis, et oht uuteks taudipuhanguteks on tänavu suvel väga suur. “Septembri lõpust alates pole kodusigade hulgas uusi taudijuhtumeid olnud, kuid peame arvestama selle haiguse hooajalise iseloomuga. See tähendab, et tänavu suvel on oht uuteks puhanguteks sama suur kui aasta tagasi,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

“Teeme suveks valmistumisel teavituskampaaniat nii jahimeeste, seakasvatajate kui elanikkonna seas, et tõsta teadlikkust seakatkuga seotud riskidest. Samuti oleme tõhustanud järelevalvet ja plaanime veel enne suve seakasvatajaid kontrollida, et veenduda rakendatavate bioohutusmeetmete asjakohasuses,” ütles Halliste.

Loe edasi: Sel suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur

Tänavune Lutsu preemia laureaat on näitleja ja kirjamees Martin Algus

Martin Algus Palamusel Lutsu huumoripreemia laureaadi vannet andmas. Foto: Aivar Kokk

Pühapäeval toimus Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu huumoripreemia üleandmistseremoonia Jõgevalt võrsunud näitlejale, näitekirjanikule ja stsenarist Martin Algusele.

17-liikmeline žürii valis Martin Alguse Lutsu preemia laureaadiks mitme kandidaadi hulgast peaaegu üksmeelselt. Preemia väljaandmist korraldava MTÜ Sokuturi esindaja kinkis Algusele tähelepanuväärselt suuremõõtmelise suveniirpostmargi, millel Oskar Lutsu laureaadi pilt. Algusel oli au kirjutada margile talle makstava preemia summa, milleks on 4258,18 eurot.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus viisid läbi traditsioonilise naljaauhinnasaaja ristimistseremoonia. Maavanemalt oli Lutsu “Kevadest” improviseeritud kingitus – ahjuroop tekstiga „tõsielu ja huumori segamiseks õiges vahekorras”.

Martin Algus lõpetas Viljandi Kultuurikolledži, töötas 1997-2005 Ugala teatris näitlejana, seejärel reklaaminduse alal ning viimastel aastatel on saanud tuntuks tõlkija, näitekirjaniku ja stsenaristina. Ta on populaarsete teleseriaalide “Ühikarotid”, “Ment”, “Naabriplika”, “Varjudemaa” ja “Doktor Silva” stsenaariumide autor.

Et “Doktor Silva” tegevuspaigaks on konkreetselt nimetatud Järva-Jaani, küsiti Alguselt, kuidas selle paiga inimesed ise nende kodupaiga filmi panekusse suhtuvad. „Enamus huviga positiivselt ja filmimisele kaasa aitavat suhtumist on tunda ka kohalikult vallavanemalt,” tõdes ta.

„Ma austan kõiki oma seriaalitegelasi ja püüan neid võtta igati tõsiselt. Soovin et tegelased ei jääks skemaatiliseks, mistõttu lasen neil sageli ka nii-öelda oma elu elada,” ütles Algus.

Loe edasi: Tänavune Lutsu preemia laureaat on näitleja ja kirjamees Martin Algus

Sargveres saab tasuta kuulata kammermuusikat

Sel reedel, 8. aprillil kell 13.00 saab Sargvere mõisa suures saalis kuulda koammermuusikute kontsertsarja “Mõisamängud” raames tasuta kontserti.

Eesmärk on klassikalise muusika juurde suunata noori koolilapsi, et tekitada muusika vastu huvi. Kontsert on mõeldud eelkõige koolilastele ja pensionäridele. Samas võivad kõik huvilised tulla Sargvere mõisa ning saavad nautida suurepärast klassikalist kammermuusikute kontserdisarja “Carmen – Fantaasia”.

Esitavad Mizuki Shindo flöödil ja Anneli Tohver klaveril. Kavas on Prokofjev ja Borne.

