20. veebruaril ilmus pressiteade, et MTÜ Lastekaitse liit ja Eesti advokatuuri poolt ellu kutsutud tasuta juriidilise nõustamise projekt “Hea nõu lastega peredele” jätkub 2014–2015. Projekti toetab ka justiitsministeerium. Seega jätkub tasuta juriidiline nõustamine ka Hiiumaal, teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS ruumides Kärdlas Uus tn 2b iga kuu viimasel kolmapäeval. Eelnev registreerimine: lastekaitse.oigusabi@hiiumaa.ee või tel 524 5029. Järgmine nõustamine on 26. märtsil. Mullu märtsist kuni detsembrini sai Hiiumaal nõustamist 17 peret.
MTÜ Hiiumaa Lastekaitse ühing
Autor: Aado Kuhlap
10 aastat MTÜ Vastseliina Külade Ühendust
Eile, 4. märtsi Vastlapäeva õhtul,kogunesid MTÜ VKÜ asutaja – ja tegevliikmed Vana – Vasteliina Piiskopilinnuse külastuskeskusesse, et tähistada 10. aasta möödumist MTÜ VKÜ moodustamisest.Kohal olid külavanemad, Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja volikogu esimees Urmas Juhkam.Külalisi oli saabunud ka Ida – Virumaalt eesotsas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimehe Tõnu Leitsmaaga. Meeldiv vastuvõtt Piiskopilinnuse SA ja rikkalik laud Vastseliina vallavalitsuse poolt. MTÜ VKÜ juhatuse poolt said tänukirja asutajaliikmed Sirje Hussar, Aivar Linder ja Evald Rebane ning ka praegused tegevliikmed Viive Tomson ja Reet Jallai.Tänukirjaga peeti meeles ka Vastseliina vallavalitsust ja volikogu.
Kuni su küla veel elab….
Tänud kõigile. Aado Kuhlap
Tulekul Saaremaa kodukandipäev
Homme vallutavad Laimjala rahvamaja särasilmsed ja teotahtelised maainimesed Saare- ja Muhumaa igast nurgast, sest toimub üheteistkümnes Saaremaa kodukandipäev. See on Kodukandi liikmeskonnale aasta suurejoonelisim üritus
Autor Vilma Rauniste
Eelmise aasta kodukandi päev Kihelkonna rahvamajas
Foto Irina Mägi/Meie Maa arhiiv
Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on…
Vabaühenduste liit EMSL andis esmaspäeval ,3.vebruaril,koos Ene Ergmaga üle kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijate tiitlid. Tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.
2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.
Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad Loe edasi: Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on…
Lapsesuu ei valeta
„Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha.” Victoria, 6. a.
Omavalitsusreform läks ringi peale
Regionaalminister Siim Kiisler saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on omavalitsuste koondumine piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks.
„Tänane omavalitsuskorraldus on nagu peale ununenud käsipidur, mis takistab paljude valdkondade arengut. Reformi elluviimine avab võimalused muuta avalikke teenuseid paremaks ja inimesele kättesaadavamaks ning loob võimaluse kohalikel omavalitsustel senisest rohkem piirkonna arengus kaasa rääkida,“ ütles Kiisler ning lisas, et eelnõu valmimisse on kaasatud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid. „See on väga konkreetne plaan, millega saab ja peab edasi minema.“
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.
Ministeeriumidelt oodatakse tagasisidet 24. veebruariks, misjärel saab kooskõlastamise käigus tekkinud küsimused lahendada. Pärast ministeeriumide vahelist kooskõlastusringi esitab regionaalminister seaduseelnõu valitsusele ja seejärel parlamendile.
„Ma loodan küll, et see tugeva vabatahtlikkuse elemendiga reform jõuab Riigikokku. Ka otsuse mittetegemine on üks valikutest, kuid siis tuleb endale ka aru anda, et varsti jääbki meil paljudes kohtades ainult riigibuss käima,“ selgitas Kiisler.
Täna on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalministri poolt väljapakutud tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.
Lühikokkuvõte omavalitsusreformi seaduse eelnõust asub SIIN ning seaduseelnõu ise SIIN ja seletuskiri SIIN. Tõmbekeskuste nimekiri asub SIIN ning pdf formaadis tõmbekeskuste kaart SIIN. Kogu omavalitsusreformi puudutav materjal on koondatud ka ajaveebi http://haldusreform.wordpress.com.
Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227; Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee
TagVõimalus esitada regionaalarengu auhinna kandidaate
Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks. Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.
Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.
Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.
Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.
Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.
Teie ettepanekuid ootame 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn.
Kandidaatide esitamise taotluse vorm
Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227; Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee
Elukestev õpe
Kodukandi Koolituskeskuse tegevuse ja plaanide arutelule on 26. veebruaril oodatud külaliikumise ja kogukondaliku arenguga seotud konsulendid ja koolitajad. Lisaninfo eha@kodukant.ee
Kodukandi koolituskeskus koolitab:
8. veebruaril Aravetel, koostöös Järvamaa Kodukandiga – Külakroonika koostamine http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=01913737e2&e=2cf9a51227
14. veebruaril Rõuges, koostöös Rõuge vallavolikoguga kohaliku omavalitsuse toimimisest
Kodukandi uudis
Kodukandi strateegia 2014-2020 sai üldkogul heakskiidu. Kodukandi liikmeskond vaatas 17. jaanuaril 2014 viimase kriitilise pilguga üle vastvalminud strateegia ja andis sellele oma heakskiidu. Eestimaa külaliikumine Kodukant tegutseb järgmisel 7 aastal vastavalt seatud eesmärkidele. Tutvu strateegiaga.(http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=a5c3c90084&e=2cf9a51227
Viljandi valmistub uisumaratoniks
Foto: VILJANDI RATTAKLUBI
Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.
Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.
Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.
26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.
Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.
Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.
Toimetas Sakala
Eesti lapsi hakatakse vaktsineerima uue haiguse vastu
Eesti väikelapsi hakatakse alates tänavu 1. juulist vaktsineerima ägedat kõhulahtisust ja oksendamist põhjustava rotaviirusnakkuse vastu, kirjutab Postimees.
“Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse,” selgitas sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Martin Kadai.
Kuigi rotaviirust võivad põdeda ka täiskasvanud, moodustavad peamise haigestunute rühma alla viieaastased lapsed. “Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiinvälditava haigusega Eestis,” toonitas Kadai. Ta lisas, et rasketel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine.
Ametniku sõnul vähendab vaktsineerimine laste hospitaliseerimist, aga muudab ka haigusest põhjustatud surmajuhtumite tõenäosuse olematuks. Ka aitab vaktsineerimine ära hoida haiguspuhanguid lasteasutustes.
Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku. Haigus on ägeda kuluga ning sellega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigus on väga nakkav ning levib sagedasti puhangutena. Haigusümptomid kestavad keskmiselt 4-5 päeva.
Aastatel 2006–2013 on terviseameti andmetel Eestis registreeritud vahemikus 892–2287 rotaviirusest tingitud haigusjuhtu.
Ajaleht Lääne Elu. Toimetanud Riina Tboias
Talihari – meeste püha
Reede, 17. südakuul oli Maavalla kalendris taliharjapäev. Taliharja öösel murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on taliharjapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise külge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.
Rahvakalender tunneb taliharjapäeva ka kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäü pühä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste püha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenüspäiv, tinnüspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.
Taliharjapäeval on peetud tõnni ehk koduhaldja annivaka püha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse üldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse. Loe edasi: Talihari – meeste püha
TÜGis õpetatakse säästvalt renoveerima
Uuest õppeveerandist alustas Türi ühisgümnaasiumis säästva renoveerimise valikkursus, mille peamine eesmärk on kasvatada õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu, olles ettevalmistavaks kursuseks neile, keda huvitaks arhitektuuripärandi kaitse või kultuuriajaloolise kõrghariduse omandamine kõrgkoolides.
Koolituse käigus antakse ülevaade kohalikust kultuuripärandist, säästva arengu alustest, säästvatest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest ja –materjalidest, säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest ja töövõtetest, samuti pisut kaasaegsest loodusehitusest, aga ka ehituslikust taaskasutusest.
Alates 23. jaanuarist on loengutele ning praktilistesse töötubadesse oodatud lisaks õpilastele ka kõik teised huvilised. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt päev enne koolituse toimumist e-mailile: huvijuht@tyriyg.tyri.ee või telefonil 384 8566; 524 1105.
