Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.
Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noortele mõeldud rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab kuni 31.10.2015 ning võitjaid autasustatakse 29.11. 2015Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Ajalooline looduslik pühapaik on hiis, kivi, puu, veekogu, koobas, pank jms, mida on peetud pühaks ja/või kasutatud põliste tavade järgimiseks teadaolevalt juba enne 20. sajandit. Erandiks on uuemad ristipuud, millega on seotud ajaloolised matusetavad.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Ka Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest oluline osa on jõudnud meieni hiites. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, uskumused, kohanimed ja pärimused hoiavad ka olulist osa meie vaimsest kultuuripärandist ja kodutundest.
Vähese uurituse ning kaitstuse tõttu on hiied äärmiselt ohustatud. Teadmatu inimtegevuse ja
unustamise tõttu on lähemal ajal hävimas 2000-3000 pühapaika.
Pühapaikasid jäädvustades ning nendega seotud pärimusi tundma õppides ning edasi jutustades aitame hiitel edasi kesta.
Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate
aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.
Ahto Kaasik
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus
Silt: võistlus
Tartu Rulluisumaratoni üritustel osales 1323 uisusõpra
42km pikkuse SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni võitis eile Kert Keskpaik, kes alistas tugevad konkurendid Poolast, Venemaalt ja Venetsueela rulluisukuninga Alfredo Moreno. Tartu Rulluisumaratoni kaheksa-aastase ajaloo jooksul oli see alles kolmas kord, kui meeste võit jäi Eestisse. Keskpaik oli kiireim ka 2010. aastal.
Naistest oli kiireim lätlanna Laima Kaufina. Eesti lippu hoidis kõrgel Enel Kõrva, kes lõpetas kolmandana. 42km pikkuselt distantsilt tuli kokku finišisse 592 uisutajat, 21km pikkuse distantsi lõpetas 326 uisusõpra.
Laupäeval selgitati välja kiireimad sprinterid, kui toimus 4. Tartu Rulluisusprint. Pühapäevane võitja Keskpaik näitaks kvalifikatsioonis küll head kiirust, kuid sellega ka tema võistlus lõppes, kuna sai kerge vigastuse. Kindla võidu sai Alredo Moreno, kes finaalis alistas Mart Markuse ja Marten Liivi. Naistest sai lõpuks oma karjääri esimese sprindivõidu Enel Kõrva.
Laupäeval panid rattad alla ka väiksemad rulluisutajad. 500 meetrisel TILLUsõidul ja 3,4km pikkusel MINImaratonil osales kokku 260 noort rulluisutajat.
Vähem kui ühe kuu pärast ootab aga ees jalgratturite sügise alguse spordipidu, kui 21. septembril toimub SEB 17. Tartu Rattamaraton. Kavas on 89km ja 40km pikkused distantsid. Starti oodatakse rohkem kui 8000 ratturit.
Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton
„ Pritsumees 2014” võitis kolmandat aastat järjest Tõrva komandopealik
Tõrvas toimunud „Pritsumees 2014” võistluse võitis kolmandat aastat järjest Tõrva päästekomando pealik Alor Kasepõld. Teise koha sai Ivar Frantsuzov Päästeameti päästetöö osakonnast ja kolmandaks tuli Rauno Talisoo Pärnu päästekomandost.
Võistkondlikult olid samuti edukaimad Lõuna päästekeskuse komandod. Parimaks tunnistati Tõrva päästekomando, teiseks tuli
Viljandi päästekomando ning kolmandaks Elva-Assaku päästekomando ühisvõistkond.
Erinevate võidetud meenete hulgas anti individuaalsele võitjale järjekordselt üle rändauhind – vasest ruupor. Võitjameeskond Tõrvast hoiab enda käes teist aastat järjest rändkarikat.
Marek Kiik
Otepää rattamaratonil stardib üle 1500 ratturi
Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup VI etapp, 64 kilomeetrine Otepää Rattamaraton, kulgeb Otepää kõrgustikul. 9. augustil toimuva Otepää rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.
Kaasakiskuv rebimine sarja liidrite vahel jätkub, sest liidreid eraldavad vaid loetud punktid, millele lisaks pakuvad etappide üllatusvõitjad sportlikku hasarti. Elva etapi järel on liidrisärk jätkuvalt sarja neljakordse võitja Caspar Austa seljas, kuid vaid kahe punkti kaugusel on Silver Schultz ning kolmandal kohal olev Peeter Tarvis on 11 punkti kaugusel. Elva etapil suurepärase sõidu teinud Ivo Suur läheneb hoogsalt esikolmikule. Spordiennustusportaal Paf hindab Otepääl kõige tõenäolisemaks Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.
