Edimädse kooli asutamisõst Võru vallan Kolepi külän om müüde saanu 200 aastat, midä märgiti är 9. hainakuul. Inneskidsi koolilatsi ja oppajidõ kokkusaamisõ mälehtüskivi man juhat’ sisse võrukiilne regilaul, mille oll’ kirutanu Kama (Raudsepa) Juta. Laulu võtt’ üles ansambli Vannamuudu.
Kolepi kokkutulõkidõ algataja Laanekivi Õie kõnõl’ kooli aoluust. Kolepi kooliaig mahus kolmõ koolimaja ja pia 1500 latsõga aastidõ 1811–1975 vaihõlõ. Rahvast oll’ Kolepile tulnu eski Muhumaalt ja Moskvast. Tulõn häönü koolimaja vundamendi man olli lilli ja küünlä.
Ku häste nä tundva suidsusanna, tuud saiva puulpäävä (9.07) testi Rõugõ laada- ja kalaralli võistlõja: võistlusõ üts jago oll’ sannankäümine ja sannakombidõ viktoriin.
Sannavõistlusõga naas’ pääle 11 võistkunda, tagasi jõudsõ ütesä. Sannu, midä sai läbi kävvü, oll’ säidse (Rõugõ, Võro ja Vahtsõliina vallan). Egä sanna man oll’ vaia täütä lisaülesandit ja üte man tull’ vastada viktoriini küsümüisile.
Sannaviktoriini kõrraldaja Ojari Triinu ütel’, et kõgõ rassõmba küsümüse olli mi inemiisi jaoks nuu, et kiä vai miä om sausüüjä (müstiline tegeläne, kiä hoolitsõs, et savv sannast kõrraligult vällä saassi), miä passis vanarahva meelest üteldä savvusanna minnen («Jummal sekkä!») ja midä tulõjalõ vasta üteldä («Jummal hää miis!»).
Umalõ Lehele kõlist’ inemine Haanimaalt ja murõht’: Haani ja Vahtsõliina valla piiri pääl ehitedäs üle Piusa jõõ vahtsõt silda ja silla nimes on pantu Leoski, ku kõgõ om tuu olnu Kurksina sild.
«Muidoki om tuu Kurksina sild, vanastõ oll’ tuu kotussõ pääl Kurksina veski. Ma mäletä viil tuu sainu, silla tegemise aigu tulli varõmõ võso seest vällä,» and’ jutulõ tukõ Haanimiihi nõvvokua päämiis Hollo Agu, kink kodo om kah sääl kandin. «Vinne aigu panti mitu küllä Leoski nime ala kokko. No tetäs jo külli tagasi, sõs piässi iks sillal kah õigõ nimi olõma.»
Silda ehitäs OÜ Võrumaa Teed, a teie ja sildu nime omma peri suurõtiiammõdi (maanteeamet) teedüssekogost. «Arvada sõs oll’ tuu sild Leoski nime all kirän joba ammust aost, Leoski külä olõ-i jo säält kavvõn,» ütel’ perräküsümise pääle suurõtiiammõdi tiiregistri tallitusõ Võromaa as’atundja Vinni Aivo.
«Ku rahvas tiid silda iks tõsõ nimega, sõs tulnu tuust kipõstõ meile teedä anda,» ütel’ tä. «Õnnõs saa nimme laapsahe muuta, selle et sild olõ-i valmis, saa viil aasta lõpus.»
Ku viil mõni Võro maakunna tii vai sild om kogõmalda võlss nime saanu, tulnu kah kirota aivo.vinni@mnt.ee vai kõlista tel 782 7304 vai 508 6936. Ku hädä om Põlva maakunnan, saa kirota marika.vaino@mnt.ee vai kõlista kas 799 8463 vai 5343 5189.
Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!
«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).
Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.
Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle). Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.
Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.
«Toomasõ ja Henriku pillimänguga om Põlva kant saanu tagasi kuulsusõ, miä siin kunagi oll’, ku mängse Kikka Karla, Kurõ August ja Elmar, Reino Richard ja tõõsõ,» löüd nuuri pillimiihi oppaja, pillimeistri Tartese Heino (59).
