Loodava Otepää lasteaia direktor on selgunud

Marju Ilisom.
Selle aasta juunis võttis Otepää Vallavolikogu vastu otsuse, mille kohaselt ühendatakse lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks, mis alustab oma tegevust 1. jaanuarist 2012. Loodava Otepää lasteaia direktoriks saab senise lasteaia Võrukael direktor Marju Ilistom.

Otepää lasteaia direktori konkursile laekus neli avaldust. Direktor asub tööle alates 1.oktoobrist 2011. Direktori esmasteks tööülesanneteks saab dokumentatsiooni vormistamine Haridus – ja Teadusministeerimisse uue õpetamisloa taotlemiseks ja 2012. aasta eelarve koostamine.

Lastevanematele ja lastele ei too ühinemine kaasa muudatusi, kuna lasteaiad jätkavad tegutsemist samades majades. Majad säilitavad oma nime, näo ja traditsioonid. Samuti ei too lasteaedade ühendamine kaasa lapsevanemale täiendavaid kulutusi, kuna lasteaiamaksu selle käigus ei tõsteta.

Marju Ilistom on sündinud Arulas, Otepää vallas. 1976.a lõpetas Otepää Keskkooli, Tallinna Pedagoogilise Instituudi alushariduse pedagoogi erialal 1981. aastal. Marju Ilistom on töötanud Tallinna 31.Lastesõime juhatajana, pärast seda on ta töötanud lasteaias Võrukaelas nii kasvatajana kui ka juhatajana, kokku on Marju Ilistom Võrukaelas töötanud 20 aastat.

Allikas: Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee

Kiidil tuleb sõirapäev ja avatakse piimapukk

 

Lagunev piimapukk

Reedel, 26. augustil tuleb Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg taas maal lehmi hakata pidama. Sõiraseminar algab juba hommikul kell 10 Heifer programmi tutvustusega, mis on Võrumaal kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi  siin taludele  tasuta loomi tingimusel, et need jällegi sellelt saadud järglase teise talusse edasi.  Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega, kellel kogemus Heifer programmist olemas.

“Samuti võib see huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikkonnaga, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük”, ning Heifer programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest  kõneleb sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Siia on oodatud kõiki sõirahuvilisi, kaasa võiks võtta ka omatehtud sõira konkursile, samuti võib müüa sõira.

Siis algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitamist alustavad järgmisel nädalal talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust küla raadiost ja ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960 -1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub ka piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www. kiidi.ee

Soovid küsida otse presidendikandidaadilt?

Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?

Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.

Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee

Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad

27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.

Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.

Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.

Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.

Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.

Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.

On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.

Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee

Otsitakse seieritega kelli

Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.

Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust  siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril  ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.

Soome-ugri etendus lavastub Tallinn 2011 programmis

Fenno-Ugria algatatud rahvusvaheline soome-ugri pärimusteatri projekt esietendub Tallinn 2011 kultuuriprogrammi raames Skoone bastioni Põhuteatris 26.-30. augustini algusega kell 19. Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsa lavastuses „Sugrierror.com“ teevad kaasa handi, mansi, mari, udmurdi ja eesti näitlejad.

Etendus on paljuski üles ehitatud improvisatsioonile, et tuua selgemalt esile soome-ugri mõttelaadi ja traditsioone. Tähelepanu keskmes on väikerahvaste identiteet, juured ning erinevus tänapäeva euroameerika maailmast.

“Sugrierror.com“ on tegijate sõnul mäng soome-ugri teemadega, mis ehitab end igal etendustel uuesti üles, ühendades olemasolevaid osiseid iga päev vastavalt sellele, milline on päev on, kes istuvad saalis, mida mõtleb näitleja või mida muud juhus nõuks võtab. See on assotsiatsioonidemäng – eksperiment soome-ugri mõttelaadi ja teatri ühendamisega, kus „error“ on must notsu, jokker või trikster, ootamatu lahendus või väljapääsmatu veateade.

Kaheaastase projekti esimesed proovid ning õpitoad algasid juba mullu suvel. Soome-ugri ja eesti näitlejad külastasid festivali Baltoscandal ja tutvusid kohaliku kultuuriga Lõuna-Eestis ja Setumaal, kaks nädalat tehti eelseisva lavastuse proove. 2011. aasta aprillis kohtusid näitlejad proovide tegemiseks Hantõ-Mansiiskis, praegu on aga alanud kuu aega kestev prooviprotsess Eestis Esna mõisas ning Teatris NO99.

Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja Eesti teatriinimeste ühisprojekti on plaanitud juba aastaid. Soomeugrilaste teatritegemine Venemaal on lähtunud peamiselt vene traditsioonidest, kuigi olukord on regiooniti erinev: näiteks on maridel olemas omakeelne riiklik draamateater.

