Karula erihooldekodus pannakse nurgakivi uutele peremajadele

Saarepeedi vallas pannakse kolmapäeval, 3. augustil nurgakivi Karula Kodu uutele peremajadele.
Karula Kodusse ehitatavad kaks uut peremaja on esimesed, millega alustatakse kolm aastat vältavat erihooldekodude reorganiseerimisprojekti. Projekti raames rajatakse Euroopa regionaalarengu fondi toel Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.
Kokku plaanib AS Hoolekandeteenused ehitada 55 kümnekohalist peremaja, seitse tegelusmaja ja rekonstrueerida kaks senist tegelusmaja. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Uued peremajad pakuvad psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegset ja vajadusi arvestavat keskkonda ning kaasavat ja tegusat elukorraldust. Tööd Karulas on juba alanud ning majad valmivad lõplikult järgmise aasta veebruari alguses.

Ökofestival ootab seminarile “Profilt profile”

Piusa.

16 augustil (teisipäeval) toimub Põlvamaa Ökofestivali raames juba neljandat korda seminar “Profilt profile”. Seekordse seminari eesmärk on anda ülevaade probleemidest ja keskkonnamõjudest, mis jäävad meie haardeulatusest välja ehk on riikide ja piiride ülesed. Antakse mitmekülgne ja põhjalik ülevaade sellest, mis mõjutab Peipsi järve kui ökosüsteemi. Mida toovad kaasa tuuled meie naabrusest ning kuidas oleme mõjutatud maailmas toimuvatest sündmustest. Keskendutakse piiriülesele koostööle ja mõjudele. Üheskoos otsitakse ja pakutakse välja lahendusi olukorra mõjutamiseks ja keskkonna paremaks muutmiseks.
Seminar toimub atraktiivses Piusa külastuskeskuses, kus oalejad saavad eksklusiivse võimaluse külastada vastvalminud Koidula piirijaama – Euroopa raudteeväravat itta. Osavõtutasu hulgas on ka kohvipaus ja lõunasupp.Tule kohale ja võta sõbrad kaasa.
Võimaluse vastvalminud Koidula piirijaama külastada saavad kõik, kes on registreerunud hiljemalt 1. augustil.
Registreeri: http://www.ecofest.ee/rega/

Lisainfo tel 512 2084, Mikk Männiste, e-post: keskkonnateenistus@gmail.com

Parim talumetsamajandaja on Enn Raide Valgamaalt

Eile kuulutati XX Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja, kelleks osutus Enn Raide Raupa talust Valgamaalt. Auhinna võttis tema asemel vastu tütar, kes ütles, et nii ema kui isa on kogu oma elu pühendanud metsale.
Teise koha pälvis Tõnu Vaask Tsoja Jüri talust Võrumaalt ning kolmanda koha Priit Adler Metsamõisa talust Lääne-Virumaalt.
„Parima talumetsamajandaja tiitli saanud Enn Raide on taastanud vana metsatalu, asjatundlikult oma metsa majandanud ja aidanud seda teha ka teistel omakandi metsaomanikel,“ põhjendas tiitli andmist EEML tegevjuht Ants Varblane. „Iga metsaomanik teab, et omanikuks olemine tähendab eelkõige vastutust ja järjepidevat tööd. Täna istutatud ja hooldatud metsast saavad tulu ju alles lapselapsed – nii peab iga metsaomanik tegutsema üha tulevikku panustades,“ lisas EEML tegevjuht.
Talumetsamajandajate konkursil hinnati raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, metsa taastamisel raielankide uuendamist, metsaparandamisel kuivendamise vajadust, teede korrashoidu ning majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust. Eesti Erametsaliit tunnustab eeskujulikke erametsaomanikke juba 18. aastat.
Regina Hansen

Vanemuise sümfooniaorkester annab täna tasuta suvekontserdi Kassitoome orus

Dirigent Mihkel Kütson.

Täna kell 20 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Kassitoome kontserdiga soovib Vanemuise teater taastada suvekontsertide traditsiooni. 20. sajandi esimesel veerandil korraldati suvel, teatrihooaja vaheajal Vanemuise Sümfooniaorkestri kontserte aiakontsertide nime all.

Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametit pidanud Mihkel Kütsonile jääb pühapäevane kontsert selles ametis viimaseks. 1. septembril 2011 asub Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi kohale maestro Paul Mägi.

Allikas: Vanemuise pressiteade

Täna toimub uhke paatide karneval

Idee on saata aluseid mineviku stiilis linnast maale. Selle teekonna jooksul saadavad aluseid sadamast ära käilakujud, et sõitjatele tagada õnnelik maabumine.

Viimsis toimuva Rannarahva festivali raames toimub täna uhke paatide karneval, kuhu oodatakse osalema meresõitjaid-paadiomanikke ja pealtvaatajaid, kes saavad ennast laevadele registreerudes või ka kaldal olles põnevat vaatemängu jälgida.
31. juuli on Rannarahva festivali viimane päev, mida alustati Viimsi Püha Jaakobi kirikus jumalateenistusega, kus süüdatakse küünlad merel hukkunute mälestuseks.
Paatide karnevali esimene vaatus algab kell 11 Tallinna Vanasadama Jahisadamas, Admiraliteedi basseinis, kuhu kogunevad karnevalis osalevad laevad. Toimub laevade teelesaatmise pidulik tseremoonia. Idee on saata alused mineviku stiilis linnast maale.
Kell 13 oodatakse publikut Pirita TOPi vastaskalda tribüünile jälgimaks sürrealistlikku veesõidukite paraadi. Dekoreeritud veesõidukid, tantsijad ning sportlased liiguvad mööda jõge allavoolu tribüünide eest läbi.
Karnevali teekonna jooksul toimub ka tantsuetendus Miiduranna kail, mis on jälgitav ainult merelt. Etendus on inspireeritud kultuuripealinna-aasta teemast „Mereäärsed lood“.
Aluste saabumine Viimsi Vabaõhumuuseumi randa on planeeritud umbes kell 14.40. Maal ootab merelttulijaid rannaküla rahvas ja koos peetakse maha lõbus simman Audru Jõelaevanduse Pundi saatel, mis ühtlasi lõpetab selleaastase Rannarahva Festivali.

Paatide karneval on jälgitav Admiraliteedi basseini juures, Pirita teel, Pirita Jahisadama juures, Pirita rannas Meriväljal, Miidurannas, Haabneeme rannas ja Viimsi Vabaõhumuuseumi juures.

Looduskaitseline heinategu hoiab elus pärandkultuuri

ELF-i talgulised hakkasid paar päeva tagasi Valgamaal hobustega heina tegema, mis on ühelt poolt elamust pakkuv naasmine vanade heinategemise traditsioonide juurde, kuid teiselt poolt kannab ka olulist sõnumit looduslähedase põllumajanduse võimalikkuse kohta.

Heina tehakse hobustega 1. augustini Koivakonnu talu hallatavatel maadel, mis peaaegu tervikuna jäävad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala territooriumile. Siinsetel pärandkooslustel on talgulised abiks käinud ka varem, kuid sel korral keskendutakse just heinateole. Talgute etteotsa rakendatakse talu hobused, kellega teevad tihedat koostööd ELF-i vabatahtlikud talgulised.

Hobusega heinategu on looduskaitse eksperdi Silvia Lotmani sõnul väga hea näide vastutustundlikust maaharimisest, kuna looduskaitselisele tegevusele lisandub eestlaste pärandkultuuri elus hoidmine: „Hobusega heinategu on kui folgifestival looduses: meie esivanemate töövõtted on loonud ja säilitanud elupaiku liikidele, kes tänaseks on jäänud väga haruldasteks.”

Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega . 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses.

Sellest tulenevalt tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine. Hobusega heinategemine on näide inimtegevusest, mis tagab looduse säilimise pärandkoosluslikul alal.

Pool-looduslikesse kooslustesse hoolivalt suhtuvad Koivakonnu talu on osa tervikust, mille moodustab Koivakonnu OÜ ja MTÜ Parmu Ökoküla. Talu on valitud 10 Eesti ja 10 Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Eestimaa Looduse Fond

Kabli päikeseloojangu festival kestab 6. augustini

Juba neljandat korda toimuv Kabli päikeseloojangufestival pakub Kabli rannapuhkajatele õdusaid päikeloojanguõhtuid kauni muusika ning põnevate inimeste seltsis. Kavas leidub nii intiimseid salongiõhtuid kui ka ehedaid külasimmaneid.

Ees on ootamas:

Teisipäeval, 2. augustil kell 20 Lepanina hotellis operetiõhtu – Voldemar Kuslap, kontsertmeister Ülla Millistfer

Neljapäeval, 4. augustil kell 20 Kosmonautika puhkekeskuses luule- ja muusikaõhtu “Kosmiline kirjandus”. Üles astuvad Aapo Ilves, Contra, Tuuli Taul, Kaupo Meiel.

Neljapäeval, 4. augustil kell 22 Kabli külaplatsil öölaulupidu – merelaulud Margus Põldsepa ja Sulev Salmiga.

Reedel, 5. augustil kell 20 Kabli külaplatsil Jüri Aarma vestlusõhtu – astroloog Edda  Paukson.

Laupäeval, 6. augustil kell 22 Kosmonautika puhkekeskuses kontsert – Peeter Dudnik (akordion) rahvalike lauludega.

15. juuli-6.augustil Kosmonautika puhkeskuses Tartu Ülikooli maaliosakonna tudengite maalinäitus. Tasuta.