tähtpäev

Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

Rahvuslipu häll Otepää tähistab 4. juunil sinimustvalge rahvuslipu õnnistamise 132. aastapäeva piduliku rongkäigu ja kontsert-jumalateenistusega.

Meenutades Eesti lipu 125 aastapäeva tähistamist Otepääl Foto Urmas Saard — Meenutades Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamist Otepääl. Foto: Urmas Saard

Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, esineb Narva linna sümfooniaorkester.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel saigi riigilipuks Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.

Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa kinnitusel on Eesti lipu sünnipaigas tekkimas uus traditsioon. Otepää kirikus õnnistatakse oma perekonna, ühenduste ja ettevõtete lippe. “Viimasel ajal on meie kirikus lisaks tavapärastele kirikutalitustele nagu ristimine-leeritamine-laulatamine tõesti sagenenud inimeste soov ka oma sinimustvalge lipu õnnistamine. Need on peaasjalikult perekonnalipud, aga ka ettevõtted ja ühendused soovivad järjest enam oma lippe õnnistada,” märkis Marko Tiirmaa. “See on väga ilus ja pidulik sündmus, julgustan kõiki seda tegema. Ja mis saaks sümboolsem olla kui teha seda juba nüüd, 4.juunil, Eesti lipu päeval!”

Loe edasi: Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

„Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnus Vaasa pargis avati 21. mail Rait Pärja valmistatud skulptuur-installatsioon „Kaks purje“ nagu see avati 2011. a 2. oktoobril Vaasas.

Kaks purje Pärnus Vaasa pargis Foto Urmas Saard — “Kaks purje” Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jalutasin eile Aida tänava joonelt üle Vee tänava, et teist korda mitte just kõige sobilikumast kohast ka Akadeemiat ületades suunduda Venuse bastioni vallile. Just selle raja ääres asubki Vaasa park, mis saanud Pärnu ja Vaasa sõprussuhete 60. aastapäeva tähistades uue ilme. Mõtlesin, et mõlemad tiheda liiklusega tänavad vajaksid ka Vaasa pargi külastajaid arvestavalt sebraks joonitud ülekäiguradasid. Inimesi oli parki läbimas rohkesti. Enamik peatus pikkade stendide ees ja põhjalikumalt vaadati õhukesest roostevabast terasest purjesid. Need avati Kesklinna silla esisel asuva pargi servas 21. mail. Täpselt samasuguse “Kaks purje” valmistas skulptor Rait Pärg esmalt 2011. a septembris. Vaasa sõprusele pühendatud skulptuurne installatsioon „Kaks purje“ avati sama aasta 2. oktoobril. Avamine ühildati ajaga, kui Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonna Merenkurkku kitsaimas osas asuv Vaasa tähistas linna 405. sünnipäeva. Nüüd on kaks ühesugust skulptuuri: Vaasa linnas Pärnu pargis ja Pärnus Vaasa pargis.

Loe edasi: „Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Eile lõppes Sindis korraldatud lipu päevale pühendatud loomevõistlus ja täna tegid hindajad oma valikud.

Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Hindamiskomisjonis tegid tööd 7 lipu seltsi Sindi osakonna liiget, kelle ülesanne polnud lihtne, sest enamik võistlustöid on üsna ühetaoliselt heal ja väga heal tasemel loodud. Kahtlematult annab tööde tulemuslikus kõrge hinnangu ka laste juhendajatele. Sindi lasteaias juhendasid lapsi õpetajad Elve Peenoja, Janika Kull, Anneli Vilgats, Piia Veeroja, Ülla Paulus ja Eve Vellner. Sindi gümnaasiumis juhendasid õpilasi Jelena Oleštšenko ja Eneli Arusaar. Ühtekokku saadeti võistlusele 37 joonistust ja üks laul.

Välja valiti 6 tööd, mida ei reastatud omakorda paremuse järjestuses. Pooled lasteaiast ja pooled koolist.

Lasteaiast saavad auhinna 2 aasta ja 8 kuu vanune Stella Sedrik Naerukildude rühmast, juhendaja Elve Peenoja; 3aastane Lisandra Käärmann Nublude rühmast, juhendajad Janika Kull ja Anneli Vilgats; 6aastane Karolin Sepa Midrilindude rühmast, juhendaja Ülla Paulus.

