Segarühm Nuustaku tähistas juubelit

Segarühm Nuustaku juubelimeeleolus. Foto: Monika Otrokova
16. novembril oli Otepää Gümnaasiumis elevust rohkem kui muidu – gümnaasiumi aulat täitsid rahvariideseelikute kirevad värvid. Rahvatantsu segarühm Nuustaku pidas 25. aasta juubelit ja oli külla kutsunud kultuurikollektiivid Otepäält ning naabervallast Sangastest. Tantsisid kõik, ka segakoor Eveko.

Tantsijate pidu algas aga hoopiski puhkpillihelide saatel – Pühajärve-Rõngu Puhkpilliorkester mängis juubilarile mitu kaasahaaravat lugu. Seejärel tervitas sünnipäevalaps – segarühm Nuustaku, kõiki külalisi hoogsa tantsuga „Eesti liha ja Eesti veri“. Tantsu jätkus terveks õhtuks – sünnipäevalapsele tantsiti nii rahvatantse, kui ka teises stiilis tantse. Segakoor Eveko esitas Nuustaku segarühma auks laulu koos tantsuga, Nuustaku pikaaegne klaverisaatja Varju Teder aga mängis kannelt. Rahvamuusikud – Karupojad, esitasid aga loo, mille saatel sünnipäevalaps tantsu keerutas. Oma etteaste tegid naabridki – Sangaste segarühm Kõvverad kõdarad ja naisrühm Tanuke.

Segarühma Nuustaku tervitasid ja õnnitlesid kõik küllakutsutud kollektiivid ja laulukoori Relami esindus, Otepää vallavanem Merlin Müür, Valgamaa rahvakultuurispetsialist Eha Mandel, Valga maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts, Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. Tänati ja tunnustati endiseid segarühma juhendajaid Eha Ojaveed, Angela Toomet ja praegust juhendajat Kaire Ojaveed. Tunnustuse pälvisid segarühma endine klaverisaatja Varju Teder ja Heivi Truu, kes seda tööd jätkab. Loe edasi: Segarühm Nuustaku tähistas juubelit

Täna antakse välja Ullo Toomi auaadressid

Fotomeenutus: Ullo Toomi. Allikas: folk.ee

Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis antakse laupäeval kell 13 üle tantsutaat Ullo Toomi auaadressid legendaarsetele rahvatantsõpetajatele ja valdkonna arendajatele.

Tegu on tunnustusega rahvatantsu valdkonnas, mida antakse välja kord viie aasta jooksul. Ullo Toomi on pannud aluse tantsupidude arengule. Rahvatantsude koguja ja õpetaja, noorte tantsupidude algataja Ullo Toomi (1902 – 1983) pikk ja kirev elukäik ning rohked rollid pakuvad rikkalikult ideid tantsust rääkimiseks, mida meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased.

Eile alanud ja homme lõppev konverents „Jalgratas viiuli vastu“ on pühendatud tantsutaadi Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale ja tantsupidude arenguloole. See on saanud pealkirja tema noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverentsil on arutluse all tantsupidude arengulugu ja tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Konverents lõppeb Ullo Toomi Auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm. Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Erika Põlendik

Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on
Helle-Mare Kõmmus

Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab tantsupidude tunnustatud üldjuht Helle-Mare Kõmmus (fotol) Hiiumaalt. Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Helle-Mare Kõmmus on üld- ja noorte tantsupidude üldjuhina ning oma aastatepikkuse tööga Hiiumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid ning olnud rahvatantsu traditsioonide silmapaistev hoidja ja edasikandja.
2009. aasta tantsupeo kunstilise juhi Ülo Luhti sõnul on Helle-Mare oma ema töö jätkajana olnud tantsuga seotud terve elu.
“Ta on mõtlik ja analüüsiv tantsuõpetaja ja ta oli hindamatu liige 2009. aasta tantsupeo lavastusmeeskonnas, mõtles suurelt ja töötas pühendunult. Helle-Maret tahaks iseloomustada tema enda sõnadega: naine on nagu meri – elu andja ja kandja,” ütles Luht.
Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval on tantsutaadi juubeliaasta üheks tippsündmuseks.
Helle-Mare Kõmmus on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidustöö erialal ning õppinud tantsu Mait Agu juures. Aastast 1997 töötab ta Hiiumaal rahvakultuurispetsialistina, suunates nii kogu maakonna kultuurielu ning juhendades samal ajal ise ka mitmeid sealseid kollektiive. Helle-Mare Kõmmus on osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis seitsmel korral, olles 1994. ja 1999. aastal peo üldjuht-lavastaja. 2014. aasta XIX tantsupeol on ta B1 rühmade üldjuht.
1999. aastal pälvis ta Kristjan Toropi tantsupeostipendiumi parima tantsulavastuse eest XVI üldtantsupeol. Tänavu veebruaris omistati Helle-Mare Kõmmusele teenete eest rahvakultuuri edendamisel Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi koos Erki-Andres Nuudiga

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi toimub juba 12. septembril 2012 kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Pärast kiirelt möödunud suvekuid on Tartu tantsuklubisse kutsutud taaskord suurem rahvamuusikute sõpruskond. Tallinnast tuleb seekord tantsuklubisse Erki-Andres Nuut koos Martin Mülleri, Anni Rikkeri ja Leho Laaseriga. Üheskoos reisides peaks peaks vahemaa lühemana tunduma ja reis olema meeldivam. Tartu rahvamuusikute kamp on jälle päris esinduslik. Kõik vennad Indid on seekord tantsuklubis kohal. Asso, Meelise ja Heiki puhul on teada fakt, et nad on ühtaegu nii sugulased, tuttavad kui ka head sõbrad. Ruti Kirikmäe on endaga kaasa kutsunud kamba noori õppureid, kes on viimaste aastate jooksul Tartusse elama asunud. Koos Ruti Kirikmäega musitseerivad Kaisa Kuslapuu, Elsa Trumm, Kaie Mikheim ja Daniel Kütt. Tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Ühtlasi tuletame siinkohal ka tantsijatele meelde, et koos sõpradega on tantsuklubis märgatavalt lõbusam. Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud.

Seekord on kõik rahvamuusikahuvilised teretulnud tantsuklubisse koos sõpradega!

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Haanjamaa kultuurisündmused sel nädalal

Neljapäeval, 19. juulil 2012 toimub Ruusmäel, Rogosi mõisas taas külastuspäev Unustatud mõisad. Seekord on see teemapäevana küll pühendatud vanemale generatsioonile, kuid mõisaga tutvuma on oodatud kõik huvilised! Kell 14 esinevad külalised Haanjast ja Missost, kell 15 annab kontserdi Tajo Kadajas. Lähem info Haanjamaa Elu uudisvoost ja Rogosi mõisa kodulehelt!

Sama päeva õhtul algusega kell 18 saab Haanjas, Suure Munamäe vabaõhulaval (vihmase ilma korral Haanja rahvamajas) näha etendust “Igavene rändur”. Loe edasi!

Reedel, 20. juulil 2012 algusega kell 20 annab Suure Munamäe vaatetorni juures juba traditsiooniliseks saanud kontserdi ansambel JÄÄÄÄR, kes käib terve juulikuu Eestimaa kauneid kohti veelgi kaunimaks laulmas. Loe lähemalt!

Laupäeval, 21. juulil 2012 toimub Haanjamaal Luutsniku külas kodukandipäev. Üles astub ansambel „Lihtsad Poisid“, toimub hobuste demonstratsioonesinemine. Samuti tähistatakse kohaliku raamatukogu 95. sünnipäeva. Loe edasi!

Pühapäeval, 22. juulil 2012 tähistame Suure Munamäe vaatetorni 73. sünnipäeva. Esinevad mandoliinide ansambel, tantsugrupp EXIT, Läti rahvatantsijad, ansambel Apelsin. Sündmuse ajal sissepääs torni on tasuta. Loe edasi!

Olete oodatud osa saama!

Võru Folkloorifestival algab täna õhtul Teppo talu õuel

Meenutus eelmise festivali melust
Täna algav XVIII Võru Folkloorifestival saab õhtul hoo sisse Teppo talu õuel esitatava tantsuetendusega Suvehaljas tantsusamm, mille lavastab Võrumaa üks tuntumaid tantsujuhte Maire Udras.  Võru parimaid rahvatantsijaid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.

 Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo kodutalu õuel Võru valla Loosu külas võetakse nii suurejooneline lavastus ette esmakordselt.  Asja õnnestumisel võib sest niigi sümboolse tähtsusega kohast aga kujuneda edaspidi veel üks uus väärt paik tulevaste kontsertide jaoks.

August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline ning nad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi. Ühe pilli meisterdamiseks kulus meistril umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsasid arvatakse praeguseks olevat järgi umbes 40, neist ligi 15 on ka aktiivses kasutuses. Loe edasi: Võru Folkloorifestival algab täna õhtul Teppo talu õuel

Rahvatantsijad vallutasid Ruhnu saare

Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus ning  Eesti Maaülikooli rahvatantsijad ansamblist Rarbatu sõitsid nädalavahetuseks Ruhnu saarele.

Saarel tantsitakse, tehakse tööd ning lustitakse, loomulikult kõik koos! Ühine saarekülastus lõpeb tasuta tantsupeoga!

Idee sõita koos Ruhnu tuli Tarbatu kunstilisel juhil Jaanus Randmal. Tarbatulased ja kuljuslased on ikka osalenud teineteise suvepäevadel. Seetõttu ei vajanud Kuljuse kunstiline juht Marina Kuznetsova pikemat mõtlemisaega, et pakkumisele “jah” ütelda. Tegemist on siiski uudse ettevõtmisega, mis on põnev nii tantsijatele, juhtidele kui ka saare kohalikele elanikele.

Mõlemad ansamblid on saarel  4 rühmaga, kokku on tantsijaid üle 130. Koos lihvitakse tantse, tehakse trenni ning leitakse ka aega keskenduda kohalikule floora ja faunale. Nimelt tänavad tantsijad saart rohkete tantsusammude väljakannatamise eest heakorratööga ning õpivad märkama loomariigi väiksemaid esindajaid. Loomulikult toimub ka saare ringreis, kus tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega.

Tarbatu ja Kuljus ei ole kadedad jagamast oma rõõmu saarereisist tantsukeeles. Laupäeval, 30. juunil, algusega kell 17.30 algab kirikute juurest rongkäik tantsuplatsini, kus toimub tantsupidu. Õhtu jätkub simmani, lõkke ja toreda seltskonnaga.

Võro folgipido kuts tandsmist opma

Võro folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja om Valneri Kadri. Foto: Uma Leht

Võro folkloorifestivaalil om rahvalõ egä aasta vahtsit ja vanno tandsõ opatu, timahava tetäs tuud viilgi inämb, lupa folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja Valneri Kadri.

Tandsuoppaminõ käü joba inne festivaali: seo riidi, 29.06. kell 20 tulõ joba kolmas Võro folgi tandsutarõ. Tamula järve veeren oppas reilendrit Tarto tandsuklubi juht Nuti Triinu, tandsus tõmbasõ lõõtsa Ojasaarõ Toomas, Hinrikusõ Henrik, Laube Kadri ja Valev.

Suur folgipido päälkiräga «Päivgi tands tsõõrin» tetäs tandsupauguga vallalõ 12.07. Võro vallan Loosu külän Teppo lõõdsatalon – Võromaa üts kõvõmb tandsuoppaja Udrasõ Maire vidä sääl tandsuetendüst «Suvõhal’as tandsusamm». Tandsus mäng Kalkuna Mari üten sõpruga.

Valneri Kadri ütel’, et festivaali vallategemises valiti lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalo selle, et Võromaa rahvuspilli lõõtsa viilgi inämb vällä näüdädä. Võro folkloorifestivaali rongkäük ja pääkontsõrt tulõva timahava riidi, 13.07.

Tandsu, midä festivaalil opatas, omma kaarajaan, reilendri, subota ja tuustep.Vällämaalaisilõ saadõtas kah oppus, et nä saasi joba koton naidõ tandsõga tutvas. Vällämaa rühmä umakõrda oppasõ üte uma tandsu mi rahvalõ selges. Simmanil ja uulidsatandsu aigu saa rahvas opitutuidõ tandsõ mõistmist vällä näüdädä. Loe edasi: Võro folgipido kuts tandsmist opma

Kagu-Eesti tantsupeol tuuakse vaatajateni päev külaelust

Intsikurmu laululava. polvamaa.ee

Pühapäeval, 10. juunil toimub Põlvas Intsikurmu vabaõhulaval tantsuetendus „Elu keset küla”, milles osaleb ligi 1700 tantsijat.

Etenduse pealavastajaks ja ühtlasi ka peo kõikide tantsude autoriks on Kanepist pärit noor tantsuõpetaja Andre Laine. Lisaks Andrele on pealavastaja kõrval ka seitse noort assistenti-liigijuhti, samuti Põlvamaalt pärit noored tantsuinimesed: Heleri Huuse, Joonas Tagel, Indrek Varik, Urmo Haidak, Kätlin Hoop, Mari Rüütli ja Timo Varik.
Peol osalevad tantsijad Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaalt. Näha saab nais- ja neiduderühmi, erinevas vanuses segarühmi, seeniorite rühmi, laste (1.-4. klass) ning noorterühmi (5.-9. klass). Kõik peol tantsimisele tulevad tantsud on loodud viimase kolme aasta jooksul.
Tantsuetenduse pealkiri „Elu keset küla“ viitab arhailise külana kujundatud Intsikurmu vabaõhupargile, mille laval ja nõlvadel rullub publiku silme ees lahti üks päev külainimeste elust.
Pidu algab kell 17 rongkäiguga Põlva järve äärest. Kaks tundi kestev etendus algab kell 18 Intsikurmu vabaõhulaval.
Tantsuetenduse „Elu keset küla” piletid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Täpsem info: www.meiestuudio.ee

Põlva Memmed kutsuvad hooaja lõpukontserdile

Rahvatantsurühma Põlva Memmed 20. hooaja lõpukontsert toimub 2. juunil kell 16 Põlva Kultuuri– ja Huvikeskuses. Kaasa teevad tantsijate lapselapsed, Lepatriinu väikesed nõiad, Külvi Paide laulustuudio laululapsed, Tigase pereansambel ja sõprusrühmad Põlva Tantsurõõm, veriora Eideratas, Imavere Memmed. Tantsuhoogu aitab hoida kapell Heino Tartes ja sõbrad. Sissepääs prii.

Allikas: Kristina Paluoja, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus

Nuustaku naisrühm sai 30. aastaseks

Naisrühm Nuustaku.

Nuustaku rahvatantsu naisrühm tähistas 29. aprillil oma tegutsemise 30. aastapäeva. Ühtlasi tähistati rahvusvahelist tantsupäeva.

Nuustaku naisrühma olid tulnud tervitama ja õnnitlema teised Otepää valla isetegevuskollektiivid, külalisi oli saabunud ka naabervallast Sangastest. Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu tunnustasid
naisrühma Otepää valla tänukirja ja 150 euro suuruse preemiaga. Naisrühmale andis oma õnnitlused ja tervitused üle ka rahvakultuuri keskuse Valgamaa spetsialist Eha Mandel.

Uusi tantse isetegevuskollektiividele õpetasid ansambel Tsibihärblased Obinitsast ja pillimees Ain Raal.

Nuustaku naisrühm tähistab 30. aastapäeva

Nuustakt rahvatantsu naisrühm tähistab 29. aprillil kell 14.00 oma 30. aastapäeva. Ühtlasi tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva.

Nuustaku rahvatantsurühma naisrühm sai alguse Otepää sidejaoskonna naisrühmast. Esimeseks juhendajaks sai tuntud tantsujuht Eha Ojavee. Naisrühm osales paljudel isetegevuslaste konkurssidel, kus saavutati ka häid tulemusi. Esinetud on nii maakondlikel kui ka vabariiklikel tantsupidudel ja käidud palju tantsulusti pakkumas ka väljaspool Eestit – Soomes, Venemaal, Rootsis, Saksamaal. Viimati käidi külas Otepää Sõprusomavalitsusel Venemaal Toksovos, kus esineti Toksovi linna päevadel. Praegu juhendab tantsurühma Angela Toome.

Nuustaku naisrühma 30. aastapäeva tähistamisel õpetavad Ain Raal ja ansambli Tsibihärblased liikmed seltskonna- ja rahvatantse. Samas on võimalik vaadata MTÜ Karukäpp käsitöö kevadnäitust. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks

Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.

Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.

Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.

Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.

Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.

Kati Grauberg-Longhurst

Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Enam kui 50 aastat on tantsupidusid peetud Kalevi staadionil. Kus edaspidi?
Rahvatantsijad vaatavad lootusrikkalt 2019. aastale, mil võiks valmida uus tantsupidude väljak Tallinnas. Hetkel käib eeltöö võimaliku uue tantsuareeni rajamiseks.

2011. aasta suvine laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm ärgitas taas vahetama mõtteid selle üle, mis saab tantsupidudest tulevikus. Toimus ju viimane pidu erandina Lauluväljakul senise harjumuspärase Kalevi staadioni asemel, kus tantsupidusid peetud juba alates 1955. aastast.

Kus toimuvad uued peod? Sarnast küsimust esitasid üksteisele tantsuõpetajad, publik, pidude korraldajad.

Meie rahvatantsijate huvide eest seisev Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) analüüsis mullu kultuuriministeeriumi ettepanekul Tallinnas asuvate erinevate staadionite ja väljakute vastavust tantsupidude  vajadustele.  Võrreldi senist pidude toimumiskohta Kalevi staadionit, Kadrioru ja A Le Coq Arenat ning ka Lauluväljakut kui võimalikke toimumiskohti.  Võrdluses arvestasime nii tantsija, kunstilise toimkonna, korraldajate kui publiku huve. Vaagisime nii peo keskkonda laiemalt kui konkreetse etendusala võimalusi. Loe edasi: Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Täna jälle Tartu tantsuklubi

Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse.
Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19.
sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat meilt meile.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Rahvatantsijad kutsuvad vastlapäeva pidama tantsides

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja rahvatantsuselts Pääsuke kutsuvad tantsupidude algataja Tantsutaat Ullo Toomi  110. sünniaastapäevale pühendatud
vastlapidustustele, mis toimuvad 21.veebruaril kell 19 -22 Tallinna Lauluväljakul
Kavas on:
· Ühised tantsud (Kalamies, Neljapuari, Labajalg, Kiigadi-kaagadi, Piru polka)
· Pikim liug
· Parima omavalmistatud kelgu demonstratsioon
· Orienteerumine
· Rahvalikud mängud
· Tule ja jää võitlus
Rahvariides osalejatele pakutakse sooja jooki. Ürituse lõpus toimub rongkäik Ullo Toomi mälestuskivi juurde Oru tänaval ning Oige ja vasemba ühistantsimine.

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud». Loe edasi: Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Tartumaal toimub talvine tantsupidu

Tartumaa rahvatantsijaid oodatakse laupäeval, 18. veebruaril 2012 aastal Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu.

Pidu algab rongkäiguga Kambja vallamaja juurest kell 16. Rühmad tantsivad läbisegi Kägarat liikudes ühes rodus sinka-vonka peoplatsi poole, kus moodustatakse suured, 16-paarilised ringid. Jääl ja lumel tulevad tantsimisele Oige ja vasemba, Kalamies, Papiljoni polka, Kolonntants, Mustlane, Klopandi, Kaera-Jaan, Padespann ja Perekonnavalss. Saalis esitab iga rühm ühe tantsu oma repertuaarist.

Peo kunstiline juht on Tarmo Lillo.

Lisainfo!

Järvamaa tuntuim rahvatantsurühm juubeldab

Järvamaa Koigi-Sargvere segarühm Vallatsi ootab kõiki sõpru oma 15. sünnipäeva tähistamise peole täna, 14. jaanuaril kell 18 Paide Kultuurikeskusesse.

Sünnipäevapeol astuvad külalistena üles segarühm „Lender“ Saaremaalt, segarühm „Vallatud“ Pärnumaalt ning naisrühm ja segarühm tantsuseltsist „Kiitsharakad“ Raplamaalt. Saab näha meeleolukat tantsuprogrammi „Vallatsi“ esituses. Üles astuvad maakonna tantsurühmad. Peokülalisi simmanimuusikaga kostitavad Margus Põldsepp ja Sulev Salm.

Sargvere segarühm tuli kokku 1996. aasta sügisel. Esimene ülesastumine oli 1997. aasta jaanitulel. 1999. aasta 20. novembril toimus maakondlik võistutantsimine, mille tarvis iga rühm tegi etteantud muusikale oma tantsu. Sargvere rühma tants tunnistati parimaks. Võidutasuks saadi kõikide rühmade osavõtutasud, kokku 1600 krooni. Selle rahaga otsustati teha pidu, kuhu kutsuti kõik võistlusel osalenud rühmad. Sellest kujunes tähelepanuväärne sündmus, sest rühmale pandi ka nimi “Vallatsi”. Vallatsi nime kannab rühm seetõttu, et tantsijad käivad koos mitmest vallast (Paide, Koigi, Kareda, Imavere) ning ka muidu vallatud on.

Rühm on osalenud igal aastal maakonna laulu- ja tantsupidudel. Toredaks tavaks on kujunenud sõprussuhted kolme rühma vahel: Vana-Vigala tantsuselts “Kiitsharakad”, Jõõpre segarühm “Vallatud” ja meie. Läbi aastate on kordamööda üksteisel külas käidud ning koos korraldatud erinevaid stiilipidusid. Samuti on korraldatud ühiseid õppepäevi, kus tuntumad tantsuõpetajad on olnud Ilma Adamson, Ülle Ferschel, Maido Saar, Henn Tiivel ja Ülo Luht.

 Tihedad sõprussidemed on olnud ka Saaremaa Taritu segarahvatantsurühmaga. Üksteisel on mitmeid kordi külas käidud. Unustamatu oli osavõtt 2000. aastal Taritu laulupäevast ja “Õlletoobrist”. Vastutasuks korraldasime meiegi neile Sargveres peo “saarlaste moodi”.

Rühm on suviti oma esinemiste poolest aktiivne olnud. Esinetud on paljudel peoõhtutel, külapäevadel jne.

Ülle Müller , Vallatsi juhendaja

Täna alustas taas rahvatantsujuhtide kool

Rahvakultuuri Keskuse rahvatantsujuhtide koolis alustab täna tööd uus kaheaastane rühm – 24 tulevast tantsujuhti, kes tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt.

Rahvatantsujuhtide õpetamine sellises täienduskoolituse vormis sai alguse juba 1953.aastal ja sealt on välja kasvanud palju praeguseks tunnustatud tantsujuhte. Koolituse eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal, et ei katkeks järjepidevus ja ka järgmistel aastakümnetel oleks Eestimaal kompetentseid rahvatantsuõpetajaid nii rahvamajades kui koolides.

Legendaarne tantsujuht Mait Agu on kubagi öelnud:  “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.”

Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus meie rahvatantsutraditsioonis ja et iga koolitus kujuneks osalejatele harivaks ning arendavaks kokkusaamiseks meie suurepäraste rahvatantsuõpetajatega.

Rahvakultuuri koolituskeskuses alustavad õpinguid tulevased tantsujuhid

  Jaanuaris alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses õppust 24 tulevast rahvatantsujuhti. Need on inimesed, kellel ei ole tantsualast  eriharidust, kuid tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt. Rahvatantsujuhtide koolis õppida soovijad oli sel korral rekordiliselt 34 inimest üle Eesti.

Kanditaatidel tuli läbi teha katsumine kogenud tantsujuhtide silma all – osaleda treeningtunnis, valida muusika ja õpetada kodus ettevalmistatud etüüd kaaslastele. Valiku tegemine oli raske, kodutöö oli hästi tehtud ja tantsuoskus soovijatel olemas.

 Juba 1953. aastal alguse saanud rahvatantsujuhtide õpetamise täiendkoolituse eesmärgiks on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus eesti rahvatantsumaastikul ja et iga koolitus kujuneks osalejale töiseks ja meeldivaks kokkusaamiseks  meie suurepäraste õpetajatega- praktikutega.

 Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses on 25 aasta jooksul koolitatud erinevatel kursusel enam kui 30 000 huvilist. Siit on välja kasvanud mitmeid liikumisi ja organisatsioone – Eesti Vabaharidusliit, Eesti Genealoogia Selts, Eesti Näitejuhtide Teatritrupp, Muinasjutukool, Eesti Rahvamajade Ühing jne.