Valikkursus viib läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli vastava eriala lektoritega, selle toimumist toetas ka Kultuuriministeerium.
Toimetas Merit Männi .Ajaleht Järva Teataja
[Minueesti] Teeme Ära tegemised
21.01. kell 18 – 20 toimub Tallinna Ülikooli Nova majas meie teine Puhta Maailma Klubi. Külaline on seekord Reet Aus.Täpsem info tekib nädal enne ka TÜ kodulehele.
17.01. kell 18.30 – 20.30 toimub Olümpia hotellis meie traditsiooniline infoõhtu. Värsked uudised Let´s Do It World Kosovo konverentsilt ja tiimipeade ülevaated oma toimkondade
tegemistest.
11.05. Suur Vahemere koristamine.Estonian Air avab samal nädalavahetusel oma Spliti lennuliini.Otsustasime, et lendame 10.05. sinna ja 14.05. tagasi. 11.05.saame siis koos horvaatidega Vahemerd kraamida.
Kes soovib kohapeal olla ja kaasa lüüa, siis ostke omale pilet ja andke märku, et tulemas olete
Vaadake infot ka http://letsdoitmediterranean.wordpress.com/about-2/
Maksuseminar 2014 – aasta tähtsaim finantsseminar
Registreeruge järgmise aasta kõige päevakajalisemale seminarile, et omandada põhjalik ülevaade eelseisvatest maksumuudatustest! Maksuseminar 2014 on tänavu kasulikum ja päevakajalisem kui ei kunagi varem!
Seminarile on kutsutud oma ala tippeksperdid: Tõnis Jakob (OÜ Marisett), Marek Herm (Raidla Lejins & Norcous) ja Aule Kindsigo (Kindsigo Konsultatsioonid OÜ).
Käsitlusel on olulisemad maksunduse ja raamatupidamisega seonduvad teemad, nagu näiteks 2014. aastal jõustuvad käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused. Ülevaade antakse ka 2013. aastal jõustunud muudatustest ja ka muudest olulisematest maksudega seotud teemadest. Samuti tulevad arutlusele alati aktuaalsed teemad nagu finantsjuhi kohustused ja vastutus, 0% määraga tehingute ja aheltehingute maksuprobleemid.
Eelregistreerumine poole hinnaga (98 eurot) kuni 10. jaanuarini.
Kõigile seminaril osalejatele kingitus. Lisaks sellele saab iga osaleja ka seminarimaterjali ja tunnistuse.
Maksuseminar toimub 24. jaanuaril Tallinnas, Hotel Euroopa, Paadi 5.
REGISTREERUGE telefonil +372 664 5438.
“Confinni/Praktikud“ meeskond
E-raamat on tulekul
UUS JA PÕNEV: Raamatukogu töötaja Liisi Ansper (paremal) demonstreerib e-lugerit Kuressaare Vanalinna kooli õpilasele Kadi-Riin Kangurile, kes varem sellist seadet käes hoidnud pole. Foto: Sander Ilvest
Saare maakonna keskraamatukogul, rääkimata maaraamatukogudest, pole lugejaile seni laenutada ainsatki e-raamatut.
“Põhimõtteliselt on e-raamatud meil ju olemas, mingi valik on lugerites ja interneti teel saame inimesi aidata tasuta e-raamatute otsikeskkondades,” ütles keskraamatukogu direktor Anu Vahter. “Paraku on e-raamatute müümise ja autoriõigustega asjad segased ja rahvaraamatukogudele mitte kõige soodsamad.” Loe edasi: E-raamat on tulekul
Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise
1. jaanuarist 2014 on keelatud täita vedelgaasiballoone, mis ei vasta eurodirektiivile ja millel puudub selle direktiivi nõuete kohaselt paigaldatud Pii-märk. Selle taga on ELi direktiiv 2010/35/EL, mis näeb ette nõuded transporditavatele surveseadmetele, et suurendada nende ohutust ja tagada nende vaba liikumine. Direktiiv kohustab tegema vanadele balloonidele uue nõuetele vastavuse hindamise ja kui balloon selle läbib, kinnitatakse sellele Pii-märk. Ehk et Pii-märgiga balloone võib täita, ilma selle märgita balloone 2014. aastast enam mitte.
