Uuesalu kross 2014. Foto: Hannes PrikkRae motoklubi ja Kiilimoto tehnikaringi eestvedamisel ning IBE Estonia OÜ ja Rae valla toetusel said algajad krossipoisid ja -tüdrukud omavahel mõõtu võtta laste motokrossivõistlustel “Uuesalu kevad 2014”.
Lapsi oli võistluspäevaks end kirja pannud ligi 40, paljudele poistele-tüdrukutele oli see esimeseks tõsisemaks võistluseks. Noorim osavõtja oli 4-aastane krossimees. Võistlusratsud varustati ringiaja mõõtmise seadmetega ning kvalifikatsiooni tulemuste põhjal jagati võistlejad viide masinaklassi: A, B, C, D ja E klassi. Algajamad olid A klassis ja kiiremad poisid, kel ka mõni võistlus juba selja taga, osalesid E-klassis. Kuue minutilistes sõitudes juhtus nii mõndagi ning kõik osalejad said kaks võistlussõitu.
A klassis võitis mõlemad sõidud veenvalt Hannes Hanimägi edestades Jasper Tammest ning Reimo Kaldmat. Ära märkimist väärib ka Hannese õe Hannemai 6. koht.
B grupis tuiskas rajale 7 võistlejat ning kindlam poiss rajal oli Karl Kiil. Maximus Ant lõpetas teisena ning Kaiser Kopti kolmandana.
C klassis tuiskas rajale samuti 7 tulevast krossiässa. Kindla sõiduga saavutas esikoha Kaur-Gabriel Rajasalu. Mart Saluste pälvis hõbemedali ning Ruben Lindemannile riputati kaela pronksmedal.
D grupis tuiskasid rajale suuremad poisid. Kaheksa osaleja seas napsas esikoha endale Hans-Arvet Tilk. Kris Koppe lõpetas teisena ning Roomet Palang kolmandana.
E grupp oli kõige osavõturohkem ( 10 poissi) ning tegemist oli juba poistega, kel suurem võistluskogemus ning neile usaldatu ka suurema ringiga võistlusrada. Stabiilse sõiduga saavutas Uuesalus esikoha Sander Saadi. Kennert Nurja lõpetas teisena ning Tristan Uiga kolmandana. Loe edasi: Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”
Eesti suurima rattamaratonide sarja Estonian Cup avaetapi Mulgi Rattamaratoni stardinimekirja on kantud 1557 osalejat. Start 60 km pikkusele maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt eeloleva pühapäeva keskpäeval, sellele järgnevad tasuta lastesõidud ning 35 km pikkune poolmaraton.
Mulgi Rattamaratoni suurfavoriit on Caspar Austa. Võitlus esikoha eest saab aga olema pingeline, sest teravat lahingut on sarja neljakordsel võitjal oodata nii Alges Maasikmetsa, Peeter Pruusi, Erki Pütsepa kui Peeter Tarvise poolt. Estonian Cup rattasarja peakorralda Allar Tõnissaare sõnul on hooaja algus alati ettearvamatu. “Esimene suurem võistlus annab esimese ülevaatliku pildi, missuguses vormis keegi uue hooaja alguses on ja kuidas on ratturid osanud hooaja eelse ettevalmistuse käigus võistlusvormi ajastada – üllatusi tõenäoliselt tuleb” kommenteeris Tõnissaar.
Põhivõistluse käigus läbivad ratturid kokku 760 tõusumeetrit. Maratoniraja raskeim lõik ootab sõitjaid Holstre-Polli mägedes, kus kümne kilomeetri jooksul pedaalitakse kolmandik kogu raja tõusudest. Just see on sõidu lõpptulemust arvestades otsustava tähtsusega rajalõik, sest raske rajaosa lõpus ootab liidreid Premium7 vahefiniš, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Viimased 7 kilomeetrit rajast kulgeb Viljandi järve kaldal terviseradadel, kus tuleb samuti võtta mitu rasket tõusu ja nõuab sõitjatelt tugevat pingutust. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti.
Liikumisaasta, Eesti Spordimuuseum ja Rahvakultuuri Keskus kutsuvad kõiki osalema 29. aprillil, rahvusvahelisel tantsupäeval toimuvas harivas e-mälumängus. Kui liikumisaasta peamine eesmärk on innustada Eesti inimesi rohkem liikuma, siis mälumänguga panustatakse ka ajugümnastikasse. Liikumisaasta e-mälumäng on jätk mullusele ülipopulaarsele kultuuripärandi aasta e-mälumängule.
E-mälumängus osalejad saavad testida, kui head on nende teadmised spordiga seotud Eesti kultuuri- ja ajaloosündmustest ja sportlastega seotud paikadest. “Mängu eesmärk on näidata Eesti spordiajaloo mitmepalgelisust, anda uusi teadmisi ja pakkuda võimalust näha tuttavaid asju teise nurga alt,” räägib mälumängu patroon, olümpiavõitja Jaak Uudmäe.