Koostöö eestlastega julgustab hõimurahvaste teatrikunsti olema rohkem seotud oma rahva ja kultuuriga. Erinevate võimaluste nägemisel ja analüüsimisel, oma pärimuse väärtustamisel ühises prooviprotsessis leitakse oma ja kordumatu ning saadakse jõudu edaspidigi asju omanäolisemalt teha. Eesti näitlejatele ja lavastajatele on see aga võimalus töötada koos keelesugulastega ning mõtestada omaendagi tegemisi keele- ja pärimuskesksemalt.

Etenduses teevad kaasa hant Jevgenia Moldanova obiugri rahvaste teatrist „Päike“, handi vabakutseline näitleja Anna Randoma, mansi harrastusnäitleja Pjotr Anjamkov, handi üliõpilane Artjom Tarlin, udmurdi näitleja Mihhail Begišev ning Mari Riikliku Draamateatri näitlejad Svetlana Stroganova, Sergei Danilov ja Marina Potšteneva. Eesti näitlejatest mängivad lavastuses Risto Kübar ja Mirtel Pohla Teatrist NO99 ning Bert Raudsep ja Artur Linnus.

Etenduse lavastajad on Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits, kunstnik Epp Kubu, dramaturg Maria Lee Liivak, valguskunstnik Airi Eras ja helikunstnik Maike Lond. Näitlejate koolitamisel on abiks olnud veel Maret Mursa Tormis, Jüri Nael, Tõnu Tepandi, Kaie Mihkelson, Jaan Tooming, Andres Heinapuu, Mare Kõiva, Kadri Viires, Tarmo Tagamets ja Kristo Viiding.

Vargamäel tuleb võistutantsimine

20. augustil kell 20 toimub Vargamäel suur rahvatantsu võistutantsimine. See on omaloominguliste rahvatantsude konkurss täiskasvanute segarühmadele, mis tantsitakse ette n-ö „elusa“ muusika ehk ansambli Untsakad saatel.

Just selle ansambli repertuaar on inspireerinud paljusid tantsijaid ja tantsujuhte. Mõnele laulule on kohe mitu erinevat tantsu.

Esimesele Vargamäe võistutantsimisele on registreerunud rühmi üle Eesti, kes esitavad kõik omaloomingulise tantsu. Nende seast selgub kolmeliikmelise žürii ja publiku ühine lemmik. Žüriisse kuuluvad üks rahvatantsujuht, ansambli Untsakad liige ning üks rearahvatantsija.

Pärast võistutantsimist on kõigile ühine simman.

Sellist võistutantsimist – ilma eelvoorudeta ja ainult segarühmadele – ei ole üle-eestilisena varem korraldatud. Vargamäe, sh 1992. aastal loodud Järvamaa Kultuurihiis on tuntud küll teatrietenduste toimumiskohana, kuid muuseumi laienenud võimalused on loonud eeldused kujunemaks üle-eestiliste kultuurisündmuste toimumispaigaks.

 Just samal ööl jõuab ka TeateTants  Järvamaale. Nii toimub Vargamäel kahe toreda tantsusündmuse kohtumispaik.

Homme algavad VIII aianduspäevad

Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Kodukaunistamise Ühendus ja Ellamaa arboreetum korraldavad Harjumaal Ellamaal Nurga puukooli ja Ellamaa arboreetumi territooriumil VIII aianduspäevi pelakirjaga Eestimaa kauniks ja roheliseks.

Päevad algavad homme kell 12 ning kestavad pühapäeval kella 14ni.

Aianduspäevadel saab kuulata tasuta loengud ja konsultatsioone oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestist ja Lätist.
Oma toodangut pakuvad mitmed Eesti ja Läti  puukoolid.Välja on pandud okaspuud, lehtpuud ja põõsad, elulõngad, rododendronid, viljapuud, püsililled ja lillesibulad. Kohal on ka  kollektsionäärid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist.