Sellise keelu eesmärgiks on kõrvaldada käibelt vanad GOST-standardite alusel toodetud balloonid, mis ei vasta enam tänapäevastele nõuetele ning mille nõuetele vastavuse hindamist ei ole võimalik läbi viia, kuna puudub osaliselt või täielikult tootjapoolne dokumentatsioon.
Kuivõrd täielikku ja vajalikel andmetel põhinevat vastavushindamist ei pruugi olla võimalik läbi viia, ei ole tagatud, et ringluses olevad balloonid on ohutud inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Kindlam on ohte vältida ohutuma seadme kasutamisega, kui oodata tagajärgi nõuetele mittevastava seadme kasutamise tulemusena, sest teadupärast gaasiplahvatuse tagajärjed võivad olla väga rasked nii inimesele kui ehitisele.
Üheks täitmise keelu ajendiks on ka asjaolu, et Lätis keelati alates 1. jaanuarist 2014 GOST-standarditele vastavate balloonide kasutamine täielikult. Meenutan, et Eesti keelab vaid täitmise, mitte kasutamise, enne aastavahetust täidetud balloone võib kasutada, kuni nad tühjaks saavad.
Kui Eestis eelnõuga planeeritavat piirangut ei kehtestataks, tähendaks see, et Lätis kasutuselt kõrvaldatud ning võimalikud nõuetele mittevastavad ja ohtlikud balloonid satuvad ringlusse Eestis, suurendades seetõttu nii järelevalve kui täitjate poolse kontrolli koormust ning võivad kaasa tuua õnnetusi kodumajapidamistes. Loe edasi: Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise
Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga
Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga. Mitut maksejuhist saab korraga panka edastada vaid uut ISO sõnumistandardit kasutades. Eraisikutele kehtib aastane üleminekuperiood, mille jooksul saab makseid tehes vajaduse korral kasutada saaja vana kontonumbrit.
„Ettevõtete juhid ja raamatupidajad peavad arvestama sellega, et pangad ei tohi valesti vormistatud maksejuhiseid vastu võtta. Seetõttu soovitame juhtidel raamatupidajalt küsida, kas firma on maksete uutmoodi tegemiseks valmis,” ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller.
Alates 2014. aasta veebruarist tohib Eestis arvetel ja maksete tegemisel kasutada ainult rahvusvahelisel ehk IBAN-kujul kontonumbrit. „Nii ettevõtjast kui ka eraisikust makse algataja peab tagama, et tema arved oleksid muudatustest hoolimata õigeks ajaks tasutud,” rõhutas Müller. Loe edasi: Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga
Avatud taotlusvoorud
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab välja keskkonnaprogrammi 2014. aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprojektide rahastamiseks
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas käesoleva aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 17. veebruar 2014.
Keskkonnatasudest Eesti riigieelarvesse laekuv raha investeeritakse KIKi keskkonnaprogrammi kaudu kümnesse valdkonda: kalandus, veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse, metsandus, keskkonnakorraldus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse ja keskkonnateadlikkus.
Täpsem info toetatavate tegevuste ja rahastamise tingimuste kohta on saadaval KIKi kodulehel http://kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogrammist KIK on esindatud kõigis maakondades ning küsimuste tekkimisel tasub nõu pidada KIKi maakondlike esindajatega.
Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva
Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine saab alguse laupäeval Rannapaargu lähedal asuval lõkkeplatsil.Külalisi kostitatakse ja lõbustatakse ning soovijate osavus pannakse proovile. Osavaimaile väärikad auhinnad.
Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.
Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.
Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17. Loe edasi: Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva
Loodus ilmus raamatukokku
Et oleks ikka kõik täpselt nii, kui peab, sättis loodusfotograaf Indrek Ilomets esmaspäeva õhtul Tartu linnaraamatukogus oma pildid ise näitusele.
Ilma abiliseta ei tulnud ta siiski toime. Selleks kutsus ta Mart Orava, oma pinginaabri Tartu 1. keskkoolist ehk Treffneri gümnaasiumist. Kahe mehe koostöös olid eile raamatukogu teise ja kolmanda korruse fuajee ning eestikeelse ilukirjanduse saal loodust täis.