Loe edasi: Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.

Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul. Avatud 1938. a 17. juunil. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs. Foto: Urmas Saard

Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.

1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.

Loe edasi: Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

4. juunil Sindis tähistatavat sinimustvalge lipu sünnipäeva aitab tähtsustada 24. maini (kaasa arvatud) kestev loomevõistlus, milles osalevatelt lasteaiaealistelt mudilastelt ja algklassides õppivatelt õpilastelt oodatakse luuletusi, lühijutte, laule, joonistatud pildikesi ja käsitööesemeid.

Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

On küsitud, kas loomevõistlus toimub üksnes Sindi laste vahel? Ei! Kuigi pole räägitud üleriigilisest ega ka mitte maakondlikust võistlusest, lubatakse osaleda kõigil. Tööde juures peetakse oluliseks põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja sõnaline valik kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid näeb välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimajas sees.

Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkava peaesinejateks on tänavu kõige nooremad, lasteaia lapsed ja algklassiealised õpilased. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Loe edasi: Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

Sindi lasteaia mudilased laulsid: „Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt“

Sindi pensionäride aktiiv ja naisliit tähistasid täna ühiselt Sindi sotsiaaltöökeskuse 17. asutamise aastapäeva ja viibisid peatselt saabuva emadepäeva mõtetes, mille muutsid eriliselt kauniks Sindi lasteaia koolieelsete rühmade laululapsed.

Ema ja tütar noor pensionär Juta Velleste, Sindi pensionäride eestvedaja ja Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand Foto Urmas Saard — Ema ja tütar – noor pensionär Juta Velleste, Sindi pensionäride eestvedaja ja Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand. Foto: Urmas Saard

Sotsiaaltöökeskuse kestvalt heale koostööle linnavalitsusega annab tunnistust linnapea Marko Šorini külaskäik ja kingituste pakk. Temaga olid ühes ka sotsiaalnõunik Helga Isand ja lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg, et oma silmaga taaskordselt veenduda linna eakama seltskonna elujõus, näha esinemas lasteaia mudilasi, kes on olnud korduvalt varemgi oodatud.

Lasteaia laululapsed laulsid muusikaõpetaja Ülle Jantsoni akordioni helide saatel laule, mis olid nii vahvad, et väärivad üksikasjalikku kirjeldust.

Helve Mikussaare “Köögitädi” sobis hästi sotsiaaltöökeskuse kokk-juhataja Viive Sepiku ja teiste töökate abiliste tervitamiseks. Köögitädi on üks väga tore tädi. Laua peal on leivatorn, tädi pole iial morn. Ainult kui on palav pliit ütleb – “Minge jalust siit!”

“Salamahti”, Airi Liiva. Ma teen süüa, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, pistan piima/jahu sisse oma käed. Ma loon korda väga tihti; enamasti salamahti. Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt. Ma teen kalli, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, talle kaela ümber panen oma käed.

Loe edasi: Sindi lasteaia mudilased laulsid: „Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt“

Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

1. mail tähistati Sindi linnaõiguste omistamise 78. aastapäeva laadameluga ja Pärnu Jaapani nädala avapäevast osa saamisega.

Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile Foto Urmas Saard — Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile. Foto: Urmas Saard

Mäletan, et oli aasta 2014 kevad ja Sindi linna 75. juubeli tähistamisest vähem kui tosin kuud möödas, aga suurpidustuse pilt püsis endiselt muljet tekitavalt silme ees. Toimunut kajastades kirjutasin uudisloo päisesse rasvases kirjas, et päikseline päev meelitas Sindi raekoda katva väheldaste pilvedega taeva alla suurel hulgal linnarahvast ja külalisi, kelle innuka osavõtuga tähistati Sindi linnaõiguste saamise 75. tähtpäeva ja peasündmusena õnnistati sisse Presidendi kell.

