võro keel

Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil

Pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 om Võro kultuurimajan Kannel võrokeeline täämbädsele imäkeelepääväle pühendedü kontsõrt. Kontsõrdil esitäse 11 kuuri valiku vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut.

Esitedäs 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töid ja muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu.

“Tulõ kirriv kontsõrt. Uma Pido muusikatoimkund uut kontsõrti viil tuuperäst, et edimäst kõrda saa elävän esitüsen kullõlda mitmit laulõ, midä 2013. aastaga 1. juunil tulõvalõ pidolõ valli kaalumi. Egäl kooril omma uma lemmiku joba tegünü. Hää, et Uma Pido om härgütänü ekstra võrokõisi jaos laulõ luuma nii mitmit muusikit!” kõnõlõs koorijuht Otsari Silja kontsõrti uutõn. Loe edasi: Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

UmaPido2010Rongikauk — Fotomeenutus möödunud aasta Uma Pido rongikäigust.

18. novembri õhtul kell 17 tänatakse Võru kultuurimajas Kannel võrukeelsete koorilaulude ja koorilauluseadete konkursist osavõtjaid ja antakse üle konkursi preemiad.
Autasustamissündmusel esinevad lühikavaga Võru Linnateatri näitlejad ja solistide poolt lauldakse ette paar auhinnatavat lastelaulu. „Tahami tennädä’ kõiki, kiä Võromaa ja võro keele pääle süämest mõtli’. Tuuperäst saadami egä konkursist osavõtja Võrolt kodo ehtsä savvusannaliha ja taloleeväga,” selgitas žüriis olnud koorijuht Silja Otsar.
Konkursi preemiad:
Evelin Seppar – peapreemia (700 eurot) segakoorilaulu „Vend veehädas” (sõnad ja muusika Rõuge khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Esä taivan” (sõnad Artur Adson) muusika ja seade eest.
Piret Rips-Laul – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Rannitsakandja” (sõnad Contra) muusika ja seade eest.
Alo Ritsing – auhind (200 eurot) „Hää sääde miihikuurõlõ” meeskoorilaulu „Tillokõnõ naanõ” (sõnad ja muusika Põlva khk) seade eest.
Erki Meister – auhind (118 eurot) originaalsusõ preemiä naisikoorilaulu „Protõstiirmise laul” (sõnad Aapo Ilves) muusika ja seade eest.
Kadri Laanes – auhind (118 eurot) Noorõ luuja härgütüse preemiä segakoorilaulu „Kari koju” (sõnad ja muusika Hargla khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (100 eurot) hää loomingulisõ mõttõ preemiä segakoorilaulu „Kiil kõnõlas” (sõnad Evar Saar) muusika ja seade eest.
Siim Laine – äramärkimine -põnnõv muusikalinõ idee ja tekst- segakoorilaulu „Vihma laul” eest.
Erki Meister ja Aivar Piirisild – äramärkimine -muusika ja teksti illos kuunmõjo- meeskoorilaulu „Taha su mano” (sõnad Ilmar Vananurm) eest.
Alo Ritsing – äramärkimine -Laulupidoligus tett laul- ühendkoorilaulu „Sa olõt illos, Võromaa” (sõnad Tauno Parisson, muusika Koit Kirber) seade eest. Loe edasi: Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Võro keele nätäl om võigõluisist tihtsa

Täämbädsest nakas pääle võro keele nätäl. Timahavatsõ võro keele nädäli üts ettevõtmine om mis taht ainõ tunni uman keelen pidämine. 7.-11. märdikuu pääväl saa teos veebiviktoriin «Ütski tark ei sata’ taivast» ja vahtsõnõ võigõlus «Kullõ’, ma loe sullõ!».

Võro instituut om võro keele nädäli puhul üten haardman päämidselt kuulõ, a muidoki saava’ uma keele hääs midägi tetä’ kõik Võromaa inemise’. Kõgõ lihtsamb, a saman hädävajalidsõmb om iks ummi vanõmbidõ ni latsiga võro keelen kõnõlda’.

Nigu jo paar aastakka, lätt seogi kõrd võro keele nädälil valla 8. ja 11. klassilõ mõtõldu veebiviktoriin «Ütski tark ei sata’ taivast». Seoga vällä sõglut parõmba võro keele tundja’ kutsutas vahtsõ aasta algusõn võro keele olümpiaadilõ.

9. novvembril tulõ vähämbile, 2.-7. klassi opilaisilõ Võro latsiraamadukogon ettelugõmispäiv «Kullõ’, ma loe sullõ!».

Koolõn üle vana Võromaa peetäs võro keele nädälil opitunnõ võro keelen. Haani koolin om näütüses plaanin võrokeeline tüüoppusõ tunn, Oraval andva kogoni kõik oppaja märdipääväl umma ainõt võro keelen.

Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Ku viil mõnõ aasta iist oll’ vanal Võromaal väega rassõ hädälidsele vapa hoolõkodokotust saia, sis no kotussit om ja hoolõkodo piät hoobis inämb tuu pääle mõtlõma, kuis sääl elämist huvitavambas tetä.

Valli Hilli (79) ja Neissaarõ Maie (73) omma elänü üte aasta Piigastõ pansionaadin. «Ma olõ kül pikält Tarton elänü, a uman latsõpõlvõn elli ma tan lähkün Karilatsil. Tuuperäst tahtsõ ka siiä hoolõkodo tulla,» jutust’ rõõmsamiilne Hilli. Kotost tull’ tä är tuuperäst, et ei kuulõ inämb häste ja nägemine om kah kehvä.
Maie ütel’, et timä lännü parõmba meelega siski kodo tagasi. «Latsõ pelgäse, et ma ei saa ütsindä toimõ,» ütel’ tä. «Ma esi kül arva, et saa peris häste ütsindä eletüs.»

Ka sotsiaaltüütäjä tiidvä, et vanainemise tahtva iks perämädse aoni uman koton ellä. Miä tuust, et hoolõkoton olõ-i vaia vaiva nätä puiõ nõstmisõ, kraammisõ ega söögikiitmisega.

«Eks iks mõtõldas, et hoolõkodo om üts hirmsa kotus. Tuud arvamist om rassõ murda,» ütel’ Põlva liina sotsiaaltüü as’atundja Paide Anu. Timä jutu perrä om ka noid, kiä esi hoolõkodokotust küsüse, a inämbüisi viiäs vana–inemine hoolõkodo kas latsi vai tohtridõ pallõmisõ pääle.

Lasva valla sotsiaalosakunna juhataja kotussõtäütjä Järvpõllu Angela ütel’, et näide valla sotsiaalmajan Kääpäl eläse päämidselt ütsigu vanainemise. Kinkal omma latsõ, püüdvä esi toimõ tulla.

«Osa lätt sotsiaalmajja õnnõ talvõs, ku ei jõvva inämb esi elämist küttä. Keväjä mindäs kodo tagasi,» ütel’ tä. «Osa lepvä ja saava arvu, et näil om hoolõkoton parõmb.» Loe edasi: Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Tulõ Lindora laat

Lindora laat tulõ nigu iks 28. rehekuul, timahava om tuu riidine päiv. Laatu oodõtas kauplõma innekõkkõ talosöögi ja muu talokraami müüjit, eläjide, tsirkõ ja käsitüüga kauplõjit: nimä saava kauplõmisõ kotussõ ilma massulda. Pudi-padiga kauplõja piät kotussõ iist masma.

Vanastõ tetti Lindora laadu pääl iks tuld, ku külm naas’, a no lupa-i tuud säädüs. Hinnäst lämmistä saa näütüses Orava rahvatandsjidõga üten karõldõn. Viil omma püüne pääl Loosi nal’anaasõ ja seto leelotaja.

Uma Leht

Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Imäjõõ lodjaselts kõrrald’ minevä nädäli Võhandu jõõ ja Lämmäjärve pääl huvisõitõ ja pruuvsõ üle katsakümne aasta lodjaga jälki Räpinähe sõita.

Umal aol tulliva jo täämbädse päävä ainukõsõst Peipsi lodjast Jõmmust pall’o suurõmbagi laiva paprõvabrigu ala vällä, võtiva kuurma pääle ja lätsivä Tarto vai Pihkva pääle edesi vai tagasi.

Kolmapäävä pruuvsõ suurõmba ao elost Võhandu veeren elänü hää jõõtundja Jõgela Mait kanuuga Räpinäst Võõpso tii är ja mõõtmiisi perrä oll’ joba teedä, et Ristipalost Jõmmu seo viisaisuga kavvõmbalõ päse-i.

Nii hästi es lääki. Neläpäävä mahtu Jõmmu Võõpso silla alt väega napistõ läbi, õnnõ paar sentimiitret jäi pikäle lastu masti ja silla vaihõlõ vapa ruumi, a joba tõõsõ jõõkäänü pääl jäi lodi kõtu pääle kinni ja välläpäsemises oll’ ukõrdamist pall’o. Loe edasi: Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

«Tsia jätsevä maaha tävveligu «miinivälä», inne latsi leeväpäivä aimi morokamarat lapjuga kokko!» pahand’ Põlva talorahvamuusõumi juht Roobi Reet muusõumi moro pääl kurja tennüide mõtsatsiko pääle.

Tuu es olõ ainumanõ pahandus, midä mõtsatsia seo kuu alostusõn Karilatsin talorahvamuusõumi man teivä. Nä aiva uppi pinke, lahksõva aida ja teivä lillipindre sõrajälgi täüs.

Nätäl aigu tasandiva muusõuminaasõ morro ja kraamsõva tsiko perrä, sis sai näil mõõt täüs. Selle et miä naisil päivä kõrda sai, tuu üüse jäl tsiko kärssnõnno ja sõrgu ette jäi.

Muusõum kaivas’ tsiko pääle keskkunnateenistüsele. Kur’atüü tõõstamisõs panti pildi kah mano. Kaibus saadõti edesi jahimiihile – nimä piät tsiko arvu kontrolli all hoitma.

Muusõumirahvas luutsõ, et päti-tsikost saa tsiapraat, a tull’ vällä, et niisama lihtsä tuu ei olõki. «Tsiko üüse tulõvalgõl laskõ ei tohe, a päivä valgõga nä jo muusõumi mano ei tulõ,» kõnõl’ Roobi Reet. «Ma mõtli vaihõpääl, et lää esi üüse tuulõveski sisse ja ku tulõva, sis panõ mõnõlõ viglaga kärssä pite!» Loe edasi: Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Võro kiil Tal’na ülikoolin

26. mihklikuu pääväl sai Tal’na Ülikoolin Euruupa kiili pääväl ka võro kiilt oppi. Euruupan kõnõldas pia 200 kiilt. Euruupa kiili pääväl sai ilma massulda oppi ütte jako näist, päält võro keele viil kihnu, hispaania, prantsusõ, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu ja ungari kiilt.

Võro keele huviliidsi oll’ kokko tulnu paras suurõ maakooli klassi täüs, oppajas oll’ Tal’na Ülikooli vanõmbtiidrü Kõivupuu Marju.

Tä andsõ ka kihnukeelitsehe uudissõsaatõhe võrokeelidse intervjuu võro keele ja kultuuri kotsilõ. «Ütstõsõst oll’ peris rassõ arru saia, päälegi kõnõlasõ võrokõsõ kõvastõ virgõmbahe, ku kihnlasõ omma harinu,» muheli Marju.

Uma Leht

Maal om kimmämb

Allasõ Tiia,
Võro instituudi oppuisi kõrraldaja

Perämädsel aol saa-i arvu, kas ilmalõpp om juba käen vai sõski viil mitte. Kiä parhilla (raha)börse pääl sündüväl silmä pääl hoit, tund näütüses pangandusõ mängukaardimajakõsõna kokkusadamisõ võimalust kae et mitu kõrda päävän.

Ütskõik mis, a säändse segädse ao kimmämb kapital vai tagala om uma maakotus – maaelämine. Liinakortinan avitas ütest eelektrildä pääväst, ku elu muutus ilmvõimadus.

Pääle tõist ilmasõta alanu mõtsavelendüse sälätagutsõs olliva elujõvvulidsõ talu. Parhillanõ poodi päält eläjä maainemine saa-i vastapandmisliikmist tukõ. Saa kukkivõrd tuu, kiä pindremaad pidä.

Pääle naanu vahtsõnõ kooliaasta näütäs, et kõrrast inämb aoluulidsõ Võrumaa kuulõ püürd uma näo uma maa poolõ. Ku timahavva keväjä oll’ umakultuurioppus 20 aoluulidsõ Võromaa koolin, sõs nüüt sügüse om naid kuulõ jo 22. Noidõ 22 kooli siän om viis säänest, kon minevä aasta opsõ üts klass (vai tsõõrisats), a timahavva opatas vähämbält katõlõ klassilõ, satsilõ.