KAVA

Reede, 19. august
12.00 Avamine
12.30 Ringkäik ja taimede müüjate tutvustamine:
· Szkolka Sienicki (Andrzej Sienicki, Poola – lehtpuud ja –põõsad)
· Dace Gertnere rododendronid (Dace Gertnere, Läti – külmakindlad rododendronid)
· Puku lauki SIA (Raivis Reinbergs, Läti – püsililled, kõrrelised, pügatud pukspuu vormid)
· Roseservices – Latroze (Agris Kumelins, Läti – roosid)
· Järvselja õppe- ja katsemetskond (Kaie Ein – lehtpuud ja -põõsad, püsililled)
· Garden.ee (Merilen Mentaal – Roosid (Austin, Kordes, Delbard), iirised, püsililled)
· Saare-Tõrvaaugu aiandustalu (Harri Poom – viljapuud sh. perepuud, virsikud, aprikoosid, viinamarjad, kaktused)
· Mahhovi elulõngad (Erika Mahhov – elulõngad)
· Haideaed OÜ (Arnold Hannust – püsililled)
· Väino Eskla (Sõstrasortide istikud – ligi 20 sorti; musta sõstra sügavkülmutatud marjade degusteerimine)
· Schetelig EV (lillesibulad (reedel ja laupäeval))
· Metsatarvikud OÜ (Cristian Selg – mutilõksud)
· Viivi Lepik, hobiaednik (püsililled)
· Enno talu (Aivar Kaljuste – sõnajalad)
· Nurga puukool (Rudolf Pehter – okaspuud, lehtpuud ja -põõsad)
13.40-18.00 Istikute müük, tasuta konsultatsioonid, külastajatele avatud Ellamaa arboreetum, võimalus suhelda taime kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada
Loengud:
13.00  Viimastel talvedel tugevaks osutunud okaspuude vormid, Aino Aaspõllu, Andres Vaasa
14.00 Fantaasia ja ruum aias, Haideaed OÜ, Arnold Hannust
15.00 “Külmaõrnad” taimed külmapealinnas Jõgeval, Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer
16.00 Arbuuside ja melonite kasvatamine Eesti tingimustes, degusteerimine, Harri Poom

Laupäev, 20. august

10.00-18.00 istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum
Loengud:
11.00 Paharetid puuviljaaias, Väino Eskla
12.00 Ehisaianduse katsetalu pargiaedniku kogemusi, kirjanik ja taimekollektsionäär Heino Kiik
13.00 Aiandusteemaline mälumäng
14.00 Ringkäik MTÜ Ellamaa arboreetumis koos Rudolf Pehteriga
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada

Pühapäev, 21. august

10.00-14.00 Istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum, avatud kohvik, Aiaklubi rohevahetus

Taasiseseisvumispäev ERMis kutsub juurte juurde

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhindas ka Võrumaa kaunid kodud

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.

Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.

Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.

“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.

President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.

 

Haanjas toimub Johannes Käisi Seltsi suvekool

Johannes Käisi Seltsi suvekool

“Individuaalsus ja sotsiaalsus kasvatuses ja õppes”

18.-19. augustil Võrumaal Haanjas

Neljapäev, 18. august
10.30 – Saabumine, registreerimine, hommikukohv
11.00 – Suvekooli avamine (Anne Koppel, JKS juhatuse esimees)
11.10-11.35 – Johannes Käis individuaalsusest ja sotsiaalsusest (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
11.40-11.35 – Rühmatöö võimalusi eesti keele tundides ja ajakirjandusringi töös (Eve Vaigu, Elva Gümnaasium)
12.20-12.45 – Kohvipaus
12.45-13.25 – Väärtushinnangud – õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise alus (Annika Kevvai, Rõuge Põhikool)
13.30-14.15 – Johannes Käisi vaatlusvihikud nüüdiskoolis (Maimu Telk, Võrumaa muuseum)
14.30-15.00 – Lõuna
15.00-16.00 – Töötuba väärtuste kujundamisest, TÜ Eetikakeskuse materjalide alusel (Kai Võlli, JKS juhatus)
16.05-17.35 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt, Viimsi Kool)
17.40-18.10 – Haanimaa legendid
18.30-19.00 – Õhtusöök
19.30 – Matk Johannes Käisi jälgedes (Evelin Toom, Anne Maidla, Elva Gümnaasium)

Reede, 19. august
7.30 – Hommikutants ja -äratus (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
8.15 – Hommikusöök
9.00-10.30 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt)
10.35-11.10 – Haanja Kooli lugu (Urmas Veeroja, Haanja- Ruusmäe Põhikool)
11.15-12.15 – Kollegiaalne juhtimine (Külli Volmer, Johannese Kool Rosmal)
12.15-12.40 – Lõuna
12.45-13.55 – Kodu-uurimine 3.-6. klassi õpilastele (Heli Prii, Paide Ühisgümnaasium, Veronika Varik, JKS juhatus)
14.00 – Suvekooli lõpetamine (Anne Koppel)

Info: pille.liblik@mv.werro.ee

Osalejatel tuleb tasuda osalustasu summas 30 € majutusega, 14 € majutuseta, Käisi seltsi liikmetel vastavalt 28 € ja 12 €. Tasumine eelnevalt a/a 10402021659002 SEB või kohapeal sularahas.

Suvekooli korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium, Võru Maavalitsus.

JKS tegevuse kohta saab lähemat infot siit!