“Märk, millega eestlasi maailmas üldse teatakse, on meie kultuur, meie muusika, meie laulupeod, kuulsad dirigendid, heliloojad, koorimuusika, traditsioonid. Meil, täiskasvanutel ja lapsevanematel on tänasel päeval kohustus hoida oma lapsi selles vaimsuses ja õhustikus, kus kõlab elav muusika. Kui palju neid võimalusi nii vabalt meile ikka sülle langeb. Kasutage neid. Eriti veel, kui arvestades tänast välist nutisurvet,” leiab MTÜ Kammermuusikute produtsent Meelis Toom.

Jaapanlanna Mizuki Shindo õppis flöödimängu Tokio Rahvuslikus Ülikoolis ja Guildhall School of Music and Drama’s Londonis. Hiljem täiendas end Mathieu Dufouri juures Chicagos. Ta on mänginud Londoni orkestris Southbank Sinfonia ja aastast 2013 töötab ta Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris.

Loe edasi: Sargveres saab tasuta kuulata kammermuusikat

PRIA toetab tänavu 2,5 miljoni euroga linnade majakatustele rajatavaid põlde

Maaeluministeeriumi ja PRIA ametnikud käisid katusepõldude rajamiseks kogemusi omandamas eelmisel suvel Kanadas. Foto: Indrek Nugis

Alates 2. aprillist saavad Eesti nelja suurima linna elanikud taotleda PRIAlt toetust selleks, et rajada oma majade katustele aialapid. Maaeluministeerium on programmi “Põllumajandus linna” jaoks eraldanud tänavu 2,5 miljonit eurot.

Programmi “Põllumajandus linna” eesmärgiks on julgustada linnastunud piirkondade inimesi hoidma sidet maaeluga ja võtma vastutus oma toidulaua katmise eest. Programmi raames ei toetata peenarde tegemist sinna, kus need juba enamasti nagunii on, ehk aedadesse ja aiamaalappidele, vaid majade katustele, kuhu jõuab vähem ka tänavasaastet.

“Kuigi oleme loodusteadlikumaid rahvaid Euroopas, paljudel meist on kas elu- või puhkekohad maal, kus kareda mulla sisse käsi pista, jäävad paljudele inimestele põllutööd siiski järjest võõramaks,” sõnas ministeeriumi agraarlinnaosakonna juhataja Uku Kuuse. “Iidsetest alepõllu harijatest traditsiooniliste põlispõldude pidajateni, see on osa meie pikast pärandist. Miks mitte seda väärtustada ka modernses linnastus?”

Toetust saavad taotleda Eesti nelja suurima linna – Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva – majaomanikud ja korteriühistud, kelle majakatus on lame ja katuse kasutuseta pindala on vähemalt 200 ruutmeetrit. PRIA toetab katusele rajatavat põllupinda 70 euroga ühe ruutmeetri kohta. Programm omaosalust ei nõua. Küll aga tuleb 20 protsenti saagist annetada kolmel esimesel aastal kas Tallinna loomaaiale, toidupangale või vaestele peredele omal vabal valikul.

Toetuse raames kompenseeritakse mulla ja ökoväetise soetamist, kastesüsteemide rajamist, seemnete ja istikute ostmist jms. Abikõlbulikuks ei osutu katused, mis on kaetud tõrvapapi või eterniidiga. Täpsema info programmi tingimuste kohta leiab PRIA kodulehelt www.pria.ee.

Taotlusi võetakse vastu kuni 30. aprillini. Projektide esitamisega tasub kiirustada, sest 2,5 miljonit eurot jagatakse välja neile, kes oma projektid varem esitavad ehk et raha jagatakse nii kaua, kuni see otsa lõpeb.

Linnuvaatluspäevadel loendati üle 80 000 linnu

Kuldnokk Foto Erik Mandre — Kuldnokk. Foto: Erik Mandre

Möödunud nädalavahetusel Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel oli esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks kirja pandud juba üle 80 000 linnu 133 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud vaatluspäevadega tõotab see rekordilist liikide arvu. Vaatlusandmeid saab edastada veel kuni eesoleva neljapäevani, lõplik kokkuvõte tehakse järgmisel nädalal.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde.

Nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – esialgse kokkuvõtte järgi olid üle kolmandiku kirja pandud lindudest haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, naeru- ja kalakajakaid ning luiki. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimus sel aastal ka traditsiooniliselt märtsi viimasel pühapäeval peetav võistluslik linnade linnuvaatlus. 23 osalenud linnas pandi kirja kokku 117 linnuliiki, mis on selle võistluse ajaloo rekord. Ülekaalukalt võitis sel aastal Tallinn 86 liigi, järgnesid Paldiski 74 ja Haapsalu 73 liigiga. Sisemaalinnadest võitis juba traditsiooniliselt Tartus 62 liigiga.

Lihavõtte nädalavahetusel kohatud linde saab 31. märtsini kirja panna EOÜ kodulehel www.eoy.ee või saata postiga. EOÜ tänab kõiki vaatluspäevadel osalejaid, Tarvo Valkerit ning Kristjan Adojaani ja OÜ 5D Visionit elektroonilise vaatlusankeedi eest.

Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Vana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Mitte ei tuldud ainult vaatama Vigalat, kaasas oli suur valik laulusid. Repertuaarivalik pidi päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu.

Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati helilooja ja sõnade autori poolest. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet, kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: merekultuuri aastale, emakeelele pühenduvus, pereliikmetele ning kõikidele, kellele meeldib meeskoori laul.

Nimetagem mõnda esitatust – „Su Põhjamaa päikese kullast“, „Ilus oled, isamaa“, „Kodukeel“ (V. Tormis), „Rukkivihud rehe all“, „Rohelised niidud“, „Tule lase nüüd valsikest“ olid kontserdil pühendatud esitatusega. Südametesse läksid need meeldivad helid – ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua.

Loe edasi: Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Palamuse Amatöörteatris esietendus Mati Undi „Peaproov“

Tänane Voore Külalistemaja ja kunagine koolimaja, kus õppis Mati Unt. Foto: Vikipeedia

25. märtsil esietendus Palamuse rahvamajas Palamuse Amatöörteatri esituses Mati Undi näidend „Peaproov“. Mati Undi filmivõtteid kujutava näidendi tekstis on lõike Undi enda filmistsenaariumist, mille põhjal hiljem tehti film „Surma hinda küsi surnutelt“. Näidend valmis enne filmivõtteid ja on mõeldud paroodiana.

„Mati Undilik teaterteatris on minu ideedele päris sarnane,“ ütles lavastaja Karmo Toome, kes juhendab Palamuse noorte laulustuudiot ja jõudis lavastamiseni lauljatele lavalist liikumist õpetades.

„Rollid nõudsid põhjalikku analüüsi, kuna paljud tegelased peavad mängima kahte rolli. Üks roll on mängida näitlejat ja teine roll on mängida rolli, mida mängib juba kehastatav näitleja. Võiks öelda, et etendusel on ka kaks lavastajat, sest etenduses olev režisöör Huun peab omakorda filmi lavastama,“ rääkis Toome.

„Teater–teatris või mäng–mängus võte on Mati Undile väga omane. Vaatajal tuleb jälgida kahte lugu korraga ja püüda mõistatada, kas nad on omavahel seotud või mitte.

Mentorina aitas lavastuse valmimisele kaasa näitleja Elina Reinold. „Elina andis väga palju nõu näitlejatele ja lavastusele. Pakkus välja uusi lahendusi või tuletas meelde mõned näitemängu põhitõed, mis mängutuhinas ikka kipuvad meelest minema,“ lausus Karmo Toome.

Jaan Lukas

Sadalasse rajatakse vendade Grimmide muinasjututegelasi tutvustav teemapark

Torma piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla auraha, üks tänavusi laureaate, heategevuse edendaja Eckard Klug, aitab kaasa vendade Grimmide kirja pandud muinasjuttude tegelasi tutvustava teemapargi rajamisele Ookatku külla.