Villändin perimüsmuusiga aidan keväjä peetül kolmandal üleriigilidsel pilliopilaisi võikimängmisel tunnistõdi Ojasaarõ Toomas (18) kõgõ parõmbas. Hinrikusõ Henrikut (17) kiteti eräpreemiäga huugsa mängu iist.
Nuuri pillimiihiga oll’ üten ka Tartese Heino, kiä om Toomast opanu kolm ja Henrikut puultõist aastakka. «Toomas mängse Villändin väega täpsele. Mul olõ-i inämb Toomassõlõ midägi opada – ma opi nüüt timä käest,» löüd Tartes tõõmeeli. «Tehniga om poissõl joba nii hää, et kuun mängin opimi ütstõsõ käest õnnõ lukõ.» Poisi omma esi jo jupp aigu Põlva lõõdsakursuisil tõisi oppaja olnu.
Nigu aost aigu, nii käü ka Tartese Heino käe all lõõdsamänguoppus kuulmisõ perrä. «Vanastki nuur mängjä kullõl’ näütüses pidol mõnt vanõmbat, läts’ kodo ja pruuvsõ perrä mängi. Ku es mälehtä, poimsõ uma osa mano ja nii taa lõõdsafolkloor sündügi,» seletäs Heino.
«Toomas tulõ kodo, istus maaha ja mäng pilli – mitte ei kumbi edimält külmäkapi ust. Tä om fanaatik, tä mängissi kõik aig,» tunnistas Toomassõ imä Ojasaarõ Tiiu. Loe edasi: Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas
Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!
«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).
Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.
Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle).
Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.
Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.
Ei tiiä, kos tuu Pulga Jaan jäänü om? Niimuudu olõ mitu kõrda mõtõlnu. Siist-säält om ütte-tõist iks kuulda. Kõgõ ands’akamb jutt om sääne, et Jaan om mitmit esi sortõ kannu üle ilma kokko otsnu, pidä ja kasvatas noid.
«No ja mis sis. Määnegi aoviidüs piät olõma, mõni korjas markõ, ma kogu kannu,» seletäs Pulga Jaan mu suuri silmi pääle. Tulõ vällä, et küläjutu omma õigõ olnu. Ümbre maja omma egäl puul võrgu ja puuri, egäsugumaidsi kirivit tsirkõ juusk aian ja moro pääl. Nigu Riia eläjäaian.
Om kikkit ja om poigõga kannu. Osa omma pikä hannaga, osa ilma hannalda. Rassõ om arvo saia, kas naa iks omma kana ja kikka, vai määndsegi muu vällämaa tsirgu. As’a tege rassõmbas tuu, et hani jalotas säälsaman, lumbi pääl omma pardsi, puurin omma vuti, koskil mar’a-aian puhmõ all pidävät faasani kah olõma.
Sumatra, Yokohama…
«Ega kana sul pildi pääle ei jää,» ütles Pulga Jaan, ku proovi mõnt pildistä. Ja õigus täl om: iist är juuskva. Seo kanasordi nimi ollõv Sumatra. «Musta, ligi maad kerega. Harja piaaigu ei olõ. Kikkal om mitu paari kannussit ja häste suur hand. Hää umahus om tuu, et ei põe Mareki viirust.”
“Muna omma valgõ. Tuu om imelik, selle et täl omma kõrvalapi verevä. Muidu om nii, et verevä kõrvalapiga kannul omma pruuni muna, valgõ kõrvalapiga kannul valgõ. A ei olõ väega munakana, om dekoratiivkana rohkõmb. Ku tä mar’a-aian uma pojakurnaga ümbre hulk, sis om tedä lihtsäle kinä kaia. Tä kõnd piaaigu faasani muudu.”
“Mul om naid hää pitä tuuperäst, et mul oll’ kats suurt vainlast: rebäse ja kulli. A nä vahisõ kõik aig taivalõ ja andva uma signaali ja ku kull om, sis mindäs puhma ala ja haina sisse, ja ku repän om, sis linnatas üles. Naa omma tõisilõ kannulõ iinkujus kah, hindä alalõhoitmisõ instinkt om kõva. Tuu sakslanõ, kelle käest ma naa tõi, ütel’, et ega ma naist vallalõ inämb ei saa. Naid vast Eestin kellelgi muul ei olõ ku mul.» Loe edasi: Krutskilinõ kanamiis
Võro instituut tekk’ vallalõ internetipoodi, kost saa osta võrokeelist kirändüst ja helükandjit. Päämidselt omma müügin Võro instituudi välläandõ.