Vabaduse Laulule Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva tähistama

Vabaduse Laul leiab aset laupäeval, 20. augustil 2011 algusega kell 18.

Eesti rahvas tähistab sel aastal kahte olulist sündmust – 20. augustil möödub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning Eesti pealinn Tallinn on uhkusega kandmas Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Et seda meeldejäävalt tähistada ja tänada riike, kes Eesti iseseisvust kakskümmend aastat tagasi julgelt tunnustasid, toimub 20. augustil Tallinna Lauluväljakul rõõmus ja helge kontsertpidustus Vabaduse Laul.

AJAKAVA:
17:00 Avame väravad
18:00 Justament
19:10 Kimmo Pohjonen
19:35 Euroopa kultuuripealinna Tallinn linnapea tervitus
19:40 Brainstorm
20:10 Ewert & the Two Dragons
20:20 Vabariigi presidendi tervitus
20:25 Vaiko Eplik
20:35 Iiris
20:45 Mari Boine
21:15 Malcolm Lincoln
21:30 Jarek „Chalice“ Kasar
21:40 Dagö
22:10 Mari Kalkun
22:20 Riho Sibul
22:35 Kerli
23:03 „Vabaduse laul“ Jaak Johanson, Jarek “Chalice” Kasar jt.
23:25 Sinead O’Connor
00:00 Islandi presidendi tervitus
00:15 Lõpp

 

Täpsem info: http://www.20.ee/et
Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!

Rõuges taas seenepäevad

Esmaspäeval, 5. septembril 2011 saavad Rõuge rahvamaja juures juba neljandat korda alguse Rõuge Seenepäevad.

Ajakava

Esmaspäev, 5. september
10:00-13:00 – seeneretk, juhendajad V. Liiv, T. Jairus
14:00-18:00 – seenenäituse ülesseadmine
18:00 – seenenäituse avamine

Teisipäev, 6. september kuni neljapäev, 8. september
10:00-14:00 – seeneretk, näituse täiendamine, juhendajad V. Liiv, T. Jairus, V. Kastanje
10:00-19:00 – seenenäitus avatud

Reede, 9. september
10:00-19:00 – seenenäitus avatud Seeneretked Rõuge ja Haanja põhikooli õpilastele, juhendajad T. Jairus, V. Kastanje

Laupäev, 10. september
10:00-15:00 – seentega värvimise õpituba, juhendaja A. Gailit
11:00-15:00 – meisterkokk Dimitri Demjanovi seenepada

Pühapäev, 11. september
09:00 koduaia laat. Laadamees Rohke Debelakk
Seenehoidiste konkurss
Seentega värvimise õpituba, juhendaja Airi Gailit
Brian Melvini trummi-show

Esmaspäevast pühapäevani avatud Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.
Kõik tegevused ja stardid seeneretkedele toimuvad Rõuge rahvamaja juures!

Rõuge Seenepäevad IV toimumist toetab:

 

Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas

Foto: Lennusadam

Lennusadama angaaride teemaõhtu 18. augustil kell 18 võtab vaatluse alla unikaalse arhitektuurilise lahendusega ning hetkel rekonstrueerimisjärgus olevad vesilennukite angaarid, mis on märkimisväärsed nii ehitustehnilises kui –teaduslikus mõttes.

Lennusadama angaaride teemaõhtul vaadeldakse vesilennukite angaaride ajalugu, rekonstrueerimistöid ning tulevikuvisiooni – sellest kõigest on rääkima kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger ning KOKO arhitekt Andrus Kõresaar.

Lisaks rännakule läbi angaaride arhitektuuriajaloo pääsevad huvilised uudistama ka angaaride alla.

Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas on tasuta!

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama suviste teemaõhtute sari, mis tutvustab Lennusadama ekspositsiooni ning kutsub üheskoos muuseumi looma. Juba toimunud ja lähiajal toimuvate Lennusadama suvesündmustega saab tutvuda siin.

Võru linn tähistab 227. sünnipäeva

Reedel, 19. augustil algavad pühapäevani kestvad Võru linna 227.  sünnipäeva pidustused.  Linnapäevade raames saab kaasa elada ja osa võtta mitmesugustest meelelahutuslikest, sportlikest ja kultuuriüritustest.

19. augusti hommik algab traditsioonilise linnalaadaga, kus kaup on ehe, eriline ja isevalmistatud.

Lastele annavad nii reedel kui laupäeval tegevust atraktsioonid Kesklinna pargis. Koos Võru Puhkpilliorkestriga toimub lasteaialaste pidulik rongkäik ning sellele järgnevad esinemised rannapromenaadil. Kindlasti pakub väikestele igakülgset eneseväljendusvõimalust 20. augustil toimuv kunstipäev „Uma ilo“. Vanemad kunstisõbrad saavad Linnagaleriis vaatamas käia Tallinna illustratsioonide triennaali ning Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis näitust „Sinu ehe“.

