Sellel pühapäeval, 31. juulil kell 20.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.
Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.
Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib paljude rahvusvaheliste konkursside võitja ning rahvusvaheliselt tunnustatud solist, viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Goldfeld on esinenud paljudes kuulsates kontserdisaalides. Solistina on ta üles astunud mitmete tuntud orkestritega, sealhulgas näiteks Moskva Filharmoonikutega, Peterburi ja Singapuri sümfooniaorkestritega. Ta on andnud soolokontserte erinevates Euroopa riikides, USA-s (Carnegie Weil Recital Hall) ja Iisraelis.
Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.
Vanemuise teatri juhi Paavo Nõgese sõnul on Kassitoome org looduslikult väga huvitav paik, kus talle teadaolevalt ei ole kunagi esinenud täiskoosseisus sümfooniaorkester. “Soovime selle kontserdiga tänada kõiki, kes hoolivad Vanemuise teatrist ja külastavad meie etendusi ning kontserte,“ ütles teatri juht Paavo Nõgene. Loe edasi: Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi
Võru Linnateater toob alates 10. augustist vaatajate ette Oskar Lutsu naljamängu „Kapsapea“. Lavastab külalisena Alex-Sander Kasak ning peaosas on multitalent Jaan Pehk, kes on ühtlasi ka lavastuse muusikaline kujundaja. „Kapsapead“ mängitakse vaid kuuel korral Dr. Fr. R Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis Võrus.
Alex-Sander Kasak, oled laiemale üldsusele tundmatu lavastaja, miks just Võru ja miks selline materjal?
„Tekkis tahtmine teha midagi lõbusat ja kerget, teisisõnu tahaks toredale materjalile päkad silma ajada. Kuna Jaan Pehk on piisavalt Samuel Pliuhkam, siis tuligi selline materjal.“
Lavastuse tegevus on toodud tänapäeva. Kes on need praegused meediakangelased, kes on tegelaste aluseks võetud? A. Kasak: „Oleme püüdnud kaasata eestimaalasi, kes on üle maailma tuntud ja samas ka eestlasi, kes on tuntud ainult Võrumaal. Võitlus käib nii sumoringis kui ka Võrumaa kultuurimaastikul. Vihjame meie juhtidele, sportlastele ja kultuuritegelastele ehk tsiteerime laval elu ennast. Seekord ei tehta kurvastamise pärast midagi, eesmärgiks on ainult rahva rõõmustamine. Olge rõõmsad ja terved inimesed!“
Jaan Pehk, oled üldsusele tuntud kui muusik ja helilooja. Kas tunned end teatrirollis mugavalt?
Teatrirollis tunnen end hästi ja kindlalt. Selles kõiges on süüdi Võru Linnateatri aus, rõõmsameelne ja südamlik kollektiiv.
Esimene proovinädal on möödas. Kuidas hindate senist tööde käiku? A. Kasak: „Kui näitlejad tekstid pähe saavad, saab mängima hakata, kuid praegu hirmu ei ole. Eks muuseumihoov annab palju mänguvõimalusi juurde.“ J. Pehk: „Endale annan viiepallisüsteemis hindeks kolme, teistele trupiliikmetele jagan maksimumhinded.“
Veidi enne esietendust, 7. augusti õhtul kell 19 esineb Jaan Pehk muusikalise lühikavaga Tamula rannabangalos. Külalistel on võimalik bangalost osta ka etenduse sooduspileteid ning osaleda loosimises, mille auhinnaks on 40 € väärtuses paadisõitu Tamula järvel. Pealtvaatajatele on kontsert tasuta.
„Kapsapea“ etendub 10; 11; 16; 18; 19 ja 20. augustil kell 19 Dr. Fr. R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis. Piletid Piletilevist ja kohapealt.
Lavastaja: Alex-Sander Kasak Mängivad: Jaan Pehk, Helgur Rosental, Maive Käos, Mairi Jõgi, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna. Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk
Tarton Hansahoovi tiatrin mängitäs Ilvesse Aapo kirotõdut ja Komissarovi Kalju lavastõtut suvõtükkü «Pulmatrall». Tükün kõnõldas ka küländ hulga võro kiilt ja om üts peris «uma inemine» – pulmaimänd Tennosaarõ Liina. Timä kõnõlõs kõikaig.