Vabanemata tollest emotsionaalsest elamusest uurisingi siis järgmisel aastal, kuidas linn kavatseb järgmist sünnipäeva tähistada. Minu pettumuseks meenutati kunagist ammu vastu võetud otsust, et Sindis tähistatakse suurema pidulikkusega linna sünnipäeva üksnes iga viie aasta järel. Leppisin kahjutundes selle otsusega ja kujutasin ette, kui pikk on ikka viis aastat, mida tuleb oodata ja kui palju pööraseid pöördelisi asju võib selle aja sees juhtuda. Ei tulnud kordagi sellele mõttele, et juba mõni aasta hiljem võiks tulla kõneks 1938. a antud linnaõiguste ära võtmine ja selle allutamine suurvalla meelevalda. Olin harjunud teadmisega, et Eestimaal mõõdetakse paljude linnade kestvust 700 ja pikema ajaga.

Loe edasi: Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa külastas Sindit

Pärnus aset leidva Jaapani nädala avapäeval viibis suursaadik Yoko Yanagisawa mõned tunnid ka Sindis, kus nautis segakoori Suur Terts esinemist, tegi koos linnapea Marko Šoriniga lühikese jalutuskäigu ja tutvus noortekeskusega.

Yoko Yanagisawa, Jaapani suursaadik Foto Urmas Saard — Yoko Yanagisawa, Jaapani suursaadik. Foto: Urmas Saard

Tallinnas resideeriv Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa andis Kadriorus oma usalduskirjad üle käesoleva aasta 9. märtsil. Seega pole ta veel jõudnud väga palju Eestiga tutvuda. Seda huvitavam oli suursaadikul näha Pärnut ja Sindit. Teda saatis Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato, kes on kahe Eestis viibitud aasta jooksul külastanud kõiki Eesti „pealinnasid“. Takashi Ato eriliseks huviks on Eesti koolid. Sinti jõudes kohtusid külalised otse seltsimaja uksel rändnäitleja Heino Seljamaaga, kes oli pärast kahte lasteetendust oma kohvritega lahkumas. Seljamaal oli hea meel tervitada suursaadikut, sest tema tütretütar elab Jaapanis.

Sindi seltsimajas esines segakoor Suur Terts kontserdiga „Punane kiil“, mille kavas on umbes 80% jaapanikeelseid laule. Koori juhatas Külli Kaats, külalisena laulis Ryosuke Kurahashi. Flöödiga oli kaastegev Mizuki Shindo. Ryosuke Kurahashi elab juba 16 aastat Eestis. Kontserdi lõppedes paluti ühispildistamiseks lavale ka suursaadik.

Loe edasi: Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa külastas Sindit

Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Kevadpühal tähistatava Sindi sünnipäeva keskseks osaks on laadapäeva toimumine. Müügi ja ostlemise võimaluste kõrval pakuvad korraldajad ka mitmekesist meelelahutuslikku laadamelu. Lastele teeb rändnäitleja Heino Seljamaa näitemänge eesti ja vene keeles. Tantsudele, laadamängudele ja muule põnevale asetab lõppakordi segakoor Suur Terts.

Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris nimetab laadapäeva läbiva teemana Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel ajas tagasi vaadata. Retrofoto telgis saab ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Elevust tekitavad taidlejad ja laadamängud. Esinevad JJ Street, Murueided, Meelelahutusklubi Kuu segarühm, naisrühm ja Ruubensi tüdrukud. Oodatakse üllatusi. Oma tegevust tutvustavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Uudne on laadal orienteerumine.

Ajalugu üritatakse teha kell 13.00 asetleidva linnaelanike ühispildistamisega. Mullu naljahammaste poolt kahurimäeks kutsutud künka veerule kutsutakse võimalikult palju rahvast, keda asub pildistama Haide Rannakivi.

Loe edasi: Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Lipu päeva loomevõistlus

Lähivaldade osalusel Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkavas esinevad seekord kõige nooremad, lapsed. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Lipu päeva aitab tähtsustada loomevõistlus, kuhu oodatakse nii lasteaiaealiste kui algklassides õppivate laste töid. Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid saab vaadata välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimaja koridoris.

[pullquote]Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu.[/pullquote]Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard →

Vatla linnuses tehti ajalugu

Vatla linnuses avati muinaslinnade kaart koos teabetahvliga ja süüdati Pärnusse läkitatud märgutuli.

Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti Foto Urmas Saard — Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti. Foto: Urmas Saard

Vatla ehk Karuse Linnuse maalinn paikneb Hanila valla lõunaservas pikema otsmoreenseljaku kitseneval läänepoolsel otsal, mis jääb Läänemaa pealinnast Haapsalust ümmarguselt 75 km kaugusele. Suurem tõmbekeskus Pärnu asub paarkümmend kilomeetrit lähemal.

Päikese loojangu ajaks kogunes 22. aprillil Vatla linnuse juurde vähemalt paarsada inimest nautima kaunist õhtutaevast ja ilusat ilma. Aga kohale kutsujaks ei olnud siiski mitte ettearvamatu ja tujukas Läänemere äärne ilm, mis osutus ometi kõige olulisemal hetkel äärmiselt suuremeelseks nagu mõistnuks ajaloolise sündmuse tähtsust. Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii tõrvikukandjate toimkond asus põlevate tunglatega pikas rivis linnuse kõrgendiku ette. Ühed kaugemad aukülalised tulid Harjumaalt, täpsemalt Lahemaalt Kalme külast. Liisa Martha Veetõusme on 9-aastane Liivapõllu talu tütar ja Paap Aleksander Kallaste 6-aastane Kalmemäe talu noorhärra. Nemad kergitasidki aeglaselt tumerohelise katte kivilt, millel muinaslinnade kaart.

Loe edasi: Vatla linnuses tehti ajalugu

Tartus Raadi lennuangaaris avaneb muusikasõbrale Südamepeitjate planeet

Tartu ülikooli kammerkoor ja dirigent Triin Koch tähistavad sellel kevadel koori 45. aastapäeva etendusega „Südamepeitjate planeet“ (tekst Kristiina Ehin, lavastaja Jaanus Tepomees). Koorimuusikat ning erinevaid etenduskunstide vorme siduvat lavastust mängitakse Tartus Raadi lennuangaaris ühtekokku neljal korral.

Lavastaja Jaanus Tepomehe sõnul on traditsioonilisel eesti muinasjutul põhineval etendusel ühte tervikusse põimitud koorimuusika ja erinevad etenduskunstide vormid.

Tartu ülikooli kammerkoori aastapäevaetendust „Südamepeitjate planeet“ mängitakse 14., 18., 21. ja 22. mail Tartus Raadi lennuangaaris (Roosi tn 83) – suurepärase akustika ning väga paindliku iseloomuga ruumis, mis on esinemispaigana Eesti kultuuriavalikkuse jaoks veel praktiliselt täiesti avastamata. Raadi lennuangaarid asuvad eesti kultuuriloo ühe tähtsaima varamu, peatselt avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahetus naabruses ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liikmena näeb Tartu ülikooli kammerkoor, et sellest piirkonnast võiks tulevikus kujuneda Tartule uudne kontserdi-, etendus- ja näitusekohtadega Raadi kultuurilinnak.

Robert Pirk

Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Uudist täiendatud 19. aprillil fotoga, millel täna valminud Karuse linnuse tähis

Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnu Muuseum korraldavad 22. aprilli õhtul ühise eksperimendi jüriöö märgutulede liikumisega Vatla maalinnast Pärnu südalinna.

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist Foto Urmas Saard 2 — Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist. Foto: Urmas Saard

Esimest korda katsetati märgutulede süütamist Pärnumaal jüriöö 670. aastapäeva eelõhtul 3 kevadet tagasi, kui püüti saada teada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Neljandal aastal saab märgutulede edasiandmine alguse Vatlamäelt kell 22:00, liikudes suunaga Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla – Lõpe – Kalli – Aruvälja – Audru – Papsaare – Pärnu.

Karusel leiab aset palju rohkem kui üksnes märgutule süütamine

Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles täna ühena korraldajatest, et Lääne maleva eestvedamisel toimus nädalavahetusel Vatla linnamäel hästi töine talgupäev ja praeguseks peaks kõik ettevalmistused olema juba eeskujulikult valmis. Suurejoonelise ürituse läbiviimiseks valitud Karuse ehk Vatla maalinn asub Lääne maakonna Hanila valla Linnuse küla maal. Maalinn kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust.

Loe edasi: Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistati täna Sindis erilise pidulikkusega, mis väljendas selgesõnalist soovi püstitada tema sünnilinna juba lähiaastatel mälestusmärk.

8 aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133 sünniaastapäeva tähistamine Foto Urmas Saard — 8. aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Urmas Saard

Punase koolihoone nn ajaloolise Luteri kiriku poolse tiiva ja Kooli pargi vahelisele alale oli rivistunud arvestatavalt suur hulk inimesi. Neist paljud koolinoored ja sügisel kooliteed alustavad lapsed. Mõõdukad tuuleiilid panid kümned ja kümned sinimustvalged lipud uhkelt lehvima, mis tekitasid sellises vaates veelgi ülevama meeleolu.

„Seisame ühiselt paigas, kus meist paljud igapäevaselt mööda kõnnime, aga ei peatu,“ sõnas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Ja kui peatumegi, siis selleks, et oodata bussi või autot. Või vestelda mõne inimesega, kellega meie teed on juhuslikult ristunud.“ Ta selgitas, et täna ei kogunetud kaugetesse paikadesse reisimiseks, vaid alustamaks teekonda möödunud aegadesse. „Reisida aega, millest me vahetult osa ei ole saanud, kuid mis on meile kõikidele oluline. Alanud reisil tutvume me Eesti jaoks väga olulise inimese, Sindi kooli vilistlase, Julius Seljamaa elu ja tegevusega.“ Keerup osundas, et giidiks palutud Eesti Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei on just see inimene, kes hoidnud Julius Seljamaa mälestust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Loe edasi: Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Laupäeval, 26. märtsil, tähistas Pärnu puhkpillimängijate selts Saxon oma tegevuse 25. aastapäeva Nooruse majas, kus andis tasuta kontserdi ja kostitas hiljem kõiki osalejaid šampuse, kohvi, võileibade ja pirukatega.

Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe Foto Urmas Saard — Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe. Foto: Urmas Saard

Peeter Vellet istus kontserti kuulama minu kõrvale. Aastaid olen harjunud teda nägema orkestris mängijate rivis, aga nüüd kuulsin tervislikel põhjustel ära jäämisest. Vellet alustas mängimist 1968. a loodud Pärnus KEK-i orkestris, kus parematel aegadel olevat olnud osalejaid 60 ja peale selle. Orkestri asutaja ja esimene dirigent oli Paul Tepper. Tegutseti 1991. aastani, kuid poliitiliste muutuste tuultes ehitusettevõte lagunes ja sama saatus tabas ka puhkpillimängijate koosseisu. Velleti mäletamist mööda ei kestnud paus väga pikalt, võibolla pool aastat. Sama puhkpilliorkestri põhjal moodustati ’91. a Saxon. Praegugi mängib orkestris inimesi algusaegadest saadik: Hans Kivi ja Rein Külvet. Need nimed kinnitavad, et mängijate koosseisus on esindatud koguni kaks kuni kolm põlvkonda samast suguspuust. Kava lehelt märkasin liikmete vanust 13 kuni 78 aastat. Huvitav oli saada teada, et KEK-i orkestri rivitrummarina on kaasa teinud Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk.

Loe edasi: Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Pärnus mälestati sadade tulukestega punaterrori ohvreid

Täna möödub 67 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Pärnu Leinapargis toimus keskpäeval sel puhul mälestustseremoonia ja päeva pimenedes süüdatati umbes 1400 küünalt Rüütli platsil.

Mälestustseremooniat Leinapargis korraldab ühendus Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Pärnu Memento ja õhtune sündmus Rüütli platsil leidis aset Pärnu abilinnapea Meelis Kuke eestvedamisel. Kuke sõnul muretses enamiku küünlaid Pärnu linnavalitsus, aga küünlaid tõid ka paljud pärnakad. Küünalde süütamise mõtte algataja oli IRL.

