2013 Archives

Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu

Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatused, millega suurendatakse läbipaistvust metsas toimuva üle, tõhustatakse järelevalvet ja vähendatakse väikemetsa omanikelt nõutavat tarbetut bürokraatiat.

“Kõige kiiremini nähtav muudatus on see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta.”

Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.

Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on Keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus. Loe edasi: Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu

Kassitoomel saab nautida klassikalist muusikat

28 juulil etendub Tartus Kassitoome orus Vanemuise teatri suvekontsert, kus kõlavad kaunid ooperiaariad ja avamängud.

Kontserdil kõlab Tšaikovski, Rossini, Mozarti, Offenbachi, Straussi ja Kàlmàni muusika. Solistideks on Pirjo Püvi, Karmen Puis, Merle Jalakas, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul.

Vanemuise teater taastas sümfooniaorkestri suvekontsertide traditsiooni 2010. aastal. Linnarahvas saab kaunis Kassitoome orus kaunist klassikalist muusikat nautida tasuta. Suvekontserdi tarbeks ehitatakse Kassitoome orgu suur lava. Teater soovitab kontserdile tulijatel kaasa võtta sobiva istumisaluse, et ennast Kassitoome nõlvadel mugavalt tunda. Publik on oodatud alates kella poole seitsmest.

KIKi keskkonnaprogrammi teine taotlusvoor on avatud

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas selle aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 15. august 2013.

Eesti keskkonnatasudest rahastatavast keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus. Täpsem info taotlemise võimaluste kohta siin.

KIKi keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimesest voorust sai toetust üle pooletuhande projekti, kus keskkonnaprojektidesse investeeritakse kokku üle 20 miljoni euro. Rahastatakse projekte kõigist kümnest valdkonnast. Kõige rohkem projektitaotlusi toetati keskkonnateadlikkuse ja looduskaitse programmist ning suurimad rahastused läksid veemajandusse ja atmosfääriõhu kaitsesse. Vaata varasemalt toetatud projekte.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest.

Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli Talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu viib Ökofestivali raames läbi MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast kõigepealt keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse Metsakinos ja Lõkkeloengul Neitsijärve Loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee. Loe edasi: Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Kesselaiul harjutati metsatulekahjule reageerimist

Eile toimus Muhu vallas Kesselaiul metsatulekahju õppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartele, kirjutas Läänemaa uudisteportaal.

Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi ning peamine mure – varustuse saarele toomine sujus suuremate tõrgeteta. Samuti toimis ladusalt erinevate õppusele reageerijate koostöö.

Õppuse legendi kohaselt puhkes Kesselaiul metsa ja maastikutulekahju hommikul kell 9.20. Hinnanguliselt põles mets 1,5 hektari ulatuses ning tulekahju levis saarevahi maja poole. Vigastada oli saanud ka 2 turisti, kellel olid põletushaavad näol ja kehal. Kannatanud viidi saarelt ära Politsei- ja Piirivalveameti alusega PVL-112 „Valve“.

Sündmusele reageerisid päästjad Orissaare ja Lihula komandodest, Haapsalu töölaev, Politsei- ja Piirivalveameti alus PVL-12 „Valve“, Muhu ja Virtsu vabatahtlike merepääste rühmad. Voolikute vedamisel ja kokkukorjamisel kasutati lisaks mandrilt toodud ATV-d.

Sügiseks valmib Kesselaiul ka päästepunkt, mille varustuse hulka kuulub samuti metsatulekahju kustutamise vahendeid. Kesselaiu päästepunkt valmib EAS väikesaarte meetme rahastuse, kohalike hea tahte ning Päästeameti ja vallavalitsuse toel. Projekti kogumaksumus on 75 200 eurot, millest rahastatakse nii hoone rajamist kui ka varustuse soetamist. Omafinantseering on 13 000 ja selle osa katab Päästeamet.

Kesselaid on 1,7 ruutkilomeetrise pindalaga laid Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel.

Fotogaleriid õppusest näeb siit.

Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama

Sel nädalavahetusel, 19.-21. juulil toimuvad 18. Tartu hansapäevad pööravad tähelepanu lõhnadele ning kutsuvad inimesi üles neid märkama, avatud lõhnameelega ringi käima ja ümbritsevaid aroome teadvustama.