“Osalejatele on välja pandud hulk liikumisharrastuse teemalisi auhindu, mis innustavad nii noori kui ka vanemaid,” kinnitab Uudmäe, kes on ka ise üks mitmetest tuntud sporditegelastest, kes mängus osalenud koolidesse õpilastega kohtuma läheb. Interaktiivne valikvastustega e-mälumäng toimub teisipäeval, 29. aprillil 24 tunni jooksul aadressil www.liigume.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja
sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii liikumisaastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks.
Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit – 24 tundi kestev mäng võimaldab osaleda ka mujal elavatel eestlastel ja Eesti sõpradel.
Mälumängus osalejatele on Eesti spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja mäluasutused pannud välja enneolematult põneva auhinnafondi, näiteks võimalused professionaalide juhendamisel mõnel spordialal kätt proovida – mh curlingus, uisutamises ja golfis. Auhinnafondis on harrastusspordiürituste osaluspääsmed, spordimassaaži seansid,
personaaltreenerite abil individuaalsete treeningplaanide koostamine. Kõige tublimate osalejatega koolidesse tulevad Eesti tuntud sportlased õpilastega kohtuma. Muidugi on auhindade seas ka temaatiliste muuseumide pääsmed, raamatud ja palju muud.
Eelmisel aastal toimunud kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – siis prooviti kätt eelkõige kultuurimälestiste tundmise osas. Sel aastal saame targaks spordivallas – pärast mälumängu lõppemist saab õigeid vastuseid uurida Liikumisaasta kodulehel www.liigume.ee.
2014. aastal tähistatakse Eestis liikumisaastat, mille eesmärk on tõsta teadlikkust liikumise olulisusest ning seeläbi suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu Eesti elanikkonnas. Liikumisaasta hüüdlauseks on “Terve Eesti eest” ning teema-aastat viib ellu Eesti Olümpiakomitee. Täpsemat infot saab veebilehel www.liigume.ee ning Facebookis www.facebook.com/eestimaaliigub.
Täna, 14. aprillil algas järjekordne Südamenädal, mille raames korraldab Viljandimaa maavalitsuse tervisetuba koostöös JCI ehk Ettevõtlike Noorte Kojaga Viljandi Spordihoones suure korvpalliturniiri.
Sportlik reede kogu perele algab nii korvpalliturniiri pealtvaatajatele kui ka pealtvaatajatele hommikul kell 11.00, millal leiab aset korvpalliturniir. Korvpallureid tulevad ergutama Tanja tantsukooli tublid tantsijad.
Südamenädala raames toimub samas Spordihoone 2 korrusel kell 11.30 miniseminar, mis on pühendatud meie kõige tähtsamale organile – südamele.
Seminari viib läbi SA Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst doktor Mati Kallas, kes räägib loengul südame toimetulekust suurel koormusel, selle funktsioonist ning palju muud kasulikku ent põnevat, millest tasuks teadlik olla. Pärast tarvilikku seminari on samas kõigil huvilistel võimalik professionaalide poolt lasta mõõta oma tervisele ja südamele olulisi näitajaid: veresuhkrut, pulsisagedust, vererõhku, vööümbermõõtu, kehakaalu ning KMI ehk kehamassiindeksit.
Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul on võimalik kõikidel huvilistel vaba päeva ära kasutada selleks, et iseenda kohta rohkem teada saada ning ühtlasi ka osaleda spordipeol. “See, kes endast rohkem teab, oskab ennast jälgida ja paremini hoida, õigemini toituda ja liikuda. Kõik, mis on õige südamele, on hea meie elukvaliteedile ja oleneb ainult meist endist. Kes hoolivad, on oodatud kogu pere ja sõpradega, et veeta üks tervislik ning sportlik päev,” rääkis Russak.
Päeva lõpus toimub Südamenädalale kohane rühmatreening, mille viib läbi Hope spordiklubi treener Kärt Russak. Südamenädala üritused on kõigile tasuta
Südamenädal leiab aset juba 22. aastat ja selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu oma südamele ning üldisele tervislikule heaolule. Ühtlasi on aasta 2014 Eestis nimetatud liikumisaastaks.
Tublid suusapäevakutest osavõtjad. Foto: Tanel Ojaste2. aprillil toimus Tehvandi kohvikus Otepää valla suusakolmapäevakute kokkuvõtete tegemine ja osavõtjate autasustamine.
Suusapäevakute peakorraldaja, Karupesa Team’i treener Tanel Ojaste sõnas, et vaatamata kehvale talvele võttis suusaetappidest osa 89 suusatajat. Kokku toimus 4 suusaetappi.
Kõigi vanusegruppide kolmele parimale olid auhinnaks karikad ja šokolaadid. Õhtu jätkus ühises kohvilauas suusajuttu puhudes.
