Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.
Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud
Miku koos oma peremehe Valeri Kostiniga.
tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.
Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks
ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.
Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.
“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.
Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).
“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.
Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.
Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.
Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702
Pühapäeval, 31. oktoobril algavad Soomaa rahvuspargis looduskaitselised talgud, kus teadaolevalt esimest korda toimub kogu suhtlemine eesti viipekeeles. Kahepäevastel talgutel osalevad kurdid, viipekeeletõlgid ning viipekeeletõlgi eriala üliõpilased Tartu Ülikoolist.
Talgulised aitavad korrastada Oksa kõrtsiaseme ümbrust ja sealset puisniitu, puhastades endise kõrtsiasemeni viiva raja ääri võsast. Pärast tööd tehakse ühiselt tutvust Soomaa loodusega, käiakse matkal ning vesteldakse võimalustest ja eripärast kurtidele keskkonna- ja loodushariduse andmisest ning vahendamisest. Tööväsimuse peletamiseks ootab talgulisi köetud saun.
“Mõneti üllataval kombel saime talguid ette valmistades teada, et viipekeeletõlgiks õppivail tudengeil ei ole väga palju võimalusi õpitava keele praktiseerimiseks,” ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vabatahtlik talgujuht Siivi Põldots. “Kurtidega ühiselt veedetud kaks päeva looduses, külg-külje kõrval töötades, koos matkates ja hiljem muljeid vahetades, on selleks suurepärane võimalus.” Vajadusel saavad tudengid abi ja nõu küsida talguil osalevailt kutselistelt viipekeeletõlkidelt.
ELFi, viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühingu poolt pakutud võimalus Soomaale tulla ning sealjuures ka oma kätega siinse looduse heaks panus anda, võeti kõigi sihtgruppide poolt hästi vastu ning huvi oli suur. “Meil on hea meel kui võimalikult paljudel inimestel on võimalus looduskaitses ning vabatahtlikus tegevuses ise kaasa lüüa,” sõnas ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür.
Talgud korraldati koostöös viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühinguga, RMK Loodushoiuosakonna ja Keskkonnaametiga. Talgute korraldamist toetab Vabaühenduste Fond.
Eestis on 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende hulgas 2000 kurti, kes vajavad pidevalt viipekeelset tõlketeenust. Kutselisi viipekeeletõlke on 2010. aasta seisuga küll 24, kuid neist vaid seitsmele on see töö põhitööks. Kurtide vajadus viipekeelse tõlke järele on aga oluliselt suurem, kuna kurdid on muutunud ühiskonnas aktiivsemaks, nende soov osaleda kõigis eluvaldkondades koos kuuljatega on viimaste aastate jooksul suurenenud. Esmakordselt Eestis hakati viipekeeletõlke riiklikul tellimusel välja õpetama Tartu Ülikoolis alates 2006. aastast.
Info:Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing, tel 521 3487, regina@evkty.ee.
Teisipäeval, 2. novembril jõuavad 7. üle-eestilise kirjanike tuuri “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” raames Pärnumaale Teet Kallas, Vahur Afanasjev, Kai-Mai Olbri ja Tarmo Teder, edastas Pärnu Postimees.
Kell 13 saab kirjanikega kohtuda Vändra raamatukogus, kell 17 ootavad kirjanikud huvilisi Pärnu keskraamatukogu suures saalis.
Traditsiooniline kirjanike tuur saab teoks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti rahvusraamatukogu eestvedamisel.
Varem on Pärnus käinud Jürgen Rooste, Karl-Martin Sinijärv, Olavi Ruitlane, fs, Kauksi Ülle jt.
Neljapäeval, 4. novembril kell 18 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses teemaõhtu „Guatemala kohtub Setomaaga”. Jututare külaliseks on Riin Tammiste, kes räägib oma kogemusest vabatahtlikuna Guatemalas ja tutvustab ka vabatahtlike organisatsiooni Together.
Keskuses avatakse fotonäitus vabatahtlike elust ja tegemistest ning kontserdi annab seto leelokoor Tsibihärbläseq.
Kõik huvilised on oodatud!
Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 737 5422 või helenake@ut.ee.
Kärla valda Paikülla looduskaunisse kohta kavandatakse Saaremaal ainulaadset hobumaneeži, kirjutab Saarte Hääl.
„Saaremaa ratsaspordi arengu jaoks oli hädasti vaja luua meile talviseks treeninguks vajalikud tingimused ja tundub, et lõpuks hakkavad asjad laabuma,” lausus MTÜ Saare Taluelu üks eestvedajaid Jaagup Kallas.
