Eriolukorra lõppemisega hakkavad Eestis piirangud samm-sammult leevenema.
ÖÖL VASTU 18. MAID LÕPEB ERIOLUKORD
Silt: Vabariigi Valitsus
PEAMINISTER JA LINNAPEA AVASID TALLINNA PÄEVA
Tallinna päeva puhul toimus Lühikese jala väravas traditsiooniline all- ja ülalinna kohtumine, kus linnavaht avas värava ning linnapea Mihhail Kõlvart tervitas peaminister Jüri Ratast. Ülevaate linnas öö jooksul toimunust ja olukorrast viirusega võitlemisel andis politseiprefekt Kristian Jaani.
VALITSUS LEPPIS KOKKU PÄRAST ERIOLUKORDA KEHTIVAS TÄIENDAVAS LEEVENDUSTE KAVAS
Valitsuse liikmed leppisid tänasel kabinetinõupidamisel kokku täiendavas leevenduste kavas, kuidas eriolukorra ajal kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuda. Kõikide leevenduste puhul tuleb arvestada eritingimustega. Sõltuvalt COVID-19 epidemioloogilisest olukorrast võib täna põhimõttelise heakskiidu leidnud kavva tulla muudatusi.
„Tänu Eesti inimeste mõistlikule ja vastutustundlikule käitumisele oleme suutnud oma riigis ära hoida COVID-19 leviku musta stsenaariumi ja saavutasime epideemia üle kontrolli. Meie ühiste pingutuste tulemusel saame loobuda suuremast osast piirangutest ning naasta järk-järgult normaalse argielu juurde. Samas tuleb meil teha kõik vajalik selleks, et püsida terved ja hoida ära uus haiguse puhang,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Loe edasi: VALITSUS LEPPIS KOKKU PÄRAST ERIOLUKORDA KEHTIVAS TÄIENDAVAS LEEVENDUSTE KAVAS
KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST
Valitsuse kommunikatsioonibüroo käivitas sotsiaalkampaania „Püsime terved!“, millega kutsutakse Eesti inimesi jätkama koroonaviirust tõrjuvat käitumist ka pärast eriolukorra piirangute leevenemist. Seejuures on abiks veebileht kkk.kriis.ee, kust leiab vastused enam kui 700-le viirusega seotud elulisele küsimusele.
Valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaveri sõnul on teavituskampaania üldsõnumiks tervena püsimine. „Kuigi viiruse levik on viimastel nädalatel vähenenud, pole see ühiskonnast kadunud. Me peame õppima sellega koos elama,” ütles Seaver. „Uusi puhanguid aitab ennetada see, kui ka järgnevatel kuuudel hoiab igaüks lähikontaktide arvu minimaalsena, peseb käsi ja püsib haigena kodus ning täiendava kaitse vajadusel katab avalikus kinnises ruumis nina ja suu,“ lisas ta.
Loe edasi: KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST
SEIREUURING NÄITAB KOROONAVIIRUSE MADALAT LEVIMUST
Eriolukorra valitsuskomisjonile täna tutvustatud Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimust jälgiva seireuuringu teise nädala tulemused kinnitavad jätkuvalt, et viiruse levimus Eestis on madal.
[pullquote]Teadlaste töö on äärmiselt oluline, et oleksime viirusepuhangu teiseks laineks võimalikult varakult valmis[/pullquote]Kahe nädala jooksul on uuringus kokku juhuvalimi alusel intervjueeritud 6024 ja testitud 4728 täisealist elanikku. Testimisel on tuvastatud kokku 12 koroonaviiruse suhtes positiivset, kellest seitsmel oli viirus enne uuringu läbiviimist diagnoositud, neist kuus olid uuringu läbiviimise ajaks tervenenud.
Tulemuste põhjal saab järeldada, et laialdast nakkust ühiskonnas ei esine, koroonaviiruse levimus on nädalate lõikes stabiilne. Järkjärguline piirangute leevendamine on teadlaste hinnangul põhjendatud.
Loe edasi: SEIREUURING NÄITAB KOROONAVIIRUSE MADALAT LEVIMUST
EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL
Vabariigi Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine.
Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.
Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL
VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS
Valitsus kiitis eile, 8. mai e-istungil heaks korralduse, millega laiendas võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondade treenimisvõimalusi ning lubas vabas õhus korraldada avalikke üritusi, mida saab külastada autoga.
Korraldusega on nüüdsest võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondadel lubatud treenida õues. Võistkondade suuruse arvestamisel lähtutakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.