Võro instituudi direktri Kuuba Rainer ütel’, et võrgupuut tetti tuuperäst, et välläandit saasi osta ka nuu inemise, kellel ei olõ aigu vai võimalust naid Võro instituudist ostma tulla. Pääle tuu om võrgupoodist kergemb naid raamatit üles löüdä. «Suurist raamadupoodõst ei lövvä võrokiilsit raamatit nii häste üles, a tan omma mi välläandõ kõik üten paigan kuun,» ütel’ Kuuba.
Võrgupuut om vallalõ Võro instituudi kodolehe pääl www.wi.ee.
Silla Silver, Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht
Kevväi om pall’udõ arvatõn kõgõ ilusamb aasta-aig. Õgal puul luudusõn om vahtsõnõ elu sündümän. Mi esi olõmi terve elu ja pääle surmagi viil luudusõ osa ja et timä keskel olõs hää olla, tulõ uma tarõ ümbre kõrran hoita. Parõmb, kergemb ja ilusamb om tuud tetä kõik aig, mitte inne keväje. Sis es olnu vaia ka noid suuri talgid kokku kutsu, et mõtsu alt ja järvi veerist huulmalda inemiseluumõ visatut prahti kokku kor’ada.
Minevä aasta oll’ ja seo aasta om Eesti luudusõ kaitsmisõn mitu ümärikku tähtpäivä. Minevä aasta põimukuun tähistimi luudusõ kaitsmisõ algusõ saandat aastapäivä. 1910. aastal asutõdi edimäne luudusõ kaitsmisõ ala — Vaika tsirguriik. Seo aasta saa tsirgu-uurjidõ ühing 90aastadsõs. Sügüse rehekuun tulõ Eesti luuduskaitsõ seldsi (ELKS) 45. aastapäiv.
Nii hulga tähtpäivi ja suurõ aastanumbri tähendäse, et luudusõ kaitsminõ om inemiisile viil väega tähtsä. A või olla, et kõiki muidõ murridõ mant tahetaski mõtsa vai vii viirde paeda. 6. põimukuul olõs umakandimiis ja kunaginõ Roosa mõtskunna ülemb Denksi Vello saanu 75aastadsõs. Tuu miis om väärt muiduki pikembät kirätükkü. Vello iistvidämisel luudi 1967. aastal Krabi koolimõtskund, miä pedä tulõva sügüse 45. aastapäivä. Säält sai kunagi hindälgi alustõdus.
Vello näkk’, et ka suurilõ om vaia umma luudusõoppust ja kuunkäümist. Nii tull’gi 1969. aastal Varstu sovhoosi kunturi vereväde nukka kokku üle neläkümne mehe ja naasõ ni säält sai algusõ ELKS Varstu osakunna tegemise. Nikani ku uma surmani (2004) juhtsõ tuud tüüd Denksi Vello esi. Sis läts’ tuu noorõmbidõ kätte. Osakunnan om päält Varstu ka Mõnistõ, Krabi ja Pähni inemiisi, kokku 66.
ELKS Varstu osakund kraam õga keväje nii Paganamaa järvi viirt ku ka Mõnistõ parki ja Eestimaa lõunatipu matkaratu. Loe edasi: Olõ luudusõga sõpr
Selle aasta esimene unustatud mõisate külastusmängu päevale toimub Rogosi mõisas 11. juunil. Mõis avab uksed juba hommikul kell 10.
Päeva teemaks on “Võro kiil ja võro miil”. Võimalus on õppida koos Suleviga võro kiilt, kuulata ja laulda koos Haanjamaa lastega. Annikaga saab koos meisterdada uma leibä.
Oodata on ka vahvat näitemängu poiste esituses “Õigus kõnõlda”. Igal täistunnil viivad giidid põnevatele radadele Rogosi mõisas. Ja loomulikult on igasugu muid üllatusi!
Kava: 10.00 Kokkosaaminõ. 10.15 Alostus, päälenakkaminõ. 10.30 Aare Hõrn. Uma keele kõnõlõmisõst uma elo kogõmuisi põhjal. 10.45 Urmas Kalla. Üts lugu uma keeleni jõudmisõst uman elon. 10.50 Sulev Iva. Kõnõlõq umal maal õnnõ umma kiilt: latsõga, naasõga, ammõtniguga, noorõ müüjänäioga! Nä saavaq arvo külh, annaq näile võimalus! 10.55 Ilmar Vananurm. Umma kiilt piä-i häbenemä. 11.00 Agu Vissel. Otav jutt kiräkeelest ja kallis jutt kynõlamisest. 11.05 Ali Kikkas. Seto keelest läbi aastate. 11.10 Triinu Ojar. ELDIA keeleuurmise grupi-intervjuudest võro ja seto kogokunnan. 11.15 Kaido Kama. Kodo ei olõ keele hoitja. 11.20 Mariko Faster. Keelepesä või pästä keele. 11.25 Vello Jüriöö. Uma kiil (seto kiil) koolih. 11.30 Evar Saar. Määnest kiilt om pakut võro keele standardi alussõs? Õie Sarv. Seto keele opmisõst – kinkõ perrä opit kiilt? 11.45 Kaido Kama. Võru sõnnuga eesti kiil ja eesti sõnnuga võru kiil. 11.50 Ilmar Vananurm. Segünenü kiil om kimmäs. 11.55 Sulev Iva. Võro kiil um ku käändliganõ mõtsauja, miä holisas pehmehe kalgõ kivve pitehn. 12.00 Urmas Kalla. Uma kandi keelejuuni alalõhoituminõ Räpinä ja Põlva khk keelen. 12.05 Kalle Eller. Kas om võimalik arenda võro kiilt, et egä maanuka umaperäline pruuk alalõ püsüs?12.15 Vaih ja kohviserpämine. 12.45 Sulev Iva, Kaido Kama. Võro ja seto kiräviisest. 13.00 Ilmar Vananurm. Kodokiilt panda-i raamõ sisse! 13.05 Evar Saar. Väiku keele kiräviis – kirotaja piät saama täpsät ja laabsat esiq timmi. 13.10 Triin Iva. Kõnnõkiil ja kiräkiil. 13.15Tõnu Tender.Linnamehe arvamisi võro keele kõnelemisest ja kirjutamisest. 13.20 Paul Hagu. Võro-seto ütisortograafiast. 13.25 Ülle Harju. Uma Leht ja võro keele kirjapandminõ. 13.30 Triinu Ojar. ELDIA uurmise ankeedi võrokõisi lisaküsümisest kiräviie kottalõ. 13.35 Sulev Iva. Kirodaq lihtsähe, julgõhe, selgehe! 13.40Kaido Kama. Kelle uma om kiräkiil? 13.45 Arotusõ’ kõigi kolmõ teema kottalõ. 15.00 Vaih ja supisüümine. 15.30 Arotuisi kokkovõttõ’. 16.00 Suurõmbidõ tsihte ütine kokkolepmine. 17.30 Kodominek.
Kõrraldaja’: Seto Instituut, Setomaa Valdade Liit, Võro Instituut, Võro Selts VKKF
Teedüs: Triinu Ojar, tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.ee
Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.
Kiränik Kauksi Ülle ütel’, et nuu sõna omma luulõtusõ, miä omma luudu nii kümne aastaga iist maausuliidsi palvidõ perrä.
«Võtsõ nuu riakõsõ, mis mi rahvaluulõn alalõ umma, hõimurahvidõ mant kah ütlemiisi – tuu ravva-aost peri «kiht» um meil imestämäpandvalt ütine – ja pandsõ uma tundmisõ manu,» selet’ tä.
Kauksi Ülle hinnas’, et kooriteos tull’ häste vällä. «Mul um hää miil, et suur hulk inemiisi saava tuust tundmisõst arru, laulja kõnõli, et mõni laulurida naas’ eski «kummitama»: es saa näid inämb pääst är,» ütel’ tä.
Nuu palvõsõna omma Kauksi Ülle hindä meelest üte tähtsämbä as’a timä luulõloomingust, suur jago näist om kirän raamatun «Käänüpäiv».