Põhisõidu start antakse Tehvandi staadionilt täpselt keskpäeval, kus maratoni rada võtab suuna Väikese Munamäe poole. Lisaks läbib rada kaks korda Otepää kõrgustiku üht suurimat ja kauneima vaatega lavamäge – Harimäge, mis pakub ratturitele võimalust ülesmäkke rassides jõudu katsuda. Maratoniraja 16,3. km-l on toimunud muudatus, kus asfalttee on asendatud külavaheteega. 2 km läbides jõutakse heinamaale ning seejärel on kruusateed pidi laskumine Kääriku kergliiklustee suunas. Laskumisel on kiirus korralik ning laskumise lõpuosas ohtlik kurv paremale (tähistatud kolme noolega!). Jõudes Otepää-Kääriku kergliikluse teeni, toimub pööre paremale Kääriku suunas. Hansgrohe kilomeeter on raja 24-25. km-l, kus ületatakse Pülme Suurmäge ja maratoniraja vahefiniš on 28,3. km-l, 100 m enne Harimäe vaatetorni. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Otepää rattamaratonil stardib üle 1500 ratturi
Selgusid omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse võitjad
Naistest kogus enim punkte Võhma linnapea Anneli Siimussaar. Talle järgnesid Kandela Õun (Sauga) ja Pipi Liis Siemann (Türi).
Esmakordselt selgitati ka maakondlik paremusjärjestus, milleks liideti kahe mehe ja ühe naise punktisumma.
Maakondade paremusjärjestus (esikolmik):
1. Järvamaa
2. Viljandimaa
3. Harjumaa
Spordialade võitjad:
kardisõit:Arto Saar
noolemäng: Lennart Liba
kanuusõit: Raul Kudre – Juri Gotmans
petank: Meelis Karro
rattaorienteerumine: Tiit Toots
discgolf: Andrus Seeme
paarisvõrkpall: Margus Jaanson – Juri Gotmans
jalgpalli täpsuslöögid: Georg Ruuda
kuulijänn: Taimo Tugi
sudoku: Toomas Järveoja
Naistest võitis 4 ala Kandela Õun.
19. Eesti omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse viisid läbi Järvamaa Spordiliit, Türi Spordiklubide Liit koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud. Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s3284
Allikas: EMSL Jõud
Alanud on hääletamisvõistlus “Kas tunned maad XIV”
Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt neljateistkümnendat aastat korraldatava hääletamisvõistlusega “Kas tunned maad XIV” soovib ring tõmmata tähelepanu hääletamisele kui loodussõbralikule liikumisviisile ning selle võludele ja ohtudele.
Sellel aastal on võistlemas 10 segapaari, kellel tuleb nelja päeva jooksul mööda Eestimaad seigelda, et jõuda võimalikult paljudesse kultuuri- ja looduslooliselt põnevatesse kontrollpunktidesse.
Kontrollpunkte on kokku 51, millele lisaks on veel kolm liikuvat punkti. Võistlus lõpeb neljapäeval, 24. juuli õhtul kell 19.00 Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Võitjaks kuulutatakse paar, kes on läbinud kõige rohkem ette määratud punkte. Neile antakse üle rändkarikas ja Viljandi Folgi passid, auhindu jagub rohkemgi kui esikolmikule. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.
Koostöös Positium LBS-i ning Super kõnekaardiga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil reaalajas jälgida ning võistlejatega ühendust võtta ning võistlusele kaasa elada. Informatsiooni reeglite, kontrollpunktide, võistlejate ja kõige muu kohta leiab looduskaitseringi blogist.
Hääletajatele saab kaasa elada siin.
Korraldada aitavad: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Regio, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Intsikurmu festival, MTÜ Loodusajakiri, Pargi Baar, Inspiratsioon Catering, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Super, Positium, Billy Boy.
Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke
Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.
1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.
Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.
Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:
– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;
– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;
– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas
– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.
Maret Reinumägi
Laupäeval võistlevad Pärnus parimad raiesportlased
Eeloleval laupäeval (28. juunil) toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti raiemeistrivõistlused. Lisaks Eesti meistrile selgub päeva lõpuks ka Eesti koondis raiespordi maailmameistrivõistlustele. Võistluste peakohtunik Aarne Liiders ennustas, et Pärnus on oodata ülipõnevat võistlust. Nimelt pannakse maailmameistrivõistluste kolmeliikmeline koondis kokku võistlejatest, kes on sel ja eelmisel aastal kogunud neljalt võistluselt enim punkte. „Punktitabel on praegu selline, et enam-vähem kindlalt võib tunda end vaid Taavi Ehrpais, keson kogunud 26 punkti,” rääkis peakohtunik Liiders. Kaks koondise liiget selguvad aga alles pärast laupäevast võistlust. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi individuaalne maailmameistritiitel 2010. aastast, pidi ühe võistluse vahele jätma ja on praeguse seisuga kogunud 18 punkti. Talle järgneb Sulev Tooming 15 punktiga ning praeguse edetabeli neljas on Marko Pohlak 14 punktiga. Nii ei julge ka ülikogenud raiespordientusiast Aarne Liiders ennustada, kes võistlevad Eesti eest septembrikuus Šveitsis maailmameistrivõistlustel.