Perämäidsil aastil om iks egä suvi Tarto suvõtiatrin võro kiilt kuulda olnu: sari alas’ 2006. aastagal Rahmani Jani näütemänguga «Sõit», sõs tull’ kolmõ autori «Kõrts» (2007), Rahmani «Sann» (2008), Jäägri Merle «Kolhoos» (2009), Ilvesse Aapo «Puut/Laat» (2010).
Foto: Uma Leht«Kolm musketäri» võru keelen: meelega mõista, et tuu takan om Krabi külätiatri.
9. hainakuu pääväl mängiti Paganamaa päivil edimäst kõrda vahtsõt nal’atükkü «ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK». Seo om Krabi külätiatril joba kümnes võrukiilne tükk ja näütemängu kirutaja-lavastaja Mürgü Marje om kimmäs, et taa jää-i viimätses.
Näütlejä omma peri tastsamast Krabi kandist ja seokõrd sai lava pääl nätä mitund vahtsõt «staari». Tükün vehiti himuga mõõkuga ja tull’ vällä asju, midä musketäre raamatust kuigina lövvä-i: näütüses, et kuningannal om D’Artagnaniga poig…
Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi poisse ja tüdrukuid.
Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.
Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.
Järgmisel laupäeval, 23. juulil 2011 kell 19 etendub Võrumaal Rõuge vallas Viitina mõisahoone saalis Sõmeru Näiteringi esitatav M. Camoletti “Kaks kallist prantslast” (Boeing-Boeing).
Vallaline elumees Bernard elab Pariisis kena ja vaheldusrikast elu koos kolme pruudiga. Bernard on rahul ja pruudid õnnelikud, kuna igaüks neist peab ennast ainukeseks. Kõik muutub ühel kevadisel laupäeva hommikul, kui saabub Bernardi eluvõõras sõber Robert. Bernard pakub sõbrale öömaja. Algab pöörane päev, mis muudab põhjalikult kõikide tegelaste elu.
See on Marc Camoletti uskumatult lustakas komöödia Sõmeru näitetrupi säravas esituses. Marc Camoletti (1923-2003) sündis prantsuse kodanikuna Šveitsis. Tema teatrikarjäär algas 1958. aastal, mil Pariisis mängiti korraga kolme tema näidendit. Eelkõige on üle 40 näidendi kirjutanud Camoletti tuntud klassikalise farsiga “Boeing-Boeing” (1962). See on kõige mängitum prantsuskeelne näidend maailmas. Eestis on lisaks näidendile “Boeing-Boeing” mängitud ka “Pidžaama kuuele”.
Etendus on kahes vaatuses, kestus 1,5 tundi. Pilet 2 €. Lastele kuni 12 a (k.a) tasuta.
Teatrikool TeatriPolygoni suvelavastus Madis Kõivu “Peiarite õhtunäitus” näeb õhtuvalgust Otepää looduspargis.
Üks pulm- ja kolm matust. Pulma tullakse, kuid matused jäävad pidamata. Pealt ei vaata ja kõrvalseisjaks ei jää. Vaid väheseid kordi eesti teatrilavale jõudnud kõivuliku maailmaüldistusega nähtud noortelugu haarab oma elujanus kaasa east vaatamata ja kindlasti annab loole oma jõu Kiisatamme 300-aastane tamm- kes ümber enda näinud just niisama noori just selsamal ajal- sajandivahetusel Vene-Jaapani sõja aegadel.
“Peiarite õhtunäitust” näevad ja näitavad sel moel teatrikooli TeatriPolygon stuudiolased, teatrimalev ja kohalikud rahvanäitlejad. Etendus ja simman toimub Kiisatamme Kultuuritalus, mida sedapuhku pööritavad Juhan Uppin, Margus Möll, Tuuli Merimaa, Eneli Rüütli ja Hellar Bergmann. Lavastaja Tamur Tohver.
Etendused toimuvad 22. ja 23. juulil algusega kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus (Restu küla, Sangaste vald).
Täna, 14. juulil kell 20 algab Kohilas Tohisoo mõisapargis suurejooneline vabaõhuetendus „Päris Pärsia prints päris päris Pärsia“. Saja kaheksakümne näitlejaga etendus on ühtlasi esmaspäeval alanud Raplamaa tuntuima lastelaagri „Mäng on väikese inimese töö“ kulminatsioon.
