RMK seireandmed näitavad, et möödunud aastal külastati RMK poolt hallatavaid puhke- ja kaisealasid 1,6 miljonil korral. Kasvanud on inimeste rahulolu seal pakutavate teenuste ja rajatistega, selgus Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitlusest.
Riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,6 miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 80 000 külastuskorra rohkem. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad kohad Tallinna, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad ning Lahemaa rahvuspark.
Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on hästi tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.
RMK loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi riigimetsa puhkealadel viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Lisainfo kõikidest võimalustest www.loodusegakoos.ee.
Minevä nädäli saiva olümpiaadil «Ütski tark ei sata taivast» selges kõgõ parõmba võro keele tundja koolinoorõ. Võitja omma Hollasõ Anett Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Rahmani Hebo Osola kooli 8. klassist.
Olümpiaadilõ kutsuti veebiviktoriinil «Ütski tark ei sata taivast» kõgõ inämb punktõ saanu opilasõ. Tulli 13 opilast 11. klassist ja 15 opilast 8. klassist.
Edimädse kolmõ hulgan olli vanõmban vannusõrühmän viil Ravva Madli-Greete (Vahtsõliina gümnaasium) ja Ilvese Merli (Võro Kreutzwaldi gümnaaasium, VKG). Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Kikka Liis (VKG) ja kolmanda kotussõ Vodi Ilmar (Haani kuul).
Tiidmiisivõigõlusõ pääteema oll’ seo aasta Põlva kihlkund. Tull’ teedä kihlkunna kuulsambit kotussit ja inemiisi.
Pääle seo tull’ võrokeelitsest jutust arvu saia ja pisokõnõ eesti keelest võro kiilde kah panda. Küsüti tuud kah, midä piässi tegema, et võro kiil alalõ jäässi. Opilasõ löüdse ütel’ meelel, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla.
Viktoriini «Ütski tark ei sata taivast» kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.
Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.
Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene
Aasta tulevikulootus 2012 – Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark
Eile tähistati Rõuge rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusega. Vallavanem Tiit Toots ja volikogu esimees Jaak Pächter andsid kätte 2012. aasta Rõuge valla aunimetused, millele eelnes Rõuge segakoori kontsert.
Tänavused tiitlisaajad on:
Aasta tegu – Olaf Hermani poolne panus Viitina küla arengusse. Ennekõike miljööväärtusliku mõisaaegse võimsa maakivihoone lagunemisest päästmise ning taastamise eest Viitinas. Nüüdsest püüab korrastatud ümbrusega hoone oma asukohaga pilke Viitinasse sissesõidul ja külast lahkudes.
Aasta kohaliku elu edendaja – Vivian Helekivi on panustanud oma vabatahtliku tööga Rõuge valla arengusse, tegusa projektikirjutajana algatanud ja vedanud mitmeid projekte, sealhulgas kuus viimast aastat valla traditsioonilist suurüritust Sänna Laat. Osaleb aktiivselt mitme Rõuge vallavolikogu komisjoni töös. Möödunud aastal said just tema eestvõtmisel uue hingamise naiste ja tütarlaste korvpallitreeningud Rõuges. Entusiastlik tiitlisaaja laulab ja mängib pilli, on Rõuge segakoori president ning lööb kaasa Rõuge Põhikooli hoolekogus ja Sänna Külakogus. Ta on hea huumorimeelega väsimatu ideede generaator ning sportlik ja eeskujulik pereema, kelle peres kasvab kolm tublit last.
Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark
Aasta kultuurielu edendaja – MTÜ Helikoor. Aasta kultuurielu edendajaks sai vabaühendus, kelle missiooniks on tõsta Rõuge tuntust, samaegselt tunnustades seda kodukohana. Samuti kohalike inimeste kaasamine piirkonna arendamisse, kultuurisündmuste mitmekesistamine, erinevate põlvkondade ühendamine ning traditsioonide ja väärtuste teadvustamine.
Aasta hariduselu edendaja – Rõuge Põhikooli hoolekogu. Mitme aasta pikkuse aktiivse hoolekogu töö tulemusena on Rõuge Põhikooli jaoks välja töötatud koolivorm. Koolivormi kasutuselevõttu toetasid Rõuge valla aukodanik hr Alexander von Samson ja Kohaliku Omaalgatuse programm.
Aasta sportlane – Kail Piho. Aasta sportlaseks valitud noormees alustas sporditreeninguid juba 5 – aastaselt. Praegu Eesti kahevõistluse koondisse kuuludes võistleb edasipüüdlik sportlane maailmakarika etappidel, tuues võõrsil tuntust Rõuge vallale. Karjääri esimesed maailmakarika sarja punktid said teenitud 2012. aasta veebruaris Tšehhimaal Liberecis ning edasi kulges aasta juba tõusvas joones. Maailmakarikasarjas tema hetke parim – 16.koht – sai saavutatud eelmise aasta novembris Norras Lillehammeris toimunud võistlusel. Varasemate aastate saavutustest on ette näidata head kohad Juunioride maailmameistrivõistlustel, Põhjamaade noortemeistrivõistlustel ning esikohad Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis.