Tema sõnul oleks kavandatav keskus oma mõõtmetelt ainus Saaremaal, kus saaks normaalselt treenida ja võistlusi korraldada. Enamik tuntumaid ja tegutsevaid ratsatalusid ja talle – Reinu talu, Kõljala tall, Haamse tall, Vesta tall jt – asuksid tulevasest keskusest umbes 25 km kaugusel, aga talvist treenimiskohta vajavad hädasti ka ümbruskonna harrastusratsanikud.
Maneež tuleb 18 m lai ja 50 m pikk, jäädes küll veidi alla täismõõtmetes maneežidele, kuid Saaremaa tingimustes on see igati rahuldav. Kallase sõnul saab sellises maneežis efektiivselt korraldada igapäevaseid talviseid treeninguid, aga ka maakondlikke võistlusi.
Lisamaks videvikuajale hubasust, teeb Eesti Pärimusmuusika Keskus täna algust kaminaõhtute sarjaga. Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad kord kuus elava kaminatule
paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.
Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad. „Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mis toidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.
Nii Sepa kui ka Ehini looming ajab võrseid laia maailma poole, kuid on juurtega ikkagi Pärnu-, Rapla- ja Läänemaa pärimuses.
Sepp on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pop-jazzlaulu eriala ning kaitses 2010. aastal Norras Telemarki ülikoolis traditsiooniliste kunstide magistrikraadi. Ta tegutseb laulja ja muusikuna ansamblites Udupasun, RO:TORO ning Bombillaz. Peagi on Sepal
valmimas sooloplaat.
Ehin on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule magister. Ta on avaldanud viis luulekogu ja ühe proosaraamatu ning on praegu vabakutseline kirjanik ja rändluuletaja.
Teine kaminaõhtu leiab aset 26. novembril ning siis on publiku ees folklorist Marju Kõivupuu koos poegade Kaareli ja Martiniga.
Homme, 30. oktoobril kell 18 avatakse Võrumaal Sõmerpalus Euroopa suurim sisekrossi motohall. Sõmerpalu motoklubi eestvõttel püstitatud motohall kannab nime Adrenalin Arena.
Motoklubi juhatuse liige Kaido Park ütles, et Adrenalin Arena on eelkõige motokrossi treeningkeskus, mis annab sportlastele ja harrastajatele aasta ringi head, samas taskukohased harjutus- ning võistlustingimused – võimalused, mis Põhja-Euroopa sportlastel pika talve tõttu siiani puudusid.
Hallis on nõuetekohane superkrossirada, suured tribüünid, garaažiala, puhkeruum, riietusruumid, duširuumid, saun, jõusaal, õppeklass ning näituseruum.
Motohalli avapeol näeb professionaalseid trikihüppajaid Soomest, šõukrossi Eesti, Läti ja Leedu parimate sõitjate esituses, mototraielit, tantsutüdrukuid ja Eesti ühendatud tsiklimeeste koori koos saatebändiga Propeller. Õhtu lõpetavad ansambli Terminaator kontsert ning videodisko.
Paljud meist elavad tormilist elu, kus iga minut on arvel, kus tegelikkuses täiesti tühistest asjadest saavad suured mured, mille pärast ollakse meeleheitel ja närvilised. Jookseme nagu oravad rattas ja ei märkagi, kuidas “päris elu” voolab meist suure kaarega mööda.
Lisaks igapäevastele isiklikele probleemidele, peame pidevalt kuulma, et globaalsed kliimamuutused on katastrofaalse mõjuga, tulemuseks on juba täna teleekraanilt pidevalt nähtavad üleujutused, tsunamid, näljahädad ja haigused. Millegipärast aga avastame end ikkagi nädalavahetusel perega kaubanduskeskusest…
Käisin hiljuti ühel huvitaval loengul, kus Nicano Perlas Filipiinidelt rääkis integraalsest säästvast arengust (integral sustainable development). Tema näited globaalsetest protsessidest, mis toimuvad nii looduses kui teaduses, olid väga mõjuvad, tema enda esinemine veelgi mõjusam… Sõnum oli lihtne ja positiivne – igaüks meist saab muuta maailma.
See maailm, mida igaüks ise muuta saab, algab kõigepealt temast endast, algab mõistmisest, et igaühes meis on peidus loovus. Loovuse kaudu saame ennast teostada, saame vabaks, sest hakkame nägema võimalusi seal, kus teised näevad ainult probleeme. Loe edasi: Lihtsalt elamine – maailma parandamise kunst
Evelin Tamm,