Värssides kirjutatud seiklusdraama pajatab Pärsia printsi Ekbali (araabia keeles õnn) röövimisest ja kojusaabumisest. Loos on kaliif, padišahh, haaremid, trobikond röövleid ja imaam, kes teab lugu viie ime teest, et aidata printsil leida üles ajaliivaga võlukell. Võluliivakella valdaja saab oma soovi järgi muuta üht hetke enda elus. Etenduses on tähtis osa täita miraaklil, keda kehastab tuntud mustkunstnik Meelis Kubo ning kelle võluriväge saab näha õige mitmel korral.
Etendus on tasuta (vabatahtlikud annetused on siiski oodatud) ja avatud kõikidele, kel soov koos pere või sõpruskonnaga laste mängu nautida.
Korraldaja: MTÜ Raplamaa Noored Info: Anneliis Kõiv, laagri peakorraldaja, tel +372 5556 0083
9.-10. juulil ja 14.-16. juulil kell 14 ja 18 toimub Pokumaal Padasoomäe talukohas Margus Kasterpalu lastelavastus “Pokud jõuavad koju”, mille aluseks on Edgar Valteri Pokuraamat.
Etendab Vilde Teater.
Suvelasvastuse pilet eelmüügist on 5 EUR . Pileteid saab osta ka internetis.
Sissepääs etendusepaika avatakse tund enne etenduse algust.
Üllar Saaremäe ja Pille-Riin Purje eelmisel Punk Laulupeol, kui lavalt kõlas parjasti laul "Pille-Riin". Foto: kultuuriveski.ee
Tänavuste Rakvere linna päevade peamised suursündmused on Eesti esimene ööjooks täna, 10. juunil ning punk laulupidu “Anarchy in the E.U!” 11. juunil. Neile lisandub veel arvukalt linna päevadel traditsiooniks saanud üritusi ning Rakvere teatri suvelavastuse “Noor Eesti” esimesed kaks etendust.
Linnapäevad said alguse täna, 10. juuni ennelõunal kell 10, mil Lääne-Virumaa keskraamatukogus avati Punk Punkt. See, kes on laenatud raamatu tagastada unustanud, pääseb viivisetrahvist juhul, kui ta toob raamatu tagasi ja on ise punk – kas välimuselt või siis näiteks loeb ette mõne punkluuletuse.
Samal ajal kogunesid spordihalli juurde invasportlased oma spordipäeva pidama. “Sport Contra Puue” kavas on virgutusvõimlemine, vigursõit ratastoolidega ja mitmed teised spordialad, samuti Puuetega Inimeste Koja taidlejate kontsert.
Spordihuviliste jaoks jagub võimalusi veelgi – laupäeval kell 11 võib valida, kas jälgida kunstmurustaadionil linnapäevade jalgpalliturniiri või hoopis tenniseväljakul linnapäevade tenniseturniiri. Või minna spordikompleksi taha tiigi äärde, sest seal püütakse jälle kala – toimub võistlus “Rakvere Koger 2011”. Pühapäeval omakorda pakub vaatemängu Strongman Grand Prix karikasarja II etapp: kell 15-18 katsuvad spordihalli juures jõudu 12 Eesti tugevamat professionaalset rammumeest.
Kauplemine, kultuur ja ajalugu
Mõistagi tegutseb Pikas tänavas traditsiooniline laat laupäeval ja pühapäeval, 11. ja 12. juunil. Selle üks stardipauke on juba viiendat korda toimuv põnnide paraad. Kuna on punk laulupeo päev, siis pole üldse ime, kui ka põnnid on vastavalt ehitud.
Kauplemise kõrval on laada seekordseks eripäraks kirikuparki koondunud tegevused. Rohkesti on võimalusi oma kätega kohapeal valmistada meelepäraseid esemeid. Lisaks laste töötubadele saavad ka täiskasvanud kaasa lüüa. Esmakordselt on väljas vabaõhusepikoda, kus voolitakse metalli ja igaüks saab vermida Rakvere mündi. Kohalikud kunstnikud on lubanud tulla oma taieseid näitama ja samas uusi looma. Huvilised saavad endilegi pintslid kätte haarata.