Hansapäevade kava sisaldab mitmeid lõhnateemalisi õpitube ja mänge, aga mõistagi levib köögiakendest, hoovidest ja ventilatsioonitorudest kõikvõimalike toitude-jookide lõhnu.

Lõhnavate Tartu hansapäevade projektijuht Ants Johanson ütleb, et kuigi lõhnad me ümber on alati kaasaegsed, siin-ja-praegu nähtus, on see aisting üks kõige kiiremaid ajalüliteid, tuues meile kõige tugevamalt meelde kunagisi, juba unustatud tundeid, mälestusi ja inimesi. „Tartu hansapäevadel püüame tuua külastajateni ka seda, kuidas võis linn lõhnata sadu aastaid tagasi,” kirjeldab Johanson.

Seekordsetel hansapäevadel on võimalik külastada Jaanilinna, Teaduslinna, Kunstilinna, Lastelinna, Raualinna ning Keskaeda. Loe edasi: Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama

Joogafestival – pidu kehale ja hingele

Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival

Juba sel nädalavahetusel 20.-21. juulil leiab Haapsalus aset järjekorras teine Joogafestival, mis täidab linna tuhandete keha ja hinge eest hoolt kandvate joogaharrastajate ja huvilistega.

Lisaks joogaprogrammile toimub festivalialast väljaspool bazaar, kus saavad tervisekaupadega tutvuda ka festivalipassi mitte soetanud uudistajad.

Joogafestival, mis tituleerib end hingepeoks, keskendub lisaks erinevate joogastiilide harrastamisele ka kõige hea ja parema kogemisele, mis ka trennivälisel ajal naudingut pakub. Lisaks töötubadele toimub mitmeid meelelahutusüritusi ning mitmekülgne bazaar, kust võib leida kõiksugu kauplejaid. Lettidel on sobivat kaupa nii jooga harrastajaile kui ka puhast naudingut neile, kelle eesmärk on hoida oma keha ja hing puhtana.

Esindatud on paljud tunnustatud väljamaised tervise- ja joogatooted ning eksootilist käsitööd pakkuvad ettevõtted. Kehakinnituseks saab nautida ehedat idamaist hingega toitu. Tasakaaluks kauplevad bazaaril kodumaise mahekaubaga Sepa mahetalu ja Loodusvägi; viimane esitleb Joogafestivalil oma värsket Eestimaist toortoidusarja, mis pakub rikkalikku täiendust teadliku toituja menüüsse. Erimaitseliste toornäkside põhikomponendid on pärit kohalikelt mahetalunikelt ning valmivad Viljandimaal, Pollis. Bazaar on avatud ka neile, kes festivalipassi ei ole söendanud soetada – niisiis on kõik huvilised oodatud kauplejate toodetega tutvuma. Festivalialal saavad külastajad muuhulgas teada, mida tähendab roheline ehk ökojooga ning kuidas toituda toortoidust.

Sel nädalavahetusel jagub Haapsalus tegevust ja uusi elamusi nii joogahuvilisele kui linnas uitavatele uudishimulikele. Rohkem infot leiab siit.

Peipsi pealinnas avati National Geographicu kollane aken

Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa oostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu — Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu

13. juulil toimunud Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäeva pidustustel oli üheks atraktiivsemaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks ajakirja National Geographicut sümboliseeriva kollase raamiga akna avamine Peipsi järve kaldal.

Mustvee National Geographicu logo kujulise akna projektijuht, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm toonitas avatseremoonial tähise asukoha tähtsust.

“Ainuüksi Peipsi järvistu suurim osa Suurjärv on Euroopa suuruselt neljas või viies järv. See järv toob leiva lauale, pakub vabaajaveetmise võimalusi, on nii tervisekeskus, võimalus mitmete elukutsete jaoks kui ka ellujäämiskursus. Mööda Peipsit kulgeb ka Euroopa Liidu idapiir. Elu kahe maailma piiril tutvustabki tänavu suvel alanud Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide poolt algatatud koostöös National Geograpicu ajakirjag, Peipsimaa Turismi ja Tartu, Valga ning Mustvee linnaga koos edasi arendatud projekt. Projekti käigus paigaldati üle Lõuna-Eesti 21 kollast raami ehk National Geographicu logo kujulist akent: 21 kordumatut vaadet. Nende 21 akna asukohad omakorda valiti välja aga enam kui 100välja pakutud erilise ja omanäolise koha hulgast, ” ütles Tamm.