Kolme päeva jooksul toimub ka rohkelt spordiüritusi. Kaasa saab elada Spordikooli võrkpallivõistlustele, Lõuna-Eesti rallile, tennise maakondlikule meistrivõistlusele ja rahvusvahelisele petangi turniirile. Kuid spordisõbrad ei pea vaid pealtvaatajaks jääma. Võistlemisvõimalusi jagub nii väikestele kui ka suurtele tänu rattarallile ja juba kaheksandat korda toimuvale 1874 m linnajooksule. Kõik tehnikahuvilised saavad osaleda võrride võidusõidus.

Linnapäevade ajal etendub õhtuti Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Võru Linnateatri „Kapsapea“ näidend. Kahte augustiöösse annab värvi Euroopa filmiööde festival. Huvilistele on seegi aasta avatud Kuperjanovi jalaväepataljoni uksed.

Elamusi leiavad nii klassikalise kui nüüdisajamuusika kuulajad. Võru Vaskpillipäevade raames saab erinevatel päevadel nautida Aavo Otsa V trompetikontserti, kammermuusikat ja suurejoonelist galakontserti. Taasiseseisvumispäeva auks toimub järvelaval Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert. Õhtuti on ranna ääres bangalorock, kus astuvad üles nii Euroopa noortebändid kui ka ansamblid Meie, Hetero, Paha Polly ja Raisk. Linnapäevade lõpetuseks esinevad pühapäeva pärastlõunal Kandles kammeransambel Con Brio Trio ning õhtul järve ääres ansambel Pantokraator. Kontserdid on tasuta!

Linnapäevad kestavad 19.-21. augustini.

Ürituste kava ja lisainformatsioon!

Eestis toimub esmakordselt aiandusteraapia õppepäev

Eestis esmakordselt korraldab MTÜ Inkotuba 10. septembril 2011 aiandusteraapia õppepäeva, mida juhib tunnustatud Soome spetsialist Tarja Takala-Hotti ning aianduskeskusesse Hortes, kus üritus toimub, oodatakse osalema omastehooldajaid, lähedase kaotanuid, lapsevanemaid, sotsiaal- ja tervishoitutöötajaid ning teisi roheluse huvilisi.

Kuigi Eesti inimesed on roheluse ja aiandusega aastasadu seotud olnud, hakatakse aiandusega tegelemise positiivsele mõjule nii inimese vaimsele kui füüsilisele tervisele alles nüüd rohkem tähelepanu pöörama. Olgu tegu suure aia või kasvõi pisikese toataimega aknalaual, rohelusega tegelemine aitab üle saada nii lähedase kaotusest, kiirendada läbielatud õnnetusest paranemise protsessi, toetab laste keelelist arengut ja õpetab neile käitumist ja palju muud.

Foto: MTÜ Inkotuba

Roheteraapia eripäraks võrreldes teiste teraapiavormidega on selle ajaliselt pikem mõju. See toimib ka siis, kui teistest teraapia  vormidest ei ole abi ning see ei eelda midagi (näiteks psühholoogiliste teraapiate puhul on toimimise eelduseks inimese enda tahe). Esmakordselt Eestis toimuvat aiandusteraapia õppepäeva “Ole roheline” juhib Soome aednik-õpetaja, aiandusteraapia kursuste korraldaja Tarja Takala-Hotti. Käesoleva pilootürituse kaudu soovitakse tuua osalejateni üldisem teadmine roheteraapiast, kuid katsetada selle teraapia võtteid ka enda ja oma lähedaste heaolu suurendamiseks. Lisaks luuakse aiandusteraapia huviliste võrgustik, kes aitab kaasa selle teraapiavormi edasisele populariseerimisele Eestis.

Ürituse toimumise aeg: 10. september 2011, kell 11-16.
Ürituse toimumise koht: aianduskeskus Hortes. Seljaku 4b, Laagri, Harjumaa.
Osalemistasu: EUR 5/inimene (tasuda peale registreerimist või kohapeal)

Päevakava:
11.00-12.30 Sissejuhatus aiandusteraapiasse;
12.30-12.50 Kohvipaus;
12.50-14.20 Taimede-lillede teraapiline mõju tervisele — meetodid ja nende kasutamine;
14.20-14.40 Kohvipaus;
14.40-16.10 Suurepärane elukoht ja oma lemmikpaik, toonust ja rõõmu taimedest – kuidas seda saavutada.

Õppepäeval saab osaleda 30 inimest. Kuna loeng toimub soome keeles, siis tõlgitakse kogu koolitus kohapeal eesti keelde.