Eckard Klugi sõnul on kohaliku vallavolikogu otsusega saadud Torma valla auraha väärikas tunnustus, mis ajendab ka uutele tegudele. “Praegu on koostöös Sadala Hoolekande Ühinguga elluviimisel projekt, mille raames kerkivad Ookatku külla Saksa folkloristide ja muinasjutukogujate Jacob Ludwig Carl Grimmi ja Wilhelm Carl Grimmi muinasjuttude ainetel loodud tegelased. Peagi algab kujude meisterdamine ja paigaldamine, appi on oodatud ka vabatahtlikud. Park avatakse kavakohaselt mais,” ütles Klug.

Eelmisel suvehooajal oli Sadalas avatud hernehirmutiste teemapark „Euroopa ei hirmuta!“, mis osutus populaarseks turismiobjektis ning valiti atraktiivseimaks kodanikuühenduste projektiks Jõgevamaal.

Sadala lähedale Ookatku külla koos kaasa Luule Väinaga eestimaise kodu rajanud Rootsimaa sakslane Eckard Klug, tegeleb Torma vallas heategevusega alates 1999. aastast. Ta on panustanud laste ja eakate ürituste korraldamisele, abistanud majandusraskustes ja kriisiolukorras olevaid peresid, muretsenud mänguasju, õppevaheneid ja mööblit valla koolidele ja lasteaedadele. Eckard on abistanud sotsiaalkorteritesse inventari muretsemisel ning teeb seda ka edaspidi.

Jaan Lukas

Nädala foto

Päikselised sirutused. Foto: Urmas Saard — **Päikselised sirutused.** Foto: Urmas Saard

Kalju Komissarov soovitab Kuhjaveres korraldada festivali „Eestlane naerab“

Laupäeval Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud traditsioonilisel külavanem Romeo Muki iseseisvuspäeva auks korraldatud vastuvõtul kuulutati selle paiga Aastate Tegijaks Kuhjavere Külateatrite festivali kauaaegne patroon Kalju Komissarov.

Romeo Mukk märkis Kuhjavere külaseltsi majas toimunud pidulikul sündmusel, et Kalju Komissarov on alates Kuhjavere teatripäevade korraldamisest olnud ettevõtmise patroon ja leidnud aega iga näitetrupi etteaste analüüsimiseks ja nõuannete jagamiseks. Külavanem koos külaseltsi juhatusse kuuluva abikaasa Urve Mukiga andis Kalju Komissarovile üle tunnustuskirja Kuhjavere Aastate Tegijaks valimise kohta ja keraamilise taldriku, millel on kujutatud küla sümbol heinakuhi.

„Olen saanud erinevaid tunnustusi. Südamlikul meelespidamisel, mis tulnud entusiastlikult ja järjepidevalt teatrifestivali korraldavatelt külaelu eestvedajatelt on minu jaoks aga eriline tähendus,” ütles Kalju Komissarov.

Teatrilegend tegi ettepaneku Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal korraldada Kuhjaveres külateatrite festival teemal „Eestlane naerab“. „Riigi juubeliks valmib kindlasti mitmeid aatelise ja väga tõsise sisuga teatrietendusi, filme jne. Väga oluliseks eestlaste elujõu ja püsima jäämise allikas on olnud huumor,” ütles ta.

Sündmusel viibisid ka Suure-Jaani valla arendusnõunik, Eesti aasta isa 2015 Kalevi Kaur ja Viljandimaa maavanem Erich Palm, kes mõlemad lubasid kaasa aidata Kuhjavere külateatrite festivali edasisele toetamisele. Kutsututest olid lisaks kuhjaverelastele kohal ka Avinurme suveteatri, Jõesuu külateatri ja Tänassilma näiteringi Pupu-Jukud esindajad. Viimased ilmestasid sündmust laulu ja pillilugudega.

Jaan Lukas

Õigusabi kolib advokaadibüroost internetti

DigiLegali logo.

Eesti juristid avasid uue õigusabilehe DigiLegal, mis võimaldab koostada levinumaid juriidilisi dokumente nagu üüri-, müügi-, töövõtulepingud internetis tasuta. Spetsiaalne IT-lahendus tagab, et koostatavad lepingud vastaksid kehtivale seadusele ja kohtupraktikale. Tulemuseks on juriidiliselt korrektne leping, mida on võimalik alla laadida, edasi saata või kohe ka välja printida.