Lugemishuvilise näitusekülastaja ees on Alam-Pedja linnulennult, uhke tiivasirutusega merikotkas, kurbade silmadega hülgepoeg, põlvitav põder ja palju teisi huvitavaid pilte. Loe edasi: Loodus ilmus raamatukokku
Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal
Raplamaa Külade Liit sai alguse 1993. aasta juulis. Liidu asutajad olid kümme küla: Pirgu, Põllika, Põrsaku, Kumma, Kalbu, Pae, Paeküla, Kodila külade ühendus, Väljataguse ja Jalase.
Tänaseks on sellest kujunenud tugev organisatsioon. 20 tegevusaasta tähistamiseks peeti Rapla kultuurikeskuses 6. detsembril päevapikkune konverents tähendusrikka pealkirjaga „Elu võimalikkusest maal“. Konverentsi esimene osa vaatas minevikku, teine keskendus tänasele päevale ja kolmas kiikas põgusalt maaelu tulevikku.
Mikk Sarv, üks toonastest külaliikumise algatajatest, juhatas päeva sisse 1921. aastal Rapla Uuskülast üles kirjutatud lauluga, mille sisu kinnitas, et külasid on vara maha kanda. Loe edasi: Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal
Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng
MTÜ Saaremaailm sai Saaremaa peredele ja koolidele jõulukingituseks valmis esimese ja ainulaadse Saaremaa pärimuse teemalise arvutimängu “Saaremaa seiklus“.
Mängu eesmärk on õpetada algkooliealisi lapsi tundma Saaremaad ja selle pärimust ajalooliste paikade ja mõistatuste kaudu. Mängu raamiks on lugu, kus Saaremaalt Tallinna kolinud pere nädalavahetuseks kodusaarele sõidab ja unenäolisse pärimusmaailma seiklema satub.
Mängu lugu on samuti täis vihjeid Saaremaa pärimusele, näiteks kohtab seal koerakoonlasi ja puuke ning tarmuka pereema nimi on Piret Toll. Mängija ülesanne on Saaremaal edasi liikuda ja kollidest mööda pääseda, selleks tuleb anda õiged vastused kollide küsitud mõistatustele. Loe edasi: Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng
Teave metsaomanikele
Igal metsaomanikul on jätkuvalt õigus saada ühe kalendriaasta jooksul kuni 15 tundi riigi finantseeritud metsanduskonsulendi nõustamist.
Alates kolmandast tunnist tuleb erametsaomanikul tasuda nõustamise eest omaosalus.
Saame aidata metsaomanikke:
- metsa tervisliku seisundi ja ligikaudse väärtuse hindamisel;
- metsanduslike toetuste taotlemisel;
- metsa majandamiseks vajalike dokumentide koostamisel;
- metsakavade koostajate leidmisel;
- metsaistutamise, hooldamise ja raiete planeerimisel;
- kasvava metsa ja metsamaterjali turustamisel;
- ja muudel metsa majandamist puudutavatel teemadel.
Metsaomanikul on alati mõistlik enne metsandusliku tegevuse alustamist pidada nõu metsakonsulendiga. Viimasel ajal on kerkinud oluliseks teemaks metsaomanike osalemine metsaühistute tegevuses – ka selles osas saab infot konsulendi käest.
Tartus saame metsaomanikke teenindada Tartu jahiklubis (Võru tn. 80). Soovitame aja eelnevalt kokku leppida. Meie kontaktid:
- Uno Kiisholts – uno.kiisholts@mail.ee tel
5667 0942 ; - Väino Suigusaar – vaino.suigusaar@mail.ee tel 505 0939 ;
- Ülo Kuusik – ylo.kuusik@gmail.com tel 516 9682 .
Metsakonsulent Ülo Kuusik
Jõulupühadel ei liigu maksed ühest pangast teise
24.–26. detsember ning 1. jaanuar on puhkepäevad. See tähendab, et neil päevadel ei liigu ühest pangast teise panka tehtavad maksed. Kui neil päevadel pankadevaheliseks ülekandeks mõeldud maksekorraldus siiski täita, edastab pank selle saaja panka pühadejärgsel esimesel tööpäeval.
Teise panka tehtav makse tuleks teha hiljemalt 23. detsembri pärastlõunaks – nii jõuab see jõuludeks kohale. Pangasiseselt liiguvad maksed ka pühade ajal.
Välismaksete kohta leiab infot pangast.
Autor:Hiiu Leht