Tamm nimetas temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutatakse. Nendeks on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. “Mustvees asuv raam kannab kõiki neid teemasid, ” märkis Jõgevamaa Koostöökoja juht.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev toonitas, et kollaste raamidega aken Peipsi rannikul on ka kahe kultuuri sidujaks: “Peipsimaal on Eesti ja vene kogukonna kultuur, sellega kaasnevad elulaad ja usutraditsioonid sõbralikult põimunud. Peipsimaa märksõnadeks on kurk, sibul ja suitsukala, kuid kahtlemata on siin turistil märksa rohkem avastada ja vaadata. Pärineb ju Peipsimaalt, praegusest Kasepää vallast mitmetes maailma riikides kuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov.”

Viktor Svjatõšev märkis, et National Geographicu aken on sümboolseks juubelikingituseks Mustvee linnale ja annab loodetavasti tõukejõudu selleks, et Mustvee sadam kiiremini valmis saaks. “Raha sadama ehitamiseks on olemas,” ütles ta. Maavanem lausus tunnustussõnu Aive Tammele ja kõigile teistele, kelle panuse ja pingutustega Peipsi pealinn ülemaailmselt tuntud ajakirja logo kujulise akna sai.

“Kui sõita mööda Jõhvi-Tartu maanteed Lõuna-Eestisse, on siinne aken esimene, mida külastada. See oleks justkui teekonna algus. Omamoodi põhjavärav Lõuna-Eestisse. Ja need, kes liiguvad just põhjasuunas, neile on siin esimene koht, kus Peipsi järve ääretust näha, kus varbad vette pista ja piiluda silmapiiri taha. Ja miks mitte võtta Lõuna-Eestis nähtu kokku Peipsi vaatega. Selleks tuleb vaid keerata tunnikeseks maanteelt kõrvale. Kui aga reisi teadlikud valikud on inimesed toonud Peipsimaale või Jõgevamaale, siis Peipsi pealinna külastamine on muutunud just ühe põhjuse jagu olulisemaks,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja juhataja Aive Tamm.

Projekti “Elu kahe maailma piiril ” algatajad on Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid ja suurpartner National Geographic Eesti. Toetanud on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Lõuna-Eesti Turism ja Eesti Maaturism.

Jaan Lukas

Lõuna-Eesti on esindatud 19.-21. juulil Vene Hansapäevadel Pihkvas

SA Lõuna-Eesti Turism koordineerib Lõuna-Eesti regiooni ühisesindatust kolmandatel Vene Hansapäevadel Pihkvas. Lõuna-Eesti ühise esindustelgi eesmärgiks on tutvustada Lõuna-Eesti regiooni turismivõimalusi ja kutsuda Hansapäevade külastajaid puhkama Lõuna-Eestisse.

Telk kannab nime “Tartu ja Lõuna-Eesti”, et rõhutada seost teiste Hansalinnadega läbi Lõuna-Eesti keskuse, Tartu. Lõuna-Eesti ühistelgi kõrval on kohe ka AHHAA Teaduskeskuse telk – üheskoos mõjume atraktiivsemalt ja külastajatele kutsuvamalt.

Infomaterjale jagatakse kogu Lõuna-Eesti kohta ning ühtlasi esitletakse esmakordselt Venemaal ka Lõuna-Eesti tegevusgruppide ja National Geographicu ühisprojekti – Lõuna-Eesti avastamist väärt paikasid, mida tutvustatakse läbi kollaste akende marsruudi (http://visitsouthestonia.com/).

Lõuna-Eesti ühistelgis on esindatud:

Peipsimaa Turism MTÜ (Peipsi piirkonna turismivõimalused);
Elva linn (puhkepiirkond ja Tartumaa Tervisespordikeskus);
OÜ Kagureis ja hotell Pesa Põlvas;
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum;
Haanja vald – Suur Munamägi;
Võrtsjärve SA (Võrtsjärve piirkond ja Kalepurjeka reisid);
Tartu LV ASO ja SA Tartumaa Turism (Tartu linna ja maakonna turismivõimalused);
Maitseelamuste Koda pakub Peipsimaa maitseid ja akordionimängija loob meeleolu;
SA Lõuna-Eesti Turism.

Järgmised Vene Hansapäevad toimuvad Venemaal Kingisepas.

Lisainfot Vene Hansapäevade kohta leiab siit: http://hansarus.org

Lisainfo: Angela Järg, e-post angela@southestonia.ee, tel +372 5178 727, SA Lõuna-Eesti Turism

Harmoonika “soojenduspeod” algavad juba reedel!

Harmoonika pidu 2012. aastal
Foto: Evelin Pindmaa

Põlva linnavalitsus korraldab tänavu 20. juulil Põlva Intsikurmu laululaval juba kolmandat korda Teppo tüüpi lõõtspillile pühendatud pillipidu Harmoonika.

Laupäeva õhtul suurejoonelise lõõtspillikontserdiga päädiv kontsert saab alguse juba eelmisel päeval, 19. juulil, kui erinevates maakonna paikades toimuvad Külaharmoonika peod.

Külaharmoonika pidude eesmärgiks on tutvustada seda kaunikõlalist pilli võimalikult laiale auditooriumile kõige traditsioonilisemas keskkonnas – lastes pillil kõlada kohalikel külapidudel. Külaharmoonika viib lõõtspillimängu kohtadesse, kus inimesed on harjunud koos käima, kuid kuhu pillimängijad väga sageli ei satu.

19. juulil kõlab lõõtspillihääl üheksateistkümnes erinevas paigas.

Näiteks on Mooste Veskiteatri õuel kell 14 algaval Külaharmoonikal võimalus külastada kohalikku suitsusauna, osta samas ka saunavihtasid ja käsitööna valmistatud seepe ja kuulata loengut suitsusaunakommetest. Tund aega varem Pääsnal, Ruusa asulas algaval Külaharmoonikal saadab lõõtspill külla saabunud kaupluseautot ja toob seega argisesse külaellu värve ja kirevust. Orava vallas Kamnitsal, Põlva vallas Kiumas ja Veriora vallas Pahtpääl on Külaharmoonika osa suvistest külapäeva pidustustest, Tilsil, Mikitamäel, Vastse-Kuustes ja paljudes teistes kohtades saab lisaks lõõtsameestele nautida ka kohalike kollektiivide etteasteid.

Kokku üle kolmekümne erinevas vanuses pillimängija.

Lõõtspillidel mängivad nii vanad kui noored, nii mehed kui naised, kokku ligi kolmkümmend pillimängijat. Nende seas on näiteks tunnustatud väärikad lõõtspillivirtuoosid nagu Heino Tartes ja Harri Lindmets, noored andekad Tõrva tütarlapsed Merili Moosus ja Kaile Mumm, äsja Võru Folkloorifestivalil lõõtsade võistumängimisel noorte klassi võitnud Mart Kirotar ning paljud teised armastatud kohalikud pillimehed.

Külaharmoonikad on sissejuhatus järgmisel päeval Põlva Intsikurmus toimuvale pillipeole Harmoonika, mis kutsuti ellu selleks, et elavdada ja laiemalt tutvustada August Teppo-aegset kohalike lõõtspillimeistrite ja -mängijate traditsiooni.

Tänavuse Harmoonika peaesinejaks lisaks lõõtspillimängijatele on Gerli Padar, peo lavastajaks Ain Mäeots. Pidu algab kell 19:00 Põlva Intsikurmu laululaval.

Harmoonika peakorraldajaks on Põlva linn koostöös Põlva muusikakooli ja MTÜ Lõõtspilliseltsiga. Külaharmoonikad on korraldatud koostöös kohalike rahvamajade juhatajate ja Rahvakultuuri Keskusega.

Lisainfo http://www.polva.ee/?id=1864&news_id=1477

Mandala tantsu nädalavahetus Sänna Kultuurimõisas

16.-18. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Mandala tantsu (Vadžratants) laager.

Laagrit juhendab Alar Kukk, kes on õppinud vadžratantse kahe põhiõpetaja – Adriana dal Borgo ja Prima Mai juhendamisel. 2011. aastal kinnitas dzogtšeni õpetaja Chögyal Namkhai Norbu, kes on nende õpetuste allikaks meie maailmas, tema 1. tasandi vadžratantsude juhendajaks.

Tiibeti budismi – Dzogtšeni — õpetuses tähendab Vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi – keha, energia ja meele – integreerimiseks sellesse teadmisesse.