“Olen korduvalt kogenud, et lepingute koostamise ja nende sisu selgitamisega seotud õigusabi on Eestis raskesti kättesaadav, kallis, ebaõiglane ega loo alati väärtust. DigiLegali idee sündis seega täiesti praktilisest vajadusest luua süsteem, mis oleks mõistetav ja kättesaadav kõigile,” rääkis DigiLegali üks loojatest Sander Kaus, kes on lõpetanud nii Tartu Ülikooli õigusteaduste kui ka Oxfordi Ülikooli majanduse magistrantuuri. “Selle asemel, et maksta juristile kõrget tunnihinda, on DigiLegali abiga võimalik leping ise kiiresti koostada, digiallkirjastada, saata või välja printida. Minu hinnangul peaks õigusabi olema vahend, mis parandab ühiskonna toimimist ja lihtsustab igaühe elukorraldust. DigiLegal on kahtlemata üks samm lähemale selle visiooni täitmisel.”

Loe edasi: Õigusabi kolib advokaadibüroost internetti

Jõgevamaa aasta tegu on Põltsamaa Kodu rajamine

Hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamise algataja Vambola Sipelgas Jõgevamaa aasta teo tunnustuskirjaga vastuvõtul. Foto: Johannes Haav — Hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamise algataja Vambola Sipelgas Jõgevamaa aasta teo tunnustuskirjaga vastuvõtul.
Foto: Johannes Haav

Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Eesti Vabariigi 98 aastapäevale pühendatud vastuvõtul pälvis Jõgevamaa 2015. aasta aasta teo tunnustuse hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamine aktsiaseltsi Lõuna-Eesti Hoolduskeskuse eestvedamisel.

Aktsiaseltsi Lõuna-Eesti Hoolduskeskuse juhatuse liige Vambola Sipelgas nimetas tunnustust ilusaks üllatuseks. „Mõtlesime, et viime ellu ühe vajaliku projekti eakate inimeste heaks. Aga et sellest kujunes aasta tegu Jõgevamaal, vaat see on alles hea uudis,” lausus ta.

Vambola Sipelgase sõnul on Põltsamaa Kodu rajamine ennekõike meeskonnatöö. “Väga palju abi oli Põltsamaa linnavolikogu ja Põltsamaa linnavalitsuse, eriti linnapea Jaan Aiaotsa toetavast suhtumisest,” lisas ta. Jõgevamaa aasta teo auhinnaga kaasneb rahaline preemia 1500 eurot.

Põltsamaa Kodu pakub ööpäevaringselt üldhooldusteenust eakatele inimestele. Lõuna-Eesti Hooldekeskus investeeris 2015. aasta novembris avatud Põltsamaa Kodusse 3,5 miljonit eurot. Põltsamaa Kodus on kokku 80 tuba. Toad on ühe ja kahekohalised. Kokku mahub Põltsamaa Kodusse elama 150 inimest.

„Arvestades meie elanikkonna vananemist valiti Jõgevamaa Aasta teoks valiti igati tänuväärne ja tarvilik ettevõtmine. Erinevat tüüpi hooldekodusid vajab Eestimaa veelgi. Nende ehitamisele peaks märkimisväärselt panustama ka riik,” ütles iseseisvuspäeva vastuvõtul viibinud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.

Jaan Lukas

Võrumaa Metsaomanike Liit tähistab oma 20. tegevusaastat

Võrumaa Metsaomanike Liidu logo

Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, MTÜ Võrumaa Metsaomanike Liit, tähistab täna oma 20. tegevusaastat. 30. jaanuaril 1996. aastal kogunesid 13 Võrumaa metsaomanikku koosolekule ja otsustasid asutada metsaomanike ühenduse. Praeguseks on jäänud metsaühistu liikmeskonda kolm kunagist asutajaliiget.

Võrumaa Metsomanike Liidu asutamise juures olnud ja esimesse, siis veel ajutisse juhtimisorganisse valitud metsakorraldaja Ülari Kasak meenutab, et tegelikult arutati metsaühistu asutamist juba varem. “Üheksakümnedate esimesel poolel oli aktiivselt käimas maareform, nii et metsale pöörati mõnevõrra vähem tähelepanu. Natuke sai metsaasjadega tegeleda Taluliidu tegevuse raames ja olid isegi mõned õppepäevad. Võrus hakkasid mõned metsamehed ühistu loomise teemat küll arutama, kuid algul ei võtnud see vedu. Kuid metsaomanikke tuli järjest juurde ja leidus ka aktiivne eestvedaja, Toomas Krevald. Missos juba oli väike metsaühistu ja nii sai ka Võrus asi ära tehtud,” räägib Kasak.

Võrumaa Metsaomanike Liidu praegune tegevjuht Erki Sok lisab, et tema liitus metsaühistu tööga 2005. aastal. “Esialgu erametsanduse tugiisikuna, hiljem olen töötanud tegevjuhina. Kogu aeg oleme püüdnud edasi areneda – kui 2005. aasta lõpuks oli meil liikmeid 65, siis praeguse seisuga on meil juba 671 liiget. Pidevalt oleme arendanud ka pakutavaid teenuseid, välja oleme jõudnud nii-öelda “täisteenuseni” – teeme kõike, metsa istutamisest palgi müügini. Aga meie metsaomanikud on iseseisvad, enamus teevad midagi ka ise metsas oma kätega ära,” räägib Sok.

Loe edasi: Võrumaa Metsaomanike Liit tähistab oma 20. tegevusaastat

Ökokogukondade talvine kokkutulek võtab luubi alla kooli ja kogukonna

Talvine ökokogukondade kokkutulek “Kool kui kogukond, kogukond kui kool” toimub homme, 30. jaanuaril Tallinna Gaia Koolis. Sündmus otsib vastust teemale – milline peaks olema Eesti koolivõrk, et kool oleks meie lastele põnev, sõbralik ja hariv keskkond.

Uuringute järgi on õpilaste ja õpetajate koolirõõm Eestis Euroopa madalaimate hulgas. Haridus- ja Teadusministeeriumil on valmimas plaan vähendada erakoolide toetust, mis omakorda seab ohtu erakoolide püsimajäämise ning perede haridusvalikute vabaduse. Kuidas saavad kogukonnad kaasa rääkida haridusvõrgu mitmekesistamisel ning kuidas luua parim koolikeskkond meie lastele – seda arutataksegi Gaia Koolis, Weizenbergi 20b.

Talvisel kohtumisel saab kokku Eesti Ökokogukondade Ühenduse (EÖÜ) üldkogu, räägitakse ühenduse tehtud töödest, tulevikuplaanidest, koostööst ja eesmärkidest. Loenguga muutunud õpikäsitlusest esineb TLÜ Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter ning ülevaate alternatiivpedagoogikast ja Soome erakoolidest teeb mitmetes ülikoolides lektorina tegutsenud Maarika Pukk.

Loe edasi: Ökokogukondade talvine kokkutulek võtab luubi alla kooli ja kogukonna

Täna õhtul on eetris Rõuge TV otsesaade

Iga-aastane jaanuarikuine Rõuge TV otsesaade on eetris täna, 29. jaanuaril kell 19.00. Kavas on valla kodukohakampaania loosimine, vaatajamäng, kiigatakse beebide lusikapeole, tuttavaks saadakse vabatahtlik Manueliga Hispaaniast, huvitavad stuudiokülalised ja muudki.

Jooksvat infot ja saate ajal vaatajaküsimust esitada saab Rõuge TV Facebooki lehel.

Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 29.-31. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu seitsmendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2700 linnusõbra, kes vaatlesid kokku enam kui 70 000 lindu.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega.

Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile. Esmased tulemused avaldatakse 1. veebruari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt.