Ku parhilladsõ ao inämbüste liinastunu inemise nägevä perämäst tagalat sõski maal/maan, sõs kooli nakkasõ tuun kõrrast inämb är tundma ümbretsõõri olõvat kultuurikeskkunda.

Mihklipäävä kõnõl’ tunnõt rahvamuusik ja rahvamuusiga oppaja Hainsoo Meelika Võrul võru keele oppajilõ tuust, kuis üten Tal’na keskliina koolin olõ-s täl võimalik opada vanna mängu, kon osa latsi omma kulli ja osa kana. Loe edasi: Maal om kimmämb

Pühä prahipaik?

Kõivupuu Marju,
rahvaperimüse tiidjä

Eesti inemine lätt iks hindäst vällä, ku koskil mõni vana suur puu plaanitas maaha võtta vai majandusello edendä pühhi kotussidõ naabrusõn vai mis viil hullõmb – peris pühän kotussõn.

Kultuuriaoluulist tähtsät maia vai pühäkota om võimalik konserviiri, restauriiri vai hää tahtmisõ kõrral vahtsõst kogoni üles ehitä. Luudusõn tüküs asi olõma nii, et maaha võetut pühhäpuud, tühäs kaivõtut pühhä mäke, kuiunut lätet vai lahutut pühhäkivvi inämb niisama vai «piaaigu niisama» tagasi panda ei saa. Mis lännü, tuu lännü – kõgõpäält maastigust ja sõs pikäpääle inemiisi meelestki.

Pühäpaiga ja egäsugumadsõ ilosa kotussõ luudusõn omma parhilla roitlõja-lõksi – kiä käü sääl ütsindä, kiä sõpruga, kiä määndsegi suurõmba kõrraldõdu jõuguga. Sildi seletäse ja tiijuhi kõnõlasõ, mis kotus tuu vai tõni sääne om, mille tä om tähtsä vai huvviväärt.

Ja sõs taht tuu roitlõja-inemine pühäst kotussõst medägi hindäle mälestüses üten võtta: pühä puu külest koorõtükü, ossakõsõ vai lehekese (kuiki tuud om kõvastõ keeletü tetä!) vai lättest elävät vett.

Võtt sõs roitlõja uma anumakõsõ, näütüses limunaadi vai jogurtiga plastpudõli vällä, lobistas säälsaman lätten puhtas, vala mõsuvii sinnäsamma lättehe ja võtt mõstu pudõli värskit vett täüs.

Ku ütlet sõs tälle, et nii õks sünnü-i tetä, pühä läte olõ-i kortinamaja köögi kraanikauss, et kraanist tulõ üllest puhast ja säältsamast torost lätt tsolk alla, aja timäkene silmä suurõs ku rattatsõõri: ega timä sõs pühän lätten es mõsõ, timä tull’ paar sammu pühäst lättest edesi ja tsolist’ sääl… Loe edasi: Pühä prahipaik?

Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Põllumehe tegevä aastast edimäidsi kokkovõtmiisi. Üts keskmäne vana Võromaa talomiis, Kanepi valla Magari külä Kuuba talo peremiis Kongo Mati (58) saatsõ minevä neläpäävä rapsikuurma kokkoostu poolõ minemä. Päält tuud ütel’, et põllumehe ello või ellä külh, ku hindäl nutti om ja palgaliidsi pidämä ei piä.

Midä ja ku pall’o kasvatat?
Maad om vilä ja rapsi all 300 hektärit, vabarnat 0,4 ha ja 50 tsika. Väiksembä pinnaga iks är ei elä. Naksimi 1990. aastil 20 hektäriga pääle. Edimädse traktori ostsõmi mõtsaraha iist, viläst es saa midägi. Sai jala ala ja no olõmi vii pääle jäänü.

Kuis timahavanõ saak om?
Keskmäne – siin omma savidsõ maakundi, suuri saakõ ei olõ tan kunagi saadu. Ma olõ rahul ja vilä hind om kah hää. Ku mõni aasta tagasi sai kaara müüdüs 70 senti kilo, sis nüüt om hind ligi 2 kruuni (0.12 eurot – UL). Seo rapsikuurma, mis läts’, om 430 eurot tonn. Tuu tege 6,7 kruuni kilost, ku ümbre rehkendä. A rapsi om ka kolmõ krooniga kilost müüdü, nii et hind om iks nõsõnu.

A ku vilä hind nõssi, nõssi õkvalt ka väetüse hind. Ma vissi müügimiihile nall’a, et tiiä-i, kas väetüst tetäs sis nüüt viläst vai?
Mi põllumehe kõgõ suurõmb hädä om tuu, et toetusõ omma niru võrrõldõn tõisi Euruupa riikega. Tehnika hind om meil sama vai eski kallimb. Küte niisama. Või-olla tüüjõud om tsipakõsõ odavamb, a ku kõrralikku tüümiist tahta, om tuu hind kah sama.

Pall’o sul tüüjõudu om?
Uma perrega põhilidsõlt olõmi. Poiss om abin, ku täl vaba aig vai puhkus om ja pernaanõ om muidoki tragi mul!
Tüüjõud omgi kõgõ suurõmb murõ. Tehnikat ja kõkkõ saa osta, a maal tüüjõudu lihtsäle ei olõ! Viinahädä om tuu kõgõ suurõmb hädä! Tuu miis, kes meil omgi, om parhilla kaotsin jälki. Sändsil miihil ei olõ tuu palganummõr kah tähtsä. Ku tuud rahha rohkõmb om, sis kulus pikemb aig, inne ku tä jäl tüüd tegemä nakkas. Loe edasi: Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

«29. eloaastas olli ma hinnäst peris sodis joonu. Lühkese püksi, lahkinõ Metallica-hamõ, pass: seo oll’ kõik, mis mul viil alalõ oll’. Kiäki es taha inämb mukka kokko saia ja eski imä ütel’, et parõmb ärku ma inämb tulku.» Nii õkvalt ja karmilt kõnõlõs hindä kotsilõ Priit (40). Kuis tä 11 aastaga iist pääväpäält kainõs jäi ja kuis elo päält tuud nigu nõiaväel kõrda juusksõ, tuud tiidmist tahtsõ Priit ka Uma Lehe lugõjidõga jaka.

Suurt süämehallu joodigu peräst tiidvä pall’o imä, naasõ, latsõ… Tüüandja vanva, ku päält palgapäivä poolõ tüümehe «kaoma» läävä. A sakõst arvatas, et tetä saa-i midägi ja joodik jääski juuma, nikani ku hinnäst koolnus juu.

Priit tunnistas väega õkva, et timä pruuvsõ tävve tiidmisega hinnäst koolnus juvva – elo es olõ inämb elämist väärt. A surm es tulõ: Priidul om hää tervüs ja peris noorõst pääst tekk’ tä kõvastõ sporti kah.

Sõs sai Priidulõ selges, et hirmsa joodigu elo või viil 20 aastakka edesi minnä. Priit otsõ api tohtri käest ja käve kats kõrda Villändin pendlimehe man. Lubasi hindäle, et võtt hinnäst kätte. A midägi avida-s. «Oll’ vallus teedä, et ma ei suta esihindäle antut lubahust pitä,» ütel’ Priit. «Pallõlsi jumalat, et hädäorg lõppõsi…» Loe edasi: Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

Uma kandi tarkus koolin

Väiku maakooli otsva umma näko ja ellojäämist: oppasõ inämb kodoluku, rahvapillimängu, rahvuslikku käsitüüd ja muud mi kandi jaos umma.

«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.

«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.

Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.

Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»

Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Loe edasi: Uma kandi tarkus koolin

Vana pilt kõnõlõs

Jäl om alanu vahtsõnõ kooliaasta ummi murridõ ja rõõmõga, tüü ja lõbustuisiga, vannu ja vahtsidõ sõpruga. Kooliaasta tuu ka vahtsit tiidmiisi ja vahtsit avastuisi. Üts kimmäs kooliaasta osa om puuduminõ, mis om perrile, opilaisilõ ja kuulõlõ esi aol esisugumadsõ mõoga olnu. Kaemi tagasi 1923. aastahe, ku koolielo oll’ veidükese tõistsugunõ ku põra ja ka puudumistõendi olli veidükese tõistmuudu.

Võro liina poiskõisi algkooli (rahva siän tunnõt ku Sirgu kuul) juhatajal tull’ tuul aastal arvada kõgõ rohkõmb puudumistõendit vasta võtta Noorhani Alberti vanõmbidõ käest. Tankotsil omma neo tõendi võro kiilde ümbre pantu. «Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa puulpäävä, 1. joulukuul s.a. kuuli minnä siitmishädä peräst, mis koolitüü võimatus olõs tennü».

«V.a. herr! Võlssarvamiisi ärhoitmisõs anna teedä, et mu hoolõalonõ, Ti juhatamisõ all olõva kooli 1. klassi opilanõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 25., 26. ja 27. rehekuul s.a. suurõ paisõ peräst, mis suu üles paistõt’, nii et kõnõlõminõ rassõ oll’. Kõrralduisi tegemisel (trahvõ paikapandmisõl jne.) pallõ taad silmän pitä.»

«Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 10 skp. (iispäävä) tuuperäst, et pidi uma vele ristjätsile Räpinäle sõitma ja riidi 14. skp kõva (üle 24 kraadi) külmä peräst, minka pallõ rehkendä».
Marie Tugan om kirotanu säändse puudumistõendi: «Pallõ tan uma poja iist andis, et tä es saa saapidõ puudusõ peräst 24-27. skp. kuuli minnä.» (märdikuu 1923)

G.Trussmann om kirotanu koolijuhatajalõ säändse kirä: «Mu poigõ, Elmar ja Arnold Trussmanni koolist puudumist (hingämise päivil) es olõ mul võimalik 17. rehekuul s.a. hoolõkogolõ vabandama tulla. Tii tuud no kiräligult.
Ma sunni uma latsõ kõgõ hoolõga koolin käümä; a hingämise pääväl omma nimä Jumala teenistüsel. Meil om pühäpäiv, puulpääväl, seo om nädäli säitsmendäl pääväl Jumala kümne käsu perrä ja tuuperäst ei olõ näil võimalik kuuli tulla. Uma kooliülesandõ tegevä nimä är järgmädsel pääväl. Pallõmi lahkõlõ kooli Hoolõkogol näile andis anda.»

Pildi löüdse ja jutu otsõ mano Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur.

Hää lugõja! Uman Lehen om vahtsõnõ nukk «Vana pilt kõnõlõs». Ku sul om koton mõni põnnõv vana pilt ja ummamuudu jutt sinnä mano kõnõlda, anna teedä!

Uma Leht

Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.

«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»

«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»

Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»

Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Loe edasi: Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman

Et kuldpulmapaar saa pittu kutsu näid 50 aastakka tagasi paari pandnu inemise, tuud juhtus harva. A 20. põimukuul, Eesti umaette riigis saamisõ 20. aastapääväl, sai Vahtsõn-Roosan õkvalt nii uhkõt kuldpulmapitu nätä.

Pennula Maimu (68) ja Vello (73) kuldpulman pandsõ näide paaripandja Järve Leida (78) «nuurpaarilõ» sõrmusõ sümboli mõttõn jälleki sõrmõ ja ütel’ ilusa sõna kah manu. Pennulidõ õigõ pulmapäiv oll’ külh kuupäiv varramba, 19. põimukuul 1961, Vello imä sünnüpääväl.

Järve Leida, kiä registriirse uma 38 tüüaasta joosul tuhandit paarõ, Pennulidõ pulma mäletä-i. «Olõssi patt võlssi, et ma seost pääväst midägi mäletä. Teil, kallis nuurpaar, oll’ iks lihtsämb osa. Piditi õnnõ «jah» sõna ütlemä. Ma pidi muu as’a kõnõlõma,» ütel’ Leida vabandusõs.