Perämädsel võrokõisi tsõõriklavval tull’ jälki jutus, et võrokõisil olõ õi umma lippu ja olõ õi hümni. Hümniga lätt vast viil paar Umma Pito aigu, a kül tä tulõ. Om jo parõmb, ku hümn kujonõs esi – rahvas laul tä hindä süäme perrä vällä ja tuu om pääle pito kõrraga kuulda. Lipuga omma as’a tõistmuudu.
Mille võrokõisilõ lippu vaia om? Ma looda, et säänest küsümüst tekü ei, a egäs juhus õks kõnõlõ veedükse. Kuigina hallõ om, ku võrokõisil om määnegi pido vai kokkosaaminõ vai märgotus, a masti olõ õi tõmmada midägi. Päälegi om setodõl joba illos lipp, võrokõnõ saa õi ummõtõ sitõmb olla. Kimmäle andnu uma lipp võrokõsõlõ ka hindätiidmist mano.
Lippu saanu kas vai hammõ pääle tikki vai märgi pääl rõnnan hoita. Muido saa õi inne arvo, et tõõnõ inemine võrokõnõ om, ku tä kõnõlõma nakkas. A egä kõrd julgu õi kiäki võõra inemisega kõrraga uma keelen kõnõlda. Nii või minnä tükk aigu, inne ku välläütlemise vai sõnno perrä arvo saias, et tõõnõ om kah õks samast kandist peri. Tuu tähendäs, et om vaia universaalsõt võrokõsõ märki vai tõistmuudu üldä sümbolit, ja tuu märgi otsmisõ man olnu kavval kõrraga lipp kah är tetä.
Vahejutus kõnõlõ, et üts soomõ-ugri kiili uurja Poolamaalt, Szymon Pawlas, om vällä paknu soomõ-ugri lipu mõttõ ja kavandi. Sääl om soomõ-ugri riike lipuvärvega Skandinaavia rist – tuu om heraldilinõ (heraldika – vapisüstem, kon egä märk ja värv tähendäs midägi kimmäst – UL) termin ja näütüses Seto lipul kah – ja tuu rist om köüdetü katsakannaga.
Katsakand om heraldilisõn keelen pükälrist, eestläse jaos Muhu mänd. Katsakand om kimmäs märk, tuud om Võromaal kah väega pall’o tarvitõt ja mul olnu õs midägi tuu vasta, ku tä võrokõisi lipu pääle kah jõudnu. Loe edasi: Võrokõisilõ uma lipp!
Pühäpäävä sai Urvastõ kandi rahvas kokko Urvastõ kerigumõisa pargin, et pitä viiendät kõrda urbanilaata. Et perämädsel aol om hulga laatu peetü, sõs olli joudnu kauplõma tulla päämidselt uma inemise. Urvastõ rahvarõivameistri Bergmanni Karille (pildi pääl) möi Urvastõ ja Karula kihlkunna prundsirõivast tettüid as’akõisi: sallõ, kruusi- ja kohvikannilämmistäjit. Nuu perämädse lätsi Karille jutu perrä kõgõ inämb kaubas.
Foto: Uma LehtKoolilats saa huvitava kodo-uurmistüü tetä ka ütest kotussõst tõistõ kolinust tarõst vai varivalimiisist, mitte õnnõ inemise eloluust vai kodoküläst.
«Inemisel või olla huvitav ja keerolinõ elolugu, a sama põnnõv või olla ka üte maja elolugu,» ütel’ Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur, ku tä kõnõl’ Võro maakunna 32. koolinuuri kodo-uurmisvõistlusõ töiest. Rändäjäst majast, hindä kodomajast, kirot’ uurmistüü Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Tohvi Anna, vallavanõmba Tohvi Rauli tütär.
Maja oll’ olnu Viitka kandin Lauri külän Lauri talon. «Ku päält sõta käve Vahtsõliina välläehitämine, sõs tuudi tühäs jäänüid majjo alõvihe ja panti üles,» selet’ Ruusmaa Arthur. «Majan oll’ rajooni aigu võõrastõmaja seen, 1959. aastagast internaatkooli tarõ ja perän sai Tohvõlõ.»
«Neli-viiskümmend killo lihakõist, kümme rummi puid, kreissaag – kõik läts´!» ohas´ Vahtsõliina valla Sutõ külä Palo talo pernaanõ Panni Malle (72) halõhõlõ maaha palanu savvusanna varõmidõ man. Timahava om vanal Võromaal palanu joba viis savvusanna.
Malle suidsut’ sannan lihha, nigu tä om tennü joba tuust aost pääle, ku 24aastadsõlt Palo tall’o mehele läts’. Malle es tii hindä meelest suidsutamisõ man midägi võlssi. «Eloaig olõ suidsutanu, ei olõ midägi juhtunu, a no näet!» ütel’ tä. «Käve, nigu kõgõ käüt, iks puid pääle pandman. Tuura lepä, mis naabrimiis tekk’, palliva viil ja ma kai, et ei panõ pääle. Lätsi rahuligult tarrõ tagasi ja… Vast kümme minotit käve är. Piä naabrimehele teno ütlemä: ma es kuulõ tarrõ toda paukmist (sanna eterniitkatus lahõs’ kuumusõ käen – UL), timä kuuldsõ ja tull’ kaema.»
Pästeammõdi jutu perrä läts’ Malle sannan lihast tsilkunu rasõv palama ja tuust sann tuld võtsõgi. Malle ja savvusanna-as’atundja Elleri Kalle arvasõ tõistõ.
«Tuud ma taha-i usku, et sannan lätt lihasuidsutamisõ aigu rasõv palama,» kõnõl’ Elleri Kalle. «Ku inemine õkvalt nii ull’ olõ-i, et liha keresse kotsilõ savvuma pand. Sõs om tuu nigu nimme sanna palamapandminõ. A lakkõ ei päse rasõv kuiki ja põrmandu pääl tä palama ei lää.» Loe edasi: Sann palli üten lihaga
Võrokõsõ tsõõriklavva takan. Foto: Uma LehtVana Võromaa umavalitsusõ tulõsi ütitselt kultuuriasju ajama panda, löüdse Räpinäl tsõõriklavva takan istnu võrokõsõ umavalitsuisist ja Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühmäst.
«Kihlkundõ seeh võinu inämb kuuhtüüd olla, et kihlkundlist identiteeti tugõvambas tetä,» kõnõl’ Orava vallavanõmb Plakso Ülo, kink vald jääs Põlva maakunda, a Vahtsõliina kihlkunda. «Mulke ja setodõ ütine lobitüü om väega hää, valla tegevä ütehkuuh tüüd. Mi pidänü kah kokko kutsma kõik vana Võromaa vallavanõmba ja pidämä tsipakõsõ plaani, kas olnu mõistlik üteh kultuuri tukõ ja mulke-setodõ päält snitti võttõh ütine organisatsioon kokko panda. Kokko mindäs sis, ku tuu om kasulik ja ku nätäs kassu, sis pandas ka raha ala.» Loe edasi: Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»
Õunaviks annab teada, et 18. mail 2011 ilmus Jaapanis Mari Kalkuni teise albumi “Vihmakõnõ” spetsiaalselt Aasia turule toodetud versioon. Väljaandjaks maailma- ja eksperimentaalmuusika leibel Nature Bliss, kes ühtlasi omandas albumi plaadistamis- ja levitamisõigused Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Hong Kongis, Koreas, Singapuris, Malaisias ja Macaus.
Mari Kalkun sattus Jaapanisse 2009. aastal koos Pastacaga, kus toimus Pastaca uue plaadi ühine esitlustuur. Üks Nature Blissi produtsente külastas Tokyo kontserti, ostis Mari esimese albumi “Üü tulõk” (“Vihmakõnõ” polnud siis veel ilmunud) ja oli sellest vaimustuses. Edasi läks kõik juba oma loomulikku rada pidi.
Nature Bliss on näinud üksjagu vaeva ka sisu vahendamisega kohalikule publikule – kõik laulusõnad on tõlgitud jaapani keelde ja trükitud plaadi vahelehel. “Eriti hea meel on mul selle üle, et see on ilmselt esimene kord, kui ka võrukeelsed laulud jõuavad nii kaugesse maailma nurka nagu Aasia,” ütles Mari Kalkun. Ühtlasi kaalub Nature Bliss ka “Üü tulõku” Aasia versiooni väljaandmist. Hetkel on seal nende kaudu müügil Õunaviksi poolt välja antud Euroopa versioon.
Allasõ Tiia, Võru instituudi koolioppusõ projektijuht
Pikäkannu kuul küsse ilda aigu Võro instituudi inemiisi käest, kuis oppajit perimüskultuuri vallan koolita. Lisas senitsele võro keele tunnilõ nakkas näil sügüsest pääle ka umakeeline perimüskultuurioppus.
Pakimi vällä keeletsukõlus- vai keelekümblusmeetodi:võrokeelidse matõmaatiga, luudusoppusõ jt tunni. Nii 3. lehekuu pääväl Pikäkannun oll’gi ja oppaja kõnõli päävä lõpus õnnõ uman keelen. Esi kah imehtivä ütstõsõ üle. Kõnõlda mõistsõva tõtõstõ ka nuu, kiä ütli Võromaalõ sissetulnu olõvat.
Uma umasvõtminõ lää-i sõski egäl puul nii laabsalõ. Sakõst om meil arvosaaminõ, et perimüskultuur om folklooriansambli, talorahvamuusõum jms. Tuu tähendäs, et hää om külh etnomuusigapunti kullõlda vai rahvarõivin inemist kaia, a ku esi ei laula, tandsi jne, sis mis taa mullõ õks nii putus.
Tegeligult nakkas perimüskultuur õkva mi seest. Mi, võrokõisi, a muiduki ka mulke, kihnlaisi, setodõ ja tõisi puhul nakkas tä keelest.
Õkva näüde Pikäkannun peetüst võrokeelitsest luudusoppusõ tunnist, mink oppaja oll’ Kalla Urmas. Inemise «sisso» opatõn kõnõl’ tä mõistõst «suurõ süämega inemine». Eesti kiräkeelen tähendäs taa hääd inemist, a võro keelen inemist, kiä kergele süändeles.
Perimüskultuur mi kandin om tuu, midä iks viil teemi. Näütüses lõikami koolnuga kalmuaida sõitõn puu pääle ristimärgi.Olõs hindästmõista, et taad – miä om mi ümbre ja mi seen – oppami seoilmaaigu ka koolin. Loe edasi: Inämb umma kiilt kuuli!
Reedel, 13. mail toimus Räpina Muusikakoolis Sillapää lossis 11. võrokeste tsõõriklaud. Koos leiti, et vana Võromaa omavalitsused peaksid rohkem koostööd tegema ning et vaja oleks ühist lippu ja muud sümboolikat.
Tsõõriklaual arutati, kuidas ühiselt vana Võromaa kohalikku omapära kasutades igapäevaelu rikkamaks teha ning kuidas selline tegevus üldist paikkondlikku arengut puudutab. Mõttetalgute-töögruppide teemade hulgas olid veel näiteks:
– omakandi toodangu ühine turundamine ja enam tarvitamine
– kuidas noor jõuab vanani, kuidas võru keel püsiks perekondades tarvitusel?
– kas oleks mõeldav haldusreform vanu kultuuri- ja kihelkonnapiire arvestades?
– mida on võrokestel setodelt õppida?
– emakeelne võrukene, omakeelne kooliharidus
Tsõõriklaual oli 60 osavõtjat: esindatud olid vana Võromaa erinevad erinevad kandid; oli nii vana Võromaa omavalitsuste esindajaid, riigikogulasi, maavalitsuste, ministeeriumite, muuseumide ja muidugi seltside-MTÜde inimesi.
Tsõõriklauda korraldasid Räpina vallavalitsus ja muusikakool, Võro Selts VKKF ja Võru Instituut, moderaatoritena aitasid seda läbi viia Piret Jeedas ja Margus Timmo MTÜst Ruumiloojad ning toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm.
Saarõ Evar kombainiga. Foto: Uma LehtMinevä talvõ naksi ma hindäle pruugitut kombaini kullõma. Interneti müügikotussin oll’ nätä, et vähälikku massinat või saia kas Prantsusmaalt vai Soomõst. Valisi sõs Soomõn neli sobivampa pakmist vällä ja sõidi üte urbõkuu hummugu Helsingist vällä noid üle kaema.
Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.
Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Loe edasi: Kombaini tuumisõ lugu
Majjaj tekk' Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä. Foto: Uma Leht«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.
«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.
Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.
«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»
Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…
Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!
Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».
Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki.
Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.
Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.