Loe edasi: Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

Kiiruisutaja Saskia Alusalu: Jõgevamaa parim sportlane olla on väga suur au

Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri ja sporditegijate ning terviseedendajate tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa 2015. aasta parimaks sportlaseks kiiruisutaja Saskia Alusalu, Adaverest võrsunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlane.

Tunnustuse kodumaakonnast tõid teile suuresti saavutused 2015 aastal. Mida nendes ise esile tõstaksite ?

Mul on väga suur au olla Jõgevamaa parim sportlane. Möödunud aasta oli muutusterohke. Lõppes neli aastat kestnud treeningperiood Saksamaal Inzellis ning alustasin treenimist Norras Hamaris. Perioodi jäi nii raskemaid hetki kui ka rohkesti saavutusi. Esmakordselt osalesin maailmameistrivõistlustel, kus ühisstardis saavutasin kümnenda koha. Püstitasin üheksa Eesti rekordit.

Autasustamisel te ise viibida ei saanud ja sündmusele olid kutsutud teie vanemad. Millal võib aga taas elada kaasa teie uisutamisele Eestis?

Kahjuks ei saanud ma tänuõhtul tõesti viibida ja paljude sõprade ja tuttavatega koos olla.Viibin Norras treeningutel ning valmistun peagi algavaks maailmakarika etapiks, mis toimub samas riigis Starvangeris. Küll aga plaanitsen osaleda Eesti meistrivõistlustel, kui nende toimumiseks piisavalt külma ja jääd on.

Jõgevamaa Parimaks treeneriks 2015 valiti teie esimene treener Väino Treiman. Missuguseid emotsioone see uudis tekitab?

Olen väga rõõmus, et parimaks treeneriks valiti minu esimene treener, Eesti kiiruisutamise taaselustaja Väino Treiman. Ilma temata poleks oma tänaste saavutusteni jõudnud mina ega paljud teised kiiruisutajad. Samuti olen tänulik kõigile oma toetajatele, sponsoritele, kaasaelajatele, pöidlahoidjatele

Jaan Lukas

VAATA KA JÕGEVAMAA 2015. AASTA PARIMAID TREENEREID:

Loe edasi: Kiiruisutaja Saskia Alusalu: Jõgevamaa parim sportlane olla on väga suur au

Täna tähistas oma 75. juubelit Rakvere teatri teenekas näitleja Volli Käro

Volli Käro, "Vanaema juures" 2007. aastal. — Volli Käro, “Vanaema juures” 2007. aastal.

Täna, 13. detsembril tähistab oma 75. juubelit teenekas Rakvere teatri näitleja, Eesti Näitlejate Liidu auliige ja Rakvere linna teenetemärgi kavaler Volli Käro. Vitaalne näitleja teeb jätkuvalt kaasa koduteatri premeeritud lavastuses “3 õde” ja ootel on roll 2016. aasta suvelavastuses Andrus Kiviräha romaani “Maailma otsas” põhjal.

Rakvere teatris töötab Volli Käro alates 1964. aastast ning tema loomingulises biograafias on 146 osatäitmist. Juubilarile endale on südamelähedased tööd lavastustes “Meelelahutaja” (1974), “Ciao” (1977) ja “Hind” (1998). 2009. aastal oli näitleja nomineeritud Eesti Teatriliidu aastaauhinnale Lese rolli eest samanimelises lavastuses.

Tähtpäev sai märgitud 10. detsembril Sławomir Mrožeki lavastusega “Leping”, millele järgnes soe ja südamlik vastuvõtt sugulastele, kolleegidele ja sõpradele.

Sünnipäevalaps tänas publikut ja kõiki inimesi, kellega koos on aastakümneid teatrit tehtud. ” Teater on andnud mulle võimaluse kohtuda paljude andekate, tarkade ja huvitavate inimestega. Olen kõigile tänulik, ka neile, kellele ma pole meeldinud. See ongi olnud minu kool,” märkis ta. Pensionipõlve pidav näitleja avaldas lootust, et tööd teatris jaguks veel kauaks.