Vadžratants on samas väga eriline ja efektiivne praktika meie energia loomuliku seisundi taastamiseks ja kogu meie olemuse tasakaalustamiseks. Kõik huvitatud inimesed võivad teadlikkuse ja austusega lähenedes seda tundma õppida ja nendest hüvedest osa saada.

Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul.

Vaata: http://www.youtube.com/watch?v=vetbM7bTSmk

Nädalavahetuse tasu (sisaldab kõike) 75 EUR.

Osalemiseks palume registreerida aadressil kultuurimois@kultuuritehas.ee

või telefoni teel +372 5558 8929 (Kadi Noor)

Rohkem infot mandala tantsu laagri kohta leiad Sänna Kultuurimõisa kodulehelt http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/mandala-tants-vadzratants/

Ansambel JÄÄÄÄR 20. juulil Suurel Munamäel

JÄÄÄÄR JA SÕBRAD/ KAUNITE KOHTADE KONTSERDID 10 AASTAT Suurel Munamäel 20. juulil kl 20.00.

Seekord tuleb Jäääre suvetuur teisiti. Iga kontsert saab olema eelmisest erinev, sest iga kord on laval uus külalismuusik. 20. juulil Suurel Munamäel toimuval Jäääre kontserdil on külaliseks Indrek Kalda.

Pileti hind kõigile 12€
Kuni 10 aastased lapsed k.a. saavad kontserdile tasuta

Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal!

Saaremaa merenädalale annab avalöögi The Tall Ships Races hiigelpurjekate saabumine

Extra — Hollandi purjelaev Gulden Leeuw. Foto: Erakogu

Neljandat korda toimuv Saaremaa merenädal tõotab tänavu suurt elamust: iga aastaga vaid hoogu juurde saanud pidustused saavad järgmisel esmaspäeval, 22. juulil võimsa avapaugu, kui Saaremaa süvasadamat ja Roomassaare sadamat väisab suurte purjelaevade regatt The Tall Ships Races 2013, millele järgneb kaks nädalat merelisi sündmusi Saaremaa väikesadamates ning mis lõppevad kirevate Kuressaare merepäevadega 2.-3. augustil.

Igal aastal toimuv The Tall Ships Races jõuab Saare maakonda kutsel – Üks maagiline öö Päikese kodus. Saaremaa sadamaisse jõuavad laevad 22. juulil ning lahkuvad 23. juulil. Saaremaale on oodata ligemale 40 merealust ühtekokku 500 purjetajaga pardal.

Kõikidel Saaremaale tulnud laevadel saab teha ekskursiooni, kolmemastiline, 70-meetrine hollandlane Gulden Leeuw viib soovijad aga meresõidule.

Esmakordselt toimub merenädala raames külastajamäng “Saaremaa avatud sadamad”, mille raames saavad väikesadamate külastajad koguda unikaalseid templeid, et osaleda auhindade loosimisel. Kõigi merenädala sadamate külastanute vahel loositakse välja luksuslik aastavahetuspakett Saaremaal.

Saaremaa merenädal toimub tänavu enam kui kümnes väikesadamas nii Saare- kui Muhumaal. Kahe nädala jooksul toimuvad mitmed sadamapeod, külalistele on avatud erinevad õpitoad ja maaliringid, osaleda saab hülgevaatlusreisidel, kanuumatkal ning tegevusi leidub veelgi.

Merenädala grande finaleks on aga 2.-3. augustil toimuvad ja järjekorras juba 17. Kuressaare merepäevad. Nagu ikka, leiavad end Saaremaale ankrusse heitnud Kuressaare Raiekivi säärelt laada-ala, erinevad folk- ja jazzkontserdid ja hulga tegevusi nii lastele kui täiskasvanuile.

Saaremaa merenädala ja Kuressaare merepäevade täpsema info leiab kodulehelt www.merepaevad.ee.

Lisainfo: Silver Saluri, infojuht, tel 5250 388, e-post silver@saluri.eu, www.merepäevad.ee

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot…”

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 20. juulil kell 13.30 Ostrova festivalil (www.ostrovafestivalid.ee).

Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

Loe lisaks Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/parimusteater-tostatab-seto-kogukonnas-olulisi-teemasid.d?id=66406798

Vaata lisaks Facebookist: https://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100

Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, taarkateater@setomaa.ee, 5688 4999

Altja luulekuur on avatud sel nädalal reedest pühapäevani

Reedel, 19. juunil kell 17 avatakse kalurikülas Altjal luulekuur. Luulehuviliste kokkutuleku kulminatsiooniks on luuleöö, kus esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.

Kava:

Reedel, 19. juulil:
17:00 kogunemine, supp ja majutamine
18:00 tervitusring
19:00 Andres Ots Alliksaare luulest
20:30 Loovusretk mere äärde ja Altja metsadesse, kohtumine kohalikega ja pärimuslood

Laupäeval, 20. juulil
hommikune suplus neemes (vesi on soe!)
9:00 hommikukohv
10:00 Luulekuur
Andres Ots ja Siiri Veensalu (esinemisest ja häälest)
Evelin Tamm ja Elin Ots (loovusest ja kirjutamisest)
13:00 lõuna
14:00 kuur jätkub

19:00 luuleöö Altja neemes ja Toomarahval, esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Vabalava omaluule lugemiseks, muusika. Luuleöö on kõikidele avatud ja külarahvale tasuta.

Hiljem Toomarahva õues lõke, muusika ja luule hommikuni.

Pühapäeval, 21. juulil
ujumine ja hommikukohv neemes
vestlusring ja teeleasumise lood ja luule

Anna oma tulekust teada tel 5038 911 või tammevelin@gmail.com või Facebooki lehel. Osalustasu 65-100 eurot koos söögi ja majutusega (telgis, aidas, heinalakas), oma söögiga 35-40 eurot. Osalejate arv on piiratud. Luuleööl esinemise soovist palutakse võimalusel ette teatada samadel kontaktidel!

Bluusifestival Ugriblues

Bluusifestival Ugriblues leiab aset 18.-21.juuli Toompeal (Luscher&Matieseni veiniterrassil), Kalamajas (Port Noblessneris) ja Viimsis (rannarestoranis Paat). Ka tänavu saab autentse ja traditsioonilise bluusi kõrval kuulda moodsat ja avangardset kraami. Juba teist aastat toimuva ürituse peaesinejateks on seekord lahetagused legendid Honey B & Kuloniemi ning Tuomari Nurmio.

Veel astuvad üles 1966. aastal Soome esimese bluusibändi Harp asutanud suupillimängija Sonny Boy Magnusson ansambliga Famous Boogiemen, Ismo Haavisto & Andres Roots (Soome/Eesti) tribuudiga Muddy Watersile, Mary Ann & The Tri-Tones (Tallinn), Robbie Hill & The Blue 62’s (UK/USA/Soome), Jari Rättyä & Käärmekeitto (Soome), Olli Ontronen & Mighty Shitty (Soome), Three Leg Dog (Eesti/Austraalia), Cathouse Radio (Tartu) ning Pärnu Bluusiklubi väga noorte meeste duo Fredi & Siim.

Ugribluesi eesmärgiks on pakkuda head muusikat suvises Tallinnas ning tugevdada sidemeid Eesti ja Soome muusikute ning kontserdikorraldajate vahel.

Jookvalt saab infot lugeda Ugribluesi blogist

VII Lihula valla külade suvemängud 2013 ootavad osalejaid

27.juulil toimuvad Kirbla spordiväljakul järjekordsed Lihula valla külade suvemängud.

Osalema on oodatud kõik Lihula valla küla(de) moodustatud võistkonnad, kuhu võivad kuuluda päris-, suve- või vanematekodu elanikud. Võistkondade ja võistlejate arv ühest külast ei ole piiratud. Registreerimine toimub kuni 20. juuli kella 17.00. Osalemiseks tuleb saata registreerimisleht tiiu.aasrand@gmail.com või tuua see Lihula Vallavalitsusse (Lihula, Jaama 1)

Registreerimislehe saab SIIT allalaadida

Võistlused:
1. Teatevõistlus (võistkonnas 3 naist+3 meest+ 3 kuni 10a last).
2. Saapavise (individuaalala, naised, mehed ja kuni 16a noored eraldi).
3. Võrkpall (võistkonnas 3 võistlejat, naised ja mehed võistlevad eraldi). Mängusüsteem sõltub osalevate võistkondade arvust.
4. Rahvastepall (võistkonnas 5+1 kuni 14a last).
5. Köievedu (võistkonnas 5 meest)
6. Korvpallivisked (mehed, naised, lapsed kuni 14a võistlevad eraldi)
7. Viimasemehejooks (naised, mehed ja lapsed kuni 14a võistlevad eraldi).

Autasustatakse iga võistlusala kolme paremat. Korraldajad on Lihula Valla Spordiklubi ja Kirbla Külaselts.
Lisainfo: Tiiu Aasrand (tel 520 82 81) või www.lihula.ee.

Hiiu folk algab juba ülehomme!

IX Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu folk toimub 18. – 21.juulil. Selle aasta Hiiu folgi motoks on „Üks olemine“ – üks olemine loodusega, saarega, muusikaga, inimestega, iseendaga… Kohal on head muusikud nii Eestist kui kaugemalt ja põnevat toitu pakuvad nii kohalikud toitlustajad kui ka toitlustajad väljastpoolt Hiiumaad. Lisaks festivalil lastepesa, laat, loodusmatkad ja palju muud!

Hiiumaa pärimusmuusikafestival alustas ühepäevase festivalina Kassari kiigeplatsil 2005. aastal ja nüüdseks on kasvanud välja neljapäevaseks festivaliks, mis on laienenud üle Hiiumaa. Omanäoliseks teeb Hiiumaa pärimusmuusikafestivali õhkkond ja peresõbralikkus.

Hiiu folk esinejad: Marko Matvere ja VLÜ, Jaagup Kreem ja sõbrad, LIADAN (Iirimaa), Trio Dhoore (Belgia), Heather and Thyme (Rootsi), Jason Carter (Suurbritannia), Triinu Taul bänd, Pantokraator, Epifolium-Pastacas-Kago, Robirohi, Svjata Vatra, Vox Clamantis, Helin-Mari Arder, Pehk ja Bonzo, Tuulelõõtsutajad, Rütmiallikal, Sandra Sillamaa ja Piret Päär, Henry Laks, Villu veski-Tiit Kalluste-Taavo Remmel jpt.

Festivali pass tagab sissepääsu kõigile festivali kontsertidele: maksumus kuni 17.juulini 35 eurot, 18.-21.juulil 45 eurot.

Portaal Külauudised kuulutab välja
arvamusartiklite konkursi!

Kas Sa näed probleemi, millest ei räägita piisavalt? Või tahad esile tõsta oma kandi arengut? Ehk on Sulle jäänud silma mõni huvitav aspekt, mida teised pole täheldanud? Oodatud on ka suvised mõttemõlgutused. Kirjuta meile!

Konkreetselt poliitikategemisest kõnelevaid artikleid toimetus ei soovi. Muid teemapiiranguid ega ka mahupiiranguid pole, peaasi, et mõte saaks kirja. Kõik toimetuse avaldamistingimustele vastavad lood lisatakse toimetatuna www.kylauudis.ee arvamusrubriiki.

24. juuliks saadetud põnevamate artiklite autoritele kingitakse päevapääse XXI Viljandi pärimusmuusika festivalile, kuid head arvamusartiklid on oodatud ka edaspidi. Loo juures peab olema märgitud loo pealkiri ja autor. Toimetuse väljavalitud lugude autoritega võetakse eraldi ühendust.

Lood tuleb saata e-maili aadressil aksel.lobu@gmail.com märgusõnaga “Konkurss”. Iga kodaniku arvamus on oluline, räägi meile, mida Sa mõtled!

Viimsi seikluspark ootab külla

Juuni algul avatud Viimsi seikluspark ootab kõiki suuremaid ja väiksemaid huvilisi seiklema.

Park paikneb Viimsis Lubja klindiastangu reljeefsel maastikukaitse alal. Oodatud on igas vanuses külastad (lapsed pikkusega alates 115 cm). 2014.a. kevadeks on plaanis ehitada ka eraldi lasterada, mis mõeldud pisematele külastajatele, kel kasv alla 115 cm.

Seikluspargil on kolm rada, mis koosnevad erinevatest ronimismängudest. Kõikide radade läbimiseks kulub keskmiselt ligikaudu 1,5 tundi; park pakub seiklejatele nii füüsilisi kui vaimseid väljakutseid. Seikluspargis saab tähistada ka laste sünnipäevi.