Aasta tulevikulootus – Risto Kööts. Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Lauldes praegu Kreutzwaldi Gümnaasiumi segakooris pälvis ta eelmisel aastal Võrumaa Laulukaruselli võistlusel eripreemia isikupärase esituse eest. Ta on silmapaistev oma õpingutes ja kultuuri tundmises, millest annab aimu eelmisel aastal vastu võetud Kreutzwaldi stipendium, mis antakse ühele tublile gümnasistile. Maakonna ühe parima võru keele ja kultuuri tundjana on ta pälvinud esikoha Võru Instituudi võistlusel “Ütski tark ei sata taivast”. Ta on aktiivne valla kultuurielus kaasalööja, olles Rõuge segakoori laulja ja Sänna segarahvatantsu rühma “Käsikäes” tantsija.
Aunimetuste kätteandmise järel esinesid Indrek Kalda ja Toomas Lunge kontsertkavaga “Lugusid ja laule laiast ilmast”.
SA Virumaa Muuseumid korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud mälumängu võitis taas Rakvere Linnavalitsuse võistkond, kes edestas Lääne-Viru Maavalitsuse ja Rakvere Gümnaasiumi võistkonda “Kill änd kill õgen”.
Virumaa Muuseumid oli koostanud 30 küsimust Eesti Vabariigi ajaloo kohta, mis käsitlesid Eesti Vabariigi ajalugu alates selle sünnist kuni tänapäevani. Osalema tuli 14 kolmeliikmelist võistkonda üle Lääne-Virumaa. Võitjale pani Virumaa Muuseumid välja reisi Stockholmi ja Kuningliku relvamuuseumi külastuse.
Võitja võistkond tegi kena žesti ja kinkis auhinnareisi parimale koolile, Rakvere Gümnaasiumi võistkonnale, kuhu kuulusid Mihkel Veski, Rait Vetik ja Kristo Palo.Rakvere Linnavalitsuse võistkonda kuulusid Urmas Tamm, Marti Kuusik ja Jaanus Nurmoja.
Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski
Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis anti üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele.
Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku anti välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk.
Kuldne teenetemärk:
Rein Nigul on Eesti piimanduse arendaja ja eesvedaja, kes pole märkamata jäänud ka välismaal – 2010. aastal tunnustas Soome president Tarja Halonen Rein Nigulit Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärgiga. 1962. aastal võimeistrina alustanud Rein Nigul on juhtinud erinevaid piimatoodete kombinaate, põllumajandusministri asetäitja ja kantslerina põllumajandusministeeriumi ning konsulteerinud Soome, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide piimandusettevõtteid. Alates 2001. aastast on Rein juhatuse esimees Tallinna Külmhoone Läti tütarettevõttes Livonia ning juhatuse liige ja ostudirektor AS-is Valio. Loe edasi: Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.
„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Loe edasi: Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan
Laupäeval toimub Kaiaveres Vudila mängumaal kolmandat korda kalapüügivõistlus Vudila Hõbekala, kus peaauhinnaks on kohalikus ettevõttes Lingalaid valmistatud sõudepaat.
Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul kalastakse Vudila Hõbekalal Kaiavere järvel, mis on üks liigirikkamaid veekogusid Vooremaa järvestikus.
“Kõige rohkem saab seal talvisel ajal kätte ahvenat ja särge,” ütles Lember. “Igal kalastajal lubatakse püüda ühe püügivahendiga, kas siis kirptirgu, sikuti või talvise ujukõngega. Vahendi valik sõltub suuresti sinna riputatavast peibutisest.”
Lember märkis, et Vudila Hõbekalal autasustakse kuut paremat individuaalvõistlejat ja kolme võistkonda, samuti kuut kuni 16 aastast last ja noort ning kolme naist.
Tänavugi on parimale kalastajale auhinna välja pannud kohalik ettevõtte OÜ Lingalaid. Eriauhinnad on ka suurima kala püüdjale, stiilsemale kalastajale ja võistkonnale. Auhinnatavad on ka perepäeva raames toimuvad tegevused. Kõigi kalastajate ja sündmusel osalenute vahel loositakse ka sel aastal sõiduauto. Täpsed reeglid ja lisainfo on Vudila kodulehel. Sel aastal saab ka esimest korda osta soodsamalt pilet meie e-pileti keskkonnast. Mida rohkem inimesi seda võimalust kasutab, seda kiiremini sujub kindlasti kohapealne registreerimine ja muu sinna juurde kuuluv.
“Eelmisel aastal oli Vudila Hõbekalal üle 800 osaleja, kellest lig 350 tegeles kalapüügiga. Ülejäänud võtsid osa teistest tegevustest. Ise arvame, et inimesi võiks sel aastal olla vähemalt sama palju ja sellise rahvahulga vastuvõtmiseks oleme sel korral kindlasti veelgi paremini valmis, ” ütles Lember. “Tänavu saavad kõik kohaletulijad uudistada ka meie uusimat suuratraktsiooni – suvehooajaks valmivat üle Vudila kõrguvat liumäge.”
Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.
Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust
Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud.
Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.
Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.