Eestis viidi märtsiküüditamist läbi 1949. a 25.–29. märtsini. Tegemist oli NSV Liidu poolt korraldatud riikliku terroriga vallutatud Eesti Vabariigi territooriumil. Terroriaktsiooni käigus toimetati vägivaldselt Venemaa kaugustesse üle 20 000 Eesti kodaniku, olenemata rahvusest.

Märtsiküüditamise 67. aastapäeval süüdati Pärnus Rüütli platsil ca 1400 küünalt. Foto: Urmas Saard →

Pilidigalerii viimasel fotol näeb Pärnu memento ühenduse esimeest Isabel Maripuud tänamas abilinnapead Melis Kukke.

Loe edasi: Pärnus mälestati sadade tulukestega punaterrori ohvreid

Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Suurel reedel möödub 67 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. Lääne-Viru maavanem Marko Torm kutsub kõiki reedel mälestama märtsiküüditamise ohvreid.

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest Foto Kiristel Kitsing — Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest. Foto: Kiristel Kitsing

Reedel kell 13 asetab Torm küüditatute mälestuseks leinakimbu Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures. Mälestama ja leinama okupatsioonirežiimi ohvreid tulevad ka Rakvere linnavalitsuse, Memento Rakvere Ühingu, Rakvere Tööpataljonlaste Ühingu, Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu, Kaitseliidu Viru maleva esindajad ning Eesti Evangeelse Luterlikku Kiriku Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

“Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all. Oleme mõtetes nende ja nende lähedastega. Tunnustame ja peame meeles neid, kes on veel meiega,” sõnas maavanem Marko Torm.

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

Loe edasi: Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.

Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega

Eesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.

Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?

Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.

Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.

August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt →

Loe edasi: Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkond kutsub suurel reedel kõiki läänlasi mälestama kommunismi suurkuriteo ohvreid ja süütama nende mälestuseks mälestusküünlaid.

Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil Foto Urmas Saard — Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil. Foto: Urmas Saard

Märtsiküüditamist on mälestuspäevana tähistatud 28 korral. Tänavu langeb kuupäev kokku kirikliku püha, suure reedega. 25. märtsil möödub 67 aastat ühest Nõukogude võimu massilisemast repressioonist, mille käigus küüditati üle 20 000 eestimaalase Siberisse. Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini läbi viidud massiline elanike vägivaldne ja kuritegelik ümberasustamine Siberisse.

Märtsiküüditamine ja totalitaarse režiimi kuriteod ei jätnud lähemalt või kaugemalt puudutamata ühtegi Eesti peret sõltumata rahvusest, ilmavaatest ja sotsiaalsest päritolust.

Meenutamaks seda kurba sündmust ning mälestamaks märtsiküüditamise tõttu kannatanuid, toimub 25. märtsil märtsiküüditamise mälestuspäev.

Ürituse eesmärk on näidata, et Eesti üldsus mäletab, noored peavad vabadust tähtsaks ja ei unusta kunagi seda, mida iseseisvuse kaotus kaasa toob.

Kell 10.00 koguneb Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Naiskodukaitse Risti jaoskond ja Kaitseliidu Risti malevkond esindusega Ristil, et asetada mälestuspärg ja küünlad küüditatute mälestusmärgile Risti raudtee jaamas.

Kell 11.00 algab suure reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, laulab koguduse segakoor ja mängib organist Lia Salumäe.

Loe edasi: Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Otepää esmamainimise 900. aastapäeval, 9. märtsil, kogunesid ajaloohuvilised Oti pubi teisele korrusele, kus toimus pidupäevale pühendatud ajaloopäev.

Otepää püss on 14 sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi Foto Monika Otrokova — Otepää püss on 14. sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi. Foto: Monika Otrokova

Ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas ja Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor, andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Loe edasi: Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Tänane Meie Maa: „Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud…“

Tänane Meie Maa meenutab artiklis „Pidu, mida tuli igal juhul suurejooneliselt pidada“ aegu, kus 8. märts oli kalendris tähtis ja hiljem lausa punane püha ehk vaba päeva. Siis ütlesid tolle aja mehed nagu ühest suust, et seda päeva ei tohtinud tähistamata jätta.