Kultuurivürtsi pakutakse laadalistele endiselt Virumaa Teataja hoovis Pikas tänavas – kummalgi laadapäeval on alates kella 10st hommikul iga poole tunni tagant keegi uus esineja laval. Näeme ja kuuleme peamiselt rahvamuusikat ja -tantsu Eestist, mujalt Euroopast ja idamaadestki, ent üles astub ka Virumaa Noorteorkestrer ning puhkpilliorkestrid Tapalt, Uhtnast ja Rakverest.
Hoopis akadeemilisem kultuuriprogramm saab aga huvilistele osaks Kolmainu kirikus – näiteks veel mõni tund enne suurt punki annab kontserdi kammerkoor Solare. Kontsert algab laupäeval, 11. juunil kell 14. Kõlab eeskätt romantismiajastu muusika, lisaks kuuleme muusikat Arvo Pärdilt ning Veljo Tormise tsüklit “Ingerimaa õhtud”.
10. ja 11. juunil jätkub ka Rakvere linnuses tegevust, mis on mõistagi keskajahõnguline – müntide valmistamisest ravitseja ja bordelli külastamiseni. Lisaks päevasele ajale kella 11-19 pakutakse seal õhtust programmi, mis algab kell 20 kahuripauguga. Toimub vibuturniir, alkeemiaetendus ja kõhutantsuetendus.
Nagu alati, nii ka nüüd saavad linnapäevalised teha ekskursioone nii linnas kui ka päästjate juures.
Peaüritused: jooks, punk ja teater
Reede, 10. juunil õhtul kell 21.30 antakse keskväljakul ühisstart Aqva Spa Ööjooksu kõikidele distantsidele. Sõltumata distantsist on kõigil finiš spordihalli ees Kastani puiesteel. Lastele on eraldi mõeldu mõmmijooksud spordihalli vahetus läheduses. Ööjooks paistab muu hulgas silma selle poolest, et ta haarab enda alla pea kogu Rakvere territooriumi – pikim distants on 21 kilomeetrine poolmaraton, millel osalejad teevad sisuliselt kogu linnale tiiru peale. Võimalik on osaleda ka 10 kilomeetri jooksus. Lühim, viiekilomeetrine distants aga on mõeldud pungijooksuks ning mõistagi on sinna oodatud punklaulupeolised. Sellel rajal ei peagi tegelikult jooksma, vaid võib teha ka kepikõndi või lihtsalt jalutada ning nautida ilusaid vaateid, mis “juhuslikult” teele ette jäävad.
Päris “pungirada” aga täitub ligi 2000 koorilauljaga laupäeval, 11. juunil kell 18. Kogu punk laulupeo vägi liigub Vabaduse platsilt kesklinna kaudu Vallimäele – lauljad ees ja publik järel. Kes linna päevade melust liialt ära väsinud ei ole, jõuab Vallimäele ka. Vallimäel läheb peoks lahti kell 20 – publik kuuleb koorilauluks seatud punki eesti, vene, inglise, soome ja saksa keeles. Sekka on torgatud üllatusi. Kui aga koorid on lavalt lahkunud, tuleb Soome legend Pelle Miljoona ja paneb peole väärikalt punk(t)i.
Neil kahel peaüritusel on ka oma meened olemas. Neid saab endale hankida Rakvere turismiinfokeskusest (Laada 14).
Linna sünnipäevamelule loob omamoodi raamistiku Rakvere teatri suveetendus “Noor Eesti”. Juba reede hommikul kella 10st on raamatukogus näitus „Nooreestlased – Jeunesse oblige“. Kell 21.30 algab rahvaaias esietendus, mille järel kutsub Noor Eesti teatri väikesesse majja pidutsema – see on LEYAL NYTE värske Rakvere muusika ja külalistega. “Noor Eesti” teine etendus pühapäeval, 12. juunil kell 21 lõpetab seekordsete Rakvere linna päevade kava.
Liiklust mõjutavad ööjooks, põnnide paraad ja laulupeorongkäik
Rakveres ja linna sissesõiduteedel pole linnapäevade aegu teesulgusid ette näha. Küll aga tuleb arvestada liikluspiirangutega linna sees reede õhtul ööjooksu ajal ning kahel korral laupäeval – hommikul kell 10-11 põnnide paraadi ajal ning õhtul kella 18-19, kui toimub Punk Laulupeo rongkäik.
Kuna eriti just punk laulupeole tulijate hulk võib olla väga suur, siis neil, kes tulevad Rakverre oma autoga, soovitavad korraldajad teha seda piisava ajavaruga, et leida linnas sobiv parkimiskoht ning jõuda õigeks ajaks soovitud üritusele. Arvestada tuleb sellega, et parkimisolud Vallimäel peopaiga lähiümbruses on väga ahtad. Seetõttu pole mõtet üritada sõita “väravasse”, vaid tuleb leida autole koht pigem südalinnas või ka näiteks raudteejaama lähistel.
Linnavalitsusel on ühtlasi politseiga kokkulepe, et juhul, kui mõni auto on pargitud parkimiskeelu alale või sellisel viisil, et ta liiklust häirib, siis auto teisaldatakse linnavalitsuse hoovi Tallinna 5. Seega on linnavalitsuse hoov laupäeval “reserveeritud” teisaldatavatele sõidukitele.
Ugala teatri Kevadpeol jagati taaskord välja traditsioonilised
Parim meesnäitleja on Aarne Soro.
Ugala publikupreemiad ehk Kuldõunad 2011.
Sel aastal oli publikul võimalik valida 11 uuslavastuse vahel, mis jõudsid lavale eelmise aasta suvest kuni maikuuni 2011. Need lavastused on Jürka , Grace ja Glorie, Karlsson katuselt, Kollane nool, Maakad, Mee hind, Meeste kodu, Postmodernsed leibkonnad, Salaste laulupidu, Isa talveuni, Väikesed vanamehed. Hinnata sai lavastust, kujundust, mees- ja naisnäitlejat. Hääletamine toimus nii veebis kui ka teatrimajas.
Parim kujundus: A.H. Tammsaare -P.Tammearu “Jürka”, kunstnik Jaak Vaus.
Parim lavastus: Tom Ziegler “Grace ja Glorie”, lavastaja Indrek Sammul.
Parim naisnäitleja: Leila Säälik (lavastuses “Grace ja Glorie”).
Parim meesnäitleja: Aarne Soro (rollid viies erinevas uuslavastuses: Mee hind, Karlsson katuselt, Väikesed vanamehed, Isa talveuni, Salaste laulupidu).
Laupäeval, 21. mail pidutses Rakvere teater koos oma publikuga 71. sisehooaja lõpu ja suvehooaja alguse puhul. Rahvaaia terrassil toimunud peo taustale jäi sümboolselt teatrimaja oma selle hooaja kaheksa uuslavastusega, läbi põliste pargipuude võisid pidulised näha suvise „Noor Eesti“ valmivat mängupaika.
Õhtu kulminatsiooniks oli publikupreemiate ja teatriordenite jagamine: vaatajad tunnustasid teatritegijaid ja teater omakorda tänas neid, kes hooaja jooksul kõige loomingulisemalt teatriga koostööd tegid.
Teatri tänusõnad kuulusid parimale vaatajale, teatritruuduse ordeni kavalerile Enn Õunpuule, parimale koostööpartnerile Põhjakeskusele ja parimale võõrustajale Sadala Rahvamajale.
Publiku lemmikuteks valisid ligi tuhat hääletanud teatrikülastajat Ülle Lichtfeldi ja Üllar Saaremäe. Parima lavastuse tiitli pälvis Andres Noormetsa-August Kitzbergi „Tuulte pöörises“. Publiku lemmikuid premeeris Vihula mõis.
Parima meesosatäitja ja ühtlasi peanäitejuhi Üllar Saaremäe leedukeelse tervituse ooperi „Attila“ proovidelt Vilniusest edastasid õhtu juhid Toomas Suuman ja Anneli Rahkema. Vastne parima naisnäitleja preemia laureaat astus aga publiku ette juba järgmises rollis – Marie Underina Rakvere Teatri suvelavastuses „Noor Eesti“. Nimelt müüdi heategevuslikul oksjonil teatrijuhi ametikoha ja muu väärtusliku kõrval maha Marie Underi suudlus.
Homme keskpäeval Obinitsas ateljee-galeriis Hal´ las Kunn toimuval IVSetomaa külateatrite päeval saab näha Setomaa küla- ja kooliteatreid. Esinevad Meremäe ja Mikitamäe noored, Karisilla külateater, Mikitamäe leelokoor “Helmine” ning teised.
Kell 16 näidatakse Luhamaa nulgas tehtud mängufilmi “Peko päiv”, mis käsitleb Peko austamise kombestikku ja konteksti lähtuvalt Napi
küla mehe Aasa Semmeli mälestustest.
„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli kohalikus kõnepruugis Aasa Semmeliks kutsutu veel poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest.
Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.
Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel indu asjaga kaasa tulla. Filmi maksumuseks oli ligikaudu 100 eurot (poolteist tuhat krooni), millest enamuse moodustasid valgustamiseks ostetud prožektor, antiikne handsapudel (eelarvest lausa kolmandik) jm pisiasjad. Enamus rekvisiite on leitud kohapealt, võttepaikadeks on enda ja teiste kohalike taluõued.
Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.
Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.
United Doorbells Orchestra. Foto: Aarne Mäe6. mail kl 22.00 toimub Rakvere Teatrikohvikus pühenduskontsert “Texas Radio and The Big Beat” Ameerika ühendriikides 1965. aastal tegutsemist alustanud kultusbändi The Doorsi auks.
The Doors jõudis tegutseda kuus aastat, enne kui teispoolsus ansambli juhtfiguuri, laulja Jim Morrisoni enda juurde kutsus. Selle ajaga jõudis The Doors välja anda 6 stuudioalbumit, millest kuulsaim on ehk viimane L.A. Womani nime kandev album, mis ilmus kaks kuud enne Jim Morrisoni surma 1971 aastal. Hiljem on avaldatud ka Jim Morrisoni luuleplaat ja ka teiste lauljate esituses The Doorsi loomingut. 1991 aastal tegi Oliver Stone legendaarsest bändist filmigi, kus ansambli lauljat Jim Morrisoni mängis Val Kilmer.
“Tänavu 3. juulil möödub 40 aastat legendaarse The Doorsi ninamehe Jim Morrisoni surmast. Sellest ajendatuna on plaanis üle Eesti The Doorsi loomingule pühendatud kontserte anda”. Nii heliliselt kui ka lavaliselt üritame edasi anda The Doorsi vaimsust nagu see oli 40 aastat tagasi”, lisas Taavi Peterson, kes on esitanud sooloartistina The Doorsi loomingut juba aastaid.
2007. aastal Eesti otsib superstaari saates tuule tiibadesse saanud laulja Taavi Peterson on musitseerinud Rein Rannapiga ja üles astunud paljudes Eesti kontsertpaikades, kuid Rakvere Teatrikohvikus pole mees varem üles astunud.
Rakvere Teatrikohvikus hõljub 6. mai õhtul Jim Morrisoni vaim ja kõlavad ansambli The Doorsi repertuaari parimad palad. “Texas Radio and The Big Beat” pühenduskontserdi kooseisus astuvad teatrikohvikus üles: Jim Morrison – Taavi Peterson, Robby Krieger – Jürgen Kütner, Ray Manzarek – Taaniel Pogga ja John Densmore – Ott Adamson.
Hõljuvat soojendust The Doorsi pühenduskontserdile pakub unikaalne United Doorbells Orchestra, kes on teada olevat ainuke bänd maailmas, kes kasutab heliloomingus uksekellasid.
Eile, 30. aprillil avati Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas Skoone bastionil NO99 Põhuteater. Rohkem kui kaks aastat ette valmistatud Põhuteatrit ümbritseb avalik ruum koos erinevate lõõgastusvõimalustega, Põhuteatris eneses astuvad viie kuu jooksul üles teatritrupid ning kunstnikud Eestist ja kogu maailmast.
NO99 Põhuteater on põhust rajatud installatsioon, mis põhineb Ene-Liis Semperi ideel, Põhuteatri kuraatorid on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
NO99 Põhuteatri arhitektid on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke.
20. aprillist 6. maini vallutab Euroopa kultuuripealinna Tallinna uus rahvusvaheline etenduskunstide festival POT, mis on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tähtsündmusi. Teater, muusika, tants, film ja nende kõikvõimalikud kombinatsioonid käesoleva hetke tipptegijatelt teevad POT festivalist tõeliselt kosmopoliitse linnafestivali, mis avab etenduskunsti erinevaid tahke, hoides taset maailma kõige värskematel pulsilöökidel.
POT Festival vältab pea kolm nädalat, hõlmab 12 mängukohta üle Tallinna, võõrustab esinejaid 11 riigist ja annab 57 etendust. Lisaks teatrietendustele on festivali kavas koostöös Kino Sõprusega ka filmiprogramm.
Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater ühendavad jõud, et tuua Tallinna etenduskunsti uued nimed kogu maailmast. Koos Baltoscandaliga kolib Tallinna ka Rakvere teater ning esitab nädala jooksul oma erinevaid ettevõtmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, teatris Cabaret Rhizome, KUMU auditooriumis ja Vene Teatris.
Tallinna saabuvate rahvusvaheliste truppide hulgas on: Kornel Mundruczo “Hard To Be A God” (Ungari), Chelfitsch / Toshiki Okada “Hot Pepper, Air Conditioner and the Farewell Speech” (Jaapan), Edit Kaldor “C’est du chinois” (Holland), Amund Sveen “The Norwegian Way” (Norra), Superamas “Youdream” (Prantsusmaa/Austria), Anna Mendelssohn “Cry Me a River” (Austria), Giovanni Magnarelli “Homo Homini Lupus” (Itaalia).
Pidulised Eestist on: Von Krahli Teater, Rakvere Teater, Cabaret Rhizome, Tartu Uus Teater, Teet Kask, Krista Köster, Sandra Z, Emer Värk, Mart Kangro, Mart Koldits ja EKA, MIM jt.
X Külateatrite festivali laureaat Nõo näitetrupp esineb Nõuni kultuurimajas 20. aprillil kell 19 Jaan Tätte näidendiga LATERN. Näidend on ühes vaatuses. Lavastus, lavakujundus ja kostüümid on Nõo näitetrupi ühistöö.
Laupäeval, 16.aprillil esietendub Ugala teatris Jaan Kruusvalli “Salaste laulupidu”, mille lavastab Peeter Tammearu. Näidend on kirjutatud 1995. aastal, ent jõuab lavale esmakordselt alles nüüd. Jaan Kruusvalli sõnul soovis ta KGB teemal kirjutada ja kohtus selle tarvis ka huvi pärast KGB-s töötanud inimestega.
Hetk etenduselt "Palat nr 9". Foto: uus.eksperimentaalteater.com 20. aprillil algusega kell 19 lõpetab Põlva Eksperimentaalteater Arvo Pärdi muusikale kirjutatud lavastusega «Palat nr 9» Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse underground’is hooaja, tänades ühes sellega kõiki koostööpartnereid, abilisi ja sõpru ning teatri esimesi tegijaid.
Sel aastal esines teater mitmel korral Põlvas, kuid lisaks kodupublikule sai 5. hooaja lavastusi näha ka Kanepi, Värska ja ka Haanja rahvas.
20. märtsil Värska Kultuurimajas toimunud Põlvamaa harrastusteatrite festival tõi Põlva Eksperimentaalteatri etendustele «Kassett» ja «Palat nr 9» festivali laureaadi tiitli. Ühtlasi märgiti parimaks meesosatäitjaks Andre Sikkal (Vince’i osa eest lavastuses «Kassett»), parimaks naisosatäitjaks Helje Põvvat (Kargu osa eest lavastuses «Palat nr 9») ning parimaks kõrvalosatäitjaks Egne Ende (Õe osa eest lavastuses «Palat nr 9»). See on teist aastat järjest, mil Põlva teatri lavastusi premeeriti maakondlikul tasandil parima tiitliga (möödunud aastal «Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud»). Kokku osales festivalil viis lavastust. Loe edasi: Põlva Eksperimentaalteater lõpetab hooaja
Täna, 2. aprillil esietendub Rakvere Teatri väikeses saalis Iiri näitekirjaniku Martin McDonagh´i näitemäng „Leenane´i kaunitar“.
Lugu viib karmi ja mägisesse Iiri külakesse, kus elav Maureen on neljakümne aasta jooksul suudelnud vaid kahte meest. Tema ema Magi arvates on sedagi liiga palju. Maureen´i ja tema seniilusust teeskleva ema suhted pannakse proovile, kui nende ellu sekkub tütrele armastuselootust pakkuv mees.
Lavastaja Üllar Saaremäe sõnul on Iiri näitekirjanik Martin McDonagh tema totaalne lemmik ja nimetab „Leenane´i kaunitari“ üheks võimsamaks näidendiks, mis tänapäeval kirjutatud.
Iirimaal öeldakse, et kui astelhernes enam ei õitse, on suudlemise aeg möödas. Visa hingega astelhernes õitseb aga varakevadest hilissügiseni. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaaremäe. Kunstnik Mae Kivilo. Osades: Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli ja Mait Joorits.
Jessica A. Kaahwa (Uganda): Teater humaansuse teenistuses
Tänane koosviibimine on ehe tõend teatri võimuses olevast määratust potentsiaalist kogukondade koondamisel ja erimeelsuste ületamisel.
Olete te kunagi mõelnud, et teater võiks olla rahu ja leppimise võimas vahend? Ajal, mil rahvad kulutavad kolossaalseid rahasummasid rahuvalvemissioonideks maailma konfliktikoldeis, pööratakse vähe tähelepanu alternatiivile, mida pakub teater – olla pingete vahetu maandaja ja rahuläbirääkija. Kuidas saavad emakese Maa elanikud jõuda üleilmse rahuni, kui vahendid selle saavutamiseks tulevad väljastpoolt ja on ilmselgelt repressiivsed?
Teatri mõju imbub peenelt hirmu ja kahtluse haardes inimhinge, muutes inimese minapilti ning avades indiviidi – ja seeläbi ka ühiskonna – jaoks võimaluste maailma. Teatri peene toime toel võib argipäeva tegelikkus muutuda tähenduslikuks ja ebaselge tulevik etteaimatavaks. Teater võib lihtsal ja avameelsel moel tegelda eluliste umbsõlmedega. Oma kõiki meeli hõlmava mõju tõttu võib teater pakkuda kogemust, mis aitab ületada kehtivaid väärkujutlusi.
Kõigele krooniks on teater tõestanud, et ta kaitseb ja kujundab põhimõtteid, mida me ühiselt väärtustame ja mille ründamise korral oleme valmis minema võitlusse. Loe edasi: Rahvusvahelise teatripäeva läkitus 2011
5. aprillil esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.
„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.
Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kostüümi- ja lavakunstnik: Liisa Soolepp
Muusikaline kujundus: Anu Taul
Mängivad: Lehm – Anu Taul, Karu – Kaspar-Oskar Kramp, Konn – Mart Parind, väike murdja ehk Nugis – Maive Käos, Jänes – Agu Trolla.
Esietendus 5. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel. Etendused: 05., 06., 14. ja 30. aprillil ning 04. mail kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.
Vaata klippi:
Allikas: Võru Linnateater, www.vorulinnateater.com
5. aprillil kell 19 esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.
„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.
Etenduse lavastab Tarmo Tagamets, kostüümi- ja lavakunstnik Liisa Soolepp, muusikaline kujundus Anu Taulilt. Mängivad Anu Taul, Kaspar-Oskar Kramp, Mart Parind, Maive Käos ja Agu Trolla.
Täna, 19. märtsil toimub Obinitsa külakeskuses Improteatri koolitus.
Koolituse kohta võib lühidalt öelda järgmist: Improteatrit on vähemalt sama tore ise teha kui pealt vaadata. Igaüks meist võib laval improviseerida ja juba juhatust saanuna on see lihtsam. Improtreeningutel arendatud võimed leiavad esinemisolukorras kindlasti rakendust, aga mitte ainult siis.
Koolitus kestab kella 13–18 ja sellel on veel vabu kohti.
Kell 19 algab Improteatri etendus. Kaasa löövad Rednar Annus, Erki Aule, Merilin Kirbits ja Tarvo Krall.
Improteatrile on iseloomulik, et ei ole olemas näidendi käsikirja. Rekvisiite ja lavakujundust kasutatakse minimaalselt, publik osaleb aktiivselt näitemängu kujundamises, laval toimuv tegevus põhineb imprvisatsioonil jne. Rohkem saab Improteatri kohta lugeda siit: http://www.improteater.ee/.
Rohkem infot: Rieka Hõrn, tel 5620 3374; Eve Ellermäe, tel 524 2080.
Teatrikool TeatriPolygoni suvelavastus Madis Kõivu “Peiarite õhtunäitus” näeb õhtuvalgust Otepää looduspargis.
X Külateatrite festivali laureaat Nõo näitetrupp esineb Nõuni kultuurimajas 20. aprillil kell 19 Jaan Tätte näidendiga LATERN. Näidend on ühes vaatuses. Lavastus, lavakujundus ja kostüümid on Nõo näitetrupi ühistöö.