Täpsemat informatsiooni saab lugeda ka Viimsi seikluspargi kodulehelt

Kriisade nimeline orelinädal Võrus

18. – 21. juulil on Võrus orelinädal. Ürituse kunstiline juht on Denis Kasparovitš. Esinevad Denis Kasparovitš (Eesti), Dina Ikhina (Venemaa), Denis Makhankov (Venemaa).

Kava:

18. juuli, kell 19.00 Võru Katariina kirik

Pastoraal. Kontserdi kavas on Bachi, Francki, Vierni, Arro ja Süda oreliteosed.

19. juuli, kell 19.00 Rõuge Maarja kirik

Helilooja portree. Kontserdi kavas on Franz Liszti oreliteosed.

20. juuli, kell 19.00 Vastseliina Katariina kirik

Helilooja portree. Kontserdi kavas on Franz Liszti oreliteosed.

21. juuli, kell 19.00 Võru Katariina kirik

Võru Katariina kirik 220. Lõppkontsert. Kavas Vierne, Durufle, Franck jt.

Leiutajate Külakool otsib õpetajat!

Imeline inimene, kes Sa kannad endas unistust Leiutajate Külakoolist või oled unistanud Leiutajate Külakoolis õpetamisest, siis vis tead, et meie unistame sinust!

Võrumaal Rõuge vallas Sänna Kultuurimõisas on loomisel kogukonnakool Leiutajate Külakool. Loojateks on emad-isad, kellel kas juba kooliealised või kohe koolikohustusikka jõudvad lapsed. Emade-isade soov on pakkuda lastele ja ka iseendile võimalust käia koolis, mis on nii inspireeriv, et sinna minek on rõõmsa meele, huvi, avatuse ja seiklusliku meelega.

Leiutajate Külakooli lapsed ja lapsevanemad unistasid esimesel visiooniringil oma õpetajast nõndaviisi:

Õpetaja on:

inimene, kes ei väsi imestamast, on avar ja õhuline, kuid samas kahe jalaga maapinnaga ühenduses;

inimene, kes on kohtunud iseendaga ja tajub enda piiritut olemust;

inimene, kes tunneb ja mõistab maailma ja inimelu riukaid;

inimene, kes teab ja tunneb unistuste jõudu;

inimene, kes oskab teisi inspireerida ning säilitada huvi küsimaks küsimusi ilma ootusteta vastustele;

inimene, kes mõistab, kes on inimene ja mis on tema koht universumis;

inimene, kes elab ja armastab;

inimene, kes armastab nii rõõmu kui ka pisaraid;

inimene, kes oskab vastu võtta ja muuta selle elujõuks ja rõõmuks;

inimene, kes mõistab vabadust kui vastutust. Inimene, kes on vaba ning soovi seda vabasust lastele;

Lisainfo siit.

Alates eilsest tegutseb Pirita rannas Ranna noortekeskus

Ranna noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid. Alates 15.–26. juulini asub Ranna noortekeskus Pirita rannas. Keskus on juulikuus avatud ilusa ilma korral esmaspäevast reedeni 12.00–16.30, vihmase ilma korral toimuvad aga tegevused noortekeskustes.

Kuna noorte jaoks on suviti kohtumispaigaks linnaruumi väliskeskkond, siis tavapäraselt ongi suvel Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajatel sooviks olla noortele veel lähemal ja tegutseda mitmes Tallinna erinevas piirkonnas. Linnakodanikele pakutakse tegevusi kunstis, spordis ja muudes põnevates ning harivates töötubades. Päevad on täis selliseid tegevusi, mis tavaliselt leiavad aset noortekeskuste siseruumides. Nendeks on näiteks erinevad arendavad mängud, võistlused, noortegruppide esinemised, käelised tegevused, töötoad, näidistreeningud ja loengud harivatel teemadel ning palju muud.

Programmi toetab Harju Maavalitsus ning koostööpartneriteks on Põhja-Tallinna ja Pirita Linnaosa valitsused

Igapäevaselt saab keskuse kavaga tutvuda Ranna noortekeskuse kodulehel

Ringkäik Saue kaunites koduaedades

Täna, 16 juulil, toimub ringkäik Saue linna kaunitesse koduaedadesse.

Huvilistel palume koguneda kell 11.00 Keskuse parki.

Lisainfot saab Saue linna keskkonna- ja halduse peaspetsialist Inger Urvalt, telefonil 6 790 185