Vabariigi Valitsus

ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda täiendava korralduse, mille järgi peab pühapäevast oma uksed sulgema suurem osa kauplustest ja lähikontaktiga teenindusasutustest. Alates esmaspäevast hakkavad kehtima oluliselt rangemad liikumispiirangud. Eriolukorra juht kutsub tööandjaid üles võimaldama töötajatele maksimaalselt kaugtööd.

Kuressaare linn 2015. aasta suvel, kui ei teatud tänasest eriolukorrast halba undki näha. Foto: Urmas Saard

Eriolukorra rangemaks muutmise eesmärk on senisest tugevamalt piirata viiruse kohapealset levikut ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile. See aitab kaitsta Saaremaa ja Muhu valla inimeste elu ja tervist. Terviseameti andmetel tuli eilse seisuga ööpäeva jooksul enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (34). 28. märtsi hommiku seisuga oli nakatunuid kokku 217, mida on suurusjärguna samapalju kui tervel Harjumaal.

Loe edasi: ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

KOHALIKES KAUBANDUSKESKUSTES JÄÄVAD AVATUKS 16 POSTKONTORIT ÜLE EESTI

Eriolukorra juht Jüri Ratas täiendas kaubanduskeskuste liikumispiirangute korraldust kahe muudatusega. Esiteks tohivad kaubanduskeskustes avatuks jääda postkontorid, kui sama linna piires ei saa saadetist ümber suunata. Teiseks saavad kaubanduskeskuse külastajate jaoks suletud kaupluses jätkuvalt käia poe omanik ja töötaja.

Ühena Eesti kohalike kaubanduskeskuste hulgas jääb avatuks ka Sindi postkontor. Foto: Urmas Saard

Esimene korralduse muudatus puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti.

Avatuks jäävad: Kambja postkontor; Elva postkontor; Lihula postkontor; Mustla postkontor; Sindi postkontor; Võhma postkontor; Kehra postkontor; Keila postkontor; Maardu postkontor; Paldiski postkontor; Jõhvi postkontor; Kohtla-Järve postkontor; Iidla postkontor; Tapa postkontor; Kunda postkontor ja Kohila postkontor.

Loe edasi: KOHALIKES KAUBANDUSKESKUSTES JÄÄVAD AVATUKS 16 POSTKONTORIT ÜLE EESTI

ERITEADE: KOROONAVIIRUSEST TINGITUD KODUS PÜSIMISE KORD MUUTUB RANGEMAKS

Eriolukorra juht Jüri Ratas andis välja korralduse, millega kehtestatakse liikumisvabaduse piirang COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga inimestele ja nende inimestega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele. Kord muutub rangemaks alates laupäevast, 28. märtsist.

Jüri Ratas, eriolukorra juht. Foto Urmas Saard — Jüri Ratas, eriolukorra juht. Foto: Urmas Saard

Koroonaviirusesse haigestunud inimene

Koroonaviirusesse nakatunud inimene peab püsima kodus kuni tervenemiseni. Haigestunul on keelatud lahkuda kodust või püsivast viibimiskohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest. Liikumisvabaduse piirang on hädavajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut.

Haigestunud inimene võib kodust või viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politsei korraldusel või inimese elu või tervist ohustaval hädajuhtumil.

Loe edasi: ERITEADE: KOROONAVIIRUSEST TINGITUD KODUS PÜSIMISE KORD MUUTUB RANGEMAKS

VALITSUS SAADAB ERIOLUKORRA UUTE PIIRANGUTE KOHTA KÕIGILE e-KIRJA JA SMS-i

Valitsus saadab täna kõigile rahvastikuregistris olevatele e-posti aadressidele e-kirja ning Eesti mobiilsideoperaatorite klientidele SMSi, milles teavitab kehtima hakanud uutest liikumispiirangutest ning peagi rakenduvatest muutustest kaubandus- ja toitlustusasutuste lahtiolekuaegades.

Valitsuse SMS mobiilile. Foto Urmas Saard — Valitsuse SMS mobiilile. Foto: Urmas Saard

Eesti, inglise ja vene keeles koostatud infokirja saadab Riigi Infosüsteemi Amet kokku ligi 900 000 e-posti aadressile. Koroonaviirusest põhjustatud kriisiolukorras on see teist korda, kui kõigile Eestimaa elanikele saadetakse elektrooniline kiri käitumisjuhistega.