Enn Rettau, kes juhtinud KEK-i, Varmat jt asutusi, saatis mehed ka Riiga lillede järele.
“Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud, aga ära sai need toodud. Eks seda mõtlemist ja muret oli, sest tahtsime alati naistele väikest üllatust teha. Mingid lahendused leidsime alati, sest naised olid väga tähtsad.

Kui naistepäev hakkas kätte jõudma, küsisid mehed, millal naistepäeva nõupidamine tuleb. Ükski mees ei tohtinud alla vanduda – see oli püha seadus.

Lillede valiik turu letil. Foto: Urmas Saard →

Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard — Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.

Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.

Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.

Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.

Loe edasi: Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil.

Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil

Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.

1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”.

Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.

Loe edasi: 900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Sindit tabas „tähtede“ sadu

Eilsel Sindis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kõneles linnapea Marko Šorin, kes ühiselt volikogu esimehe Toomas Asiga andis üle Sindi Aastainimese tiitli Margit Schmidtile, samuti austati oma linna kultuuritegelasi ja sportlaseid, kuulutati välja Sindi Kaunis Kodu ja Kaunis Aed võitja. Õhtu meelahutusliku osa täitsid muusikakorüfeed Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis.

Mirtel Metsmaa Foto Urmas Saard — Mirtel Metsmaa. Foto: Urmas Saard

Riigihümni lauldi Sindi laulukoori eeslaulmisel ja Kristel Reinsalu juhatamisel. Järgnevalt kõlas koori esituses Tõnis Mägi „Palve“, solistina laulis Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes võitis 2013. a „Kuldmikrofoni“, aga on olnud ka „Sindi Ööbik 2013“ 5 kuni 7-aastaste võitja, samuti mullune oma vanuserühma parim „ööbik“.

Pidupäeval mõeldi ka argiselt

Võimsalt hingestatud sissejuhatusele järgnes Marko Šorini kõne, mis meenutas, et Eesti riigi loomise triumfi ja pidupäevade vahele asetub argipäevane pingeline töö. Nagu kogu maailm pöörleb pidevas muutuses, seisab ka kodulinn Sindi sama vääramatu tõsiasjaga silmitsi. Linnapea sõnul võiks Sindi paisu saagast juba mahuka raamatu ilmutada, aga ikkagi pole veel järelsõna kirjutamise aeg kätte jõudnud. Iga päev saab uusi lehekülgi juurde kirjutada.

Loe edasi: Sindit tabas „tähtede“ sadu

Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont

Sindis on saanud traditsiooniks heisata iseseisvuspäeva hommikul täpselt kell 07:55 sinimustvalge lipp linna raekoja tornimasti.

Kalev Kaljuste ja Mart Helme Eesti Vabariigi 98 aastapäeva tähistamisel Sindi linnas Foto Urmas Saard — Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem ja Mart Helme, Riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimees Eesti Vabariigi 98 aastapäeva tähistamisel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Viiendat korda täitis seda auväärset ülesannet ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes omab pisut ekstreemsetes oludes väga vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja vastavat varustust. Hümni mängis Ado Kirsi juhatusel Audru kultuurikeskuse pasunakoor Õnn Tuli Õuele.

Lipud

Vahetult enne piduliku hetke saabumist olid kümned Sindi gümnaasiumi noored asunud suurte kandelippudega oma kohtadele kogu raehoone pikkuses. Jõepoolsel väljaku küljel reastusid omavalitsuse, allasutuste ja seltside lipud. Auväärsel kohal seisis Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond, samuti volikogu liige Kardo Kase, kelle kätte usaldati paari aasta eest Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipp. Erimõõdus käsilipud värvisid pidupäeva hommiku lauspilves taeva all sinimustvalgeks. Ülle Jantson jagas lasteaia laste ja nende vanemate kätte 120 suuremõõdulist käsilippu. Paljud tulid kohale kodust kaasa võetud lipukestega. Pärnu Postimehe tagasihoidlikul hinnangul võis karges õhus iseseisvuspäeva algust nautimas olla paarisaja inimese ümber. Raekoja paraaduksel laulis Kristel Reinsalu dirigeerimisel auväärse eaga Sindi laulukoor.

Loe edasi: Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont