Millises maailma linnas soovivad inimesed töötada kõige enam?

Rahvusvahelisest uuringust, milles osales 366 139 töötajat 197-st erinevast riigist, selgusid linnad, kus talendid enim töötada sooviksid. Eestile lähim ihaldusväärne linn oli Helsinki, mis saavutas edetabelis 39. koha. Tallinn 70 ihaldusväärseima sekka ei jõudnud.

Helsingi Foto Urmas Saard
Eestile lähim ihaldusväärne linn oli Helsingi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestist osales uuringus 3489 töötajat[/pullquote]The Boston Consulting Group ja maailma tööportaale ühendav liit The Network, kuhu kuulub ka Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee, ühendasid jõud ning korraldasid koostöös 2018. aasta jaanuarist aprillikuuni tööjõu liikuvuse uuringu Decoding Global Talent 2018. Enam kui 360 000 töötajaga uuringust selgus, et linn, kus töötajad üle maailma enim sooviksid töötada, on London – pea veerand (22%) töötajatest valisid parimaks töökohaks just Suurbritannia pealinna.

Järgnesid New York (16% vastanutest), Berliin ja Barcelona (mõlemad 15%), Amsterdam (14%), Dubai (12%), Los Angeles ja Pariis (mõlemad 11%), Sydney (9%) ning esikümne lõpetas Jaapani pealinn Tokyo (8%).

Loe edasi: Millises maailma linnas soovivad inimesed töötada kõige enam?

Lahemaal toimub metsatööpäev hobustega

Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.

Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.

Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.

Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.

Ennu Tšernjavski,

Aaviku talu peremees

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

suur_teeviitReedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul

Lugeja küsib: Mida peaks teadma lapsevanem, kellelt tema laps tuleb küsima nõusolekut töölepingut sõlmida?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Et alaealisega töölepingut sõlmida, on vajalik noore soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Töölepingu seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Nõusolekuga on võrdsustatud tehingu hilisem heakskiitmine. See tähendab, et lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist. Loe edasi: Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul

Setomaa muuseumides algab fotode kogumisaktsioon Tsirk saa laulu iist, inemine tüü iist

Traktorist. Foto: Obinitsa muuseum
Traktorist. Foto: Obinitsa muuseum

Setomaa muuseumid kutsuvad setosid ja setomaalasi üles muuseumidele saatma fotosid tööd tegevatest inimestest.

Värskas, Saatses ja Obinitsas asuvatele muuseumidele võib saata oma kodustest fotokogudest pärit töötegijate fotosid nii suurtest kui väikestest, naistest kui meestest, toimetamas põllul või metsas, koolis või kohvikus. Saata võib fotosid, mis tehtud nii aastakümneid tagasi kui ka pildistatud tänasel päeval. Oodatud on nii must-valged kui värvilised pildid, saadetuna nii fotopaberil kui ka digitaalsena arvuti kaudu. Kui on soov jätta foto alles perekonnaalbumisse, siis on muuseumides võimalik ka fotode digiteerimine. Ainsaks eeltingimuseks on, et fotod peaksid olema Setomaaga seotud.

Kogumisaktsiooni eesmärk on suurendada igapäevase töötegemisega seotud fotode osakaalu Setomaa muuseumide kogudes.

“Setomaal on alati palju tööd tehtud ning elatis pole kergelt kätte tulnud, nii ka tänasel päeval. Seetõttu soovime selle kogumisaktsiooniga eelkõige väärtustada tööinimest ning töö tegemist” sõnas kogumisaktsiooni idee autor Seto Talumuuseumi varahoidja Tiiu Kunst.

Saadetavate fotode väärtust tõstab veelgi, kui saatja kontaktandmetele lisatakse foto tegemise aeg ning fotograaf, kirjeldatakse fotol olevaid isikuid ning tehtavat tööd või seondub fotoga mõni konkreetne lugu.

Huvitavamatele fotodele on auhinnad. Setomaa muuseumide fotode kogumisaktsioon kestab 2013. aasta lõpuni. Järgmisel aastal valmib kogutu põhjal näitus.

Setomaa muuseumide kontaktisikud:

Seto Talumuuseum: Tiiu Kunst tiiukunst@gmail.com tel. 56566898

Saatse Seto Muuseum: Tea Korela saatse@setomuuseum.ee tel. 53421428
Obinitsa Muuseum: Eve Ellermäe muuseum@meremae.ee tel.5242080

Setomaa muuseumide postiaadressid:

Seto Talumuuseum: Pikk 56, 64001 Värska, Värska vald, Põlva maakond

Saatse Seto Muuseum: Saatse küla 64037, Värska vald, Põlva maakond
Obinitsa Muuseum: Obinitsa küla 65301, Meremäe vald, Võru maakond

Vanadus taaskasutusse

Kui juhtud olema üle viiekümnene, siis pole sul mõtet oma CVsid laiali saatagi, eriti kui juhtud olema naisterahvas, kritiseerib Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas Eesti ühiskonna noorusekultust.

Selline paradigma peab muutuma. Vabandage, aga pool sajandit elanud inimesel on ees veel mitukümmend aastat aktiivset tööelu. Ning oleks tõeliselt rumal seda ressurssi mitte kasutada. Usun, et peagi võime harjuda sellega, et selveri kassas istub seitsmekümneaastane vanadaam ja  autoremonditöökojas kohtame vanapapit, kes muhedalt mutreid keerab.

Me kõik saame ühel või teisel moel vanaks. Aga see ei ole patt või ebamugavus, pigem vastupidi, me peame aru saama, et vanadusega käib kaasas tähtis ressurss – kogemus. Me ei pruugi veel mõista, kui oluline ja vajalik see elu- ja juhtimiskogemus on. Selleks, et ühiskond areneks tasakaalukalt, on tähtis, et kogemus leiaks taaskasutust.

Noortele pakutakse nii karjääriredelit kui ekstreemsust

 

 

Kolmapäeval, 10. oktoobril saab taas teoks aasta suurim noortekonverents Valgamaal. Sel aastal kannab see pealkirja «Valgamaa Noortekonverents 2012 – Saan mida tahan?!».

Tegu on traditsioonilise konverentsiga, mille korraldab Valgamaa noortekogu. Tänavu toimub see juba kuuendat aastat, andis teada Valga maavalitsuse avalike suhete juht.
Tänavused teemad on valinud eelmise aasta konverentsil osalenud. Plaanis on palju põnevat: ehitatakse üles isiklik karjääriredel, tutvutakse ekstreemsete olukordade lahendamisega, räägitakse tööst, koolist ja unistustest.

Noortekonverentsil saab väärika lõpu samuti traditsiooniks kujunenud konkurss «Aasta noor ja noortesõber 2012» . Esmaettekandena saab näha Valgamaa gümnaasiumide pakutava hariduse kaardistamisküsitluse tulemusi.

Konverentsi sihtgrupp on noored üle Valgamaa, kuid oodatud on ka teiste maakondade noored.

Ettevõtmist toetavad Valga maavalitsus ning Valgamaa Omavalitsuste Liit.

Nupp tööle! – noorte töötusest päästmise programm otsib töötuid noori

Targa Töö Ühing, Tööandjate keskliit ja Töötukassa teevad noortele tööotsijatele programmi “Nupp tööle!”. Juulist algavad programmi esimesed tegevused – suvelaagrid üle Eesti – kuhu kutsuvad noori osalema.

Ole sa noor, lapsevanem, vanavanem, noorsootöötaja või muidu empaatiline inimene! Tööd otsivad noored eas 16-24, kes pole neli kuud õppinud-töötanud, tuleks nüüd otsekohe suunata registreeruma tööhõivespetside loodud tööotsijate programmi “Nupp tööle”.

Veel on tasuta kohti motiveerumist ja eneseleidmist tulvil suvelaagrites üle Eesti, millest esimesed juba juulikuu algul Harjumaal Salmistus ja Viljandimaal Suure-Jaani lähistel. Tasuta täispaketis suvekuudel koolitusi, ekskursse tööandjate juurde ja stipendiumiga tööpraktikat hea tööandja juures, võimalus jätkata “päris”töötajana.

Programmi eestvedajaiks Targa Töö Ühing, Tööandjate keskliit ja Töötukassa koostöös paljude tööandjatega, rahastajaks Euroopa Sotsiaalfond. Registreerumine ja info www.nupptööle.ee ja Facebookis “Nupp tööle” märgusõna all või kirjuta kadri@employers.ee.

Suhtlusvõrgustikel võib olla otsene mõju tööle saamisel

Pea iga viies tehnoloogiaettevõtte juht kinnitab, et ettevõte ei ole võtnud kandidaati tööle tema profiili pärast suhtlusvõrgustikus. See asjaolu selgus 2012. aasta tehnoloogiaturu uuringust, mille tegi ülemaailmne suhtekorraldusettevõtete võrgustik Eurocom Worldwide koos kommunikatsiooniettevõtte In Nomine ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga.

Eurocom Worldwide’i varasematest uuringutest on selgunud, et ligi 40% vastanud ettevõtetest kontrollib tööle kandideerija tausta suhtlusvõrgustikes, kuid see on esimene tõend selle kohta, et kandideerija jäetakse kõrvale just tema profiili tõttu.

„21. sajandi inimene on aru saamas, et iga tema tegu jätab digitaalse jälje, mida kustutada ei saa. Järgmistel aastatel tuleb paljudel meist võidelda sellega, mida me täna eri suhtlusfoorumites avalikustame. Tõsiasi, et igat viiendat kandideerijat ei kutsuta töövestlusele suhtlusvõrgustikes avaldatud teabe pärast, on hoiatuseks tööotsijatele ja selge näide sellest, millises digitaalses tegelikkuses me praegu elame,” ütles kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.

Vastanutest, kes töötavad oma blogi pidavas ettevõttes, ütles 57%, et seda tehakse tuntuse suurendamiseks või mõtteviisi muutmiseks. Pea sama palju (55%) väidab, et blogimise eesmärk on parandada suhtlemist klientidega, 37% ütleb, et eesmärk on otsimootori optimeerimine, ja 36%, et eesmärk on osaleda oma valdkonnas peetavates aruteludes. Vastanute sõnul on blogi mittepidamise põhipõhjus see, et see võtab liiga palju aega. Seda väitis 42% neist vastanutest, kes blogi ei pea. Iga viienda arvates ei anna see mingit kasu ja 14% kardab negatiivset tagasisidet.

Eurocom Worldwide’i tehnoloogiasektori kindlustunde veebiuuringu tegid Eurocom Worldwide’i liikmesagentuurid 2012. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kokku saadi 318 vastust, neist 80% Euroopa riikidest ja 11% Ameerika mandrilt.

 

Võrumaal saab malevlastele tööd pakkuda

Võru Õpilasmalev 2012 tuleb taas! Sellega seoses otsime tööandjaid Võru linnast, Võru ja Lasva vallast ning selle ümbrusest, kes oleksid nõus pakkuma malevanoortele tööd 4 tundi päevas 25.juunist 6. juulini 2012. Julgustame tööandjaid andma noortele esmane töökogemus. Soovime noortele näidata, et on olemas erinevaid töökohti ning ülesandeid, et noortel ei tekiks väär arusaam töötamisest ning tööst.

MTÜ Võru Noortekeskus

Häid tüüliisi ei olõ saia

Tüümiis

«Käve miis kaeman, olõs tulnu karjakus, a sis kõlist’, et ei tulõ: töötukassa saatsõ raamadupidämise kursuisilõ!» pahandas Põlva-lähküdse Eoste külä Mäe talo peremiis Kaine Hainer, kiä ei lövvä vahtsõhe lauta karjamiist ja nüsjät.

Töötukassa Põlva osakunnan om arvõl säidse ilma tüüldä nüsjät ja katõssa kar’akut, Võro osakunnan 16 nüsjät ja 15 kar’akut. «Ma võtassi näide kõigi käest abiraha är,» ütles Kaine Hainer päält noidõ numbridõ teedäsaamist süämetävvega.

Talomehe halv miil om õigustõt. Minevä aasta ehit’ tä valmis vahtsõ lauda. Piimälehmi om parhilla 130 ja plaan om näide arv 200ni nõsta. A puultõist kuud kar’agu ja nüsjä otsmist om olnu tühi vaiv. Tüükuulutusõ omma töötukassan, maakunnalehen, Kirka tüüportaalin. Kaejit om käünü, a inämbüsel ei ollõv tüüharinõmist.

Kaine Hainer ütles, et tüüliisi löüdmine ei saisa raha takan. 800 eurot, midä tä nüsjäle 160 tüütunni iist pakk, om Eesti keskmäne palk. A kiäki taha-i hummogu kelläs neläs tüüle tulla ja õdagu ilda ei taheta kah tüüd tetä. «No tulõ sis Aafrikast vai Poolast sisse tuvva,» ütles tä hapnõ nal’aga poolõs. Loe edasi: Häid tüüliisi ei olõ saia

Rahvaloenduseks vaja leida 90 andmetöötluse operaatorit

Eile avanes töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 90 andmetöötluse operaatori leidmiseks, teatab Statistikaamet.

“Andmetöötluse operaatorite ülesandeks on korrastada ja töödelda rahvaloendusel kogutud andmeid,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. Andmetöötluse operaatoriks saab kandideerida kuni 23. oktoobrini ja operaatorid alustavad Tallinnas asuvas andmetöötluskeskuses tööd 15. detsembril.

Kandidaat peab oskama kasutada arvutit, oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel, olema täisealine ja omama vähemalt keskharidust. Operaatoritel on paindlik tööaeg ajavahemikus 7.00-22.00. “See tähendab, et seda tööd on graafiku alusel võimalik teha ka muu töö kõrvalt,” lisas Lindjärv.

Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat, 132 piirkonnajuhti, 90 andmetöötluse operaatorit ja 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat).

Praeguseks on edukalt lõppenud ringkonnajuhtide ja personalitöötajate töökonkursid. Järgmine töökonkurss kuulutatakse välja 3. oktoobril, kui rahvaloenduse tarvis hakatakse otsima 2200 rahvaloendajat.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks ligi 100 000 eurot õpilasmalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 45 malevakorraldajat.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (80%). Malevaid korraldatakse kõigis Eesti maakondades, va Jõgeva- ja Raplamaa. Enim malevakohti on noortele Harjumaal (1497) ja Pärnumaal (1270).

Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 13-26 eluaastat. Lisaks kasulikule töökogemusele omandavad noored malevavahetusele eelneval koolitusel teadmisi, kuidas tööturule siseneda ning kuidas tööseadusandluses orienteeruda. Loe edasi: Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks

Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba.

Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:
· Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
· Kuidas kandideerida töökohale?
· Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
· Kus tuleb end registreerida?
· Milline on maksukorraldus?
· Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega? Loe edasi: Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks

Järgmisel nädalal tutvustatakse töötamisvõimalusi Saksamaal, Austrias ja Šveitsis

Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba. Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:

Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
Kuidas kandideerida töökohale?
Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
Kus tuleb end registreerida?
Milline on maksukorraldus?
Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega?
Ettekannetega astuvad huviliste ette Eesti EURES nõustaja Olga Boltovskaja, kes teeb teemasse sissejuhatuse, tutvustades EURES võrgustikku ja selle toimimist, ning Marcus Pfund (Saksamaa), Hermann Gössinger (Austria) ja Susanne Wilhelm Frenk (Šveits). Esimene ettekanne on eesti, ülejäänud kolm inglise keeles.

Teabepäevade toimumise ajad ja kohad:
12. aprill kell 13-16 – Tallinn, Õpetajate Maja, Raekoja plats 14
13. aprill kell 13-16 – Tartu, hotelli London konverentsisaal, Rüütli 9
14. aprill kell 11-14 – Pärnu, keskraamatukogu, Akadeemia 3

Teabepäev on TASUTA. Loe edasi: Järgmisel nädalal tutvustatakse töötamisvõimalusi Saksamaal, Austrias ja Šveitsis

Noortele infopäev töö kohta

Homme on Võru Noortekeskuses kell 15.00 infopäev ” Töö või Mina või Kool?”  kuhu on oodatud osalema kõik noored.
Vastust otsitakse koos küsimustele:
Mis on minu kui noore õigused ja kohustused tööturul?
Kui vanalt ja kui palju võib töötada?
Aga mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?
Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi, kui näiteks tööandja ei taha maksta?
Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?
Praktika? Noor ja töötu!? Kui palju palka küsida?
Kool, töö või mõlemad?

Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, küsimusi küsida!
Aitavad läbi viia: Eesti Töötukassa ja OÜ Karjääripõld

Kuidas tuua töö ja töökohad maapiirkonda

15. oktoobril toimub Paides inspiratsioonipäev, kus räägitakse kaugtööst ja kaugtöökeskustest ehk sellest, kuidas tuua tööd ja töökohti maapiirkondadesse.

Päeva esimeses osas räägivad kaugtööd kasutanud juhid oma kogemustest paindliku töökorralduse juhtimisel. Just tööandjate tahe kontrollida töökohta ja aega on sageli takistuseks, miks kaugtööd ei saa rakendada. Arutatakse selle üle, mida peab juht kaugtöö puhul muutma oma suhtumises ja tööstiilis ja miks ta peaks seda tegema. Loe edasi: Kuidas tuua töö ja töökohad maapiirkonda

Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Katrin Lumberg,
kaugtöötaja

Keset sooja suve kogunesid Eesti kaugtöökeskuste eestvedajad ja teised kaugtöö huvilised kaheks päikeseliseks ja äikeseliseks päevaks Võrumaale Sänna Kultuurimõisasse kaugtöö suvepäevadele, kus lahati kaugtöö ja kaugtöökeskustega seotud küsimusi, tutvuti mõisa tegevustega ning veedeti muidu mõnusalt aega. Sänna Kultuurimõis on omamoodi kaugtöö- ja loomemajanduskeskus, kus pakutakse mõnusat keskkonda loominguliseks tegevuseks, kuuludes ühte võrku Kultuuritehas Polymeri ja Tartu Noor Eesti Loomekeskusega.

Suvepäevade tutvumisringis selgus, et osavõtjaid on Eesti erinevatest paikadest ja erinevatelt elualadelt töötust mõisahärrani. Rõõmuga tõdeti, et ‘maakaid’ oli ringis linlastest rohkemgi ning ‘linnainimesedki’ määratlesid oma kodukohana pigem väiksemaid kogukondi nagu nt ‘Kalamaja’ mitte ‘Tallinn’. Samuti tõdeti, et teinekord vääriks eraldi äramärkimist, kui paljud ‘maakatest’ on maale ära läinud endised linlased. Viimaste hulka kuulub ka allakirjutanu. Nagu ka ‘juhet pidi tööl käijate’ hulka, keda samuti Sännas leidus mitmeid teisigi. Loe edasi: Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?