Foto: MTÜ Inkotuba

Õppepäevale on oodatud registreerima kõik rohelusest huvituvad omastehooldajad, laste ja noorte vanemad ning nendega tegelevad spetsialistid, eakad, masendunud ja stressis inimesed ja nende lähedased, floristid, puuetega inimesed ning nendega tegelevad spetsialistid, sotsiaal- ja tervishoiuala töötajad, pedagoogid ja psühholoogid, kes soovivad kasutada aiandusteraapiat enda ja oma lähedaste või teiste huviliste aitamiseks.

Õppepäevale saab registreerida elektronposti teel aadressil pirjo@inkotuba.ee või helistades telefonil +372 5550 0290 (Pirjo Vaarmaa, Inkotoa projektijuht). Registreerimisel palume ära tuua järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-posti aadress, maakond, millisesse ülalkirjeldatud sihtgruppi kuulute (omastehooldaja, florist, jne). Registreerimise lõpptähtaeg on 6. september. Õppepäeva korraldab MTÜ Inkotuba koostöös aianduskeskusega Hortes, ürituse toimumist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lähem info www.kuivaks.ee
Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht
E-post pirjo@inkotuba.ee
Tel +372 5550 0290

Rõuges lauldakse kodumaale

Foto: Rõuge vald

Neljapäeval, 18. augustil 2011 algusega kell 19:30 toimub Rõuges, Eesti Ema monumendi juures Taasiseseisvumispäeva 20. aastapäevale pühendatud kontsert “Ärkamise aeg”.

Esinevad Tõnu Laikre – klaver, Marek Sadam – laul ja lood.

Kohapeal avatud annetuskast kontserdi toetuseks ja moosekantide reisikohver. Võta kaasa soovi korral moonakorv ja võimalusel oma istumisalus. Võimalik soetada ka heliplaat või reisi-lauluraamat.

Tulge, laulame kodule!

Eesti Rahva Muuseumi ala on nõukogudeaegsest reostusest puhas

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal. Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat. Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti aadressil krista.aru@erm.ee või telefonil +372 735 0403.

Valgast saab militaarajaloo keskus

Sel reedel ja laupäeval toimub  Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames Valga linnas Militaarajaloo Festival. Omalaadse programmiga festival pakub kultuuriprogrammi ja tutvustab jõustruktuure, koostööpartnereid ning sõjaajalugu. Festivali raames peetakse ka vanavara laat.

Juba enne festivali ametlikku avamist avatakse reedel viikingite laager, kus saab õpitubades proovida võitlust puumõõkadega ning tutvuda viikingite laevaga. Näituste ning esitlustega on väljas Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeteenistus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Kaitseliidu Vanaautode Klubi ja Kaitseväe Värbamiskeskus. Kuulata saab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestri pillimängu. Reede õhtul võib osa saada nii Põhjasõja näidislahingust, kui ka kulutuuriprogrammist.

Laupäeva hommikul avatakse vanavaralaat, kuhu kogunevad ka padrunikollektsionäärid. Jätkuvalt saab osaleda viikingite laagri õpitubades ning jälgida kultuuriprogrammi. Toimub sõjameeste paraad ning näidislahing “Eesti 1944”. Temaatilistest näitustest on avatud II maailmasõja aegse tehnika mudelite näitus ja Kaitseliidu ajalugu tutvustav näitus.

Täpsemat infot militaarajaloofestivali kohta leiab siit.

 

Otsitakse eestlastest olümpiatõrviku kandjaid

Torino olümpiatõrvik

Alates tänasest kutsuvad ülemaailmne olümpiamängude toetaja Samsung Electronics, Londoni olümpiamängude ametlik saadik Mikk Pahapill ja Eesti Olümpiakomitee kõiki eestlasi esitama kandidaate 2012. aasta Londoni olümpiamängude tõrvikukandjateks.

Olümpiamängude tõrvikukandjate valimine toimub nii Eestis ja ka mujal maailmas kahes etapis. Alates tänasest kuni 16. septembrini saab Samsungi kodulehel registreerida oma kandidaadi, kes võiks olla kõige sobivam inimene kandma olümpiatõrvikut. Iga nimetatud kandidaadi kohta tuleb kirjutada, miks just nimetatud isik peaks saama olümpiatõrviku kandjaks.

Teises etapis valib Eesti Olümpiakomitee ja Samsungi esindajatest koosnev žürii välja 20 sobilikku kandidaati, kelle poolt saab anda oma hääle Samsungi kodulehel alates 22. septembrist kuni 30. septembrini. Kaks kõige enam poolthääli saanud kandidaati saavadki võimaluse kanda olümpiatõrvikut.

Viimasel suveolümpial Pekingis käisid Eestit tõrvikujooksul esindamas bussijuht ja Saaremaa kohaliku spordielu edendaja Tõnu Vaher ning Sandman Group juhatuse esimees Jaan Koppel.

Paide kuulutas välja ettevõtluskonkursi

Eilsel istungil otsustas Paide Linnavalitsus välja kuulutada Paide linna ettevõtluskonkursi.

Ettevõtluskonkursi käigus selgitatakse välja Paide linna selle aasta parimad ettevõtjad ning tunnustatakse linna arengule kaasa aidanud tublisid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid.

Konkurss viiakse läbi viies erinevas kategoorias: Paide parim ettevõte 2011, Paide parim tööandja 2011, Paide parim toetaja 2011, Paide parim kohalik toode või teenus 2011 ning Paide Parima teeninduskultuuriga ettevõte 2011.

Kandidaate võivad konkursile üles seada juriidilised isikud (sh kandidaat ise), organisatsioonid, asutused ja eraisikud. Ülesseatav kandidaat peab tegutsema Paide linna haldusterritooriumil ning tal ei tohi olla riiklike maksuvõlgasid.

Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning kandidaate hindab ajutine komisjon. Konkursi tulemused kinnitab Paide Linnavalitsus ning iga kategooria parimat autasustatakse tänukirja ja meenega Paide linna sünnipäeva tähistamise üritusel 30. septembril 2011.

Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Paide Linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. septembriks 2011 kirjalik ettepanek, saates selle aadressil Pärnu tn 3, Paide 72711, tuua see Linnavalitsuse sekretäri kätte – Pärnu tn 3 või edastada e-postina: paide@paide.ee.

Allikas: paide.ee

Nasvas viiakse tänav teise kohta

Indrek Veermets tõstis tänava teise kohta. Foto: Veljo Kuivjõgi

Ajalehe Meie Maa sõnul tegi Nasva elanik Indrek Veermets maantee rekonstrueerimise tellijale ja ehitajale ettepaneku viia Jõe tänav teise kohta. Ettepanek kiideti heaks ja uue tänavalõigu kallal töö juba käib.

Nasva aleviku Jõe tänav algas varem praktiliselt silla kõrvalt ja oli maanteelt üsnagi suure langusega. Liiklusohutuse seisukohalt polnud see hea, sest tänavalt maanteele sõit oli raskendatud.

Indrek Veermets selgitas Meie Maale, et on uue tänava teinud ka Kuressaarde. Sellele anti nimeks Meierei. Veermets oli tänulik, et Maanteeamet ei olnud tema ettepaneku vastu ja oli valmis koostööd tegema. Kuna endine tänav kaotati ära, viib maanteele  nüüd vaid mõni trepiaste jalakäijatele.

Praegu käib Veermetsa krundil kaldakindlustuse tegemine, kuhu peaks tulevikus tulema paadikai. Endise Jõe tänava alune pinnas läheb jõeäärse platsi täitmiseks, kuid Veermetse väitel oleks pool meetrit vaja veel maapinda tõsta, et suurvee ajal vesi kai peale ei ulatuks.

“Kuna Nasva sild tuleb uus ja tee tehakse korda, siis oli ju loogiline, et ümbrus ka ilusamaks teha. Tahan ükskord ema maja juures jõeäärse ala valmis teha, kuigi odav nali see pole,” ütles Veermets ajalehele Meie Maa.

 

 

Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf

Disc golfi ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi 30ndatesse aastatesse. Sellest, mis spordialaga on tegemist, rääkis 10.augustil Tehvandi Spordikeskuses Eesti Discgolfi Harrastajate Liidu president Raul Mägedik.

Oma olemuselt on tavaline golf ja disc golf küllaltki sarnased – mõlemas mängus on tähtis tabada vähima löökide või visete arvuga märki. Erinevalt tavalisest golfist on disc golf’i võimalik mängida ka talvel. Alustatakse lahtiviske alalt, mida nimetatakse tii’ks. Mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega, eraldi kettad on lähimaa, keskmaa ja kaugmaa viseteks. Raja lõpus on metallist “korv”, kuhu taldrik lõpuks maanduma maanduma peab.

Taldrikut visatakse nagu tavalist lendavat taldrikut ning jätkatakse sealt kuhu taldrik seisma jääb. Mängitakse enamasti 4-6 liikmeliste gruppidena. Väga tähtis on mängu juures jälgida elementaarseid ohutusjuhendeid, et kõrvalised isikud ei jääks lendava ketta teele ette.

