tähtpäev

TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

Ülemaailmne intellektuaalomandi (IO) päev 2020 asetab innovatsiooni ja seda toetavad IO õigused rohelise tuleviku loomise püüdluste keskmesse. Miks? Sest täna tehtavad valikud kujundavad meie homset. Maa on meie kodu. Peame selle eest hoolitsema.

[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.

Loe edasi: TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

VETERANIPÄEV, 23. APRILL ON LIPUPÄEV

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi. Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.

Riigikantselei kodulehelt – lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

KU päevatoimetaja

WITENSTEIN KUTSUB TULD TEGEMA JA SELLEST MÄRKU ANDMA

Ajakeskus Wittenstein kutsub täna õhtul osalema üleriigilises aktsioonis Jüriöö Märgutuled 2020. millega tahetakse näidata, et Eestimaa küla elab. Kell 21.00 süttib Eestimaa südames, Paide kindluse vahitornis märgutuli, mis kutsub eestlasi üle kogu maa läitma oma koduhoovides jürituld.

22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld huntide ja kurja peletamiseks, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli ülestõusu alguseks.

Ajakeskus Wittenstein juht Ants Hiiemaa selgitab, et praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. „Märgutule süütamisega näitame, et suudame ühte hoides, aga ka siis kui üksteisega pole võimalik kohtuda, keerulise aja üle elada,” lisas Hiiemaa. „Näitame selle algatusega üheskoos, et Eestimaa küla elab!“

Märgutuledest osa võttes peaks märkima oma tulekoht koduleheküljel. Oma koduhoovis lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule süütamine toimugu täna õhtul kell 21.00. Seejuures tuleb järgida tuleohutuse nõudeid ja vältida kogunemisi ning käituda vastavalt Terviseameti 2×2 nõudele. Postitada foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled või saata meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.

KU päevatoimetaja

KAS OTSE-EETER JÄÄB ÄRA?

“Nagu kõigil minu kaaskodanikel, nii on ka minul kahju tõdeda, et täna õhtul leegitseb üks osa meist kõigist”, teatas aasta tagasi aprilliõhtul Prantsuse president E. Macron tulekahjust Pariisi Jumalaema kirikus.

Margus Einlo, Vormsi Rälby Baptisti Kogudus. Foto: Urmas Saard

Pole juhus, et just Jeesuse Kannatusnädala esmaspäeval (toimetaja märkus: 15. aprillil 2019 kell 18.50 kohaliku aja järgi puhkes kirikus ulatuslik tulekahju) võttis Jumal Valgustuslinnalt tagasi Prantsuse kristliku ajaloo nurgakivi – Notre-Dame de Paris. Nähtavasti polnud edumeelsetele gallidele enam ristiusku vaja. Isegi Saksa DVst pärit luteri pastori tütar, Saksa riigikantsler Angela Merkel ei näe Pariisi Jumalaema kirikus jumalakoda, vaid kultuurimälestist. “Kui õudne”, kirjutab ta president Macronile, “põleb Prantsusmaa ja meie ühise euroopaliku kultuuri sümbol, mõtetes oleme sellel raskel tunnil teiega!”

Loe edasi: KAS OTSE-EETER JÄÄB ÄRA?

MUUSEUMIÖÖ LÜKKUB AUGUSTI VIIMASELE LAUPÄEVALE

Tänavune Muuseumiöö kandub kevadelt üle 29. augustile, mil leiab aset Muinastulede öö, et ühildada mõlemate korraldajate ühistööna kaks sündmust samale päevale.

Seto talumuuseumi väljapanekud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tagasisides ütles valdav enamus muuseumitest, et nad tahaksid 29. augustil kõigele vaatamata oma uksed avada[/pullquote]Seoses Eestis ulatuslikult leviva viiruse ja kehtestatud eriolukorraga otsustasid korraldajad käesoleva aasta Muuseumiöö toimumise edasi lükata – 16. mail toimuma pidanud sündmus liigub 29. augustile, tingimusel, et saame koos aegsasti viirusest võitu ning suve lõpuks on tavapärane töörütm muuseumides enam-vähem taastunud.

Muuseumiöö korraldust eest vedav Eesti Muuseumiühingu juhatus on murelik, kuna ka Eestit tabanud mastaapsest pandeemiast välja rabelemine võtab veel omajagu aega ning kriisi hari ei ole veel käes. “Seetõttu on raske ennustada, kui kaua tavalise töörutiini juurde naasmine aega võib võtta. Sellest tulenevalt võtsime koos kõigi korraldajatega vastu otsuse, et 16. mail Muuseumiööd ei toimu ning lükkame sündmuse edasi 29. augustile,” selgitas Muuseumiühingu juhatuse esimees Inge Laurik-Teder.

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ LÜKKUB AUGUSTI VIIMASELE LAUPÄEVALE

PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

Nägemispuudega inimestest kirjutav-rääkiv ajakiri Epüfon hakkas ilmuma pool sajandit tagasi. Äsja lugejate-kuulajateni jõudnud ajakirja järjenumber on 300.

Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž

[pullquote]EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.[/pullquote]Sel ajal vaid helivariandis ajakirja hakati välja andma tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu helistuudios. Väljaandmist jätkas helistuudiost moodustatud sihtasutus. Alates 2004. aastast, kui Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus loodi Eesti Pimedate Raamatukogu, on ajakirja väljaandmine üks selle töölõike.

Esimene heliajakiri oli selle aja kombe kohaselt pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale. Lisaks tähtpäevajuttudele kõneldi Pimedate Ühingu tollase Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi tööst ja Tartu kombinaadi ajaloo uurimisest. Kuulamiseks pakuti Tallinna kombinaadi segakoori laule. Heliajakirjas oli intervjuu Tartu pimeda viiuldajaga, mille lõpetas tema mängitud pala. Tutvustati ka kombinaatide kehakultuurikollektiivide ülesandeid.

Loe edasi: PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

MÄLESTAME KÜÜDITATUID PERERINGIS

Täna, 25. märtsil, möödub 71 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Eriolukorra tõttu ei toimu Pärnus küüditamise aastapäevale pühendatud traditsioonilist mälestustseremooniat Leinapargis ega süüdata küüditatute mälestamiseks Iseseisvuse väljakul küünlaid.

Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto Urmas Saard — Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame[/pullquote]Avalikke mälestusüritusi ei toimu ka mujal Eestis.

Pärnumaa omavalitsuste liit kutsub inimesi mälestama märtsiküüditamise ohvreid pereringis, süütama koduaknal küünla ja mõtlema nende tuhandete peale, keda võõras võim siit 71 aasta eest Siberisse viis.

Samasuguse üleskutse on avalikkusele läkitanud ka mitmed mälestuspäevaga seotud vabaühendused, kes kutsuvad läitma küüditatute mälestuseks koduaknal küünla. Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nõnda eriolukorra tõttu tühistatud mälestusüritusi.

Loe edasi: MÄLESTAME KÜÜDITATUID PERERINGIS

GEORG OTSA JUURED KA SADALA KANDIS

Laupäeval 21. märtsil on 100. sünniaastapäev austatud ja armastatud lauljal ja näitlejal Georg Otsal (1920-1975), kelle isapoolsed juured pärit Sadala kandist. Arvestades seda tähistati märtsi esimesel nädalal nimeka artisti juubelit piduliku kontserdiga Sadala rahvamajas.

Mälestuskivi Sadala rahvamaja õuel kunagistele Leedi ja Reastvere koolidele, kus töötas õpetajana Georg Otsa vaarisa. Foto Jaan Lukas — Mälestuskivi Sadala rahvamaja õuel kunagistele Leedi ja Reastvere koolidele, kus töötas õpetajana Georg Otsa vaarisa. Foto: Jaan Lukas

Sadala külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt märkis, et Georg Otsa vaarisa Tõnu Ots (1811–1873) töötas aastatel 1833–1871 õpetajana Reastvere külakoolis. Reastvere kuulus alates aastast 1891 Laius-Tähkvere valda, alates 1939 Sadala ja kuni 2017. aastani Torma valda. Pärast haldusreformi asub see paik aga Jõgeva vallas.

Loe edasi: GEORG OTSA JUURED KA SADALA KANDIS

MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD

Täna tähistas Hans Soll oma üheksakümnendat sünnipäeva Sindis Pärnu jõe kõrge ja järsu nõlvaga kaldapealse serval, kus avati tema auks Neptunit kujutav skulptuur koos nimelise pingiga.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto Urmas Saard — Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.

Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD

MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA

Oma vanematelt pärime emakeele, mida kasutame kogu elu jooksul. Just emakeeles on ennast kõige kergem kõige täpsemalt väljendada. Kuid emakeele õiget ja elegantset kasutust on vaja õppida: kodus ja koolis, aga eelkõige kuulates neid inimesi, kes eesti keelt erilisel viisil kasutada oskavad.

[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:

„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“

[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.

Mailis Reps. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA

EMAKEELEPÄEV ON LIPUPÄEV

Eestlaste emakeelt peetakse meie vilje kandjaks. Keele abil suhtleme, kuid eesti keelde on talletatud ka meile ainuomane vilje- ja mineviku kogemus. Keel kui identiteedikandja väärib tähelepanu ja kaitset.

Lipp Metsküla rahvamajal Lääneranna vallas. Foto Urmas Saard — Lipp Metsküla rahvamajal Lääneranna vallas. Foto: Urmas Saard

Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801–4.08.1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.

Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel ka täna tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.

Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

KU päevatoimetaja

TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU

Homme, 7. märtsil möödub sada aastat Jaan Poska surmast. Poska sajanda surma-aastapäeva puhul toimus täna Tallinna Siselinna kalmistul mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu kinkis Poska majale raamatu, mis kunagi on kuulunud Jaan Poska isiklikku raamatukokku.

Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Poska maja juhataja Pille Lang kingitud raamatuga. Foto Jukko Nooni — Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Poska maja juhataja Pille Lang kingitud raamatuga. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]head diplomaadioskused ning laialdased juriidilised teadmised võimaldasid Poskal „volikogu oma käes hoida“[/pullquote]Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et suure tõenäosusega on võinud sellest 1889. aastal Sankt-Peterburgis ilmunud venekeelsest kriminaal- ja tsiviilasjade seaduste kogust Poska ka ülikoolis õppida. „Me ei tea, kus ja kuidas on see raamat segastel aegadel rännanud, aga nüüd on see tagasi kodus. Seda, et teos on kuulunud Jaan Poskale, kinnitab raamatus olev tempel,“ sõnas volikogu esimees.

Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Tartu rahulepingu sõlmimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana.

Loe edasi: TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU

TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA

Reedel, 6. märtsil tähistatakse Tallinnas Jaan Poska 100. surma-aastapäeva. Sel puhul algab kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil mälestustseremoonia, mille järel meenutatakse riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus.

Jaan Poska maja Tallinnas Jaan Poska tänaval. Foto Urmas Saard — Jaan Poska maja Tallinnas Jaan Poska tänaval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse.[/pullquote]Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega.

„2. veebruaril tähistasime Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva. Selle lepingu peaarhitekt oli Jaan Poska, kes ei saanud ise kahjuks sõlmitud rahu kuigi kaua maitsta, pingeline töö oli jälje jätnud ta tervisele ning veidi enam kui kuu pärast rahulepingu sõlmimist lõppes suure riigimehe maine teekond,“ lausus Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. „Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana,“ lisas Terik.

Loe edasi: TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA

SADALAS TSITEERITI EESTI SÜNNIPÄEVAL KUULSATE INIMESTE MÕTTETERASID

Jõgeva valla Sadala lipuväljakul ja tulealtari juures toimunud Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel meenutati paikkonna olulisi tähtpäevi ajaloos ja kultuuriloos. Räägiti eesootavest sündmustest. Pidupäevakõnesse põimiti tuntud ja tunnustatud inimeste mõtteterasid.

Lippude heiskamine Sadala lipuväljakul. Foto Johannes Haav — Lippude heiskamine Sadala lipuväljakul. Foto: Johannes Haav

Segakoori Sõbrahing lauldud Eesti Vabariigi hümni saatel heiskas riigi lipu Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt, Euroopa Liidu lipu Sadala külade teatri lastetrupi näitlejad Trevor Nork ja Markus Kuslap, Jõgeva valla lipu, muusikaõpetaja ja koorijuht Mare Talve, Jõgevamaa lipu Sadala külade teatri trupijuht Valdi Reinas ja Sadala Külade Seltsi lipu külade seltsi juhatuse liikmed Vilja- Mari Luhalaid ja Ludmilla Ofart. Aastapäeva tähistamise tseremoonial meenutati seoseid paikonna kaugema ja lähema minevikuga. Räägiti tänase aasta tegemisest ja tuletati meelde kuulsate Eestimaa inimeste mõttetarasid.

Sadala kogukonna eestvedaja Pille Tutt meenutas oma kõnes seoseid möödaniku ja kaasaja vahel. “2019.a suvel möödus meie kodukandi kolme küla – Kantküla, Sadala ja Ookatku – esmamainimisest 600 aastat. Nendest küladest läks läbi XXVII Laulu- ja XX Tantsupeo tuleteekond. Tähistasime Sadala I Laulupäeva 85. aastapäeva, Sadalas tegutsenud Laius-Tähkvere Lauluseltsi etenduse 135. aastapäeva ja Laius-Tähkvere Põllumeeste Seltsi 120. aastapäeva.” Tuti sõnul tõestavad kogukonna edumeelsust ka faktid, et Sadala Külade Selts kannab Jõgevamaa 2018 Aasta Küla tiitlit, juulis Põlvamaal Eesti Külaliikumise Kodukant XIII Maapäeval Eesti Aasta küla 2019 tunnustamisel omistati seltsile Maaeluministeeriumi eriauhind Innovaatilise ja kogukonda haarava tegutsemise eest. Sadala Külade Selts tähistas kevadel 15. aastapäeva.

Loe edasi: SADALAS TSITEERITI EESTI SÜNNIPÄEVAL KUULSATE INIMESTE MÕTTETERASID

RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Kohal olid lähemalt ja kaugemalt tulnud inimesed, Metsküla kooli õpilased ja õpetajad. Kohalviibinute sõnul võis kohata rohkelt Metsküla kooli vilistlasi, kes tunnevad muret eduka kooli jätkumise pärast. Viimast võis täheldada külaliste sõnavõttudest ja hiljem kohvilaua vestlustes.

Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto Urmas Saard — Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”

Loe edasi: RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

Talvine madisepäev on ühtlasi ka Eesti iseseisvuspäev ja lipupäev – terve Eestimaa heisatakse esmaspäeva hommikul hiljemalt kella kaheksaks lipuehtesse.

Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto Urmas Saard — Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.[/pullquote]Lipupäevad kõnelevad olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, viljealustest ja demokraatia vajalikkusest.

24. veebruaril heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetel. Lipud langetatakse päikeseloojangul.

Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev, mis märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 102 aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 – Pärnus juba päev varem – kuulutati välja demokraatlik ja sõltumatu Eesti Vabariik.

Loe edasi: EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto Urmas Saard — Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto: Urmas Saard

Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.

Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.

Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE

Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori ja tunnustatud giidi Vaike Lapi (1928-2015) mälestuseks loodud fondi stipendiumi pälvis tänavu kauaaegne Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpetaja ja rahvatantsuõpetaja Lea Isotamm.

Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto Jaan Lukas — Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto: Jaan Lukas

Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud Jõgeva valla pidulikul vastuvõtul andis vallavolikogu esimees Raivo Meituse, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Vaike Lapi Fondi eestvedaja, ettevõtja ja Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustuskirja Lea Isotammele stipendiumi saamiks.

Vaike Lapi Fondi stipendiumi laureaat 2019 Lea Isotamm on Palamusel olnud rahvakunstiõhtute korraldajaks alates aastast 1981. Samal ajal tantsis Lea ka Palamuse Kultuurimaja rahvatantsurühmas ja juhendas koolis õpilaste rühmasid. Osa võeti tantsupidudest nii Jõgeva maakonnas kui Tallinnas. 1995. aastal aitas Lea organiseerida Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ kokkutulekut Palamusel. Järgnevatel aastatel korraldas ta suviseid käsitööpäevi näituste ja töötubadega. Lea Isotamm on käinud kohalikku kultuuri esindamas Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes, Soomes, kus korraldas tikkimiskursust. Koos rahvatantsurühmaga on ta käinud esinemas lisaks Eestile ka Lätis. Memmede rahvatantsurühma „Paunvere Maalid“ juhendajaks sai Lea 2017.a. sügisel. Loe edasi: PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE

SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA

Ühildades märgilisi päevi – koolivaheajale minekut ja saabuva iseseisvuspäeva tähistamist – kogunes terve Sindi gümnaasium täna hommikul Sindi raekoja juurde kümnete kandelippudega pidulikule lipurivistusele nõnda nagu seda on tehtud küünlakuul kaheksal viimasel aastal, samuti Eesti lipu sünnipäevadel.

Mihkel Kalamees, Tori vallavolikogu aseesimees, erilise lipuga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadil Sindis. Foto Urmas Saard — Mihkel Kalamees, Tori vallavolikogu aseesimees, erilise lipuga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadil Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Braian Kulp kõneles tulevikku vaadates, et tema jaoks on Eestis kõige parem elada, sest siin täituvad kõik tema unistused.[/pullquote]Kooliga ühinesid ka Sindi lasteaia suuremad lapsed, kes alles eile osalesid esimest korda iseseisvalt lasteaiasiseselt korraldatud riigi sünnipäeva tähistaval miniparaadil.

Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipu liputoimkonnas seisid auvalves õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas, õpilased Rainer Aas ja Sirelin Kukk.

Kell 9.00 toimus sümboolne lipuheiskamine raekoja tornimasti. Rituaali viis läbi spetsvarustuses Mihhail Škljar, sest veidi ekstreemsetes oludes heiskamist ei saa kõikidele lubada – kuigi austavat lipuheiskamist vääriksid teisedki aatelise vaimuga tublid inimesed. Hümni mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.

Loe edasi: SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA

“PARAADIDE PEALINNAKS” TÕUSEV SINDI

Riigi 102. aastapäeva tähistamiste tähtsündmustele Tori valla keskuses tegi avalöögi Sindi lasteaed.

Sindi lasteaed on jõudnud lippudega jalutades Kooli tänavale. Foto Urmas Saard — Sindi lasteaed on jõudnud lippudega jalutades Kooli tänavale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõik kutsutud külalised olid sündmusest vaimustuses ja kõlas ka repliik – järgmisel aastal siis uuesti[/pullquote]Eestis „paraadide pealinnaks” pürgiv Sindi jõudis täna uude etappi, sest lisaks aastaid korraldatud iseseisvuspäeva ja lipu päeva paraadlikule tähistamisele otsustas Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed õpetaja Ülle Otsa algatusel ja eestvedamisel korraldada eelnevatega sarnase sündmuse iseseisvalt, kohati isegi uhkemalt kui kunagi varem nähtud.

Kodumaa omariikluse sünnipäeva tähistav miniparaad toimus ennelõunal Sindi lasteaia hoovis ja lähiümbruses, kestusega umbes 50 minutit. Esmalt tervitas lasteaiaperet Tori vallavanem Lauri Luur, kellele väga meeldib, et meie esiisad ja esiemad olid nii julged ja otsustasid Eestimaale tunginud vaenuvägedele vastu astuda ning sellega kaitsta 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud riigi püsimist. „Nüüd on meil võimalik elada päris oma riigis nii nagu me tahame ja ei pea õppima ka mitte näiteks hiina keelt. Ja saame iseseisvalt väga hästi hakkama.”

Loe edasi: “PARAADIDE PEALINNAKS” TÕUSEV SINDI

KUI LIPP MUUTUB KASUTUSKÕLBMATUKS

Enne riigi sünnipäeva tasuks majaomanikel riigilipp üle vaadata.

Kui lipp on räbaldunud. Foto Urmas Saard — Kui lipp on räbaldunud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lipp on riigi sümbol ja selle väärikaks käitlemiseks tuleb lipukangas värvilaidude kaupa lahti lõigata.[/pullquote]Vabariigi aastapäeva eel on mitmed linnakodanikud pöördunud Pärnu linnavalitsuse poole ja küsinud, kuidas oleks õige toimida riigilipuga, mis on oma esteetilise välimuse minetanud ja mida ei sobi enam heisata.

Et lipp aja jooksul määrdub, kulub ja võib hakata narmendama, on paratamatu. Mida rohkem lippu väljas hoida, seda kiiremini see juhtub. Seetõttu kaotavadki esimesena oma kena väljanägemise just mastivimplid või -lipud, mis on koguaeg heisatud ning on tuule, päikese ja sademete meelevallas.

Kui pesemisega enam kangast puhtaks ei saa või kui lipp on katki rebenenud, värvitoonid tuhmunud või kangaservad narmendavad, siis tuleb lipp sündsal viisil hävitada.

Loe edasi: KUI LIPP MUUTUB KASUTUSKÕLBMATUKS

SINDI LASTEAED TEEB PÄRIS OMA PARAADI

Sindis alustatakse saabuva riigi sünnipäeva tähistamisega varakult ja kõige nooremate kodanike kaasamisel.

Pildi joonistas Mirell Tiitus Sindi lasteaia Puhhide rühmast

[pullquote]Teeme omas tempos oma armsa peo![/pullquote]„Hei, tulge paraadile! Sindis toimub 20. veebruaril algusega kell 10.00 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud miniparaad,” kuulutatakse näoraamatu Sindi lasteaia lehel. Ülle Ots on Sindi lasteaia muusikaõpetaja ja Eesti lipu seltsi liige, kes asus oma mõtte teoks saamiseks suuremate ettevalmistustega innukalt tegutsema jaanuari esimestel nädalatel. Toetust ja abi pakuvad ka direktor ja hoolekogu, et asi hästi õnnestuks.

„Super! 02. 20. 2020 on maagiline kuupäev. Teeme omas tempos oma armsa peo! Politsei on olemas, kohalikud pritsimehed nõus, liitumas on teisigi, mõne asja otsustamine jääb ka viimasele hetkele, aga kõik toimib. Usun, et ületab uudiskünnist. Urmas, aga on ju OK see, et teeme oma mudilaste miniparaadi,” on Ülle elevil.

Loe edasi: SINDI LASTEAED TEEB PÄRIS OMA PARAADI

„KODUMAA SÜNNIPÄEV” JA „SAJA LUGU”

Jaak Känd: „Kõik inimesed on sündinud Pärnus / Kõik inimesed on sündinud / sinise mere ääres / Eesti riik on sündinud / sinise mere ääres / Eesti Vabariik on sündinud Pärnus”

Kristel Reinsalu ja 150-aastane Sindi laulukoor. Foto Urmas Saard — Kristel Reinsalu ja 150-aastane Sindi laulukoor. Foto: Urmas Saard

[pullquote]22. veebruaril esineb Sindi laulukoor Sindi seltsimajas 150. juubelikontserdil[/pullquote]Sõbrapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäeva luule- ja kontsertetendusega „Kodumaa sünnipäev”. Luulet luges Jaak Känd ja Kristel Reinsalu juhatusel esines Jannseni aegne Sindi laulukoor, kes tänavu tähistab oma 150. tegevusaastat.

Loe edasi: „KODUMAA SÜNNIPÄEV” JA „SAJA LUGU”

HEISAKEM SINIMUSTVALGED LIPUD JAAN KROSSI AUKS JA MÄLESTUSEKS

Tänavu 19. veebruaril tähistame Jaan Krossi sajandat sünniaastapäeva. Mittetulundusühingud Eesti lipu selts, Tammsaare ja Vilde sõprade selts ning Tallinna kirjanduskeskus kutsuvad üles sellel päeval Eesti rahvuslippe heiskama.

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto Urmas Saard — Lipp Jänesselja lasteaial. Foto: Urmas Saard

„Austame kirjanikku, kelle looming esindab Eesti riiki, eesti ajalugu ja südametunnistust. Kutsume kõiki Eestimaal heiskama sel päeval Eesti rahvuslipu,” selgitab üleskutse teinud ühingute nimel Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) on olnud viljakas eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija, keda esitati mitmel korral ka Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Teda tunti hästi näiteks “Professor Martensi ärasõit”, “Kolme katku vahel” või “Keisri hull” põhjal. Kirjaniku loomingusse kuulub jumalatosin romaani, rohkelt novelle – olles pälvinud neljal korral Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõnevõrra vähem jutustusi, samuti näidendeid ja mälestusi, aga ka luulet.

Viiel korral sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 2006. aastal nimetati Kross aasta eurooplaseks. Lisaks palju teisi tunnustusi, kuni kõrgete autasudeni välja.

Urmas Saard

KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS

21. veebruaril jäävad õpilased talvisele koolivaheajale, gümnaasiumi lõpetajad viimast korda. Kolm päeva hiljem on riigi iseseisvuspäev. Koostöös Sindi gümnaasiumiga tahab Eesti lipu seltsi Sindi osakond saata õpilased aatelises meelsuses koolivaheajale ja vastu Eesti Vabariigi sünnipäevale.

2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto Urmas Saard — 2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis traditsiooniks palju aastaid ja ulatub Eesti Vabariigi kahekümnendate-kolmekümnendate aastate aega[/pullquote]Ühildades kahte olulist päeva koguneb terve Sindi gümnaasiumi koolipere 21. veebruari hommikul kell 9.00 Sindi raekoja ette, kus pidulikus lipurivistuses hoiavad koolinoored sinimustvalgeid kandelippe. Esindatud on kooli liputoimkond, kes toob välja Riigikogu poolt kingitud esinduslipu.

Traditsiooniline pidulik lipuheiskamine raekoja torni toimub tänavu üheksandat korda. Pidulikul rivistusel ja hiljem ka rongkäigus mängib Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Raekoja esisele kogunenud inimesi, eeskätt koolinoori tervitab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Andres Metsoja, kes on Pärnu maavanemana töötatud aastatel olnud Sindi gümnaasiumi noorte lipuheiskajate patrooniks.

Loe edasi: KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS