Märtsi viimasel päeval kogunesid Terve Pere Koolis osalevad vanemad Põlvamaal Rosma külas tegutsevasse waldorflasteaeda, et saada osa kogenud pedagoogi Heli Kudu loengust, milles ta kirjeldas laste joonistamisprotsessi ning tõi näiteid tüüpiliste joonistuste analüüsist. Soov vabalt ja juhendamiseta joonistada on lapse baasvajadus – joonistamine on kui paberil toimuv mäng, milles väljendub siiras loomisrõõm. Teadlik ja tundlik silm märkab lapse joonistusest ka tema sisemist arengut. Lisaks joonistamise temaatika käsitlemisele arutati sellekevadises viimases Terve Pere Kooli tunnis waldorflasteaia loomise võimalusi Võrumaale.
Kõikidele lastele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma. Tihti haaravad lapsed juba enne teist eluaastat pliiatsi järgi, et jäljendada oma vanemaid või teisi lapsi. Esimese seitsme eluaasta joonistusi vaadeldes võib eristada teatud kindlaid arengufaase.
Lapse joonistamise arengu kolm etappi
Waldorfpedagoogikas on laste joonistuste analüüsiga tegelenud Hanns Strauss, kes jagas laste joonistamise arengu kolme etappi. Varajane faas kestab kuni kolmanda eluaastani, sel perioodil maalivad lapsed täiesti vabast liikumisest, nautides seda jälge, mis käsi ja kriit paberile (või seinale) jätavad. Joonistused on väga dünaamilised, tihti ületades ette antud paberi piire.
Selles arenguetapis ei suuda laps oma tegevusele ja selle tulemusele nime anda. Ta ei tea üldjuhul ise ka, mida ta joonistab ning vanematena peaksime hoiduma sellest, et väikelapselt iga pildi kohta aru pärida – kes või mis on pildil. Joonistamises väljendub tegutsemisrõõm, seetõttu peaks last julgustama vabalt värvidega mängima, pole vaja suunata joonistamist mõistusest lähtuvaks tegevuseks. Loe edasi: Joonistused aitavad jälgida lapse sisemist arengut