Eestisse jõudis disc golf 2002. aastal, mil toimus esimene disc golfi võistlus Pirita rannametsas. 2009.aastal loodi Eesti Discgolfi Harrastajate Liit ja hakkasid regulaarselt toimuma meistrivõistlused. Eestis on hetkel kokku 7 püsirada – Pärnumaal Jõulumäel, Keilas, Hiiumaal Palukülas, Põlvamaal Mammastes ja Mäeotsal, Valgamaal Õrus ja nüüd ka Otepääl, Tehvandil. 19.-20.augustil toimuvadki just Otepääl Eesti meistrivõistluste osavõistlused disc golf’is. Loe edasi: Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf

Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Sel nädalavahetusel toimuval Emajõe festivalil saab kuulda kalamehejutte ja meenutusi eluolust jõel nüüd ja aegu tagasi. Juttude vahele jätkub tegevust nii vaatajatele kui ka osalejatele, millele annab hoogu juurde puhkpillimuusika.

Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo arvates on jõel jutustada meile nii mõndagi. “Emajõgi on Tartu sümbol ja elu jõe peal muutub iga aastaga aina elavamaks, kuid festivali ajal soovime tuua külastajateni lugusid ja meenutusi, kuidas elu Emajõel kulgeb, “ selgitas Parmsoo. Kalamehejutud ja meenutused toimuvad mõlemal festivalipäeval.

Festival algab reedel kell 17.00 avavee ujumisvõistlusega teisele Emajõe karikale, millele järgneb IX Sildade Jooks. Festivali ametlik avatseremoonia algab kell 20.00. Avatseremooniale eelneb rongkäik. Festivali avamisel on korraldajatel soov jõe veeseisu tõsta ning selleks on kõik ka väga appi oodatud.

Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, jõeparaad ja palju muud põnevat. Kahel päeval kutsub lodi Jõmmu seiklema nahkhiire- ja tähevaatlusretkedele.

Esmakordselt toimub meeleolukas heategevusüritus Palliralli, mille käigus lastakse kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi pesapallisuurusega palle 100-meetrise distantsi läbimiseks. Saadud tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks. Pallirallile järgneb heategevusoksjon. Loe edasi: Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Järvseljal hakkab kõlama kandlemuusika

Aksel Tähnase 100. sünniaastapäeva tähistamiseks toimuvad Järvseljal 19. – 21. augustil kandlepäevad.

Ahunapalu külas kõlab kannel 20. augustil. Kell 16.00 võib kandlemängu kuulata Aksel Tähnase kodutalus ja kalmistul.  Kell 18.00 antakse kontsert kunagises Ahunapalu palvemajas.

Järvselja külas kuuleb kandleviise 21. augustil. Kell 9.30 on hommikune kandlemuusika Järvselja külateel, kell 15.00 saavad kandlehuvilised osaleda õpitoas Jahilossis. Kell 16.00 toimub Järvselja jahilossis kandlekontsert, kus esinevad teiste hulgas ansambel Kannelkond (Tuule Kann, Lauri Õunapuu, Tarmo Kivisilla, Leanne Barbo, Pille Karras), lasteansambel Kaval Käsi Tartust ning üksikmängijad Ilmar Tiideberg (Sangaste), Väino Kelp (Sõmerpalu), Martin Teppo (Vedu), Osvald Pähno (Roio) ja Kalle Vassila (Melliste).

Kandlepäevade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, SA Järvselja ÕKMK ning Võnnu ja Meeksi Vallavalitsus.

Aksel Tähnas (1911-1997) oli Lõuna-Eesti pillimeister, kes valmistas nii kandleid kui viiuleid. Ta sündis 11. aprill 1911. aastal Ahunapalu külas, Võnnu vallas. 14aastaselt õppis Aksel oma küla mehelt Aarna Paulilt selgeks päkarauakandle mängu. Mõnda aega elas ka Tallinnas ning tegeles maadlemisega, mille oli maadlejast venna käest selgeks saanud. Nagu ta ise on öelnud “ei istunud mulle see Tallinna elu ning tulin koju tagasi”. Teeninud küll leiba autojuhina, oli ta kogu elu kiindunud kandlemängu. Ta mängis igal vabal hetkel kodus ning simmanitel. Hiljem kutsuti teda esinema võistumängimistele ja ülevaatustele. Aksel oli aastaid päkarauakandle esimängija Eestis ning juhatas Järvselja külakapelli. Elu jooksul valmistas ta kümneid kandleid ning viiuleid. Tema mängustiili käisid õppimas muusikakõrgkooli üliõpilased ning imetlemas Soome kanneldajad. Tema kanneldel mängitakse tänapäevalgi. Aksel Tähnas on maetud Ahunapalu kalmistule. Esimesed kandlepäevad tema mälestuseks toimusid Järvseljal 2006. aastal.

Allikas: tartumaa.ee