Raievõistluste peakorraldaja Mart Kelk Eesti Metsaseltsist lisas, et kindlasti pakuvad põnevust ka juuniorsportlased. Praegu on parimad tulemused Jarro Mihkelsonil, Ranet Sildojal ja Helvis Koortil Luua Metsanduskoolist, kuid vahed on väga väikesed. Nii et põnevust ja üllatusi peaks jätkuma.
Rahvusvahelise formaadi alusel korraldatavad raievõistlused koosnevad viiest alast: langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Langetamine toimub Pärnu lähistel metsas, platsialadel võisteldakse Vallikäärus. Võistlused avatakse kell 11, tulemused selguvad kella viieks pärastlõunal. Maailmameistrivõistluste koondise koosseis tehakse teatavaks hilisõhtul.
Lisaks Eesti raiesportlastele võtavad võistlustest osa Soome, Läti, Leedu ja Valgevene võistlejad.
Toomas Kelt
Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli
Kui veel 3 aastakümmet tagasi oli päris tavaline, et maanteerattasõidud toimusid ka osaliselt kruusateedel, siis tänaseks on sellised rajavalikud Eesti sõitudel kadunud ja kõik maanteesõidud toimuvad ikka vaid asfaltteedel ja vaid teeremont või hädaolukord sunnib mõnda pisikest kruusalõiku sisse võtma. Vaid Saaremaa Velotuur oli läbi aastate selline võidusõit mille üks etapp alati läbis ka atraktiivse Viidumäe kruusalõigu ja tavaliselt oli just see etapp ka otsustav velotuuri võitja otsustamisel. Vastupidiselt Eestile on aga Lääne-Euroopas suurt populaarsust kogumas just sellised natuke „kiiksuga“ maanteesõidud kus osa rajast kulgeb kas kruusateedel või isegi väikestel kitsastel põlluvahelistel munakivi- ja mullateedel.
Peakorraldaja Indrek Kelk: „Sangastes toimuva Valgete Teede Rattaralli eripäraks teiste Eesti võistluste ees ongi huvitav ja vaheldusrikas rada, mis koosneb küll valdavalt asfaltteest kuid läbida tuleb ka 6 erineva pikkusega kruusalõiku ja seda kõike Sangaste-Lüllemäe-Karula kandi üles-alla looklevatel teedel. Meie eesmärk on Valgete Teede Rattaralliga pakkuda vaheldust tavapärastele suvistele maanteesõitudele ja lõhkuda rutiinset mõtlemist, et maanteesõit ongi vuramine igavatel asfaltteedel . Pikemal 79,5 km distantsi puhul tuleb kruusal läbida 6 sektorit kokku 33 km, mis kahtlemata muudab võidusõidu käigu põnevaks ja kaasahaaravaks, sest arvestada tuleb palju rohkem tegureid kui tavalisel asfaldisõidul. Nendele kes kardavad kummi purunemist kruusateedel saan soovitada, et tasuks oma maanteerattale panna alla kõrgemad 25-27mm kummid, mis kindlasti tagavad ka parema vastupidavuse kruusateedel aga ebaõnne korral on rajal ka 3 neutraalse tehnilise abi autot ja üks mootorratas, kes püüavad abi anda kõikidele, kellel oma saateautot rajal ei ole.“ Loe edasi: Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli
Plaani külas toimub igal jaanipäeval traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus
Käsitsi heinaniitmisvõistlus Võrumaal Haanja vallas Plaani külas sai alguse juba 1998. aastal ja sellest ajast peale iga aasta 24. juunil seavad kangeimad vikatiga mehed ja naised oma sammud juba ammu tuttavaks saanud Plaani kiriku taga asuvale heinamaale.
Niitmisvõistluse ajal toimuvad lisaks:
– rahvalikud jõukatsumised meestele, naistele ja lastele,
– saunaviha tegemise töötuba.
Soomlane seljatas Tartu Rattaralli finišis 21 eestlast
“Ei osanud täna hommikul väga midagi sõidust oodata. Eilne Tartu GP läks kummipurunemise tõttu katki ja tulin lihtsalt proovima,” rääkis esioha saanud Pökälä.
Pökälä sai 23-liikmelisest pundist lahti paar kilomeetrit enne lõppu, kui temaga läksid kaasa Ivo Suur ja Henno Puu. Kolmekesi tehti vahe sisse ja lõpusirgeks oli selge, et need kolm selgitavad tänase võitja.
“Lõpusirgel olid jalad päris head, olin õigel ajal õiges kohas ja suutsin võita,” rääkis Pökälä. Teise kohas saavutanud Ivo Suure sõnul polnud tal ausaltöeldes õrna aimugi, kui tugev võiks soomlane lõpus olla ja ilmselt alahindas teda. “Lõpp ei ole mul nii tugev. Polnud päris kindel, mida soomlane teha võib,” rääkis Suur.
“Teada oli algusest peale, et läheb paugutamiseks. Tartu Rattarallil on üldiselt nii, et kui mingi punt eest ära saab, siis need võivadki jääda ette. Täna oli tuulevaikne ja suur grupp püsis päris kaua koos,” rääkis Valgamaalt pärit Ivo Suur. “Pärast Otepääd ja enne Elvat saime väiksema pundiga eest ära ja tegime lõpuni hästi tööd.”
Loe edasi: Soomlane seljatas Tartu Rattaralli finišis 21 eestlast
Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ
Eesti kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ võitsõ Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilasõ Keiri Hanna tüü «Nõvvokogo-aigsõ tuutmishuunõ Vahtsõliina vallah».
«Hanna tüü om väega põh’alik, vanõmbidõ abiga tekk’ tä pildi ja jutu egäst huunõst,» seletäs Hanna juhendaja, oppaja Nagla Küllike. «Piirkund oll’ Vahtsõliina sovhoos, osa Võidu sovhoosist (Setomaa jago oll’ vällä jäetü) ja Sõprusõ kolhoos.» Tõnõ timä juhendet tüü sai võistlusõl kolmanda kotussõ: 12. klassi opilasõ Haljasõ Anneli «Arstiabist Missoh Misso jaoskunna-haigõmaja perrä». Anneli tüü sai ka riigiarhiivi eräavvohinna.
Gümnaasiumiopilaisi töiest oll’ viil hää Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Leberehti Sandri tüü «Võro liina juubõlipidostusõ» (juhendaja Kengi Kaja). Är märgiti katsa Vana Võromaa gümnaasiumiopilasõ tüü.
Võrokõsõ olli kõva ka uurmistöie võistlusõ põhikoolijaon. Kolmanda kotussõ sai Võro Keskliina kooli opilasõ Külmä Jürgeni tüü «Peränd terves elos» (juhendaja Ojala Tiiu) ja viiendä kotussõ Lutsu Anneli, Tuvikese Triinu, Lepla Sandri ja Kõomäe Käroli ütine tüü «Hõissa pulma!».
Eesti rahva muusõumi eräavvohinna sai Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Resti Kätlini tüü Resti Arvi eloluust (juhendaja Rünga Katre). Är märgiti viil kuvvõ Vana Võromaa opilasõ tüü.
Kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ kõrrald’ Eesti aoluu- ja ütiskunnaoppajidõ selts joba 15. kõrda. Seo kooliaasta võistlusõ teema oll’ «Peränd om perändüs». Võistlusõ preemiä pand’ vällä Eesti president. Võistlusõlõ saadõti 138 tüüd. Võitja kuulutõdi vällä 2.05. Tarton. Uurmistüü läävä Eesti kirändüsmuusõumi kultuuriluu arhiivi ja ka Võromaa muusõummi.
Ruusmaa Arthur, Uma Leht
Imeline jäälind kutsus joonistama üle 3000 huvilise
Eesti Ornitoloogiaühingu poolt veebruaris välja kuulutatud aasta linnu joonistusvõistlus on lõppenud. Jäälinnu joonistusvõistlusele kogunes üle 3000 pildi. Neid saadeti nii Jaapanist, Itaaliast, Norrast, Hispaaniast kui ka Eestist ja Soomest. Tööde iseloom oli väga erinev, mustvalgest pliiatsijoonistusest seinamaalinguni. Oma lemmikud valisid nii rahvas kui žürii viies vanuseastmes. Noorim osaleja oli 1-aastane ja kõige vanem üle 80-aastane. Peapreemia võitja kuulutatakse välja pidulikul auhinnatseremoonial, mis toimub neljapäeval, 29. mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10.
Tänuüritusel jagatakse auhindu ja tänukirju, musitseerib Mari Kalkun. Samas saab tutvuda ka rändnäitusele minevate töödega. Näituse moodustavad iga vanuseklassi kümme parimat joonistust, millele lisanduvad publiku lemmikud ning mõned eriauhinna saanud tööd. Töödega saab tutvuda ka joonistusvõistluse Facebook’i leheküljel võidutööde albumis. Samuti on parimate tööde autorite nimed ära toodud aasta linnu ja joonistusvõistluse ametlikul koduleheküljel. Juba 1. juunil avatakse võistluse parimatest töödest näitus Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas, kus võib töid näha 20. juunini. Pärast seda liigub näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse, sh Avinurme puiduaita, Jääaja keskusesse, AHHAA keskusesse.
Joonistusvõistluse auhinnafondi toetavad OÜ ÕÄ, kirjastus Koolibri, Avinurme puiduait, Peep Veedla, Viru Folk, Berit kontserdid, Vudila, Jääaja keskus, Taevaskoja Salamaa, Vembu-Tembumaa, Alaveski loomapark, AHHAA keskus, Jaaniraotu linnupark, Eesti põllumajandusmuuseum, Räpina paberivabrik, Lexplast, Otepää seikluspark, Eesti vabaõhumuuseum, Kilplaste teemapark, Tallinna loomaaed, Valgeranna seikluspark, Tartu seikluspark, Lõunakeskuse seikluspark, Metsapere mängumaa ning ajakirjad Minu Maailm, National Geographic, Imeline Teadus ja Eesti Loodus.
Kõiki aasta linnu tegemisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt
Kolmapäeval Järvamaal mõõtu võtnud noortalunike seast selgitati välja parim, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru.
Teisele kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskusest õpilane Tony Jürisaar ning kolmandale sama kooli õpilane Jaan Piigert. Naiste arvestuses võitis Keidi Sadam, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest.
„Taime- ja loomakasvatus on mõlemad huvitavad ja vajalikud alad,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru. „Põllumajandus on tuleviku seisukohalt kindlasti väga hea erialavalik.”
„Võistlus oli pingeline ja oli näha, et noored on valmistunud ja kõvasti harjutanud,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Eriti rõõmustav on, et võitjad nii naiste kui meeste arvestuses on sel aastal esimese kursuse õpilased.“
Parima noortaluniku tiitlit püüdis 30 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Põltsamaa Ametikoolist. Võistelda tuli kümnel alal, mh veiste eluskaalu määramises, traktori täpsussõidus, põllutööriistade traktorile haakimises ning arvuti kasutamises.
Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
Tartu noored koorilauljad võitsid Iirimaal esikoha
Nädala jooksul esines koor mitmetel kontsertidel, mis tipnes laupäeval maailma tugevaimate amatöörkooride võistulaulmisega. Lisaks Eestile kutsuti osalema koorid ka Indoneesiast, Soomest, Hong Kongist, Saksamaalt, Iirimaalt, Valgevenest, Kanadast ja Sloveeniast.
Ühte E STuudio noortekoori kontserti käis kuulamas ka Eesti suursaadik Iirimaal Mait Martinson. Suursaadiku soovil näitab Eesti koor taset maailmale täna Dublinis St Catherine’i kirikus, korraldades tunniajase kontserdi.
„See õnn, mis meid tabas, et me siia üldse saime – täiesti uskumatu. Eestile tähendab see võit tuntust ja meie oma muusika tutvustamist. Praegugi oli meil konkursikavas kaks Eesti autorit, rahvusvahelise žürii esimees Volker Hempfling kiitis meie kava kõrgelt,“ rääkis koori dirigent Külli Lokko.
E STuudio noortekoor esines Corkis kuuel kontserdil, kust koguti palju toetajaid üle kogu maailma, sealhulgas konkureerivate kooride hulgast. Viimane kontsert antakse Dublinis täna kell 19.00.
Koor on koos laulnud poolteist aastat, kuid saavutanud selle ajaga Eesti koorimaastikul väga arvestatava taseme. Hetkel Tartus tegutsevas kooris on lauljaid üle kogu Eesti.
Allikas: E STuudio
Kanna oma rattasõit Euroopa kaardile
Tartu linnavalitsus kutsub linlasi maikuu jooksul oma igapäevaseid jalgrattasõite kaardistama ja osalema üle-euroopalisel võistlusel European Cycling Challenge.
See on Euroopa linnade vaheline võistlus, mille käigus registreerunud vabatahtlikud jäädvustavad Endomondo mobiilirakenduse abil oma igapäevaseid rattamarsruute. Loevad ainult argised rattasõidud tööle, kooli, poodi või sõpradele külla, mitte aga sportimine.
Sel aastal toimub võistlus 1.-31. mail. Võidab linn, kus kogutakse kõige enam rattakilomeetreid. Kogutud andmeid saab kasutada rattateede ja muu vajaliku infrastruktuuri planeerimiseks ja haldamiseks. Osalejate vahel loositakse välja auhinnad.
Täpsema info ja võistluse registreerimislehe leiab siit. Endomondo tasuta mobiilirakendus on saadaval Androidi, Blackberry, Windowsi ja Apple’i telefonidele.
Tuleproov selgitas Eesti parimad noored metsamehed
Eile, 16. aprillil Luua Metsanduskoolis mõõtu võtnud 130 noort metsandus- ja aiandusala kutseõppurit selgitasid endi seast parima raievõistleja, metsamasinaoperaatori, maastikuehitaja ja metsarajal orienteeruja.
Parim raievõistleja on Jarro Mihkelson, parimad metsamasinaoperaatorid Gert Vigel (harvesteril), Rait Mitt (forvarderil) ja Egert Lass (metsamasina imitaatoril). Metsarajal orienteerumisel sai esikoha Juhan Püü metsanduserialalt ja Charlotte-Miralda Feršel maastikuehitajatest. Maastikuehitajatest napsasid esikoha Erik Rüütel ja Krista Riiman.
„Mind on lapsest saati huvitanud loodus ja jahindus, need on kaks peamist põhjust, miks asusin Luua Metsanduskoolis õppima metsamajandust,” ütles Eesti parim raievõistleja Jarro Mihkelson. „Igalt võistluselt saan kogemusi, mis on vajalikud, et olla oma ala proff ning heade tulemustega loodan silma jääda ka tulevastele tööandjatele,” lisas noor metsamees.
„Sel aastal võib kindlasti paljude võistlejate kohta öelda, et nad näitasid oma professionaalset taset ning on valmis astuma tööturule ja kõike õpitut seal rakendama,” ütles võistluse peakorraldaja Marko Vinni. Tema sõnul võib uhkusega tõdeda, et järjepidev töö noortega on vilja kandnud. „Loomulikult tiivustas õpilasi võimalus esindada nii kooli kui ka Eestit tervikuna Euroopas,” selgitas Vinni.
Metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused koosnesid neljast võistlusest. Raievõistlusel pandi noorte oskused proovile laasimises, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, saeketimontaažis ja langetamises. Metsamasinate võistlusel proovisid noored jõudu erinevatel metsamasinatel. Metsarajal tuli 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid. Maastikuehitajad pidid ehitama nelja tunniga väikevormi.
Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalesid metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased.
Metsandus- ja aiandusalaseid kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool koostöös SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Luunjas toimub maadlusvõistlus ja avatakse Jaan Jaago tubamuuseum
15. märtsil kell avab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös Eesti Spordimuusemiga Luunja raamatukogu ruumides Jaan Jaagole pühendatud muuseumitoa.
Aastakümnete jooksul on nii Luunja vallas tegutseval maadlusklubil Jaan kui ka valla asutustel säilinud palju kultuuri- ja spordiajalooliselt olulist materjali maadlusest ja Jaan Jaagost. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostas 2012. aastal Jaan Jaagost ülevaatliku fotonäituse. Nii ongi tekkinud kultuurikeskusel, vallavalitsusel, maadlusklubil Jaan, Luunja raamatukogul ja Jaan Jaago sugulastel idee koguda see materjal kokku ja tutvustada seda ka Luunja kogukonnale ja külalistele. Ettevõtmises osaleb Eesti Spordimuuseum, kes eraldas Jaan Jaago tubamuuseumile ligi 30 eksponaati. Kogu teevad väärtuslikumaks Jaan Jaago lapselapse Jaan Jaago erakogust kingitud rahvusvahelistel võistlustel teenitud Jaago aulindid aastatest 1920-1940.
Samal päeval toimuvad Luunja Keskkoolis ka rahvusvahelised XXXVII Jaan Jaago mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.
Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas Tartumaal ja suri 28. augustil 1949. aastal Berliinis. Ta oli eesti maadleja, elukutselisena seitsmekordne maailma- ja viiekordne Euroopa meister.
Noor Meister 2014 algab juba homme
Reedel, 7. märtsil algab Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses kahepäevane kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2014, kus pea 350 kutseõppuri seast selgitatakse välja vabariigi parimad 24 erialal.
„Võistlejaid tuleb Tallinnasse igast Eesti maakonnast ning uute võistlusaladena on väljas keskkonnatehnika lukksepp, hooldustöötaja ja restoraniteenindaja,“ ütles Noor Meister peakorraldaja Pille Laaksonen. “Lisaks võistluste jälgimisele saavad huvilised osaleda kutseharidusemessil ja end proovile panna erinevaid ameteid tutvustavates töötubades.”
„Ootame suursündmusele noori, kellel seisab ees elukutsevalik,“ ütles SA Innove juhatuse liige Andres Pung. Tema sõnul annavad Noorel Meistril toimuvad kutsevõistlused võimaluse jälgida erinevate kutse- ja erialade tööprotsesse, mis aitab jõuda endas selgusele, milline eriala või amet võiks olla sobilik. „Kui aga erialavaliku küsimust praegu ei ole, siis kindlasti tasub tulla juba ka silmiringi avardamiseks, et teada saada lähemalt ametikoolidest ja nende õppimisvõimalustest.“ Lisaks võistlustele, töötubadele ning kutseharidusmessile saavad külastajad jälgida ka koolinoorte etteasteid ning noorte DJ-de meistrivõistlusi.
Suurüritust korraldab Sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, erinevate partnerite ja toetajatega. Noor Meister 2014 suurtoetajad on Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Mööblitöötjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Wienerberger. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.
Noor Meister tuleb taas
Vähem kui nädal on jäänud kutsehariduse suursündmuseni Noor Meister 2014, mis toimub 7.–8. märtsil. Kaheks päevaks koondub Tallinnasse Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidus.
Noorel Meistril toimuvad kutsemeistrivõistlused 24 alal, kus mõõtu võtavad rohkem kui 300 kutseõppurit ning selgitatakse välja parimatest parimad. Esindatud on kõik Eesti maakonnad, enim võistlejaid tuleb Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt.
SA Innove kutsemeistrivõistluste valdkonna juht ja suureürituse ellukutsuja Tõnis Arvisto ütleb, et Noor Meister motiveerib paljusid kutseõppureid ning innustab ka neid noori, kes alles mõtlevad oma tuleviku ning valikute üle. Tema selgitusel oli tänavu viiendat korda toimuva Noore Meistri kutsevõistluse ajendiks muuta kutseharidus noorte hulgas populaarsemaks.
Lisaks võistlustele on suurüritusel avatud 10 töötuba, kus iga huviline saab oma käega proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid. Noored juuksurid õpetavad tegema moodsaid soenguid, tervise töötoas saab selgeks esmaabivõtted, robootika huvilised saavad uudistada kaugjuhitavaid roboteid ja autofännidel avaneb võimalus lausa auto värvimises kätt proovida!
Kutseharidusemessil osalevad 32 ametikooli üle Eesti, kelle käest saab küsida infot huvitavate erialade kohta. Lisaks hoiab tuju üleval meeleolukas lavaprogramm.
Noorele Meistrile tasub tulla kindlasti kooli lõpetajatel, aga oodatud on ka kõik teised huvilised. Sissepääs suursündmusele Noor Meister 2014 on kõigile TASUTA!
Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja tule kohale!
Liina Liiv
Sel kolmapäeval panevad Eesti koolinoored proovile oma teadmised metsandusest
Sel kolmapäeval, 5. märtsil panevad sajad kooliõpilased üle Eesti proovile oma teadmised metsandusest. Toimub rahvusvahelise metsandusviktoriini „Noored Euroopa Metsades“ Eesti eelvoor.
26. veebruaril lõppes võistkondade registreerimine viktoriinile. Eesti Metsaseltsi korraldatavast rahvusvahelise võistluse Eesti eelvoorust võtab osa rekordarv võistkondi ja rekordarv koole – 206 võistkonda 80st koolist.
Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro ütles, et nii suur koolinoorte huvi metsanduse vastu on rõõmustav. „Kuna võistlus toimub sel aastal täielikult inglise keeles, oli väike hirm südames – kas meie koolilapsed ja nende juhendajad/õpetajad on ikka selleks valmis. Kuid tulemus on seda toredam! Taaskord saame kinnitust faktile, et Eesti lapsed on hea ettevalmistusega. Rõõmustav on ka see, et osalevaid koole on üle Eesti – pole ühtegi piirkonda, kust osalejaid ei oleks.“ Osalevate koolide ja võistkondade nimekirja leiab Eesti Metsaseltsi kodulehelt, samas on ka link osalevate koolide paiknemist näitavale kaardile.
Loe edasi: Sel kolmapäeval panevad Eesti koolinoored proovile oma teadmised metsandusest
Homme algavad Viljandis Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes
Homme, 23. jaanuaril kell 11.00 algavad Viljandi gümnaasiumis (Hariduse 2) Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes. Turniiri avab Viljandi volikogu kultuurikomisjoni esimees Tonia Tamra. Viljandi lapsed saavad reedel kell 9.00 osa võtta simultaanist nii Viljandi gümnaasiumis kui ka Viljandi Jakobsoni Koolis. Võistlusi on võimalik alates neljapäevast kuni pühapäevani Viljandi gümnaasiumi aulas jälgida. Mängude ajakava pannakse üles homme Eesti Kabeliidu kodulehele www.kabeliit.ee.
“Kabel on Viljandis ajalooliselt väga pikad traditsioonid, mistõttu Eesti Meistrivõistlused Viljandis on kabe jaoks nagu kojutulek,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg. “Eesti Kabeliidu algatus tuua võistlused erinevatesse Eesti maakonnakeskustesse elavdab kohaliku spordielu ning innustab nii noori kui vanemaid inimesi alaga tegelema. Kabe ning mõttespordi eelis on see, et sellega tegelemiseks ja heade sportlike tulemuste saavutamiseks ei ole vanus piirav tegur. Samuti peame füüsilise tervise kõrval tõsist tähelepanu pöörama vaimsele tervisele, milles on mõttespordil tähtis roll. Loodan, et meie Viljandi õpilased ja ka teised huvilised leiavad sellelt turniirilt indu hakata ka ise tegelema mõttespordi ja kabega. Linnarahval on võimalik jälgida, kuidas mängivad tõelised meistrid.”
“Oleme viimastel aastatel korraldanud Eesti meistrivõistlusi maakonnakeskustes – et kabet üle Eesti laiemalt populariseerida,” rääkis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi. “Eelmisel aastal toimusid võistlused Pärnus, aasta varem Haapsalus. Viljandil on Eesti kabeelus olnud väga oluline roll – siit on pärit Urmo Ilves, rahvusvaheline suurmeister ja üks paremaid kabetajaid. Viljandi kabeelu hing pikkade aastate jooksul Edgar Mitt oli ka Eesti Kabeliidu juhatuse liige. Olen ka ise Viljandi turniiridel väga palju mänginud ning usun, et paljude kabetajate jaoks on Viljandis ka omajagu nostalgiat ja head taaskohtumisrõõmu tuttavas paigas. Nagu mujal korraldame ka Viljandis simultaane, mis võimaldavad lastel proovida kätt oma ala suurimate meistritega.”
Korraga toimuvad nii Eesti meeste 66. meistrivõistlused kui ka Eesti naiste 58. meistrivõistlused 64ruudulises kabes, kus osaleb ca. 25 võistlejat, kelle hulgas on suurmeister Arno Uutma ning kümnekordne Eesti meister Kaari Vainonen.
Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.
Võru instituut kutsub lapsi ja noori kirjutama
Võru instituut kuulutab välja 27. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse „Mino Võromaa”.
Võistlusele oodatakse jutte, luuletusi, naljalugusid, näitemänge, kahekõnesid, laule ehk igasuguseid kirjatöid.
Tänavu saab valida kümne teema hulgast. Teema võib olla, aga ei pea olema jutu pealkirjaks. Kes tahab, võib kirjutada ka mõnel muul, omale südamelähedasel teemal. Hinnatakse ikka vanuserühmade kaupa .
„Mino Võromaa 2014” teemad leiab siit.
Võistlustöid oodatakse hiljemalt 25. jaanuariks 2014 meiliaadressil kaile.kabun@wi.ee. Üks osavõtja saab võistlusel osaleda kuni kolme tööga. Kui töid meili teel saata ei saa, võib käsikirja postitada Võru instituudi aadressil Tartu 48, 65609 Võru. Kõige paremad tööd avaldatakse sarja „Mino Võromaa” 27. lasteraamatus. Peapreemia võitja saab minna Eesti eurosaadiku Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.
Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus
Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.
Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister
Tänasest algab võru keele nädal
Võru instituut kutsub võru keele nädalal, 4.–8. novembrini, kõiki võrokesi nii kodus kui ka tööl rohkem oma keelt pruukima.
Ergutust saab selleks esmaspäevast neljapäevani ka Raadio 2 hommikuprogrammist „Silmad lahti”, kus saatejuht Indrek Vaheoja õpetab tuntud võrokeste abiga oma kaaslasele Madis Aesmale võru keelt. Mängitakse ka võrukeelset muusikat.
7. novembril toimub Võru lasteraamatukogus põhikooliõpilastele võru keeles ettelugemise päev „Kullõ’, ma loe sullõ!”.
Vana Võrumaa 8. ja 11. klasside õpilastele on mõeldud võru keele ja kultuuri tundmise viktoriin „Ütski tark ei sata’ taivast”. Lingid Võru instituudi kodulehel (www.wi.ee) jäävad avatuks vähemalt nädalaks.
Välja kuulutatakse ka laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus „Mino Võromaa”, mis kannab juba järjekorranumbrit 27. Nagu mullu, saab ka eelseisva võistluse võitja minna eurosaadik Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.
Mitmes Vana Võrumaa koolis peetakse sel nädalal tunde võru keeles ja lasteaedade keelepesarühmi väisavad võrukeelsed külalised: kirjamees Jan Rahman, keeleteadlane Sulev Iva, looduse- ja keelemees Urmas Kalla jne.
Kaile Kabun,
Võru instituudi projektijuht