Seni olid 5. maist alates lubatud Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningud õues. Seletuskiri toob välja, et arvestades võistkondlike spordialade spetsiifikat ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud võistlusmäärustikku, on mõistlik teha erisus ka võistkondlike sportmängude võistkondade treeningutele välitingimustes.
Näiteks jalgpallis on rahvusvaheliste reeglite järgi väljakul korraga 11 mängijat, neile lisanduvad võistkonna varumängijad, treenerid ja abipersonal. Selleks et meeskonnal oleks võimalik ühtse tervikuna vabas õhus treenida ning areneda, on vaja luua erisus võistkonnaaladele, kuna kehtiva valitsuse korralduse järgi on ühiselt treeniva rühma maksimaalseks liikmete arvuks määratud kümme.
Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS
SAARTE JA MANDRIVAHELINE LIIKUMISPIIRANG LÕPEB
Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega tühistas alates homsest seni saarte ja mandri vahel liikumiseks kehtinud nõude rahvastikuregistrisse tehtud elukoha sissekande järele.
Alates 4. maist kehtinud korra järgi said Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Samuti said liikuda nende lähemad pereliikmed.
Homsest alates liikumisvabaduse piirang kaob ning saarte ja mandri, samuti saarte endi vahel saavad kõik inimesed vabalt liikuda elukohast sõltumata. Kuna saarte ja mandri vahelisest liikumisest põhjustatud koroonaviiruse leviku risk on oluliselt vähenenud, on proportsionaalne liikumispiirang tühistada.
Kehtima jääb üldine 2+2 reegel: avalikus ruumis tohib koos liikuda kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida 2 meetrit vahet.
Saarte ja mandri vaheline liikumine avati samm-sammult, et hoida ära uue viirusepuhangu tekkimine. COVID-19 viirusepuhangu halvenedes võib valitsus otsust muuta.
KU päevatoimetaja
BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL
Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.
[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.
Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL
KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD
Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, mille kohaselt võib alates järgmisest nädalast hügieenireeglite järgimisel taas avada kaubanduskeskused.
Kaubanduskeskustes võib alates 11. maist avada müügi- ja teenindussaalid ning toitlustusasutused juhul, kui seal tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu ning peetakse kinni 2+2 reeglist, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reeglid kehtivad ka kaubanduskeskuste üldruumidele ning kõigile teistele teenindussaalidele ja toitlustusasutustele väljaspool kaubanduskeskusi.
Kui seni võisid kaubanduskeskustes lahti olla vaid teatud kaupu ja teenuseid pakkuvad ettevõtted, näiteks toidupoed ja apteegid, siis järgmisest nädalast võib kaubanduskeskustes hügieenireeglite järgimisel avada ka teised kauplused ja teenindusasutused, näiteks lemmikloomapoed, jalatsi- ja kellaparandused ning juuksuri- ja ilusalongid.
Kaubanduskeskustes asuvates toitlustusasutustes, kus seni toimus üksnes toidu kaasamüük, võib alates 11. maist toitu pakkuda ka kohapeal tarbimiseks. Toitlustusasutustes tuleb järgida 2+2 reeglit ja paigutada söögilauad nii, et oleks tagatud laudade vahemaa 2 meetrit ning lauas saab istuda maksimaalselt kaks inimest (v.a pered). Soovitatav on, et toitlustusasutustes oleks korraldatud teenindamine vaid lauas, et vähendada klientide kokkupuuteid erinevate teenindajate ja külastajatega.
Loe edasi: KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD
VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS
Valitsus kiitis tänasel e-istungil heaks otsuse, millega lubatakse eritingimustel kontaktõpe, muuseumite ja näitusasutuste avamine ning tippsportlastel laienevad treenimisvõimalused. Samuti lubatakse taas pidama hakata jumalateenistusi.
Valitsus tugines leevenduste üle otsustamisel teadusnõukoja hinnangule COVID-19 nakkuse leviku languse kohta Eestis. Kõiki leevendusi saab rakendada üksnes juhul kui eritingimustega on maandatud haiguse leviku riskid.
TIPPSPORT
Alates tänasest laienevad täiskasvanute koondistele treenimisvõimalused nii sise- kui välitingimustes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Täpsustatud nõuded treeningute COVID-19 nakkuse ohutuks läbiviimiseks kehtestab kultuuriministeerium.
Loe edasi: VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS
KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS
Valitsus kinnitas tänasel e-istungil määruse, millega kiitis heaks tänavuse ja järgmise aasta koolide lõpetamise korralduse.
Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.
Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.
Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.
Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.
Loe edasi: KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS
LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED
Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.
[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.
Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED
SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD
Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, millega leevendatakse liikumispiiranguid saarte ja mandri vahel.
Alates 4. maist saavad Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel vabalt liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Nendega koos võivad liikuda ka lähemad pereliikmed. Lähima pereliikme all mõeldakse abikaasat, elukaaslast, vendi-õdesid, lapsi, vanemaid ja vanavanemaid.
Loe edasi: SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD
ERILOAGA MANIJALT SUURELE MAALE
Tänasest saab eriloa alusel Manija saarelt mandrile ja sealt tagasi saarele sõita viis inimest ööpäevas. Eriluba kehtib üks kord edasi-tagasi sõitmiseks ja see antakse inimesele personaalselt.
28. aprillist kuni 3. maini (kaasa arvatud) väljastatakse ööpäevas viis eriluba ainult Manija saarel püsivalt või ajutiselt elavatele või viibivatele isikutele.
Eriloa saamiseks tuleb saata Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Petersonile vabas vormis taotlus aadressil anu.peterson@parnu.ee. Taotlusesse tuleb kirja panna reisija nimi ja isikukood, sõidukuupäev(ad)- ning kellaajad ja põhjus eriloa väljastamiseks. Taotlused vaadatakse üle saabumise järjekorras ja esitatakse politsei- ja piirivalveametile (PPA).
„Kui PPA on eriloa väljastamiseks oma kinnituse andnud, saadetakse taotlejale liikumisloa saamise kohta kinnituskiri. Palume inimestel arvestada, et taotluse läbivaatamine võib võtta aega ja vastus ei pruugi tulla samal tööpäeval,“ selgitab Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Peterson.
KRIISIST VÄLJUMISSTRATEEGIA
Valitsus kiitis eilsel istungil heaks Riigikogu ja teiste partnerite ettepanekutega täiendatud COVID-19 kriisist väljumise strateegia. Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega tühistab alates 2. maist kehtinud viibimiskeelu välijõusaalides.
Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas tõi esile, et väljumisstrateegia eesmärk on anda Eestile kriisist väljumiseks terviklik käsitlus ning määrata teaduspõhiselt piirangute leevendamise alused ja etapid. “Oleme viiruse kontrolli alla saamiseks pidanud koos pingutama ning suutnud seni raskemad hetked ületada. Nüüd saame hakata sammhaaval igapäevaelu juurde tagasi pöörduma, leevendades viiruse mõjusid ühiskonnale ning toetades meie inimeste ja oma ettevõtete toimetulekut, et tulla kriisist välja tugevamana ja ühtehoidvamana,” lausus peaminister.
VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…
Avalikke üritusi mais-juunis ei toimu, kuid Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ei ole veel päriselt lootust kaotanud.
[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.
Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.
SAAREMAAL JA MUHUMAAL PIIRANGUD LEEVENEVAD
Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastab täna Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda puudutava korralduse, millega leevenevad homsest alates saartele kehtestatud piirangud. Saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse väljastama täiendavaid erilubasid.
[pullquote]kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile[/pullquote]Võrreldes tänasega võetakse maha piirangud lähikontakti nõudvatelt teenustelt nagu ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning massaaži- ja muud taastusraviteenused heaoluteenusena.
Piirangute leevendamine tähendab, et kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile.
Samuti võetakse maha liikumispiirang, mille järgi pidid saarlased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl.
VALITSUS PIKENDAS ERIOLUKORDA 17. MAINI
Valitsus otsustas tänasel istungil pikendada koroonaviiruse levikust tingitud ja algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda Eestis kuni 17. maini (kaasa arvatud).
„Oleme viimase kahe nädala jooksul näinud, kuidas uute nakatunute ja haiglaravil viibijate arv on langenud ning oleme selgelt jõudnud murdepunkti. Valitsus esitas sel nädalal väljumisstrateegia kavandi, mille loodame heaks kiita uuel nädalal. Seejärel saame hakata ka samm-sammult piiranguid leevendama, kui meditsiiniline olukord seda jätkuvalt lubab. Kuna aga väljumine ei toimu üleöö, vaid järkjärguliselt ja kaalutletult, siis pikendasime täna eriolukorda kuni 17. mai lõpuni,“ lausus peaminister Jüri Ratas.
„Rõhutan, et see ei tähenda piirangute lõppemist samast ajast, vaid osa hakatakse leevendama varem ning teised jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Samas on piirangute leevendamise eelduseks ja sellega kaasnevaks kohustuseks ka edaspidi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine. Esimene leevendus oli plaanilise ravi taastamine sel nädalal ning järgmised sammud peavad olema suunatud ka majanduse elavdamisele, tehes seda mõistlikult ja tasakaalukalt,“ lisas Ratas.
BALTI PEAMINISTRID SOOVIVAD LÄHITULEVIKUS JÕUDA PIIRANGUTE ÜHISE LEEVENDAMISENI PIIRIDEL
Peaminister Jüri Ratas leppis täna videokonverentsil oma Läti ja Leedu ametikaaslaste Krišjānis Kariņši ja Saulius Skvernelisega kokku, et Balti riigid moodustavad ühise töögrupi, mille eesmärk on koordineerida piirangute leevendamist piiridel.
Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.
„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.
Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.
Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.
KU päevatoimetaja
COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA
Koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava. Nüüd esitatakse see Riigikogule ja partneritele ettepanekute tegemiseks ning valitsus kinnitab strateegia pärast arutelusid järgmisel nädalal.
Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas selgitas, et väljumisstrateegia eesmärk on määratleda piirangute leevendamise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et saaksime koroonaviiruse levikust tingitud arenguid riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. “Eesti eesmärk on panna koroonaviiruse levikule piir ja aidata meie majandusel võimalikult kiiresti taastuda. Samuti tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana,“ lausus peaminister.
Uute nakatunute arvu vähenemine kinnitab COVID-19 teadusnõukoja hinnangul, et kehtestatud piirangud on toiminud ja neid võib hakata ettevaatlikult leevendama. „Samas vajame veendumust, et muutus on püsiv. Meie eesmärk on teha leevendused samm-sammult, et Eesti inimesi ei tabaks uus ulatuslik nakatumiste laine. Igale sammule peab järgnema piisav aeg olukorra hindamiseks ning uue nakkusriski kaalumiseks. Samuti tuleb hinnata leevenduste mõju inimeste toimetulekule ja majanduse toimimisele,“ sõnas Ratas.
MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS
Laupäeval, 18. aprillil, teatas sotsiaalminister Tanel Kiik oma Facebooki postituses, et puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks.
[pullquote]Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited[/pullquote]Ministri sõnum oli vastuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja laupäevasele pressiteatele, milles väljendati muret, et puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob neile hävingu.
Ajakirjandusele saadetud teates väideti, et Sotsiaalministeerium on teinud 272-le puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni,” kirjutati sõnumis.
Loe edasi: MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS
ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST
Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks. Terviseamet teeb otsuse plaanilise eriarstiabi, perearstiabi, hambaravi ja eratervishoiu plaaniliste teenuste taasavamiseks uuel nädalal, juhul kui nädalavahetus ei too uute haigusjuhtude hüppelist kasvu.
„Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Mõistame, et piirangute leevendamist ootavad nii tervishoiutöötajad kui patsiendid ja ootele pandud raviga soovitakse jätkata niipea kui võimalik, kuid peame olema veendunud, et ravi jätkamine toimub turvaliselt ja nakkusoht on viidud miinimumini.“
Ravimahtude suurendamise eelduseks on nakkusriskide viimine miinimumini. Tingimused selleks seab terviseamet juhendis, mis on praegu kooskõlastamisel raviasutustega. Näiteks on kavas sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.
Loe edasi: ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST
VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL
Valitsuse liikmed toetasid täna kahe Tartu Ülikooli poolt välja pakutud uuringu läbiviimist, millega selgitatakse koroonaviiruse leviku ulatust rahvastiku hulgas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks COVID-19 tõkestamise otsuste tegemisel.
[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.
Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL
COVID-19 NAKATUNUD KODUTU PEAB PÜSIMA VARJUPAIGA ISOLATSIOONIS
Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile korralduse, millega kaitstakse kodutuid COVID-19 nakkuse leviku eest.
Nimelt laiendatakse COVID-19 positiivse diagnoosi saanud inimestele ja nende lähikontaktsetele kehtestatud liikumispiiranguid ka nakatunutele, kes kasutavad varjupaiga või turvakodu teenust.
See tähendab, et COVID-19 nakatunu ei tohi oma viibimiskohast lahkuda alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Piirang kehtib ka nendele varjupaigas või turvakodus viibivatele inimestele, kellel on olnud vahetu kontakt nakatunuga.
Teistele varjupaigas või turvakodus viibijatele kehtivad samad õigused, nagu inimestele, kes elavad koos haigusdiagnoosiga isikuga, kuid kellel ei ole viiruse sümptomeid ja kes ei puutu haigega vahetult kokku.
Varjupaigas või turvakodus viibides peab inimesele olema tagatud igapäevane toitlustamine ning muu vajalik abi. Turvalisuse tagamiseks varjupaigas või turvakodus on vaja, et politsei- ja piirivalveamet kontrolliks liikumispiirangu järgimist.
Loe edasi: COVID-19 NAKATUNUD KODUTU PEAB PÜSIMA VARJUPAIGA ISOLATSIOONIS