SMS-sõnumi põhise teavitussõnumi sisuks on soovitus püsida kodus ning avalikus kohas viibimisel järgida rangelt 2+2 põhimõtet: liikuda tohib kas üksi või kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet. Piirang ei kehti koos viibivatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel.

Alates reedest jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid hädavajalikud poed ja teenused. Toitlustusasutuste lahtiolekuaegasid piiratakse kella 22ni.

Lisainfot eriolukorra kohta saab veebileheküljelt kriis.ee ning infotelefonilt 1247.

KU päevatoimetaja

JÜRI RATAS: MEIL EI OLE PRAEGUSES OLUKORRAS PALJU PRAKTIKAS TÕESTATUD TEADMISI

Algaval nädalal möödub kuu aega teatest esimese COVID-19-sse haigestunud eestimaalase kohta, lausus peaminister Jüri Ratas täna õhtul ERR-i vahendusel tehtud pöördumises.

Jüri Ratas Pärnus. Foto Urmas Saard — Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Praeguseks oleme kogunud proove enam kui kolmelt ja poolelt tuhandelt inimeselt ning nakatunuid on tuvastatud üle kolmesaja.

Teiste riikide karm kogemus näitab, et rahulikumale perioodile võib kiiresti järgneda haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu hüppeline tõus. Peame olema valmis, et koroonaviiruse levik Eestis läheb veel palju halvemaks, enne kui hakkab minema paremaks.

Praegu pole aeg seltsieluks ning meie kõigi tervise huvides on oluline puutuda kokku nii väheste inimestega kui võimalik.

Meil ei ole praeguses olukorras palju praktikas tõestatud teadmisi ega tõsikindlaid allikaid. Seepärast tasub nii igal üksikul inimesel kui ka riigil olla pigem liialt ettevaatlik kui hiljem kahetseda.

KU päevatoimetaja

TÖÖTUKASSA TOETUSMEETMED LEIDSID VALITSUSE HEAKSKIIDU

Vabariigi valitsus kiitis tänasel kabinetiistungil heaks töötukassa kaudu pakutava abimeetmete paketi, samuti hüvitab riik märtsist maini kõikide töövõimetuslehtede esimesed kolm haiguspäeva.

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil. Foto Urmas Saard — Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]riik hüvitab märtsist maini kõikide töövõimetuslehtede esimesed kolm haiguspäeva[/pullquote]Hüvitise saamiseks peavad raskustes ettevõtted vastama vähemalt kahele kolmest tingimusest: ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda; töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud.

Loe edasi: TÖÖTUKASSA TOETUSMEETMED LEIDSID VALITSUSE HEAKSKIIDU

TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna valitsusliikmetele ettepanekud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Sotsiaalministri juhitud töörühm tegi muuhulgas ettepanekud laiendada koroonaviiruse testimise regionaalset võimekust ning paigaldada lennujaama ja sadamasse termokaamerad riskipiirkonnast saabujate hulgas võimalike haigestunute tuvastamiseks.

Tallinna Vanasadam. Foto Urmas Saard — Tallinna Vanasadam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“

Loe edasi: TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

VALITSUS UUENDAS TERVISE TEABESÜSTEEMI PÕHIMÄÄRUST

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervise infosüsteemi põhimääruse muudatused, mis võimaldavad võtta kasutusele perearstide kliiniliste otsuste tugisüsteemi. Otsustustugi jõuab perearstide kasutusse 1. aprilliks.

Vabariigi Valitsus. Foto Urmas Saard — Vabariigi Valitsus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seeläbi saab otsustustugi võtta arvesse nii visiidi käigus kogutud terviseandmeid kui ka patsiendi varasemad diagnoosid, operatsioonid ja protseduurid, analüüsid ja tarvitatavad ravimid[/pullquote]„Selleks, et perearst ja tema meeskond saaksid oma tööd teha võimalikult hästi, peab arsti infosüsteem olema kiire ja kasutajasõbralik ning toetama arsti raviotsuste tegemisel. Uus lahendus toob arsti töölauale personaalsed soovitused konkreetse patsiendi ravimiseks, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Haigekassa ja perearstide koostöös valmiv otsustustugi võimaldab hoida kokku arsti aega ja olemasolevad terviseandmed inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Otsustustoe valmimine on oluline teetähis inimkesksema tervishoiu poole liikumisel.“

Loe edasi: VALITSUS UUENDAS TERVISE TEABESÜSTEEMI PÕHIMÄÄRUST

AMETI KIRJAVAHETUSE MEELESPEA ANABASIS EHK MIS JUHTUB SIIS, KUI JÄETAKSE PÕHILISELE KESKENDUMATA

Rahvastikuteadlane Jaak Uibu toob näiteks, et Eestis ilmuvas üleriigilise levikuga ajalehes eraldati 14. jaanuaril sündimuse vähenemisele võrdväärselt surmateadetega ühepalju ruumi. Kuid teadusdoktori sõnul jätkub vajakajäämisi ka riigiteenistujate ametikirjavahetuses.

Pildil Jaak Uibu 1978. aastal Tokios. Foto erakogust

[pullquote]mida suudaks Eesti tingimustes üks tavakodanik, kellel ometi on piisavalt mõtteid Eesti elu ratsionaalseks korraldamiseks[/pullquote]„Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu,” kirjutas riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Uibu 2017. aasta septembrikuu Postimehe võrguväljaandes.

Ühiselt ametiisikutega riigikogust, riigikantseleist, ministeeriumidest, Tartu Ülikoolist ja paljude asjahuvilistega koostati kaheleheküljeline ametikirjavahetuse meelespea. See oli Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmisel sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Meelespea leiab ilmavõrgu Eesti Klubi lehelt.

Loe edasi: AMETI KIRJAVAHETUSE MEELESPEA ANABASIS EHK MIS JUHTUB SIIS, KUI JÄETAKSE PÕHILISELE KESKENDUMATA

Puudega lapse toetus mitmekordistub

Riik jätkab tuleval aastal rahastamisega tervishoidu ravijärjekordade lühendamisse ja esmatasandi arstiabi arendamisse. Haigekassa saab lisa ligemale 144 miljonit. Uuel aastal tõusevad puudega laste toetused ja Ida-Eestis avatakse lastemaja.

Sotsiaalministeerium superministeeriumi hoones

[pullquote]Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele hakatakse toetust maksma 241 eurot.[/pullquote]“Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kõrge kvaliteet on üks meie ühiskonna olulisi kokkuleppeid,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Oleme perearstidega arutamas erinevaid lahendusi esmatasandi väljakutsetele, tuleva aasta eelarve võimaldab meil edasi liikuda nii rahastuspõhimõtete ülevaatamise, e-konsultatsiooni erialade laiendamise kui ka regionaalsete tasude diskussioonidega.”

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2020. aastal 5,88 miljardit eurot. Suurima eelarvega – 2,7 miljardi euroga on sotsiaalse kaitse (põhiosas pensionid) ja 1,68 miljardi euroga tervise valdkonnad. Perepoliitika valdkonna eelarve on 774 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve ligi 675 miljonit eurot.

Loe edasi: Puudega lapse toetus mitmekordistub

Tuleval aastal tõuseb vanaduspension 45 eurot

Valitsus leppis tänasel istungil kokku, et keskmine vanaduspension tõuseb alates 1.04.2020 indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul 45 eurot. 2020. aastal kulub erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Pensionitõus jätkub ka järgmistel aastatel.

„Erakorraline pensionitõus on koalitsioonileppes selgelt sõnastatud prioriteet, mille abil soovime toetada meie eakaid ning tagada kõigile eestimaalastele väärikas vanaduspõlv. Mul on hea meel, et saame 2020. aasta riigieelarvega anda vanaduspensionäridele 1. aprillist koos indekseerimisega 12 aasta suurima pensionitõusu. Loomulikult peame oluliseks jätkata pensionite tõstmisega ka järgmistel aastatel ja naaseme nende arutelude ning selleks vahendite leidmise juurde juba kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus,“ selgitas peaminister Jüri Ratas.

„Pensionite erakorralise tõstmisega aitame kaasa ühe enim vaesuse poolt ohustatud ühiskonnagrupi, pensionäride, majandusliku olukorra parandamisele. Pean oluliseks, et erakorraline tõus kasvatab pensione kiiremas tempos ka järgnevatel aastatel, iga-aastase indekseerimise järel,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Loe edasi: Tuleval aastal tõuseb vanaduspension 45 eurot