Maimul ja Vellol om 50 aasta tagunõ pulmapäiv häste meelen. «Tuuaig sõitsõ Aluksne-Võru buss ja bussiga mi sis Võrulõ lätsimigi,» kõnõl’ Maimu naarulidsõ suuga. «Kubijal läts’ mul süä kur’as ja pidimi maaha minemä. Ülejäänü tii kõndsõmi jalaga täitevkomitee majani. Tagasi tullimi taksoga. Massina pääl oll’ ka üts tutva, kiä läts’ Nursin maaha. A egas mi sis es ütle viil kellelegi, et mi abielupaar olõmi!» Veidü tasalik peigmiis Vello mäletäs tuud, kuis kõrtsist käüti egäs juhus pulmavärtide jaos konjakit ja viina ostman. «Kõik pulmakülälise uutsõva meid kotun jo. Tseremoonia man oll’ õnnõ üts mu klassisõsar,» tulõt’ Vello miilde. Loe edasi: Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman

Perimüslaagrist vaibaga kodo

lapsed — Latsõ perimüslaagrin. Foto: Uma Leht

8.–10. põimukuu pääväni Räpinäl peetüst Võro instituudi suvitsõst perimüslaagrist lätsi latsõ kodo esitettü hainast vaiba kangli all.

Perimüslaagrin sai viil pakutrükkü tetä, lõõdsamuusikat kullõlda, lavavõigõlust oppi.Võro kiilt ni kirändüst opati muidoki kah. Üte pääteema andsõ Räpinä uhkus – park. Tutvas saiva puiõ-puhmõ nime, a ka pargiviinamarju mekk.
Koolilatsõ kävevä viil Räpinä paprõvabrikun, näile tetti paisjärve veeren viist pästmise oppust ja tsukõlda sai kah.

Laagri lõpõtus oll’ Zerna talon Võukülän, kon kasvatõdas terävillä kihvtildä (mahhelt). Latsõ saiva maitsa õkva massinast tulnuid lämmit kaarahelbit, mekki tatrõjahust pannkuukõ, mängi sõbraliidsi pinnega, kaia tsiko ja tsiapõrssit.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?
Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?
Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»

Kaido Kama ja Epp Margna — Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht

Vana Võromaa kõgõ esierälidsembä kirändüsavvohinna «Kanepine hamõ» võit timahava Kama Kaido, kuulutõdi vällä 13. põimukuu pääväl Kanepin Kaika suvõülikoolin.

«Kanepine hamõ» om Kanepi raamatukülä avvohind ja tuu saa kümme aastakka tagasi vällä tulnu raamadu iist. Avvohinnas omgi kanepidsest rõivast ummõld hamõ.

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ» 2001. aastagal vällä tulnu «Ümbreilma reisikirä» iist. Autor oll’ korgõst preemiäst üllätünü ja arvas’, et tulõ iks viil elon mõni raamat kirota.

Kah’os olõ-i võrokiilset reisikirja purjõlaiva Lennuk ümbre ilma sõitmisõst inämb koskilt saia. Suvõülikoolin olnu kirändüshuvilidsõ tiidse kõnõlda, et ku väega pääle passi, sis internetioksjonnõ pääle pantas mõni vaihõpääl müüki.
Ka avvohinda hinnäst, hamõt, es saa Kama Kaido kõrraga sälgä panda. Põhjus oll’ lihtsä: suvõülikooli kõrraldaminõ võtsõ Kanepi raamatukülä vidäjä Margna Epu võhma är ja hamõ es saa tuus aos valmis.

Suvõülikooli peräst es nakka Kanepi rahvas timahava kõrraldama ka eräle Kanepi raamatukülä päivä, midä om tettü kolm perämäst aastakka.

Margna Epp ütel’, et no om hamõ valmis ja tuu üleandmisõ jaos oodõtas mõnt pidolidsõmbat ja suurõmbat ettevõtmist. Kanepidse hammõ omma inne saanu Kõivu Madis, Kauksi Ülle ja Rahmani Jan (üten Laaksose Heliga kirotõdu raamadu iist).

Harju Ülle, Uma Leht

Jälki «uma» kotus man

Põlva üts vähätsit kunsti kaemisõ kotussit kand nimme Gallõrii ja pakk kunstitöie näütämise võimalust innekõkkõ umilõ inemiisile.

«Mi elämi iks Võromaal,» põhjõndas umakeelist nimevalikut Gallõrii ni kõgõ maja pernaanõ-umanik Möldre Karin.
Gallõrii om Põlvan Võro uulitsan. Sinnä sisse astõn kaes edimält vasta Karini maalit pilt umast esäst.
«Mu esä Möldre Rein om peri Kasaritsa kandist,» nimmas Karin.

Naane astsõ Eesti kunstiakadeemiähe 35aastadsõlt ja lõpõt’ klaasi eriala minevä aasta. Ütsjago ummi klaasitöid om täl ka gallõriin nätä.

Karini minevä aasta ilmunun kunstitöie kataloogin om klaasiteosõ «Kaja» man timä hindä võrokeeline luulõtus.
Uma gallõriiga taht Möldre Karin kunsti näütämise kotust pakku innekõkkõ umilõ, paigapäälitsile inemiisile.
Parhillaki omma sääl kaemisõs vällän Põlva kunstikooli lõpõtanu ja TÜ maaliosakunnan opmist alostanu Valge Alo maali.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Urmas Kivirand — Kiviranna Urmas. Foto: Uma Leht

Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

Olõt eloaig Koorastõn elänü?
Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?
Mõistaki-i üteldä… (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

Midä miildüs kõgõ inämb tetä?
Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?
Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

Kas Koorastõ külä eläs?
Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.
Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt. Loe edasi: Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Suvõtiatri Koorastõn

Et rahvasuust peri juttõst või saia lustlik suvõtükk, tuud sai nätä 23. hainakuu pääväl Koorastõ mõisa 500. aastapääväl, ku Kanepi seldsimaja näütetrupp mängse Rahmani Jani näütemängu «Varetepalu».

Näütemängu põh’as omma jutu Koorastõ ja Erästvere paronist, vanapaganast, rahapaa löüdmisest, keriguopõtaja viguriist ja muust, midä rahvas tiidse Koorastõ kandin sündünü ollõv. Inämbüs juttõst om peri Kanepi aoluu-uurja Hirvlaanõ Milvi kogost.

Kuigi näütlejä es saa näütemängu pall’o har’ota, tulõ-s lava pääl suuri jukõruisi ette. Hää mängu iist omma kitmist väärt mitmõ. Ku ütte nimmada, sõs võisi tuu olla Vahtramäe Meelis. Joba inne tiatrit tennül Kanepi Aiandi ütel umanigul tull’ ütehäste vällä nii kuulmeistri ku vigurilidsõ külämehe mängmine, kiä tõsõ külämehega (Vassilko Marek) pinne kotti ai, et aita tütrikke mano saia.

Tükü säädse lava pääle Sillamäe Ülle, päält näütetrupi mängse etendüsen üten ka Kanepi nuurikeskusõ trupp Dramantiinod ja laulsõ Kanepi segäkuur. Lavakujondus: Koorastõ Suurjärv, avidi ka Kiviranna Urmas ja Kristel ja Kalamehe Kalle. «Varetepalu» mängitäs viil kõrd Kaika suvõülikooli aigu.

Harju Ülle, Uma Leht

Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

XXII Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul Kanepin. Süümine om Kanepi gümnaasiumi söögimajan, maada saa Kanepi gümnaasiumi klassiruumõn. Terve suvõülikooli ao om näütüse seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidila Valli, Kanepi naiskäsitüü jt.

Süümises piät hindäst kimmähe teedä andma Sillamäe Üllele (ylle.sillamae@gmail.com, tel 5561 2427) kõgõ ildampa 7. põimukuu õdakus. Kiä hinnäst ette kirja pand, mass kolmõ päävä söögi iist 15 €, latsilõ (kooni 10 aastat) mass süümine 8 €. Kirjapandmalda tulõ säitsme söögikõrra iist massa 17 €, latsil 10 €. Egä päiv vallalõ ka väiku puhvõt seldsimajan, kon saa mekki Kanepi valla seldsi naisi tettüid süüke.

Telgikotus om spordiplatsi pääl, kost koolimaja mano om 50 miitret. Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

Lõunaeesti pulmatrall Tarton

Tarton Hansahoovi tiatrin mängitäs Ilvesse Aapo kirotõdut ja Komissarovi Kalju lavastõtut suvõtükkü «Pulmatrall». Tükün kõnõldas ka küländ hulga võro kiilt ja om üts peris «uma inemine» – pulmaimänd Tennosaarõ Liina. Timä kõnõlõs kõikaig.

Perämäidsil aastil om iks egä suvi Tarto suvõtiatrin võro kiilt kuulda olnu: sari alas’ 2006. aastagal Rahmani Jani näütemänguga «Sõit», sõs tull’ kolmõ autori «Kõrts» (2007), Rahmani «Sann» (2008), Jäägri Merle «Kolhoos» (2009), Ilvesse Aapo «Puut/Laat» (2010).

Uma Leht