„Täname kõiki, kes suusapäevakutest osa võtsid,“ ütles Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre. „Kohtumiseni järgmisel aastal, loodame, et siis on lumeolud paremad!“
Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enn Kurg, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev (tervitussõnu ütlemas) ja Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Toivo Tõnson pärast lepingu allkirjastamist Adavere põhikooli võimlas. Foto: Vahur Kukk
Eelmisel laupäeval sõlmiti Põltsamaa vallas Adaveres Eesti Olümpiakomitee, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa spordiliidu Kalju vahel ühise tegutsemise leping, mis loob silmapaistvat edu saavutanud treeningruppidele soodsad tingimused edasi tegutsemiseks ning treenerite töö kompenseerimiseks.
Ants Antsoni olümpiavõidule pühendatud kiiruisutamisvõistluse “Kuldne 1500” toimumispäeval allkirjastasid aastateks 2014-2016 lepingu Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enn Kurg, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa spordiliidu president Toivo Tõnson.
Eesti Olümpiakomitee projekti raames tegutsevad Jõgevamaal viie spordiala treeninggrupid, mida juhendavad vähemalt kuuendat kutseastet omavad või seda taotlevad treenerid. Täiskohaga töötavad kiiruisutamisetreener Väino Treiman Adaveres ja saalihokitreener Marko Saksing Jõgeval. 0,5 kohaga maadlustreener Arved Külanurm Põltsamaal, kergejõustikutreenerid Piret Koll Jõgeval, Lea Vilms Põltsamaal ja võrkpallitreener Toivo Uusna Põltsamaal.
Treeninggrupid on komplekteeritud põhikooli või gümnaasiumi sportlikule saavutusele orienteeritud õpilastest. Treeninggrupi suurus peab olema vähemalt 10 õpilast ja treeningute mahuks vähemalt 12 tundi nädalas. Treeninggruppide üldkoordinaatoriks on Jõgevamaa spordiliit “Kalju”. Gruppide tegevust koordineerib ja kontrollib nõukogu, kuhu kuuluvad Jõgeva maavalitsuse, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgevamaa spordiliidu „Kalju“ ja EOK esindajad.
EOK toetus kõikidele treeninggruppidele kokku on 2560 eurot kuus. EOK toetust võib kasutada treenerite tasustamiseks ning treeningtöö läbiviimiseks. Kohalikud omavalitsused lähtuvad spordimeisterlikkuse treeninggruppide toetamisel vähemalt 800eurosest kohamaksumusest aastas. Treeninggruppide täiskoormusega (24 treeningtundi nädalas) treenerite töötasu alammäär on 890 eurot kuus, millele lisandub töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks.
“Toetust saavate treeninggruppide välja valimisel arvestati tulemuslikke (medalid Eesti noorte meistrivõistlustelt) spordialasid ja treeneri kutseastet, kusjuures endise neljanda astme asmel on vaja nüüd kuuendat kutseastet või selle tegemist aasta vältel. Tarvis on ka omavalitsuse tahet toetada spordiala ja treenerit võrdväärselt Eesti Olümpiakomiteega,” ütles Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhataja Uno Valdmets. “Võrreldes eelmise lepinguga toetakse uue põhjal ka võrkpallurite treeninggrupi tegevust Põltsamaal.”
“Ühise tegutsemise leping kindlustab silmapaistavte tulemustega ja professionaalsete treenerite juhendamisel tegusevate treeninggruppidele stabiilsuse ja loob eeldused uute võitude saavutamiseks,” märkis Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Jõgeva vallavanem Enn Kurg.
“Jõgevamaa oli üks esimesi maakondi, millega Eesti Olümpiakomitee 2010. aastal koostöölepingu sõlmis. Uus leping tagab jätkuvalt soodsad tingimused noortele tulemuslikuks sportimiseks erinevatel aladel, treenerite tööde väärtustamiseks ja nende tegevuse majanduslikuks kompenseerimiseks,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Meeldiv, et Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli elas kaasa ka traditsioonilisele võistlusele “Kuldne 1500″ ja asutasustas võitjaid.”
“Leping tõestab Eesti Olümpiakomitee usaldust Jõgevamaa sporditegijate, treenerite ja spordielu koordineerivate organisatsioonide ja asutuste vastu. Sportlikud tulemused peaksid nüüd olema sama head kui seni või ka paremad,” lausus Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Toivo Tõnson.
17. jaanuaril toimus Nuustaku pubis traditsiooniline Otepää kultuurikollektiivide uus-aasta pidu, mille teemaks oli “Katus sõidab”. Peol tunnustati ka Otepää valla parimaid sportlasi.
Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre sõnas, et oma ettepanekuid parima sportlase tiitlile esitasid valla spordiklubid ja kõik vallaelanikud. Sportlasi tunnustasid volikogu esimees Jaanus Raidal, vallavanem Kuldar Veere ja haridus-kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Miia Pallase.
Otepää valla parimateks sportlasteks tunnistati Karl-August Tiirmaa, Triin Ojaste, Camen Piho, Andres Saal ja Liivi Parik. Parimaks valla võistkonnaks tunnistati FC Otepää esindusmeeskond, parimaks treeneriks Kalju Ojaste. Eriauhina sai valla noorsportlane Airiin Pikk.
Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et peo teemaks andsid inspiratsiooni kultuurikeskuse remonditööd. Otepää Kultuurikeskuse kollektiiv tänas ja tunnustas kõiki Otepää valla isetegevuslasi ja nende juhendajaid. Õhtu jätkus meeleolukate etteastetega, kus astusid üles valla isetegevuslased. Õhtu aitas sisustada ansambel Viiser, õhtut juhtis Lauri Drubinš. Kohal olid uus-aasta peol segakoor Eveko, Otepää linetantsijad, Otepää Teater, Nuustaku segarühm, Nuustaku naisrühm, ansambel Relami, tantsutrupp FeelingGood, käsitöörühm Karukäpp.
Taidluspeo korraldas Otepää Kultuurikeskus koostöös Otepää Vallavalitsusega.
Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.
Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.
Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.
26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.
Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.
Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.
Veebruari teises pooles alustab Allfilm Haapsalus vehklemistreener Endel Nelise elust inspireeritud mängufilmi „Mõõkade tants” võtteid, peaosas on Märt Avandi, vahendab Kaire Reiljan Lääne Elus.
Filmi Eesti produtsent ja Allfilmi juhatuse liige Ivo Felt ütles, et stsenaarium sai tõuke Endel Nelise elust ja tööst ning peategelane kannab legendaarse vehklemistreeneri nime, kuid filmi tegevus on välja mõeldud.
Tegevus toimub 1950. aastate Haapsalus. Felti sõnul on peategelane noor sportlane, kes pärast Leningradis kooli lõpetamist satub Haapsallu ja moodustab siin vehklemisklubi. Loe edasi: Endel Nelise elu andis aluse filmile
Sügishooajal on ujumisklubi Hiiu Hüljes ujujad osalenud kolmel võistlusel: Noortesarja esimene etapp ja tiba väiksematele Hüljestele Sõbrakeste esimene osavõistlus, kõige rahvarohkem oli 31. novembril ja 1. detsembril Tartus peetud rahvusvaheliste ujumisvõistluste Aura Open Cup, kus osales üle 400 osavõtja.
Kõige tähtsamad võistlused Eesti noorte ujujate seas on Noortesarja etapid, kus osalesime seekord seitsme ujujaga. Noortesarja esimesel etapil sai Roberta Mikk 50 m vabaltujumises tubli isikliku rekordiga 29,90 teise koha ja 100 m liblikujumises samuti teise koha. Häid kohti saavutasid veel Catlin Hüüdma, Karin Pisa ja Kaisa Ulla.
Sõbrakeste esimesel osavõistlusel tulid medalitele Martin Schneider, kes võitis 25 m distantsil seliliujumises esikoha ja 25 m kroolis teise koha ning Catlin Hüüdma, kes 50 m kroolis sai kolmanda koha ja 50 m seliliujumises teise koha.
Aura Open Cap võistlustel osalesime kümne ujujaga ja tegime kokku 27 starti. Paari valestardi ja valepöörde kõrval tegime ka mõned isiklikud rekordid ja saime palju kogemusi. Edukaim oli Roberta Mikk, kes saavutas endast vanemate konkurentsis nii 200 m kompleksujumise kui 50 m seliliujumises neljanda koha ning mõlemal distantsil ujus uue isikliku rekordi.
Sel aastal ootab ees veel 19.–21. detsembril osalemine Noorte Lühiraja Eesti meistrivõistlustel Tallinnas Kalevi veekeskuses.
Fotomeenutus möödunud orienteerumisvõistluselt. Foto: Arvo Saal
Rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni kodulehe andmeil toimuvad 2017. aasta suvel Eestis orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused. Võistluskeskus asub Otepääl, võistluspaigad mitmel pool Lõuna-Eestis.
2006. aastal toimusid ka Otepääl Euroopa meistrivõistlused orieneerumisjooksus.
Eesti tuletõrjesportlased võitsid Lõuna-Koreas toimunud tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustel hargnemises mootorpumbaga hõbemedali. Üldarvestuses saavutati tubli kuues koht.
Eesti koondis tuli hõbedale uue Eesti rekordiga 28.96 sekundit. Mootorpumba võistkonda kuulusid Margo Tammepõld, Andro Oviir, Marek Kaldmäe, Ragnar Lai, Timo Laks, Lembit Laks ja Gert Valdsalu. Tegu on Eesti koondise esimese hõbemedaliga tuletõrjespordi maailmameistrivõistluste ajaloos.
Koondisesse kuulusid ka Siim Kaaver ja Kaarel Siimut ning koondist treenisid Ülo Laks ja Aivar Lai. Lisaks hargnemisele mootorpumbaga võisteldi konksredeliga ronimises õppetorni neljandale korrusele, 100m takistusriba läbimises ja 4x100m tuletõrje teatejooksus.
Tuletõrjespordi maailmameistrivõistlused toimusid 1.-5. oktoobrini Lõuna-Koreas, võistlustel osalesid kümne riigi koondised.
Juuresolev foto on tehtud 2013. aasta Baltimaade tuletõrje meistrivõistlustel, mis toimusid Rakveres.
Laupäeval, 12. oktoobril, peetakse Kiltsi lennuväljal järjekordne Eesti meistri- ja karikavõistluste ning Balti meistri- ja karikavõistluste etapp kestvuskrossis.
Lääne MK korraldatav võistlus on sarja eelviimane etapp ning läänlastel on põhjust kaasa elada kahele oma klassi liidrile. E1 klassis on praegu tabeli tipus Kert Pääbo, kel on sel hooajal võimalus võtta koguni teine Eesti meistri tiitel. Noormees oli tänavu parim motokrossis MX 2 juunior-klassis.
Seenior 40+ klassis on liidrikohta hoidmas Reio Engman ning loodetavasti rõõmustab ta kodupublikut taas oma klassi võitjana.
Kodusel kestvuskrossil osaleb pea tosin Läänemaa krossisõitjat ning esimene võistlusstart antakse kell 11. Pealtvaatajatele on sissepääs tasuta.
Pühapäeval, 15. septembril toimub äsja uue kunstmurukatte saanud Hiiu staadionil perespordipäev “Sportlik pere Nõmmel 2013”. Üritus toimub kell 12.00-17.30, väravad avatakse kell 11. Perespordipäeva lõpetab kell 17 algav Lenna Kuurmaa kontsert. Päeva juhib Hannes Hermaküla.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul kasutavad Hiiu staadionit nii koolid kui ka erinevad spordiklubid. “Seal viivad Nõmme koolid läbi oma kehalise kasvatuse tunde ja korraldavad spordipäevasid, lisaks toimuvad ka jalgpallitrennid. Just seetõttu on hea, et staadion taas kooliaasta alguses kasutusvalmis,” rääkis Korp.
Perespordipäeval selgitatakse välja Nõmme sportlikumad pered. Osalema on oodatud 3-liikmelised võistkonnad, kuhu võivad kuuluda emad, isad, õed, vennad, vanaemad ja vanaisad jne. Parimad võistkonnad selguvad erinevate ülesannete täitmisel, mida viivad läbi Nõmmel tegutsevad spordiklubid.
Lisaks toimuvad sel päeval staadionil Nõmme lasteaedade ja koolide teatejooksud, linnapea karika jalgpalliturniir Nõmme-Lasnamäe, sõpruskohtumises võtavad omavahel mõõtu Nõmme Kalju ja Nõmme Unitedi lapsed ja lapsevanemad jpm.
Tallinna linnavalitsus eraldas juunis Hiiu staadioni jalgpalliväljakule uue kunstmuru soetamiseks ja paigaldamiseks reservfondist 275 000 eurot. Uus kunstmurukate tagab tingimused kvaliteetseks treeninguks. Paigaldatud kunstmuru omab FIFA 2 sertifikaati, mis tähendab, et staadionil on võimalik pidada ka rahvusvahelisi võistlusi.
Elva mändide all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses sai valmis tiigi kaldale ehitatud vabaõhulava. Amfiteatrit meenutava lava teevad kordumatuks palkpingid, millest igaüks on omaette kunstiteos.
Publiku käsutuses on nii loomaks, linnuks kui ka liblikaks kujundatud pingid. ”Olen kindel, et midagi sellist ei ole inimesed varem näinud,” ütles Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viks.
Lavale mahuvad esinema väikesed muusikute kollektiivid, näitetrupid või lektorid. Koht sobib hästi ka koolidele õueõppe korraldamiseks. Hea akustika tagab heli jõudmise ka kaugemate kuulajateni, keda pinkidele mahub istuma 150 ja seisma või mättale kükitama teist niisama palju, ütles Viks.
Esimese kontserdi vastvalminud metsatoas andsid hiljuti laulja Hedvig Hanson ja kitarrist Andre Maaker, kes olid võlutud vabaõhulava üliheast akustikast ja imelisest loodusest. Loodan, et metsatoast kujuneb Eesti üks armastatumaid kontserdipaiku, ütles Viks.
Tervisepordikeskuse vabaõhulava valmis Elva metsapealinna projekti raames. Idee autorid, kavandite joonistajad ja paljude pinkide valmistajad olid Elva kunstnikud Anni Irs ja Mariina Tiidor. Pingid saagisid välja Eesti parimad vigursaagijad, lava ehitas ja kujundas ning tõstis pingid paika firma Spets OÜ.
Täna allkirjastatakse kokkulepe, millega noortespordiga seotud organisatsioonid nõustuvad järgima alaealiste huvide kaitse põhimõtteid spordis ja üleminekute head tava.
Hea Tava eesmärgiks on ühtlustada osaliste arusaamu ning vastastikuseid ootusi alaealistele suunatud sporditegevuses nii, et tulemused oleksid lastele, lastevanematele, korraldajatele ja ühiskonnale parimad.
“Erinevate kooli- ja noortespordiga seotud organisatsioonide kokkulepe on igati tervitatav, sest asjaosaliste vabal tahtel sõlmitud kokkulepped on mõnikord seadusestki tõhusamad,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. “Noortespordi esmane ülesanne on laste füüsiline ja vaimne areng, täna sõlmitav kokkulepe ütleb selle selgelt välja. Kui tippspordis tahavad kõik võita, siis noortespordis on esikohal rõõm spordist.”
Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.
Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.
Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.
28. juulil toimusid Värska uuel staadionil Peipsi järve äärsete valdade sportlikud suvemängud. Veenva ülekaaluga saavutas koduväljakul üldvõidu Värska vald.
Kokku osales Peipsi mängudel kuus valda – Värska, Räpina, Vara, Mikitamäe, Alatskivi ja Pala vald. Viis alavõitu võtnud ja kõikidel aladel esikolmikusse kuulunud Värska valla kõrval saavutas teise koha Räpina vald ning kolmandaks tuli Vara vald.
Sündmuse avas seto leelokoor Laanetsirk omaloodud tervituslauluga, milles võistlejatele edu sooviti. Sündmuse peakorraldaja Värska vallavanem Raul Kudre pidas tervituskõne, heisati lipud ning mängud võisidki alata.
Kuumal suvepäeval tuli võistelda 9 alal – kergejõustikus, jalgpallis, võrkpallis, teatejooksus, noorte jalgrattavõistlusel, kanuusõidus, orienteerumises, mälumängus ja juhtkonna võistlusel. Kergejõustikus oli parim Vara valla võistkond. Võrkpallis, jalgrattavõistlusel ja mälumängus viis karikad koju Räpina vald. Jalgpallis, orienteerumises, kanuusõidus, juhtkonnavõistluses ning päeva kõige emotsionaalsemaks võistluseks kujunenud teatejooksusus tuli võitjaks Värska vald. Ajakava oli koostatud sedavõrd paindlikult, et aktiivseim sportlane suutis mängudelt lahkuda lausa kuue auhinnalise kohaga. Võistluste peakorraldaja Raul Kudre jäi üritusega väga rahule: „Mul on hea meel, et 2011. aastal valminud staadionil sai läbiviidud esimesed suuremad võistlused ja püstitatud mitmel alal väga tugevad staadioni rekordid. Ka võistlejate poolt tuli uue staadioni kohta ainult kiidusõnu“. Loe edasi: 40. Peipsi suvemängud võitis Värska vald
24.-28. juulini toimuvad Järvamaal, Nurmsi lennuväljal ja mujalgi Paide valla aladel motovarjude rahvusvahelised võistlused Baltic Open Paramotoring Championship 2013 (BOPC). BOPC korraldatakse igal aastal ühiselt Balti riikide paraplaaniklubide poolt, selle toimumispaik roteerub riigist riiki. Seekordsele võistlusele tuleb 22 välispilooti, mis on suurim arv seni Eestisse sellistele võistlustele saabunutest. Lisaks veel Eesti piloodid, kuid maksimaalne osalejate arv ongi piiratud 30-ga, et tagada sellise spordiala võistluse ohutus.
Motovarjurid sooritavad erinevaid ülesandeid, mille seas on nii pikad navigatsioonilennud kui keerukad ja atraktiivsed manöövrid madalatel kõrgustel ja vahepeal jalgadega maapindagi puudutades. Võistlusülesandeid sooritatakse neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni ning pealtvaatajad on samuti oodatud.
Kõige atraktiivsemad kohapealsed lennud püütakse korraldada reede õhtul kell 18. Eeldatavasti laupäeva õhtuks on plaanitud kõigi võistlejate ja kohtunike ühine mootoritega lend marsruudil Nurmsi-Mäo-Paide-Nurmsi, millest võtab osa kuni 40 pilooti, mis on seni suurim arv Eestis korraga õhus olnud motovarjureid üldse.
Kuivõrd motovarjusport on väga ilmastikutundlik ala, ja programmi võib tekkida palju muudatusi, siis pealtvaatajatel on soovitatav enne kohale tulekut helistada Eesti-poolse korraldaja, klubi Keelutsoon üldnumbrile 55 63 88 00.
Anu Puusepp
jarva.ee
Erki Nool 2009. aastal Elva Jooksusarja avaetapil lastejooksude autasustamisel. Foto: Grigori Salmijanov
Pühapäeval, 14. juulil toimuva 5,2 kilomeetrise Elva tänavajooksu avab olümpiavõitja Erki Nool.
Elva tänavajooks on ühtlasi avaetapiks kolmeosalisele Elva jooksusarjale, tulekul on veel 18. augustil Elva mäejooks ja hooaja lõpetab 3. novembril Elva järvedejooks.
“Mul on hea meel, et 2009. aastal käima lükatud jooksusarja traditsiooni on suudetud hoida,” sõnas Nool. “Elval on jooksukeskusena head eeldused, sest aastakümneid korraldati vabariigi meistrivõistlusi murdmaajooksus just Elvas.”
Jooksurada kulgeb Elva Kesk tänaval, Pikal tänaval , Arbi järve ääres ja Kalda tänaval ning Tartu maanteel.
Start jooksu põhidistantsile antakse kell 13 Elva Kesk tänaval pubi Vapper Mäger ees, lastejooksud (400-800 m) algavad kella 12-st. Jooksjaid ergutab raja ääres Rõngu puhkpilliorkester.
Täpsemat teavet saab www.elvajooks.ee. Täna on jooksule eelregistreerimiseks viimane päev, edaspidi kirjapanek kohapeal.
Üllatusvõitja Peeter Tarvis finišeerimas. Foto: Jarek JõeperaSamsung Estonian Cup rattamaratonide neljanda etapi Fuji Rakke Rattamaratoni võitis Peeter Tarvis Raplamaa Rattaklubi KoMo võistkonnast. Eelmise aasta võitja, Eesti ainus maastikurattaproff Martin Loo lõpetas võistluse kolmandana, Markku Ainsalu järel. Kokku osales pühapäeval Rakke Rattamaratonil 1622 ratturit.
Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Rakke ümbruses sõidetud 59 kilomeetrine rattamaraton toimus suurepärastes tingimustes. Võistluse favoriit, UCI reitingutabelis 21-le positsioonile tõusnud Martin Loo proovis äraminekut distantsi esimesel kolmandikul, kuid liidergrupp püüdis Loo taas kinni. Raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus asunud Premium7 vahefinišis võttis võidu Caspar Austa, Alges Maasikmetsa, Erki Pütsepa ja Martin Loo ees.
Emumäele järgnenud laugemal, kuid kiirel rajaosal keegi kohe ründama ei hakanud. Esimesena otsustas kiirendada U-23 vanuseklassis sõitev Peeter Tarvis ning tema järel ka Markku Ainsalu. Kuna sarja liidrile Alges Maasikmetsale, kes jälgis eelkõige oma põhikonkurent Caspar Austat, selline stsenaarium sobis, hakkasid Tarvis ja Ainsalu jälitajatega vahet kasvatama. Martin Loo eestvedamisel hakati jooksikuid aktiivselt püüdma viimasel kümnel kilomeetril. Vahe vähenes, kuid oli kärisenud juba sedavõrd suureks, et Tarvis võttis kindla võidu. Teisena veeres üle finišijoone Ainsalu ning kolmandana Martin Loo.
„Loomulikult oli keeruline aga läks õnneks, et eest ära sain,“ rääkis Peeter Tarvis mõned minutid pärast finišit. Kiireim mees rajal kiitis muuhulgas korraldajaid rajamuudatuste eest, mis võitja sõnul tegid võistlustrassi mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Loe edasi: Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees
Eesti jalgpallikoondis treenimas Otepää Aedlinna areenal 2012. aastal. Foto: Monika Otrokova Talvepealinna Otepääd tuntakse rohkem talispordialade mekana. Suvi toob aga kaasa mitmed rahvusvahelised spordivõistlused. Oma koha Otepääl on leidnud ka jalgpall ning Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi.
Otepää valla spordijuhi Martin Tederi sõnul saab sel suvel näha nii neidude jalgpallimängu, kui ka harrastajate mõõduvõtmisi, läbi viiakse jalgpallilaagreid lastele.
1.juulil toimuvad Tehvandil neidude U17 ja U19 Balti turniiri kohtumised. Kell 12.00 mängivad Tehvandi staadionil Läti ja Leedu U17 tütarlapsed ja samal päeval kell 16.00 Läti ja Leedu U19 neiud. Ühtlasi ootab Eesti Jalgpalli Liit sel päeval abi kohalikelt lastelt ja noortelt ning kutsub nendele kohtumistele appi pallipoisteks.
13. juulil võtavad Tehvandi staadionil mõõtu jalgpalliharrastajad, toimub Otepää valla harrastajate jalgpalliturniir Otepää Karikas 2013. Mängima on oodatud kohalikest jalgpallihuvilistest koosnevad võistkonnad. Loe edasi: Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi
III Saarejuustu Saaremaa Suurjooks toimub 29.juuni kell 12.00 Karujärve Tervisespordikeskuses
Kuni registreerimise süsteemi rakendumisele saab registreerida aadressil karutervis@gmail.com. Registreerimisel märkida: Eesnimi, Perekonnanimi, Sünniaeg, klubi/asutus/vald.
Osalemistasud kuni 28. juuni kella 12.00-ni on 5 EUR ja peale seda ning kohapeal 8 EUR. Arveldusarvele MTÜ Karujärve TSK – A/A 221052041715. Kohapeal saab tasuda üksnes sularahas. Makse sooritamisel märkida selgitusse osaleja(te) nimi kelle eest makse sooritakse.
Osalejad kes soovivad kasutada korraldajate poolt organiseeritud bussi, palume sellest teatada sellest hiljemalt 21 juuni e-mail karutervis@gmail.com.
Transport korraldajate bussiga Kuressaare – Karujärve Tervisespordi Keskus – Kuressaare maksab 3 EUR/in. Lapsed alla 17. aasta 2 EUR/in.
Estonian Cycling Weekend, mis koondab enda alla SEB 32. Tartu Rattaralli üritused ning Tour of Estonia tõi kokku enam rattureid kui varasemalt – kokku ületas esialgsetel andmetel rattanädalavahetusel finišijoone 7673 ratturit.
Eile toimunud SEB 32. Tartu Rattarallil sõideti 135 ja 65 km distantsid, kokku ületas eile finišijoone 3945 ratturit. Päev varem toimusid SEB 32. Tartu Rattaralli lastesõidud, kus osales kokku rekordilised 3604 last – sellist arvu ei ole Klubi Tartu Maraton lasteüritustel varasemalt nähtud.
SEB 32. Tartu Rattaralli parimaks klubiks tunnistati Hawaii Express, edukaima firma karika viis endaga Eesti Post.
Kokku oli SEB 32. Tartu Rattarallil esindatud ligi 30 riigi esindajad, nende seas ka Tour of Estonial osalenud profiratturid.
UCI esimese kategooria mitmepäevasõit Tour of Estonia tõi kokku 124 profiratturit 17st meeskonnast. Selle aasta meeskondade tase oli ühtlaselt tugev, kontinentaalmeeskonnad näitasid, et saavad ka pro-kontinetaalmeeskondadele vastu. Ajaloolise võidu, esimese Tour of Estonia võitis Gert Jõeäär, kes tuuri ajal võistles Eesti Rahvusmeeskonnas.
Võistluste direktor Indrek Kelk võtab nädalavahetuse kokku: “Tour of Estonia ellukutsumise eesmärk sai täidetud – tõmmata tähelepanu rattaspordile ja seda eelkõige harrastustasandil. Vaadates meediakajastusi ja asjaolu, et suurem osa profimeeskondadest startis koos harrastajatega rattarallil – isegi Androni Giocattoli – Venezuela pro-kontinentaalmeeskond, kelle ajakava ei lubanud tervet sõitu kaasa teha, läksid rattarallil starti, et asuda teele üheskoos tuhandete rahvasportlastega. Selles valguses oli esimene Tour of Estonia tõesti edukas ning täitis oma eesmärki. Loodan, et see pani aluse ja vundamendi ilusa ja uhke traditsiooni sünnile, mis omakorda viib rattaspordi armastuse veelgi suuremate ringkondadeni.”
Estonian Cycling Weekend algas profiratturite võidusõitudega – 30. maist 1. juunini toimus Tour of Estonia, mis viis ratturid Viimsisse, Tallinna vanalinna, stardiga Jürist Tallinnast Tartusse, tuuri lõpetas Tartu Grand Prix. Lastesõidud toimusid 1. juunil vahetult enne Tartu Grand Prix starti, rattanädalavahetuse kulminatsiooniks oli 2. juunil toimunud SEB 32. Tartu Rattaralli.
Fotod suurest rattanädalavahetusest leiab galeriidest:
Pühapäeval, 9. juunil algusega kell 10 toimub Ida-Virumaal Iisaku muuseumi juures Iisaku IX külalaat. Laadal on oodata:
toidukaubad, taimed, istikud, käsitöö ja tarbeesemed,
laval astuvad üles kohalikud ja külalistaidlejad,
lastega tegutsevad Vello Vaheri tsirkuse- ja trikikooli õpetajad,
huvitegevused nii suurtele kui väikestele,
töötavad täika- ja kohvipood,
loterii, kus iga loos võidab,
laadatralli juhib päevajuht Heinar,
algusega kell 14 lõunaregiooni tantsupäev laadaplatsil.
Korraldaja: Iisaku Muuseumi Sõprade Selts Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Iisaku Vallavalitsus, Iisaku Muuseum, Iisaku Elamumajandus, kohalikud ettevõtjad
Ootame ka tänavu annetusi õnneloosi ja täika korraldamiseks. Täikakauba võib enne laata tuua muuseumisse, loterii pannakse kokku raamatukogus. Sissepääs laadaplatsile 1 €.
9. juunil toimub läheduses ka Ace Xdreami Iisaku osavõistlus, millele saab pilgu peale heita ning osalejad saavad tulla kohale kogu perega, et teised saaks samal ajal laadal aega veeta! Xdreami kohta lähemalt!
17. jaanuaril toimus Nuustaku pubis traditsiooniline Otepää kultuurikollektiivide uus-aasta pidu, mille teemaks oli “Katus sõidab”. Peol tunnustati ka Otepää valla parimaid sportlasi.
Pühapäeval, 9. juunil algusega kell 10 toimub Ida-Virumaal Iisaku muuseumi juures Iisaku IX külalaat. Laadal on oodata: